Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
28. august  2009



Uudistaja soovib kõigile head uut kooliaastat!

  


Kaskede rohesoengust leiab juba esimesi sügiskullalaike


 

Ootusärevuses on peale kooliteele asujate ka lilletädid

 



UUDISTAJA SOOVITAB


 





Lõikuskuu Eesti Loodus

Augustinumbri kaaneteema on äike. Põhjuseks Eestis tööle hakanud äikesedetektorite võrgustik, mis nüüdseks on neli aastat välkusid loendanud. Lõplikke üldistusi ei saa nii lühikese ajavahemiku järel veel teha, kuid huvitavat lugemist leidub: näiteks kuidas detektorite võrgustik toimib ning kus on pikne viimastel aastatel kõige rohke kärkinud.

Rainer Kuuba kirjutab ehitusmaavarade kaevandamisest Eestis ning nendib, et asjad ei ole üldse mitte head. Kriteeriumideks, millest kaevanduse või karjääri rajamisel lähtutakse, osutuvad kahjuks tihtilugu raha ja majanduse nõudlus.

Kes sööb kastanid laiguliseks? Eesti on saanud uue taimekahjuri, kes laseb hea maitsta seni üpris puutumatu ilupuu, kastani lehtedel. Hobukastani-keerukoid pole suudetud seni peatada kuskil Euroopas. Kuidas invasiivset võõrliiki ära tunda, võib ajakirjast lugeda.

Kuna pähklikorjamise aeg on lähenemas, käsitlevad seekord kaks artiklit aasta puud. Urmas Kokassaar kirjutab sarapuupählikte toitvusest ning Kalju Kask sarapuu sordiaretusest Eestis.

Matkaraja jutt on seekord Puhtulaiust, intervjuu aga Muhumaa mehe Aado Keskpaigaga. Samuti saab lugeja teada Hiiumaa peidetud rannakaljudest ning kolmanda osani on jõudnud kärbseseente tutvustus.

Eesti Loodus

 



           
EESTI UUDISEID


 


Loomaaia lääneväravas läinud nädalal

 

Loomaaed pidas 70. sünnipäeva

25. augustil möödus 70 aastat Tallinna loomaaia ametlikust avamisest 1939. aastal Kadriorus Lasnamäe nõlva all.

Et peagi algas sõda ja Venemaa annekteeris Eesti, tõmmati esialgsetele lennukatele plaanidele kriips peale ja loomaaia areng pidurdus pikkadeks aastateks. Alles 44 aastat hiljem, 1983. aastal kolis loomaaed praegusele territooriumile Veskimetsas, kus algul tuli leppida vanadest sõjaväeladudest kohandatud ehitistega. Esimene tõeline loomaaiarajatis, paksunahaliste maja (rahvasuus elevandimaja), valmis loomaaia 50. sünnipäevaks 1989. aastal.

 


27. juunil avatud elevantide vaateplatvorm …


… ja lumeleopardi “elamu”.

 

Loomaaiarajatiste ehitamine sai uut hoogu alles pärast Eesti taasiseseisvumist. Viimase kümne aasta vältel on valminud kaksteist tänapäevast ekspositsiooni: troopikamaja (1999), linnutiigid (2002), Sise-Aasia ekspositsioon (2002), alpinaarium (2004), vööthüäänide aedik (2004), troopikamaja idatiib ehk nn. väike troopikamaja (2005), emaelevantide aedik (2005), amuuri leopardide aedik (2006), aasia lõvide ekspositsioon (2006), jaapani makaakide ekspositsioon ja elevantide renoveeritud siseekspositsioon (2008) ning selle aasta 27. juunil pidulikult avatud irbiste ehk lumeleopardide ekspositsioon ja vaateplatvorm, kust avaneb hea vaade elevantide ekspositsioonile.

 


Ilvesesilla nimetähis (foto:
www.loomaaed.ee)

 

Sündmusterohkest sünnipäevaprogrammist leidis üks aset Lasnamäe kanali jalakäijate sillal: seal avati nimetähis “Ilvesesild”, mis tähistab loomaaia algset asukohta. Loomaaia esimene asukas oli teatavasti ilves Illu.

Laagna teed ületavatele sildadele ametlike nimede andmise idee sai alguse 2003. aastal linnakodanik Vello Loti tehtud ettepanekust jäädvustada Tallinna loomaaia vana asukoht ja määrata Laagna tee sillale nimeks Tiigrisild. Küsimuse tõstatas eelmisel aastal uuesti linnapea, kes pakkus Tallinna loomaaia vapilooma ilvese järgi Kesklinna poolt esimese Laagna teed ületava jalakäijate silla nimeks Ilvesesild.

Tallinna loomaaed/Uudistaja

 
  



Tartu ülikool suurendas nähtavust rahvusvahelistele sihtrühmadele

TÜ on nüüd enam kättesaadav ka ingliskeelsetele sihtgruppidele: ülikoolil on alates teisest augustinädalast oma lehekülg maailma enim kasutatavas suhtlus- ja infokeskkonnas Facebook.com. Juulis sai ülikool ka oma Twitteri uudisvoo ning uuendas ingliskeelse kodulehekülje.

“Soovime pakkuda infot meie ingliskeelsetele sihtgruppidele seal, kus see on nende jaoks kõige mugavam ning kus nad on harjunud käima,” ütles TÜ rahvusvahelise kommunikatsiooni peaspetsialist Inga Külmoja. “Loomulikult ootame neid kõiki ka oma uuenenud kodulehele, aga astume ka ise sammu neile lähemale ja läheme keskkondadesse, mis on väga paljudele virtuaalseks koduks.”

Nii Twitteris kui ka Facebook’is hakkab ülikool vahendama suuremaid ja väiksemaid uudiseid ning ka teavet ürituste kohta. Väga mitmekesine info ja interaktiivsus on Külmoja sõnul lisaväärtus ja hea täiendus ülikooli kodulehele. Näiteks pakub ülikooli Facebook’i keskkond oma liikmetele ka võimalust algatada arutelusid ja leida kergesti vastuseid ülikooli või Tartu ülikoolielu puudutavatele küsimustele.

Peale liitumiste eri suhtluskeskkondadega on ülikool astunud samme, et muuta oma koduleht mugavamini kasutatavaks. Tänavu veebruaris sai uue näo TÜ eestikeelne veebileht, juulis nüüdisajastati ingliskeelne.

Juulis võis näha ka esimesi tulemusi, kui Hispaania haridusministeeriumi alluvuses tegutsev kübermeetrika labor avaldas maailma ülikoolide veebilehtede edetabeli. TÜ koduleht oli 17 000 analüüsitud veebi seas 282. kohal, Eesti ja laiemalt siinse regiooni kõrgkoolidest kõrgeimal kohal.

Eesti ülikoolide asetused veebilehtede edetabelis: http://www.webometrics.info/rank_by_country.asp?country=ee 

Vaata lisaks: http://twitter.com/tartuuniversity; www.facebook.com; www.youtube.com/tartuuniversity  ja http://www.ut.ee.

 
  


Mahepõllumajanduskonverentsi ökolaat teisipäeval Emajõe kaldapealsel

 

Tartus olid maailma juhtivad mahepõllumajandusteadlased

25.–27. augustil peeti Tartus Balti riikide esimene rahvusvaheline mahepõllumajanduse teaduskonverents. Dorpati konverentsikeskuses avas konverentsi president Toomas Hendrik Ilves.

Käsitleti mahepõllumajanduse eri valdkondi: taime- ja loomakasvatus, mahetoit ja selle kvaliteet ning mahetootmise poliitilised ja sotsiaalsed aspektid. Avaettekannetega esinesid maailma juhtivad põllumajandusteadlased doktor Urs Niggli Šveitsi mahepõllumajanduse uurimisinstituudist FiBL ja professor Carlo Leifert Newcastle’i ülikoolist.

Konverentsil osalenud käisid ka Eesti põllumajandusmuuseumis, kus avati Eesti mahepõllumajanduse 20. aastapäeva auks näitus “Mahepõllumajandus – hea loodusele, hea sinule”, ning ekskursioonil Eesti mahetaludesse. Arupidamistel osales 140 inimest 19 riigist.

Konverentsi avapäeval said kõik huvilised osaleda mahetoodete laadal.

Eesti maaülikool

 
  



Tartu ülikooli raamatukogu on maailma parimate seas

Maailma e-kogude edetabel asetas TÜ raamatukogu repositooriumi analüüsitud kuuesaja seas 93. kohale. Üle 7000 teadus- ja arendusasutuse seas on raamatukogu veeb 147. kohal.

TÜ raamatukogu direktori Martin Halliku sõnul on 93. koht väga hea tulemus, sest edestatakse paljusid maailma mainekate ülikoolide raamatukogusid. “Meie eesmärk on jõuda esimese viiekümne hulka ja selleni jõudmisel on olulisimaks sammuks n.-ö. halli kirjanduse lisamine repositooriumisse,” ütles Hallik. Peale seniste digitaliseeritud materjalide olla kättesaadavad ka need kasutatud materjalid, mis teadusartiklitesse pole jõudnud. Halliku sõnutsi oleks tegemist maailmas originaalse lahendusega, mis suurendaks tunduvalt TÜ nähtavust maailmas. Uut lahendust hakatakse ülikoolis tutvustama ja teostama 2010. aasta alguses. „Selle eelduseks on muidugi see, et õppejõud ja teadlased on valmis oma materjale jagama,” ütles Hallik.

Hispaania haridusministeeriumi alluvuses tegutsev kübermeetrika labor avaldab kaks korda aastas maailma kõrgkoolide, teadus- ja arendusasutuste ja haiglate kodulehtede ning repositooriumide edetabeli. Näiteks on TÜ kliinikumi veebileht analüüsitud 18 000 haigla kodulehtede seas koguni 52. kohal. Nii ülikooli, kliinikumi kui ka raamatukogu koduleht on oma kategooriates Eesti ja laiemalt siinse regiooni asutustest kõrgeimatel kohtadel.

 



Tartu keskkatlamaja

 

47 taotlust katlamajade ja kaugküttevõrkude ümberehituseks

14. augustil lõppenud taastuvenergeetika taotlusvoor tõi keskkonnainvesteeringute keskusesse (KIK) 47 taotlust investeerimisvajadusega ligi 385 miljonit krooni. Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) rahastatava taotlusvooru eelarveks on määratud 150 miljonit Eesti krooni, mille eest ehitatakse ümber katlamaju, rekonstrueeritakse kaugküttevõrke ja rajatakse koostootmisjaamu.

KIK kontrollib kuu jooksul taotleja ja taotluse nõuetele vastavust ning annab puudujääkide korral taotlejale võimaluse oma taotlust parandada. Taotlusi hindab sõltumatutest ekspertidest koosnev komisjon, kes lähtub keskkonnaministeeriumi kehtestatud hindamisreeglitest. Otsuse, millised taotlused rahuldatakse ja millised mitte, teeb KIK hiljemalt kolme kuu jooksul taotluse esitamise tähtpäevast ehk novembri keskpaigaks.

ERF-i toetused kuluvad energiamajanduse arendamiseks elukeskkonna arendamise rakenduskava järgi aastateks 2007–2013, mille raames toetatakse energeetikat üle miljardi krooni eest.

KIK

 
  


Selle El Niño digitaal-soojuskaardi alusel on klimatoloogid ennustanud suuremat põuda Austraalias (foto: IEMA/The Independent)

 

Alanud El Niño võib mõjutada ilma ka Euroopas

Maailma meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) andmetel tugevneb lähinädalatel ilmastikunähtus El Niño, mis võib kaudselt mõjutada ka Euroopa kliimat.

El Niño on ebaregulaarselt korduv ilmastikunähtus, mis mõjutab ilma eeskätt Vaiksel ookeanil. El Niño tõttu muutuvad mitmeks kuuks või koguni poolteiseks aastaks valitsevad tuulte ning hoovuste suunad, samuti soojeneb Lõuna-Ameerika läänerannikul ookeani vesi. See kõik toob kaasa ilmastikumuutused väga laialdasel alal. Neil kuudel hakkab sadama seal, kus tavaliselt on kuiv, põuaaeg seevastu saabub niisketele aladele.

“El Niño ilmingud on seoses ookeani pinnavee temperatuuri tõusuga Lõuna-Ameerika läänerannikul juba alanud,” märkis EMHI klimatoloog Ain Kallis. “Seega jälgivad paljude riikide ilmateenistused põnevusega sündmuste arengut. Mõningate mudelite alusel võib arvata, et kaugel Vaiksel ookeanil toimuv mõjutab isegi Euroopa kliimat.”

Kallise sõnul pole esialgsetel hinnangutel meil siiski põhjust karta midagi erakorralist – ilmamudelite põhjal oleks selle eest juba hoiatatud.

WMO teatel on oodata El Niño nähtuse mõningat tugevnemist juba lähikuudel ja see võib jätkuda ka 2010. aasta esimeses kvartalis. Praegu on Vaikse ookeani idaosas pinnavee temperatuur tõusnud 0,5 kuni 1 °C võrra.

El Niño tugevaid mõjusid on tunda saanud mitu piirkonda peale Vaikse ookeani. Näiteks eriti tugevate El Niñode esinemise aastail (1982–1983 ja 1997–1998) said põudade tõttu kahjustada Aafrika ning Põhja-Ameerika riikide majandus. Samuti on tulnud paduvihmasid California kõrbetes, Brasiilia ja Indoneesia vihmametsad aga on kannatanud kuivuse all, Hindustani poolsaarel on hilinenud või nõrgenenud mussoonid jne.

Keskmiselt korduvad El Niño nähtused nelja-viie aasta tagant, seejärel võib saabuda tema vastasfaas, nn. La Niña, kui Vaikse ookeani idaosa vesi muutub keskmisest külmemaks. La Niñade aegu tugevneb näiteks orkaanide sagedus ja tugevus Atlandil.

EMHI/Keskkonnaministeerium

 
  


25. augustil oli töö Ahhaa teaduskeskuse oma kodu ehitusel Tartus Turu tänava ja Emajõe vahel täies hoos

 

Ahhaa nüüd ka Tallinnas

Teaduskeskus Ahhaa avas 20. augustil Vabaduse väljaku all Tallinna filiaali uksed. Pealinlasi oodatakse tutvuma kogunisti kahe koguperenäituse väljapanekuga.

Neist esimese, Austraaliast pärit näituse eksponaadid räägivad jõust ja energiast glamuurse Vormel-1 maailma kaudu. Huvilised leiavad eest hulga interaktiivseid eksponaate ja ehedaid võistlusmomente. Võib end proovile panna boksipeatuses rehvivahetusel, proovida sobivust Vormel-1 piloodiks või katsetada, mis tunne on läbida tippkiirusel raskeid kurve. Näituse tõmbenaelaks on päris ehtsana tunduv Vormel-1 auto, mida paljud kunagi nii lähedalt näinud pole.

Peale autospordi jagub avastamist ka igas vanuses spordifännidele, kuna teine väljapanek pakub teadmisi teaduse, tehnoloogia ja meditsiini kohta, tutvustab tervislikke eluviise ja spordi kasulikkust ning annab võimaluse oma keha ja võimeid paremini tundma õppida. Saab sõpradega võistelda ning purustada oma isiklikke rekordeid.

Näitus on lahti iga päev 10–20, kassa on lahti kuni kella 19-ni. Täispilet maksab 80, perepilet 195 ja sooduspilet 70 krooni. Rühmapileti hind ettetellimisel on 60 krooni.

Selle positiivse uudise kõrval tuleb Ahhaa juhtidelt ka ärevamaid sõnumeid. Tartus on täitumas suur unistus: hoogne töö käib keskuse oma maja ehitusplatsil. Samas pole aga sugugi selge, kuidas leida raha, mis kulub keskuse püsiekspositsioonile. See tuleb hankida umbes aasta jooksul, sest järgmise aasta lõpuks peab hoone valmis olema. Praegu on teaduskeskuse juhtide sõnul siiski kõige olulisem see, et saada EAS-ilt kätte kogu maja ehituseks kuluv toetus.

Ahhaa/Uudistaja

 
  

Keskkonnaminister kinnitas sookure kaitse tegevuskava

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kinnitas 19. augustil sookure kaitse tegevuskava, mis tõhustab selle kureliigi kaitset kogu Euroopas, sest just Eestis pesitseb ligi 8% ja sügisrändel peatub siin 10% Euroopa sookurgedest.

Sookurg on küll Euraasias laialt levinud liik, kuid tema levikuala, arvukus ning seisund on pidevalt muutunud. Möödunud sajandi keskpaiku oli sookure olukord kõige kriitilisem. Pärast seda on tema levikuala ja arvukus hakanud taastuma, kuid pole veel jõudnud endiste piirideni.

Eestis on sookurg põlisasukas, keda kohtab meil kõikjal nii pesitseja kui ka läbirändajana. Siinne arvukus on viimase 30 aastaga suurenenud üle 20 korra (umbes 300 paarilt 1970. a. ligi 7000 paarini 2006. a.). Kindlasti on sellele kaasa aidanud viimaste aastakümnete süsteemne kaitsetegevus: sookurg on riigi kaitse all kõikides maades, kus ta kas pesitseb või kust läbi rändab. Eelmine Eestis koostatud sookure kaitsekava kehtis aastatel 2003–2007, äsja kinnitatud jätkukava kavandab tegevusi aastateks 2009–2013.

Peamiselt keskendub hiljuti kinnitatud kaitsekava seire- ja uuringutegevusele. Näiteks on kavandatud vähemalt neljale sookurele paigaldada satelliitsaatja, et teha kindlaks kagu- ja lõunasuunalisel rändeteel asuvaid peatus- ja talvitumispaiku. Ka uuritakse PRIA ja teiste põllumajanduse andmebaaside abil põllumajanduskõlvikute struktuuri ja jälgitakse selle muutusi sookure uurimisalade piirkonnas. Sügiseste rändekogumite seire ajal septembris kaardistatakse samades piirkondades kõik sookurgede kasutatud kõlvikud.

Sookure kaitse jätkukava aastateks 2009–2013 koostasid Aivar Leito Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudist ja Ivar Ojaste keskkonnaametist.

Keskkonnaministeerium

 
  

Linnurallil võidutsesid ikka soomlased

15. augustil toimus Harjumaal Estbirding’u ja Viron Lintuseura ühiskorraldatud järjekordne linnuralli Estonian Open. Rallist võttis osa rekordarv linnuvaatlejaid: 17 võistkonda kokku 62 liikmega.

Kolme esimest kohta hõivasid soomlaste võistkonnad. Nii Johan Ekroos, Jukka Hatva, Sampo Laukkanen, Pasi Pirinen ja Tuomas Seimola kui ka Janne Aalto, Sampsa Cairenius, Miika Suojarinne ja Erkki Valsta said kirja 145 liiki; napi esikoha andis esimestele suurem nn. ässade, ainult ühe võistkonna nähtud liikide hulk. Esimese koha saanutel oli neid kolm (peoleo, väikekoskel ja jõgivästrik), teistel vaid üks (valgepõsk-lagle). Kolmandaks jäänud Margus Ellermaa, Matti Koivula, Juho Könönen ja Vesa Oksanen kohtasid 140 ja parim Eesti võistkond, RC & Pets (Margus Ots, Uku Paal, Ranno Puumets ja Peeter Raudsepp) 137 liiki.

Võistkond Tallinn (Mihkel Jürgens, Tiit Vohta ja Meelis Uustal) oli 121 liigiga seitsmes ning Buteo (Jaanus Jürison, Eedi Lelov ja Heikki Luhamaa) 115 liigiga kümnes.

Tuleva aasta ralli, 16. Estonian Open toimub 14. augustil Võru ja Põlva maakonnas.

Linnuhuviliste arvutilist

 



TASUB OSALEDA



Infopäevad tulevad kodulinna kätte

Keskkonnaamet (KA) ja RMK kutsuvad infopäevadele “Keskkonnahariduse maakondlikud võimalused”, kus tutvustatakse üldhariduskoolidele keskkonna- ja loodushariduse võimalusi, mida KA ja RMK pakuvad.

Kahe tunni jooksul saab teada algava õppeaasta võimalustest õpilastega loodusprogrammides osaleda, looduskeskustes käia ning asjatundjaid kooli kutsuda. Infopäevadele on oodatud algklasside- ja loodusainete õpetajad, huvijuhid, õppeala- ja klassijuhatajaid ja teised huvilised. Osaluseks tuleb registreeruda e-posti teel maakonna kontaktisiku kaudu; registreerimine lõpeb kolm päeva enne infopäeva.

Infopäevade toimumisajad ja -kohad (sulgudes kontaktandmed, e-posti aadressist on näha kontaktisiku nimi):

Harjumaal 8. 09. kell 14 Harju maavalitsuses (MV) Roosikrantsi 12, Tallinn (674 4812, 5590 0650, reet.kristian@keskkonnaamet.ee);

Hiiumaal 8. 09. kell 15 MV, Leigri väljak 5, Kärdla (463 6834, 5344 9943, diana.leenurm@keskkonnaamet.ee);

Ida-Virumaal 10. 09. kell 13 Jõhvi seltsimajas Kooli 2, Jõhvi (335 0200, 5347 5093, heldi.aia@keskkonnaamet.ee);

Jõgevamaal 8. 09. kell 13 MV, Suur 3, Jõgeva (527 3340, elo.raspel@keskkonnaamet.ee);

Järvamaal 9. 09. septembril, kell 13 MV, Rüütli 25, Paide (674 4812, 5590 0650, reet.kristian@keskkonnaamet.ee);

Lääne-Virumaal 7. 09. kell 13 MV, Kreutzwaldi 5, Rakvere (329 5550, 5304 7344, kerli.koue@keskkonnaamet.ee);

Läänemaal 9. 09. kell 13 KA Haapsalu kontoris, Kiltsi tee 10 (472 4729, 504 7219, marko.valker@keskkonnaamet.ee);

Põlvamaal 9. 09. kell 14 Põlva ühisgümnaasiumis (ÜG)  Kesk 25, Põlva (799 8194, 5304 7565, veiko.maastik@keskkonnaamet.ee);

Pärnumaal 8. 09. kell 13 MV, Akadeemia 1, Pärnu (5340 4486, merike.palginomm@keskkonnaamet.ee);

Raplamaal 10. 09. kell 14 Rapla ÜG, Keskkooli 2, Rapla (674 4812, 5590 0650, reet.kristian@keskkonnaamet.ee);

Saaremaal 10. 09. kell 13 KA Kuressaare kontoris Tallinna mnt. 22 (454 6554, 5304 7882, maris.sepp@keskkonnaamet.ee);

Tartumaal 10. 09. kell 13 KA Tartu kontori saalis Aleksandri 14 (527 3340, elo.raspel@keskkonnaamet.ee);

Valgamaal 10. 09. kell 14 Otepää looduskeskuses Kolga tee 28, (766 9293, 518 6747, Margit.Turb@keskkonnaamet.ee);

Viljandimaal 9. 09. kell 13 MV, Vabaduse plats 2, Viljandi (5261 247, triin.saluste@keskkonnaamet.ee);

Võrumaal 8. 09. kell 14 Võru kesklinna gümnaasiumi õppehoones Vabaduse 14 (782 8353, 525 1552, ylo.roop@keskkonnaamet.ee).

KA

 

 


MAAILMAST 

 



Foto: Spring Alive/BirdLife

 

“Kevad ärkab” on aina populaarsem

BirdLife teatas, et tänavusel, järjekorras neljandal üle-euroopalisel linnuvaatlusüritusel Spring Alive (“Kevad ärkab”) lõi kaasa 31 partnerorganisatsiooni ja tehti kokku ligi 94 000 vaatlust mulluse 56 000 vastu.

Tuletame meelde, et selle kampaania käigus vaadeldakse nelja hästi tuntud linnuliigi, valge-toonekure, suitsupääsukese, piiritaja ja käo saabumist ning kantakse need andmed veebile. Põhiliselt on see mõeldud kaheksa- kuni kaheteistkümneaastastele lastele ning mõeldud mitte ainult suurendama linnuhuvi, vaid ka edendama hoidvat suhtumist loodusesse.

Kampaania tulemusi saab uurida võrgupaigast http://www.springalive.net/. Sealt ilmneb näiteks, et eestlased lisasid veebile 98 käo, 132 suitsupääsukese, 44 piiritaja ja 141 valge-toonekure vaatlust ning oldi vaatluste üldarvult Euroopa 13. Esikolmikusse kuuluvad Venemaa 37 132, Itaalia 25 858 ja Iirimaa 11 058 vaatlusega. Lätlased on neljandad 5203 ja leedulased kümnendad 842 vaatlusega.

Tuleval aastal liituvad vaatlusega ka aafriklased.

BirdLife/Uudistaja
 


 


Himaalajas on ilmselt veel palju avastada

Maailma looduskaitsefond WWF avaldas augustis raporti, mis kinnitab, et viimase kümne aasta jooksul on Ida-Himaalajas – Bhutanis, Kirde-Indias, Põhja-Myanmaris, Nepalis ja Lõuna-Tiibetis – avastatud üle 350 uue liigi, nende seas 244 taime, 16 kahepaikset, 16 roomajat, 14 kala, 2 lindu, 2 imetajat ja vähemalt 60 selgrootut.


Raporti autorid toonitavad ühelt poolt seda, kui palju ilmselt on selles raskesti ligipääsetavas mägirajoonis veel uurida, teiselt poolt aga muretsevad selle üle, et just see erakordne ja kaunis kant on väga ohustatud kliimamuutusest, mille üks ilmselgeid kinnitusi on sealsete liustike kiire taandumine. “Ainult aeg näitab, kuidas liigid suudavad nende muutustega kohaneda – kui üldse,” on raport pessimistlik.

Praegu on neil aladel kindlaks tehtud 10 000 taime-, 300 imetaja-, 977 linnu-, 176 roomaja-, 105 kahepaikse- ja 269 mageveekalaliiki. Sealsetest haruldasematest loomaliikidest tuleb kindlasti mainida bengaali tiigrit ja india ninasarvikut.

WWF/IEMA

 

   
 

HILISSUVISE TARTU JA TARTUMAA PILDISTUSI





Jätkub veel nii vilju kui ka õisi – vahel lausa ühele ja samale oksale.

 


Küüni tänava rekonstrueerimine tõi päevavalgele lõigukesi Tartu ajaloost. Mõnda neist lubatakse tulevikus klaasi alla eksponeerida.

 


Läbi lillede ja üle müüri: botaanikaaia kannad ja Tartu uusim autosild.

 


Peipsiäärel on käes sibulaostu-müügi kõrgaeg.

 


Õunapuud on viljadest lookas.

 


Tühermaadel õilmitsevad kuldvitsad ja meelitavad nektarijanuseid.

 


Botaanikaaias lõõmab punaste siilkübarate, tuntud turgutustaimede värvitulekahi.

 




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet