Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA




UUDISTAJA
04. september  2009



Kooliaasta on alanud

 



31. augustil alustanud Tartu ülikoolis on lõppenud õppeaasta avaaktus.

 


Ehitajad ei saanud hakkama: TÜ uusima õppehoone, esialgu lihtsalt uueks keemiahooneks kutsutu ümber valitses 2. septembril tühjus, …

 


… fuajees transpordi- ja …

 


… laboreis lahtipakkimismeeleolu.

 


Üle tänava Biomeedikumis oli aga täiskoolipäev, milles ei puudunud vaheajalõõgastus.

 


Maaülikooli esmakursuslased: targema vanema kaaslase juhatusel õigesse loengukohta.

 


Õppehoonete jalgrattahoidlad vajaksid kiiresti laiendusi.

 


Rõõmsalt kirevat ja avastusterohket õppeaastat!



UUDISTAJA SOOVITAB




     

    
           

 

            
EESTI UUDISEID



Tallinna ülikoolis alustas uut õppeaastat 9533 tudengit
1. septembri keskpäeval tervitati õppeaasta avaaktusel Tallinna ülikooli (TLÜ) akadeemilist peret, millesse lisandus tänavu 2873 uut tudengit. Ülikoolis kokku on 9533 üliõpilast.
TLÜ rakendusliku kõrghariduse tasemele võeti tänavu vastu 72, bakalaureuseõppesse 1900, magistritasemele 833 ning doktoriõppesse 65 tudengit. Kokku on uute õppurite arv mullusest 186 inimese võrra suurem, kogu üliõpilaskonna suurus ületab eelmise õppeaasta hulka rohkem kui 600-ga. Õppimaasujate kasvutendents on ilmne nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppes. Riigieelarvelistele kohtadele asub õppima 1152 ning riigieelarvevälistele kohtadele 1721 uut tudengit.
1.–3. septembril toimus värsketele tudengitele mõeldud eelnädal, mille käigus oli võimalik tutvuda instituutide töö, akadeemiliste traditsioonide, raamatukogu, üliõpilasorganisatsioonide ja palju muuga, mis on seotud ülikoolieluga. Eelnädala raames alustas 3. septembril ka sügissemestri TLÜ Studia Generalia, avaloengu “Teadmine” pidas rektor professor Rein Raud. Õppetöö algab 7. septembril.
TLÜ
  

 

Tallinna ülikool ja Tehnopol kinnitasid vastastikust koostööd
TLÜ rektor Rein Raud ja Tallinna Tehnoloogiapargi arendamise sihtasutuse Tehnopol juhatuse liige Alar Tamkivi allkirjastasid 1. septembril TLÜ-s vastastikuse koostöö lepingu.

Lepingu eesmärk on edendada Tehnopoli ja tema klientettevõtete ning TLÜ koostööd vastastikku kasulikul alusel. Üheskoos hakatakse regulaarselt korraldama ettevõtete ja üliõpilaste seminare ja muid ühisüritusi, kus tutvustatakse ettevõtlikku mõtteviisi ja tööd ettevõtjana ning analüüsitakse firmade tegevust. TLÜ plaanib Tehnopoli ja tema klientettevõtete tippeksperte kaasata ülikooli õppetöösse ning tagada ettevõtetele vajalikke uurimusi, Tehnopol pakub omalt poolt üliõpilastele praktikavõimalusi ning toetab üliõpilaste kaasamist uue firmade loomisse ja käivitamisse ettevõtlusinkubaatoris.

TLÜ
  

 


EMÜ silmatorkavalt iselaadne spordihoone kerkis peahoone taha Tallinna maantee äärde.
 

Esmaspäeval avatakse Eesti maaülikooli spordihoone

7. septembril kell 17 avatakse pidulikult Eesti maaülikooli (EMÜ) spordihoone. Tseremoonial osalevad maaülikooli rektor Mait Klaassen, Tartu linnapea Urmas Kruuse, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kultuuriminister Laine Jänes.

Uut spordihoonet on palutud avama ka maaülikooli spordiklubi veteranid, teiste seas Jaak Uudmäe, kes 1980. aasta olümpiamängudel võitis kolmikhüppes kuldmedali, ja Enn Sellik, kes samal olümpial saavutas 10 000 meetri jooksus 8. koha.

4600 ruutmeeri suuruses hoones on profi- või harrastustasemel võimalik tegelda paarikümne alaga. Sportijate käsutuses on pallimängu-, aeroobika-, maadlus-, tõste- ja jõusaalid, suusabaas, saunad, lastenurk. Pealtvaatajaile on 500-kohaline tribüün. Hoonest väljas paiknevad rannavolle- ja tänavakorvpalliplatsid, auto- ja jalgrattaparklad.

Spordihoone on ehitanud AS YIT Ehitus, projekteerinud arhitektuuribüroo Salto AB. Ehitus läks maksma 86 miljonit krooni, sellest andis riik 23 miljonit ja Tartu linn 2 miljonit. Spordihoone ehitusleping sõlmiti 10. märtsil 2008, nurgakivi pandi 20. juunil 2008, hoone sai kasutusloa tänavu 14. augustil.

Tavapärasest erinev, väljavenitatud nurkade ja muruterrassidega ümbritsetud hoone muudab arhitektuuriliselt põnevamaks ka Tartu linnapilti ja seob tervikuks maaülikooli linnaku.

EMÜ

  

 

Valitsus otsustas müüa Eesti heitekvoote
Valitsus otsustas 28. augusti kabinetiistungil müüa Eestis ülejäänud kasvuhoonegaaside heitkoguseid rahvusvahelisel turul.
Valitsuse otsuse järgi tuleb keskkonnaministeeriumil tagada Kyoto protokollist tulenevate nõuete täitmine: see on eeldus, müümaks kasvuhoonegaaside heitekvoote rohelise investeerimisskeemi rakenduse kaudu. Ostja leitakse koostöös rahandus- ja välisministeeriumiga, keskkonnaministeerium peab ette valmistama tehingu rahvusvahelised lepingud.
Praegu on vabu heitkoguseid 85,19 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Heite ülejääk tekkis Eesti majanduse põhjalikul ümberkujundamisel, kui võeti tarvitusele tänapäevasemad tehnoloogiad ja teistsugused energiatootmisviisid, hakati enam kasutama taastuvaid energiaallikaid, rakendati säästumeetmeid energiakasutuses jne.
Riik võib riikidevahelise heiteõiguskaubanduse raames müüa Kyoto protokolliga lubatud heitkoguse ja kohustusperioodi kohustusliku reservi vahe ehk kaubelda heitekvootidega. Kyoto protokolli järgi on lubatud heitkoguse ühik võrdne 1 tonni süsinikdioksiidi ekvivalendiga.
Keskkonnaministeerium



  


Kevadel Piirissaarel: püügiriistad korda.

 

Valitsus muutis kalapüügiandmete esitamise korda

27. augustil kiitis valitsus heaks kalapüügiandmete esitamise korra muudatused, mille alusel peavad kalurid püügiandmed keskkonnainspektsioonile esitama ka naastes Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel mõrrapüügilt.

Eelnõu järgi tuleb andmed Peipsi järvel põhjanoodaga püütu ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel mõrraga püütu kohta esitada keskkonnainspektsioonile vähemalt üks tund enne püügilt sadamasse või kaldale saabumist. Püütud kalakogused teatatakse kilogrammides liikide kaupa vähemalt 100 kilo täpsusega. Seni tuli need andmed esitada üksnes Peipsi järvel põhjanoodapüügi kohta.

 “Peipsi järvel põhjanoodapüügilt naasmise kohta andmete esitamise kohustus on andnud positiivseid tulemusi ja kalurid on hakanud korrektsemalt täitma oma kalapüügipäevikut,” märkis keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome. “Seega aitaks see määrusemuudatus parandada kontrolli ka mõrrapüügil püütud kala koguste üle.”

Eelnõus toodud muudatusettepanekut on arutatud juunis kohtumisel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kaluritega, kes toetasid seda ettepanekut. Samuti tegid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kutselisi kalureid ühendavad organisatsioonid samasuguse ettepaneku nii põllumajandus- kui ka keskkonnaministeeriumile.

Keskkonnaministeerium

 

  

Läänemerel hakatakse võrgusilma suurust elektroonselt mõõtma

Alates septembrist rakendub Euroopa Komisjoni määrus, mille järgi tuleb Läänemerel nagu ka mujal Euroopa Liidu vetes mõõta püügivahendite silmasuurust elektroonilise mõõteriistaga.

Kalavarude kaitseks on kehtestatud püügipiirangud, sealhulgas on määratud püügivahendite silmasuurus, et vältida alamõõduliste kalade püüki. Seni on püüniste silmasuurust kontrollitud mõõtekiilu abil, mis surutakse võrgusilma ning kiilu külgedele kantud mõõteskaala näitab võrgusilma suuruse.

Kui käsitsi mõõtmisel on inspektorite ja kalurite vahel tekkinud mõõtetulemuse kohta vaidlusi, siis elektroonse mõõtmise puhul peaksid need olema välistatud. Elektrooniline seade surub võrgusilma ühtlase jõuga ning kõigi sooritatud mõõtmiste andmed salvestatakse automaatselt.

15 Euroopa Liidu liikmesriiki, sealhulgas Eesti, soetavad elektroonilised võrgusilma mõõtjad ühishanke korras. Poole seadmete soetamiseks vajalikust summast annab Euroopa Liit, teise poole eraldab meil KIK.

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Eesti siseveekogudel elektroonilist mõõteriista esialgu kasutama ei hakata. Seal kontrollitakse püüniste silmasuurust endiselt mõõtekiilu abil.

Keskkonnainspektsioon

  



Eeloleval neljapäeval ilmub koos karumargiga ka asjakohane maksikaart


Eesti fauna – pruunkaru

10. septembril annab Eesti Post välja järjekordse margi suures ruutformaadis postimaksevahendite seeriast “Eesti fauna”. Seekord on Sándor Stern kujundatud margil pruunkaru; margi nimiväärtus on 5.50 krooni.

See meie imetajaid kujutav sari hakkas ilmuma 2002. aastal ja ka kõik varasemad seitse marki on kujundanud Sándor Stern. Alates esimesest on neil järjekorras olnud metssiga, viigerhüljes, hunt, kobras, põder, mäger ja pruun-suurkõrv.

Koos margiga tulevad käibele ka esmasümbrik ja maksikaart.

Eesti Post/Uudistaja

 

  


Fotomälestus eelmisest aastast: Hiie sõber Martin Kivisoo saab Maavalla koja vanemalt Ahto Kaasikult hiie sõbra kirve (foto: Auli Kütt).

 

Otsitakse hiite sõpru

Maavalla koda kutsub taas üles esitama ettepanekuid hiie sõbra aunime andmiseks, et tunnustada neid, kes on hiite ja teiste ajalooliste looduslike pühapaikade hea käekäigu nimel tublilt tegutsenud.

Hiie sõber võib olla inimene, ühendus, ettevõte või asutus, kelle sihikindla tegevuse tõttu on sel aastal või eelmistel aastatel looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud. Ettepaneku anda hiie sõbra aunimi võib esitada iga era- ja juriidiline isik. Ettepanek peab sisaldama hiie sõbra nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning paiga võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)kirja-aadressi. Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31. oktoobriks Maavalla kojale: koda@maavald.ee või Maavalla koda, postkast. 363, Tartu 51001.

Esimeseks hiie sõbraks kuulutati eelmisel aastal Muhu saare pühapaikade hoidja Martin Kivisoo. Noore hiiesõbrana märgiti ära Miina Härma gümnaasiumi õpilane Minni Saapar, kes kaardistas Saaremaal Pihtla vallas asuvad pühapaigad.

Lähem teave telefonil 5668 6892 või elektronposti teel: koda@maavald.ee

Maavalla koda

 

  

Valminud on “Eesti parkide almanahhi” teine osa

Keskkonnaministeeriumi ja muinsuskaitseameti koostöös on valminud “Eesti parkide almanahhi” teine osa, milles eri alade spetsialistid käsitlevad parkidega seotud temaatikat ning probleeme nii Eestis kui ka välismaal.

“Eesti parkide almanahhi” eesmärk on väärtustada Eesti maastike eri aspekte, parandada inimeste keskkonnateadlikkust ning aidata kaasa Eesti parkide ja seeläbi kultuuri ja looduspärandi hoiule. Kogumik kätkeb endas pikemaid ja lühemaid pargiteemalisi artikleid asjatundjatelt. Käsitletakse parkide looduskaitselisi, muinsuskaitselisi, kultuurilisi, ajaloolisi ning nüüdisaegseid probleeme ja lahendusi. Tegu on perioodilise trükisega, mille esimene number ilmus 2007. aastal.

“Eesti parkide almanahhi” teine number tutvustab laiemale lugejaskonnale ajaloolisi ning praegusaegseid parke, linnahaljastuse probleeme ja lahendusi, samuti parkide hoolduse ja korrastamise küsimusi. Trükis on mõeldud nii maastikuarhitektidele, ajaloolastele, loodus- ja keskkonnakaitsega tegelevatele inimestele kui ka kõigile teistele pargihuvilistele. Väljaannet saab osta suurematest raamatupoodidest ning muinsuskaitseameti raamatukogust.

Muinsuskaitseamet

 
 
 


TASUB OSALEDA




See Ingmar Muusikuse foto sai mulle peaauhinna taimepiltide kategoorias.

 

Fotod võistlema

Alates eilsest saab ajakirja Eesti Loodus veebile üles laadida tänavuse fotovõistluse fotosid. Viimane tähtaeg on 31. oktoober. Vt. lähemalt http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/teema17.

Uudistaja

  


Tartu loodusmaja kutsub uusi ja vanu sõpru

Tartu loodusmaja (Kompanii 10) uksed on huvilistele lahti 18. septembrini igal tööpäeval 10–17.

Tutvustatakse loodusmaja huviringide tegevust ja võetakse vastu uusi õpilasi. Uued õpilased saavad tutvuda majaga ning kohtuda õpetajatega. Huviringide kohta saad rohkem teavet veebilehelt http://www.teec.ee/?nodeid=89&lang=et.

Esimeste kohtumiste ajad on kirjas http://www.teec.ee/?nodeid=328&lang=et.

Samal ajal on saalis avatud sügisnäitus, kuhu oodatakse eelkõige algklasside õpilasi. Rühmakülastused palutakse enne kokku leppida, tel. 736 1693.

Tartu keskkonnainfopunkt

  



Amotz Zahavi : mees, kes leidis raiskamisele evolutsioonilise seletuse

8. ja 9. septembril peab Tartus loenguid Tel-Avivi ülikooli emeriitprofessor Amotz Zahavi, kelle ideed kulukatest signaalidest on muutnud tänapäevaseid arusaamu biokommunikatsiooni olemusest.

Oma peateoses “Liikide tekkimine” (1859) käsitles Charles Darwin liikide kujunemist loodusliku valiku toimel. Esmalt keskendus ta tunnustele, mis andsid elusolenditele mingi eelise teiste omasuguste ees, et võistelda liigikaaslastega, ellu jääda kohtumisel teiste eluvormidega ning tulla toime erisuguste keskkonnamõjudega. Hiljem, uurides loodusliku valiku ulatust, pühendas Darwin raamatus “Inimese põlvnemine ja suguline valik” (1881) peatähelepanu sugulisele valikule.

Murdepunkt sugulise valiku teooria seletamiseks saabus 1975. aastal, mil Iisraeli zooloog Amotz Zahavi avaldas ajakirjas Journal of Theoretical Biology artikli “Mate selection – a selection for a handicap” (“Paarilise valik – edemuse valik”). Zahavi esitas oma artiklis kulukate sootunnuste evolutsioonile põhjenduse, mis sarnaneb inimühiskonnas levinud pillamise ja raiskamisega. Mõlemal juhul on tegu isendi kvaliteedi kuluka reklaamimisega.

Zahavi näitas, et kulutused ilutsemisele (näiteks paabulinnu saba) ja pillamisele (näiteks luksuskaubad) võivad olla nende signaalide saatjatele ja vastuvõtjatele kasulikud. Võime kulutada ressursse ohtlikule ja ebapraktilisele toretsemisele on signaal nende ressursside olemasolu kohta. Zahavi ideed on täitnud olulise lünga Darwini sugulise valiku teoorias, seletades ära, mis kasu saavad emased kõige kulukamate ornamentidega paarilisi eelistades. Peale bioloogia on kulukal signaliseerimise printsiibil tähtis roll ka psühholoogia, sotsiaalteaduste, meditsiini ning keskkonnateaduste evolutsioonilistes harudes.

Amotz Zahavi viibib Eestis TÜ ja bioloogilise mitmekesisuse tippkeskuse FIBIR kutsel. 8. septembril peab Zahavi ingliskeelse loengu “The handicap principle and its implications to human signaling and altruism” Dorpati konverentsikeskuse (Tasku hoones) Baeri saalis, 9. septembril aga loengu “The unique properties of signal selection and their implications to signaling by hormones and neurotransmitters” Vanemuise 46 ringauditooriumis. Loengud algavad kell 18.

  




Maailmatants. Evolutsiooni uus lugu

Raadio Ööülikool ja kirjastus Koolibri esitlevad 10. septembril kell 18 Tallinnas Kullo lastegaleriis (Kuninga tänav 6) Elisabet Sahtourise raamatut “Maailmatants. Evolutsiooni uus lugu”.

Kreeka juurtega teadlase mõnusal kombel jutustatud lugu räägib Maast ehk Gaiast kui elusorganismist, teadvuse ja koostöö rollist evolutsioonis, põlisrahvastest ning iidsest innovatsioonist bakterimaailmas, tänu millele me kõik siin ja sellisel kujul olemas oleme. Universumi evolutsioon ja meie elugi sarnaneb tantsuga, milles vahel komistatakse, tehakse valesamme, aga mis valdavalt on kaunis, graatsiline ja rõõmus.

Esitlusel räägib Toomas Trapido Gaia poliitikast.

Vt. raamatu kohta http://www.koolibri.ee/book.php?mcid=1&scid=&nid=0&type=subjects&search=maailmatants. Samal teemal ööülikooli loenguid saab kuulata võrgupaigast http://www.ylikool.ee/et/13/toomas_trapido.

AS Koolibri

  



Lodi Jõmmu lodjakoja sadamas

 

Lodjale loengule

Emajõel sõidab terve septembri jälle looduslodi. Sõitude eesmärk on pakkuda harivaid ja uudseid ajaviitevõimalusi kogu perele, parandada inimeste keskkonnateadlikkust ning tuua tähelepanu keskpunkti Emajõe mitmekesine ja kordumatu loodus.

Kõik looduslodjasõidud tehakse unikaalse vanalaeva Jõmmu pardal. Teemade ring on lai: huvilised saavad kuulda Emajõe linnustikust, kaladest, putukatest, ämblikest, veeselgrootutest, imetajatest, tähistaevast ning loodusfotograafiast. Juhendajateks on kogenud loodusteadlased, fotomehed ja astronoomid. Looduslodjasõidud kätkevad ühtaegu mõnusas õhkkonnas peetud silmapiiri avardavaid trümmiloenguid ning otsest osaluselamust looduses. Lodja trümmi moodne esitlustehnika võimaldab huvitava jutu kõrvale vaadata õppefilme ning pildimaterjali, hiljem viib matsaka tekiehitusega laev loodushuvilised luhtade vahele loodust vaatlema.

Looduslodja sõite korraldab MTÜ Emajõe Lodjaselts koostöös teaduskeskusega Ahhaa ja Tartu keskkonnahariduskeskusega. Eelmisel aastal tunnustati looduslodja sõite teaduse populariseerimise auhinnaga. Tulevikus on harivaid loodusretki Emajõele ja Peipsile plaanis korraldada regulaarselt igal kevadel ning sügisel. Järgmised looduslodja sõidud tehakse 12.–18. oktoobril tudengite sügispäevade raames. Täpsem info ja sõitudele registreerimine www.lodi.ee.

Emajõe lodjaselts

  


Uue Maailma tänavafestival

Homme ja ülehomme, 5. ja 6. septembril peetakse Tallinnas järjekordne Uue Maailma seltsi tänavafestival.

Festivali mõte on tuua inimesed kokku mõnusalt aega veetma, anda tänavatele laiem tähendus kui lihtsalt võimalus ühest punktist teise liikuda. Festivalist saab täpsemalt lugeda www.uusmaailm.ee/festival.

Uue Maailma selts

  




Pliiatsinäitus Tartus

Kolmapäeval, 9. septembril kell 16 avatakse Tartus ERM postimuuseumis (Rüütli 15) näitus “Jutt pikk, Ats lühike ehk krihvlist digipliiatsini”.

Nüüdne patendibüroo Käosaar & Co üks omanikest Jüri Käosaar märkas pliiatsit kogumisobjektina 1968. aastal. Neljakümne aastaga on tema kogusse jõudnud ligemale 12 000 pliiatsit. Vanim neist pärineb 19. sajandi lõpust. Tänu tema hobile saame vaadata ajas tagasi, mida kõike on inimene pliiatsiga teinud: eri suurused, kujud, otstarbed, sinna juurde kustutuskummid, pliiatsiteritajad ja pliiatsikarbid. On loodud aspiriinitablette sisaldavaid, šokolaadilõhnalisi, painduvaid, kraadiklaasiga või lükatiga pliiatseid. Mõeldud on nii meestele kui ka naistele ja lastele – olgu nendeks siis vintpüss-, püstol-, daami-, samet-, bridžimängu, iseterituv, laste nimedega või leludega pliiatsid. Samuti on riikide, linnade, presidentide  ja firmade pliiatseid.

Näitust saab vaadata kuni järgmise aasta 17. jaanuarini.

Vt. ka www.erm.ee/pliiats.

ERM


    
 

 


MAAILMAST 

 




Keemikud pidurdavad kliimamuutust

Euroopa keemiatööstuse nõukogu Cefic on alustanud teabekampaaniat lahendeist, mida keemiatööstus pakub igapäevaelus kliima tõhusamaks kaitseks.

Rahvusvahelise kliimamuutuste nõukogu IPCC kinnitusel on praegune maailma süsihappegaasiheide kolm-neli korda suurem kui maa looduslik sidumisvõime. Järelikult on majanduses vaja kardinaalseid muutusi, et olukord muutuks. Samas kinnitab rahvusvaheline keemialiitude nõukogu ICCA, et keemiatööstuse leitud lahendusteta oleks CO2-heide olnud veel 11 protsendi võrra suurem. Niisiis on keemikud olnud edukad kliimaolukorra parandajad.

Vt. lähemalt http://www.cefic.be/Templates/shwNewsFull.asp?HID=1&NSID=723.

Cefic



  

 

 
Fotod:
www.imeche.org

 

Insenerid asuvad planeeti jahutama

Briti mehaanikainseneride ühendus IMecE on avaldanud raporti “Geo-Engineering: Giving us Time to Act?” (vt. http://www.imeche.org/media/press/GeoEngineeringReport.htm), kus on toodud saja aasta tegevuskava võitluseks kliimamuutusega, kasutades mehaanilisi puid ja vetikaid. Kui tegevuskava hakataks ellu viima, võimaldaks see 2050. aastaks luua miljon kuni kaks miljonit uut “rohelist” töökohta.

Raporti autorite kinnitusel tuleks valitsusel toetada riiklikke käivitusuuringuid, mis maksaksid kokku 10–20 miljonit naela.

IMecE

 

  



Taani pealinna suurimail tänavail on igale jalgrattale juba praegu rohkem ruumi kui igale autole.

 

Kopenhaagenist peab saama parim jalgratturilinn

Vähem kui neli kuud enne ÜRO kliima-tippkohtumist Kopenhaagenis tuli linn välja ideega saada parimaks linnaks jalgratturite jaoks.

Juba praegu läheb iga kolmas Taani pealinna elanik tööle või kooli jalgrattal; linnas on umbes 350 kilomeetrit jalgrattateid. Nüüd kinnitatakse: aastaks 2015 peab jalgrattal liikuma iga teine linlane. Kopenhaageni jalgrattaprogrammi juht Andreas Rohl ütleb, et tänu 70–80ndail aastail tehtud otsustele on jalgrattasõit saanud inimeste jaoks sama loomulikuks kui hambapesu: sa ei mõtlegi enam sellele, vaid lihtsalt tegutsed. Üks viimasel ajal ette võetud uuendusi on ühe linna peamise silla muutmine täiesti autovabaks; teisele seati mõlemasse serva topeltrattateed. Nüüd plaanitakse laiendada teisigi jalgrattateid; kõneks on olnud ka samasuguse ummikumaksu kehtestamine, nagu on sisse seatud naaberriigi Rootsi pealinnas Stockholmis.

IEMA



  


PILDISTUSI HILISSUVISEST VARASÜGISEST




Sibulakuivatus Peipsiääre vallas

 


Priske saak rõõmustab silma, …

 


… aga vaevab puud.



Seda TÜ botaanikaaias nähtud sinisilma kutsutakse tavatuks emajuureks.

 


Liiga vara kodusest pesast välja lennanud.

 


September: +24 kraadi, aga tühi liiv ja igav rand.

 






Suure maalritöö esimesed pintslitõmbeproovid.


 

Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet