Alar Karis kirjutas Cambridge’i ülikoolile 800. aastapäevaks kirja tulevikku
TÜ rektor Alar Karis kirjutas 17. septembril “tervituse tulevikku” Cambridge’i ülikoolile 800. aastapäeva puhul. Kiri avatakse saja aasta pärast.
Sajandeid maailma ülikoolide tipus olnud Cambridge valis kogu maailmast välja 800 inimest, teiste seas 150 akadeemilise maailma esindajat, kellel rektor Alison Richard palus saata käsitsi kirjutatud lühiessee või visiooni tulevikust saja aasta pärast – Cambridge’i ülikooli juubeli puhul.
“Ma kirjutan Tartu ülikooli üliõpilasele, kes loodetavasti saab eesti keelest aru ja õpib Tartu ülikoolis,” paljastas rektor Karis tulevikku rändava kirja sisu.
“Ma arvan, et saja aasta pärast on ülikoolid rohkem läbi põimunud, aga eks Tartu ülikooli kaubamärk on ikka alles. Kindlasti on sisu natukene teistsugune – näiteks saja aasta pärast võib perifeeria muutuda täiesti positiivseks mõisteks ja nähakse, et tõsist teadust saab ka siin teha,” rääkis rektor Alar Karis. Mis aga täpselt tulevikku rändavais kirjades seisab, see jääb iga kirjutaja enda ja tulevaste lugejate teada.
800 tulevikunägemust, üks iga aasta eest, talletatakse 800 aasta vanuse Cambridge’i ülikooli raamatukogus ja saadetakse alles 100 aasta pärast tagasi saatja aadressile, kus need ülikooli 900. sünnipäeva puhul avatakse.
TÜ ja rektor Alar Karis on Eestist ainukesed, kes valiti selles erilises projektis osalema. Vt. ka http://www.800.cam.ac.uk/page/35/letters-to-the-future.htm.
TÜ
Röövpüüdjatel läheb Võrtsjärvel elu raskemaks
Keskkonnainvesteeringute keskuses allkirjastati 4. septembril rahastusotsus, mis aitab keskkonnainspektsioonil (KI) korda teha Viljandi büroo Kivilõppe hoone ning läheduses asuvad järelevalveobjektid. Kokku lähevad tööd maksma viis miljonit krooni, mis tuleb toetusena Euroopa regionaalarengu fondist (ERF).
Viimastel aastatel on kõige rohkem rikkumisi registreeritud just kalapüügi valdkonnas ning enamik neist avastatakse siseveekogudel. Enamasti jääb aga pahategija avastamata ning KI eemaldab üksnes ebaseaduslikult veekogusse pandud püügivahendid. Et tabada ka röövpüüdjaid endid, peavad inspektorid viibima veekogu läheduses võimalikult sageli.
Sel põhjusel renoveeritaksegi Kivilõppe büroo ning korrastatakse vaatlustorn ja paadikuur, kus saab hoida nii töövahendeid kui ka röövpüüdjatelt ära võetud püüniseid. Ühtlasi korrastatakse Kivilõppe hoone ümbrus ning rajatakse plats, kus saab puhastada ja sortida äravõetud püügivahendeid ning hooldada järelevalvevahendeid ja -seadmeid.
Kivilõppe ja Viljandi piirkonna projekt on esimene sellelaadne ning lähiaastatel plaanitakse sääraseid töid ERF toel teha ka Mustvee kontoris. Kokku on kavas aastatel 2007–2013 KI eri projektidele anda kuni 100 miljonit krooni ERF toetust.
KIK
Sinilind jagab stipendiume ilmateaduse alal
Esimest korda jagab sihtasutus Eesti rahvuskultuuri fond (ERKF) allfondist Sinilind stipendiume ilmateaduse alal. Stipendiumi saab taotleda enesetäienduseks välismaal operatiivse ilmaennustuse ja klimatoloogia alal ning avaldamaks tunnustust Eesti purilennu saavutustele ilmastiku- ja atmosfäärinähtuste jälgimisel.
Sinilinnu fondi taotlusi saab esitada kuni 15. oktoobrini ERKF ankeediga, millele on lisatud taotluse põhjendus või tööprojekt, täpne eelarve ja vajaduse korral soovitajate põhjendused. Taotlused vaatab läbi viieliikmeline fondi halduskogu, mida juhib Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi peadirektor Jaan Saar.
ERKF nõukogu arutab stipendiumite jagamist 8. novembril, kinnitades samas ka halduskogu otsuse. 13. detsembril algusega kell 15 toimub Mustpeade majas sponsorite ja stipendiaatide austamiskontsert, kus antakse üle ka fondi Sinilind stipendiaadikaardid.
Sinilinnu fondi asutasid 2007. aastal väliseestlasest meteoroloog Leo Rannaleet ja tema tütar Anne Rannaleet-Holm, et toetada ilmateaduse edendamist Eestis. Fondi toetusele saab kandideerida kolmes valdkonnas: iga-aastane enesetäiendamine välismaal operatiivse ilmaennustuse ja klimatoloogia alal; uurimustööd globaalkliima muutuste mõjust Eesti looduslikule ja sotsiaalsele keskkonnale alates aastast 1860 ning Eesti purilennu saavutused ja teened ilmastiku- ja atmosfäärinähtuste jälgimisel.
Lisainfot stipendiumi taotlemise kohta saab ERKF kodulehelt www.erkf.ee.
Keskkonnaministeerium
Matsalu festivali peaauhinna sai Joosep Matjus
Läinud pühapäeval kuulutati Lihulas välja 7. Matsalu loodusfilmifestivali auhinnavõitjad.
Žürii, kuhu kuulusid Irjaleena Eriksson (esinaine), Derek Peter Kilkenny-Blake, Rein Kuresoo, Alo Põldmäe ja Peeter Simm, andis Grand Prix’ esimest korda festivali ajaloos eestlasele. Selle pälvis filmi “Vanamees ja põder” režissöör Joosep Matjus.
Esimese preemia kategoorias “Loodus” sai Saksamaa režissöör Christian Baumeister (“Venemaa loodus. Kamtšatka”), kategoorias “Inimene ja loodus” aga Eve Duchemin Belgiast (“Nad ootavad linde”).
Žürii eriauhinna pälvinud režissöörid on Noriko ja Don Carroll USA-st (“Esimene lend – emakoolibri lugu”), Pekka Mandart Soomest (“Punakurk-kaur – hõige järvelt”) ja norralane Lars Nilssen (“Ilvesekütid”).
Parima režii auhinna kategoorias “Loodus” andis žürii Oliver Goetzlile (Saksamaa, “Venemaa loodus. Uuralid”) ja kategoorias “Inimene ja loodus” Marcus Negrãole ja Andre Rangelile (Brasiilia, “Raisakotkastel on tiivad”) ning parima operaatoritöö auhinna vastavalt Jan Haftile ja Kay Ziesenhennele (Saksamaa, “Mets”) ja Joosep Matjusele peaauhinna saanud filmi eest.
www.matsalufilm.ee/Uudistaja
ELF-i vabatahtlikud koristasid 17 kilomeetrit randa
20. septembril koristasid Eestimaa looduse fondi (ELF) vabatahtlikud merekoristuspäeval rannaala Tabasalu looduspargis, mis on üks omapärasemaid ja mitmekülgsemaid rannikualasid Tallinna lähiümbruses.
Plaanis oli koristada 14 kilomeetrit randa, kuid päeva lõpuks olid 45 vabatahtlikku läbinud kokku 17 kilomeetri pikkuse rannaala, prügi korjati umbes tonni jagu. Leiti mõned suuremad prügi mahapanekukohad, kuid üldiselt võib rannaala seisukorraga suhteliselt rahule jääda, massilist prügistamist ei tuvastatud.
Prügikoristamise vahele tutvuti ka kohaliku ümbrusega, meresidekeskust ja selle ajalugu tutvustas keskuse insener Heiki Sibul, kohalikku loodust ja selle eripärasid Muraste looduskooli juht Val Rajasaar.
Igal aastal kolmandal septembrikuu laupäeval koristavad sajad tuhanded vabatahtlikud üle maailma oma kodukandi veekogusid. Idee algataja on USA-s asuv valitsusväline organisatsioon Ocean Conservancy, kes seisab hea merede ja mereelanike heaolu ning kaitse eest. Ühing on kutsunud üles teisi aktiivseid looduse- ja merearmastajaid üheskoos rannaalasid puhastama, selleks valitakse üks päev, mil igaüks omade jõududega omal maal oma valitud rannaala koristab. Ühisest tegutsemisest kasvab lisaks otsesele kasule üks ja ühine üleilmne sõnum.
ELF
Uuring: eestlane peab metsa oluliseks tuluallikaks
15. septembril metsasektori infopäeval avalikustatud üldsuse arvamuse uuring näitab, et inimestele teevad muret aspektid, mille üle tegelikult ei ole vaja muretseda: metsauuendus ja liigne raie.
Uuringu tegi augustis Eesti metsaseltsi tellimusel uuringufirma Faktum & Ariko. Selgus, et inimestele meeldib metsas käia, ent endiselt ollakse arvamusel, et Eesti metsa raiutakse liiga palju ja et aset leiavad röövraied. Eesti elanikest käib vähemalt kord aastas metsas ligikaudu niisama palju inimesi kui Põhjamaades: vastavalt 85 ja umbes 90%.
Eesti metsaseltsi presidendi Heiki Hepneri sõnul ei ole praegu tarvis muretseda röövraiete pärast, sest keskkonnainspektsiooni statistika põhjal on röövraiejuhtude arv igal aastal tunduvalt kahanenud: 2001. aastal registreeritud 1010 röövraiejuhuga raiuti kokku 130 000 tihumeetrit, 2006. aastal 70 korraga 9000 tihumeetrit ja 2008. aastal 48 korraga 3000 tihumeetrit. Laita pole ka metsauuenduse olukord: metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse andmetel oli 2008. aastal raiutud lankidest uuenenud 98%.
Uuring näitab, et aastataguse arvamusega võrreldes on vähenenud nende inimeste osakaal, kelle meelest on Eesti metsade olukord viimase viie aasta jooksul muutunud halvemaks. Mullu arvas 48% vastanutest, et metsade olukord on jäänud samaks või paranenud, tänavu on see näitaja 53%.
Enamik inimestest arvab, et mets on oluline rikkus ja tuluallikas Eesti majandusele ning suur osa usub, et mets aitab tagada maapiirkondades tööhõivet. Puitu peetakse töödeldavaks ja keskkonnahoidlikuks materjaliks, mida peaks rohkem kasutama.
Eesti metsaselts
Eesti osaleb rannikulõugaste suurprojektis
Teisipäevast, 29. septembrist kuni 1. oktoobrini peetakse Läänemaal Matsalu rahvuspargi keskuses Penijõel ja Altmõisas LIFE-Nature projekti raames rahvusvaheline seminar “Rannikulõugaste elupaigakompleksi seisund ja rannaniidu linnustik”.
Projekti eesmärk on kaitsta ja taastada Läänemere rannikulõugaste elupaiku nii Eestis, Rootsis, Leedus, Poolas kui ka Saksamaal, kokku 34 alal. Rannikulõukad on madalad, merega ajutiselt ühenduses olevad rannikuveekogud, mis on tekkinud madalate abajate ja lahtede eraldumisel merest maakerke tõttu. Eestis ümbritseb rannikulõukaid enamasti rannaniit, mis on vähenenud karjatamise ja niitmise tõttu paljudes kohtades roostunud ja võsastunud.
Rannaniidud on aga paljude lindude, eeskätt nn. kahlajate olulised pesitsusalad ja paljude teiste rändlindude tähtsad toitumispaigad. Eesti vastutust nende liikide käekäigu eest ilmestab fakt, et kolmandik niidurüdi Läänemere-äärsest asurkonnast pesitseb meil. Peale lindude on rannikumärgalad elupaigaks ka paljudele teistele ohustatud liikidele, näiteks kõrele ehk juttselg-kärnkonnale.
Rannikulõugaste kaitse projekt algas 2005. ja kestab kuni 2011. aastani. Projektis osaleb kokku 21 partnerit, Eestist on sellega seotud keskkonnaministeerium, keskkonnaamet, sihtasutus Kihnu Väina Merepark ja mittetulundusühing Põhjakonn. Projekti juhtpartner on Stiftung Naturschutz Saksamaalt. Eestis paiknevad projektialad Hiiumaal (Kõrgessaare-Mudaste), Läänemaal (Teorehe Matsalus) ja Pärnumaal (Sõmeri ja Kihnu põhjarannik). Projekti kaasrahastab Euroopa Liidu LIFE-Nature programm. Projekti eelarve on umbes 86 miljonit krooni, sellest Eesti partnerite kogueelarve on umbes 7,5 miljonit krooni, millest 4,4 miljonit tuleb Euroopa Liidult.
Projekti käigus hinnatakse Eesti projektialad, antakse nende kohta majandussoovitusi ning koostatakse kaitsekorralduskavad, tehakse karjaaedu, muretsetakse alade hoolduseks loomi, lõigatakse roogu ja võsa, puhastatakse lõukaid, rajatakse või puhastatakse kõrele ning paljudele linnuliikidele vajalikke väikseid veesilmi, haritakse maaomanikke ja loomapidajaid jne.
Keskkonnaministeerium
Linnujahil toime pandud rikkumised tõid jahimeestele karistuse
Keskkonnainspektsioon (KI) teatas 16. septembril, et Põhja regiooni inspektorid määrasid kahele itaallasest jahituristile ja ühele siinsele jahimehele linnujahil toime pandud seadusrikkumiste eest rahatrahvi.
Selle aasta augustikuus Harjumaal Padise vallas linnujahti pidanud itaallased kasutasid lindude kohalemeelitamiseks elektroonilist peibutusvahendit, mis ei ole jahieeskirja järgi lubatud. Peibutusvahendina võib kasutada eri kujusid, lõhnapreparaate või uluki häälitsusi järele aimavaid vahendeid, kuid mitte elektroonilisi vahendeid. Jahieeskirja nõuete rikkumise eest määrati kummalegi itaallasest jahituristile 6000 krooni suurune rahatrahv.
Kohalik jahimees, kes pidas augustikuus Harjumaal Keila vallas linnujahti, küttis seadusvastaselt ühe suurkoovitaja. Suurkoovitaja puhul on tegemist kolmanda kaitsekategooria alla kuuluva linnuliigiga, kelle küttimine on keelatud. Jahimehel tuleb looduskaitseseaduse rikkumise eest maksta 960 krooni trahvi ning lisaks sellele hüvitada keskkonnale tekitatud kahju 5000 krooni.
Jahikorraldajad peaksid peale jahituristide instrueerimise jälgima, et jahinõudeid ka reaalselt täidetaks. KI on jahituriste varemgi ebaseaduslike jahipidamismeetodite eest karistanud. Näiteks Harjumaal trahviti paar aastat tagasi kahte itaallast, kes olid linnujahil kasutanud elektroonilisi peibutusvahendeid.
KI
Matkarada Luhasoo maastikukaitsealal
Keskkonnaamet katsetas uusi loodusõppeprogramme
21.–23. septembril katsetati Meenikunno ja Luhasoo maastikukaitsealal Eesti-Läti programmi projekti “Back to Nature“ raames loodusõppeprogramme.
Keskkonnaameti (KA) ja mittetulundusühingu Hared koostöös on valminud kolm märgalateemalist õppeprogrammi eri vanuseastmetele, et kinnistada koolis õpitut praktilise kogemuse kaudu. KA keskkonnahariduse spetsialistide juhatusel toimuvatest näidisõppeprogrammidest oli kutsutud osa võtma üks kool Põlva, Valga ja Võru maakonnast.
Ettevõte saab teoks Eesti-Läti programmi projekti “Back to Nature” raames, mida rahastavad Euroopa regionaalarengu fond ning KIK. 2009–2011 kestva projekti eesmärk on arendada ja luua loodusõppevõimalusi märgalade tundmaõppimiseks: nii välikäike korraldades kui ka klassitundides.
Projekti partnerid on Tartu keskkonnahariduskeskus, Peipsi koostöö keskus ja KA Eestist ning Koiva ja Kemeri rahvuspark Lätist. Projekti tegevuspiirkond on Tartu, Põlva, Valga ja Võru maakond.
KA
Nagu varasemategi tuletornimarkide puhul, tuli selgi korral müügile ka maksikaart
Hara tuletorn on nüüd margipildil
Eesti Post andis eile välja järjekordse margi juba 1995. aastal alustatud majakaseeriast. Margil nimiväärtusega 5.50 krooni on Hara tuletorn. Nagu kõik varasemadki selle seeria margid, on postimaksevahendi ning koos sellega ilmunud esmaümbriku ja maksikaardi kujundanud Roman Matkiewicz Eesti meremuuseumist.
Hara lahe lääneranniku lähedal asuva valdavalt kuusemetsaga kaetud väikese Hara saare kõrgemale kohale (12 m merepinnast) ehitati 15,2 m kõrgune raudsõrestiktuletorn 1909. aastal. 1954. aastal ehitati torn põhjalikult ümber, kuna märk pidi hakkama teenima uut sõjasadamat: ehitise kõrgus kasvatati 23,7 meetrini, punase tule nähtavus oli 7 meremiili. Pikapeale tuletorni tähtsus vähenes ning 1980. aastate lõpul demonteeriti tuleseadmed ja torn muutus päevamärgiks. Tema praegune kõrgus on 24 meetrit ja ta kujutab endast punase koonilise katusega silindrit metallsõrestiktornil. Tänavu saab Hara tuletorn saja-aastaseks.
Mark on tuletorni sarja kaheksateistkümnes; aastail 2000, 2005 ja 2006 ilmus kaks marki, teistel aastatel alates 1995 igal üks.
Eesti Post/Uudistaja
Kõrbetüll (foto: Aivar Veide/www.llk.ee)
Linnuliiginimistu on nüüd 374-realine
Eesti linnuharulduste komisjoni (HK) esimees Margus Ots teatas läinud nädalal, et HK kinnitas taas mõned vaatlused.
Põnevamatest leidudest said kinnituse kõrbetülli (Charadrius leschenaultii) vaatlused tänavu juulis Läänemaal Haversis. Tegu on uue liigiga Eestis ja nüüd on meil kokku kohatud 374 linnuliiki. Kinnitati ka kõigi aegade teine suuränni (Stercorarius skua) vaatlus Eestis mullu 4. oktoobril Saaremaal.
Kõigi aktsepteeritud vaatluste koondnimekirja leiate EOÜ veebilehelt
http://www.eoy.ee/yhing/hk/hk_aktsept.pdf.
HK/Linnuhuviliste arvutilist