Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA II
25. september 2009


Tänane Uudistaja ilmub taas kahes osas. Esimesse ossa mahutame Loodusajakirja uute ajakirjade tutvustuse ja valiku Eesti uudiseid, teises tutvustame veel kord Loodusajakirja uusi ajakirju, anname põgusa ülevaate täna ja lähipäevil toimuvatest avalikest üritustes ning pakume mõned uudised laiast maailmast.







UUDISTAJA SOOVITAB


 


 


Eesti Looduse teemad: huntkoertest maisikasvatuseni

Mihklikuu Eesti Looduse avalugu kinnitab teaduslikult seda, mida ammu on oletatud: Eestiski annavad hunt ja koer omavahel järglasi. Tavaliselt on emaks hunt ja kutsikad kasvavad üles metsas. Mahalastud loomade kummaline välimus pakub siis jahimeestele peamurdmist. Huntkoeri pole ometi vähimatki põhjust pidada inimesele ohtlikeks – mida ei saa paraku öelda tavaliste hulkuvate koerte kohta. Geneetikateemat käsitleb teinegi lugu, horisontaalsest geeniülekandest: üha selgemaks saab, et geenid ei pärandu mitte üksnes vanematelt järglastele, vaid ka näiteks saakorganismilt ärasööjale, viiruste kaudu ja veel mitmel kummalisel moel.
Eesti Looduse välisreisid viivad meid Antarktikasse, teejuhiks üks meie kogenumaid lõunamandri uurijaid Enn Kaup, ning Inglismaale, kus mägrad on võtnud inimestest õppust ja elavad linnades, laiskade ja leplikena. Kel meeles omaaegne naljaleht Pikker, leiab äratundmisrõõmu pikemast ajaloojutust maisikasvatuse kohta Nõukogude Eestis: septembris möödus poolsajand Nikita Hruštšovi kuulsast külaskäigust Mikihiire maale.
Sügisese varude soetamise hooaja juhatavad sisse Veljo Runnel ja Juhani Püttsepp: esimene õpetab, kuidas kvaliteetselt salvestada loodushelisid; teine soovitab mooside-mahlade kõrval hoidistada ka loodusmälestusi. Lugeda saab ka Eesti õpilaste retkest Jaapanisse üleilmsele bioloogiaolümpiaadile, kummitusjuttude ornitoloogilistest tagamaadest, Charles Darwini mõjust teouurijate tegevusele, teaduse- ja jumalakuulutajate vastuseisust ja paljust muust.

Eesti Loodus




Eesti Metsa sügisnumber: metsanduses peab vaatama kaugele

Mets areneb aeglaselt ja ka inimese mõju puudele ning metsale avaldub pikkamisi. Seepärast peab metsamees oskama vaadata ajas kaugele. Valdav osa Eesti Metsa sügisnumbri artiklitest on kantud säärasest mõtteviisist. Vaateid on nii tulevikku kui ka minevikku. Kahes avaartiklis pööratakse pilk ajas ettepoole. Marku Lamp visandab kuni aastani 2020 kehtima hakkava uue metsanduse arengukava sõlmküsimusi, Martin Arula vaeb Eesti metsatööstuse võimalikke majandamismudeleid. Enamik järgnevatest kirjutistest vaatab tagasi möödunud aastakümne peale. Tiit Timberg võtab kokku RMK viimase kümnendi metsauuendustööd, Aira Toss Hiiumaa metsaseltsi tegevuse, Andres Müürisepp Luua metsanduskooli masinajuhtide koolituse ja teadlaste rühm Hardi Tulluse juhatusel hübriidhaava kasvatamise tulemused. Ajas juba mitmekümne aasta taha heidavad pilgu Toivo Meikari kirjutis Eesti metsakorralduse algusaegadest ja Priit Kase lugu tuntud metsamehest Kaupo Ilmetist.

Huvitavat mõtteainet pakub sügiseses Eesti Metsas Liis Kuresoo uurimus sellest, kui palju teavad Eesti metsa- ja puidutööstusettevõtted nendeni jõudva puidu päritolust ja sellest, kuidas on metsaraied mõjutanud kohalikku keskkonda. Entomoloog Kaljo Voolma koos kolleegidega annab ülevaate ennenägematust nõmme-võrgendivaablase rüüstest Saaremaa männikutes. Nagu ikka, saavad lugejad tutvuda metsanduse uudiskirjandusega ning teavet elu väärikate verstapostideni jõudnud inimeste tähtpäevade kohta.

Hendrik Relve,

Eesti Metsa peatoimetaja



TASUB OSALEDA

Fotomälestus mullusest: keskkonnateo auhinna on saanud “Teeme ära!” kampaania eestvedaja Rainer Nõlvak.

 

Taas on alanud aasta keskkonnateo konkurss

Alates 21. septembrist saab esitada kandidaate konkursile “Aasta keskkonnategu 2009”.
Keskkonnaministeeriumi (KKM) algatatud konkursi eesmärk on tunnustada tublimaid keskkonnahoiu, keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse alal ja innustada teisi nendest tegudest eeskuju võtma.

Osalema on oodatud eraisikud, ettevõtted ja organisatsioonid, kes viimasel 12 kuul on teinud positiivseid tegusid, et muuta Eestis keskkond puhtamaks. Osaleda saab kolmes kategoorias:

– Aasta keskkonnateo auhinnale saavad kandideerida kõik keskkonnakaitse, -teavituse või -teadlikkuse valdkonnas ulatuslikku mõju avaldanud projektid, üritused ja kampaaniad;

– Aasta keskkonnateokese auhinnale saab esitada projekte, mis on korraldatud, suurendamaks laste ja koolinoorte keskkonnateadlikkust;

– Aasta keskkonnategija auhinnale on võimalik kandideerida ettevõtetel – neljas alakategoorias: keskkonnajuhtimise, keskkonnasõbraliku toote või teenuse pakkumise, keskkonnasõbraliku tehnoloogilise protsessi juurutamise ning rahvusvahelise keskkonnaalase koostöö eest.

Kahes esimeses kategoorias saavad kandidaate esitada kõik soovijad ja lubatud on üles seada nii teiste kui ka iseenda kandidatuur. Keskkonnategija auhinnakategoorias on võimalik kandideerida ainult ettevõtetel ja lubatud on esitada vaid oma ettevõtte kandidatuuri.

Osalemiseks tuleb vastata konkursiankeedis esitatud küsimustele. Ankeedid saab KKM kodulehelt www.envir.ee/keskkonnategu. Täidetud ankeet koos konkursitöö materjalidega tuleb saata KKM e-posti aadressil keskkonnategu@envir.ee või tavapostiga aadressil Narva mnt. 7a, 15172 Tallinn, märksõna: „Aasta Keskkonnategu 2009“. Konkursitöid saab esitada kuni 21. oktoobrini.

Töid hindab kaks komisjoni, kuhu kuuluvad keskkonnaspetsialistid, avaliku sektori ja valitsusväliste organisatsioonide esindajad. Konkursi tulemused tehakse teatavaks detsembrikuu esimesel nädalal.

Võitjaid autasustatakse nii rahaliste preemiate kui ka muude auhindadega; ühtlasi saadakse õigus kasutada keskkonnamärki. “Aasta keskkonnateo” ja “Aasta keskkonnateokese” kategooria auhinnafond on 70 000 krooni. Keskkonnategija auhinna igas alakategoorias parimaks tunnistatud ettevõtte esitab KKM 2010. aasta algul toimuvale üleeuroopalisele keskkonnahoidlike ettevõtete konkursile.

KKM on korraldanud “Aasta keskkonnateo” konkurssi alates 2001. aastast. Lisainfot konkursi reeglite ja eelmiste aastate võitjate kohta saab lugeda KKM koduleheküljelt www.envir.ee/keskkonnategu.

KKM

 

  


Plakat:
www.ahhaa.ee

 

Täna on teadusöö

Teaduskeskus Ahhaa, teaduste akadeemia ja rahvusringhääling korraldavad üleeuroopalise projekti “Researchers’ Night 2009” raames täna “Teadlaste öö Eestis”.

Üritusi toimub seitsmes linnas ja programm on eriti Tartus sedavõrd ulatuslik, et selle põguski esitlus täidaks terve Uudistaja. Seepärast piirdume vaid nopetega Ahhaa kodulehelt; kus on kirjas:

Tartus: teadustelk Raeplatsil, Noa laev Emajõel, monumentaalfüüsika, salalaborid, muuseumimüstika, põnnifilosoofia, elavmale, tammeteadus, spordispiraal, kirja- ja taevatähevaatlused, Maa- ja Ööülikool, sukelteadlaste auravad katsed. Tähejooks Toomemäel ja AHHAA uue maja nurgakivi asetamine.
Tallinnas: teadusmuusika, planeedijooks, salalaborid, allmaakatsetused.
Narvas: teaduskohvik, AHHAA planetaarium, teleskoop.
Pärnus: AHHAA töötoad, teaduskohvik, öised basseiniloengud.
Rakveres: alkeemia ja arheoloogia, salateaduste tuba.
Viljandis: teaduskohvik, robootika-töötuba.
Valgas: AHHAA töötoad, teadusteater Idee ja taust.

“Researchers’ Night” on Euroopa Komisjoni üleeuroopaline eri teadusringkondi – ülikoole, akadeemiaid, teaduskeskusi, muuseume, laboreid jt. akadeemilisi organisatsioone – ühendav suurüritus, kus ühe öö(päeva) jooksul toimub palju mitmelaadseid teadust ja teadlasi ühiskonnale tutvustavaid ja lähendavaid ettevõtmisi atraktiivses ja lõbusas võtmes. Eesmärk on tutvustada laiemale publikule nii teadlasi kui ka nende tegemisi.
Teadlaste ööd on maailmas tähistatud alates 2005. aastast, Eestis oli esimene teadlaste öö aasta hiljem.

Täpsema kava leiate võrgupaigast http://www.ahhaa.ee/TeadlasteOo2009/index.html.

Ahhaa/Uudistaja

 

  

RMK korraldab Kablis sügisese perepäeva

Ülehomme, 27. septembril on Pärnumaal RMK “Metsaga mestis” perepäev, kuhu on oodatud kõik metsasõbrad. Üritus kestab kell 11–17 ning toimub Kabli looduskeskuses ja selle ümbruses.

Perepäeval saab matkata, jälgida, kuidas rõngastatakse linde, meisterdada, proovida vanu metsameeste töid, sealhulgas parvepoisi ametit ning osaleda metsatöödeteemalises ajalootunnis.

Koos juhendajaga on võimalik valida 1,5–2 km pikkune jalgsimatk Rannametsa aladele, Laiksaarde või Kabli linnujaama. Kabli looduskeskuses saab tutvuda vast valminud ekspositsiooniga, RMK looduses liikumise võimalustega üle kogu Eesti ning liituda “Metsaga mestis“ sõpruskonnaga. Avatud on seenenäitus, kus õpetusi jagab seenevana.

Lasteala pakub võimalust kiikuda, ronida, liugu lasta, meisterdada ja mängida loodusmänge. Külaskäigul “Öökulli” juurde saavad väikesed osalejad õppida uusi metsatarkusi. Pakutakse ka metsas orienteerumise algõpet kogu perele.

Jalgrattasõbrad on oodatud 35-kilomeetrisele matkale Ainažini ja tagasi. Kellel endal jalgratast ei ole, saab selle laenutada kohapealt.

Kehakinnitust ja omavalmistatud käsitööd pakuvad Häädemeeste Martad.

Üritusele tuleb registreeruda RMK kodulehel www.rmk.ee, lisainfo telefoni teel 676 7532. Osavõtutasu viieliikmelisele perele või sõpruskonnale on koos bussisõiduga Pärnust või Viljandist 200, ilma bussisõiduta 150 krooni. Üksikpilet maksab vastavalt 75 või 50 krooni. Kuni kolmeaastased lapsed saavad osaleda tasuta. Kõikidele osavõtutasu maksnutele on tagatud lõunasöök.

Päevakava vaata lähemalt: http://yritused.rmk.ee/urituse-info.

Pere või seltskonna päevapileti ostnute vahel loositakse välja 10 RMK metsamaja tasuta ööpäevast kasutust.

RMK

 

  


Omnibussirahvas sibulajahil Peipsiääre Kasepää külas mullu septembris.

 

Omnibussiga laadale, sibulale ja perepäevale

Homme sõidab Looduse Omnibuss Tallinnast esmalt Palamusele, kus suurel Paunvere väljanäitusel on vaatamiseks ja müügiks välja pandud käsitööesemed, põllu-, metsa- ja aiasaadused, loomad ja linnud, puud ja põõsad. Esinevad Kihnu Virve, Kihnu Poisid ja Tervitused Aegviidust. Pärastlõunal ollakse Peipsi ääres vanausuliste juures, kus saab osta sibulat ja kala. Kultuuriloolist retke juhendab legendaarne looduskaitsja Veljo Ranniku. Väljasõit rahvusraamatukogu eest on kell 9, tagasi Tallinnas ollakse kell 21. Sõidu hind täiskasvanutele (sh. tudengitele ja pensionäridele) on 200 krooni ja õpilastele 125, koolieelikuile on sõit tasuta. 30-kroonise laadapileti ostab igaüks ise.

Pühapäeval, 27. septembril viib Looduse Omnibuss huvilisi Luitemaale, RMK perepäevale Kablis (vt. eelmist sõnumit) nii Tartust kui ka Tallinnast. Mõlemast linnast lahkutakse tavapärasest paigast kell 8.30, tagasi tullakse kella 19.30-ks. Samasugused on ka sõidu hinnad: 150 ja 100 krooni.

Info ja registreerimine 648 1740, 5559 1032 või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss

 

  

Uus suund loodushariduses: digitaalsed taimetargad

29. septembril algusega kell 10 toimub TÜ ajaloo muuseumi valges saalis projekti “KeyToNature” ettekandepäev, kus esinejad Suurbritanniast, Hispaaniast, Itaaliast ja mujalt tutvustavad mitmesuguseid digitaalseid taimemäärajaid.

Päeva teises pooles algusega kell 15 räägitakse Eestis tehtust ning esitletakse interaktiivset määrajat „Eesti eFloora“. Eestikeelseid ettekandeid juhatab professor Kalevi Kull. Päeva esimese poole ettekanded on inglise keeles, juhatab Christian Kittl (Evolaris Next Level, Austria).

Üritusele on oodatud gümnaasiumide bioloogiaõpetajad, põhikoolide loodusõpetajad, ülikoolide loodusteadustega seotud töötajad ja üliõpilased, huvihariduse esindajad ning kõik, kes tunnevad huvi taimede ja nende määramise vastu. Osavõtt on tasuta, vajalik on enne registreeruda. Päeva korraldavad TÜ ökoloogia ja maateaduste instituut ja bioloogilise mitmekesisuse keskus FIBIR. Projekti rahastab programm eContentplus.

Ürituse täpne ajakava ja registreerumine http://www.ut.ee/ial5/keytonature/est/uudis_efloora.html.


 

  

Noppeid Tartu rahvaülikooli kursuste kavast

Tartu rahvaülikoolis sügissemestril pakutavate kursuste seas on ka

loodusfotograafia (esmaspäeviti 19.10–07.12 kell 19–20.30, 26 akadeemilist tundi, hind 2400 krooni);

kodune restaureerimine (uksed, aknad, piirdeliistud; teisipäeviti 22.09–27.10 kell 18–20.15, 15 tundi, hind 1050 krooni);

taimsete toitude valmistamine (kolmapäeviti 07.10–11.11, kell 17.30–19.45, 15 tundi, hind 1040 krooni).

Tartu rahvaülikool

 

  

Kakujoonistuste võistlus

Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) kuulutab kodukaku aasta raames välja aasta linnu joonistusvõistluse.

Võistlustööl tuleb kujutada kodukakku või teisi Eesti kakke või nende eluga seotut. Koostöös Eesti rahvaluule arhiiviga algab ka kakufolkloori kogumine. Oodatud on põnevad kogemused, lood, juhtumused, rahvasuust kuuldud uskumused jms., mis on seotud kodukaku või teiste Eesti kakkude ehk öökullidega. Huvitavamad kakulood ja joonistused pannakse üles aasta linnu veebilehele ning eksponeeritakse 14. detsembril Eesti rahvusraamatukogus toimuval aasta linnu teemalisel loodusõhtul. Kogutud pärimused talletatakse Eesti rahvaluule arhiivis.

Joonistus- ja folkloorivõistluse juhendid on kodukaku veebilehel www.eoy.ee/kodukakk. EOÜ ootab kaastöid hiljemalt 15. novembriks. Tublimaid folkloorikogujaid ja parimate joonistuste autoreid ootavad muidugi ka auhinnad.

Projekti “Aasta lind 2009 – kodukakk” rahastab KIK.

EOÜ

 

  

Keskkonnabuss viib Viljandimaale

Peale Omnibussi lähtub pühapäeval, 27. septembril Tartust ka keskkonnabuss, mis viib ekskursioonile Viljandimaale.

Käiakse energiatalus, tutvutakse talu ravimtaimekasvatusega ning maitstakse ravimtaimeteed. Saab matkata Hüpassaare matkarajal ja nautida kaunist sügiseaega Olustvere pargis. Väljasõit on kell 9 Tartu keskkonnahariduskeskuse (TKKHK) eest (Kompanii 10). Tagasi Tartus ollakse kella 19 paiku.

Info ja registreerimine telefonil 736 6120 või info@teec.ee. Osalustasu 35 krooni saab tasuda bussis.
Keskkonnabussi ekskursioone toetab KIK.

TKKHK

 



Selline oli Kihelkonna kiriku kellatorn neli aastat tagasi.

 

Teabepäev Vilsandi rahvuspargis

Pühapäev, 27. september, on rahvusvaheline turismipäev. Vilsandi rahvuspargi keskuses, Loona mõisakompleksis, toimub sel puhul RMK, keskkonnaameti (KA) ja MTÜ Loona ühine teabepäev “Vilsandi rahvuspargi uued võimalused”.

Kell 10.30 algaval päeval saab Loona näitusemajas ülevaate kolme päeva korraldaja tegemistest, mis on mõeldud nii rahvuspargi külastajatele kui ka kohalikele elanikele. Oma tööst räägivad Kadri Kullapere RMK-st, Arvo Kullapere KA-st ja Maarika Toomel MTÜst Loona.

Peale selle tehakse väljasõit Vilsandi rahvuspargi külastatavaimale poolsaarele Harilaiule ning osaletakse suvel muinsuskaitseameti ja kultuuriministeeriumi toel uuendatud Kihelkonna Mihkli kiriku kellatorni avamisel. Ilusa ilma korral saab kuulda kellatorni ajaloolist lühiülevaadet restaureerimistöid teinud OÜ Rändmeister juhatajalt Juhan Kilumetsalt.

Paarikilomeetrisel jalutuskäigul juba 1924. aastast kaitse all olevale Harilaiu poolsaarele vaadeldakse linde, tehakse tutvust kaitsealuste taimedega ja uuritakse metsa all leiduvaid seeni. Retke juhendab RMK teabespetsialist Kadri Kullapere.

Piknikul Harilaiul pakutakse 55 krooni eest lõkkesuppi, kooki ja taimeteed.

Buss teabepäevale väljub Kuressaare bussijaama tagusest parklast kell 10 ja tagasi linna jõutakse kell 16.

Teabepäeva rahastab RMK. Osalejatel tuleb registreeruda 25. septembril telefonil 454 6880, 5301 2772 või kadri.kullapere@rmk.ee.

RMK

 

  

Ahhaa keskus saab nurgakivi

Täna kell 16 peetakse “Teadlaste öö” raames nurgakivi tseremoonia teaduskeskuse Ahhaa uue hoone ehitusplatsil.

Keda huvitab, mis sai pandud silindrisse, kuhu silinder peidetakse ja millal saab maja valmis, saab minna Tigutorni juurde uurima.

Ahhaa/Uudistaja

 

  

Seenenädalavahetus Ida-Virumaal

Täna ja homme tehakse Ida-Virumaa elanikele seeneretki. Urmas Kaja ja Asta Tuusti juhendusel korjatakse ja määratakse Mäetagusel seeni, söögiseentest valmistatakse ühiselt õhtusöök.

Pühapäeval, 27. septembril on Mäetaguse mõisas seeneperepäev. Kavas on Mall Vaasmaa ettekanne, tutvustatakse seenepaberi valmistamist ja seentega värvimist, näha saab seenefotonäitust ning laste jaoks töötab jäägrimuuseumis muinasjututuba. Tasuta tellitud buss seenepäevale väljub kell 10 Jõhvi bussijaamast (Jõhvi–Kohtla-Järve–Mäetaguse).

Seeneürituste korraldajad on keskkonnaamet (KA), RMK ja Mäetaguse vallavalitsus, toetab KIK.

KA

 

  

Euroopa looduse pärlid – Hendrik Relve õhtu

Esmaspäeval, 28. septembril kell 18 algab 11. hooaja esimene loodusõhtu rahvusraamatukogus.

Loodusemees Hendrik Relve räägib oma kümne aasta rändudest Euroopasse. Euroopa rahvaste laule esitab Trio Naturale (Jaan Arder, Ants Nuut, Teet Veskus ja Allan Jakobi). Õhtul saab soodsalt osta kirjastuse Karrup albumit “Euroopa kaunis loodus”.

Hind õpilastele, tudengitele ja pensionäridele 10 krooni, täiskasvanutele 25 krooni.

Looduse Omnibuss

 

  

Paevana räägib paest

Homme, 26. septembril on Tallinna looduskaitseseltsi retk “Paekivi kasutamine vanas arhitektuuris ja vanad paekarjäärid”.

Õppeekskursiooni marsruudil Tallinn – Vasalemma mõis ja vana karjäär – Padise klooster – Munalaskme – Riisipere mõis – Varbola – Haiba – Mõnuste karjäär – Kernu – Laitse – Tallinn juhendab paevana Rein Einasto. Väljasõit rahvusraamatukogu eest on kell 8, tagasi Tallinna jõutakse kell 19. Sõidu hind täiskasvanutele (sh. pensionäridele ja tudengitele) 150 ja õpilastele 100 krooni, koolieelikud saavad kaasa tasuta. Info ja registreerimine Tiiu Paloveer (641 3386 või tallinn@elks.ee).

Looduse Omnibuss

 


  


Taas tuleb EuroBirdWatch

Linnusõpradel tasub juba teha plaane järgmiseks nädalavahetuseks, sest Eesti ornitoloogiaühing kutsub taas kõiki osalema 3.–4. oktoobril toimuvatel rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel, mida on korraldatud juba alates 1993. aastast.

Lähemat teavet leiab EOÜ veebilt www.eoy.ee.

Kuna huvi Birdwatch’i tulemuste vastu on suur, siis rakendatakse ka nn. andmete kiirkogumist. Seetõttu palutakse kõigil, kel vähegi võimalik, saata oma tulemused juba pühapäeval, 4. oktoobril hiljemalt kell 15 e-posti teel aadressile tarvo.valker@gmail.com, et saaks Eestist laekuvad andmed õigel ajal edastada rahvusvahelistele koordinaatoritele ja ajakirjanikele.

Need, kes ei soovi osaleda andmete kiirkogumises, peaksid kokkuvõtted oma vaatlustest saatma hiljemalt oktoobri lõpuks kas meili teel (riho.kinks@eoy.ee), postiga (EOÜ, pk. 227, 51002 Tartu) või faksida numbrile 742 2180. Kõigil, kes soovivad Birdwatch’i kokkuvõtet e-posti või posti teel, palutakse koos andmetega saata ka oma aadress.

Linnuvaatluspäevade korraldamist toetavad Islandi, Liechtensteini ja Norra finantsmehhanismid Avatud Eesti fondi vahendusel ja Nordic Digital AS.

EOÜ



 


MAAILMAST

 



Kardetakse, et baleaari tormilind võib kaduda järgmise 40 aasta jooksul

 

Linnukaitsjad hurjutavad eurovolinikku

Maailma linnukaitseorganisatsioonide liit BirdLife tegi 15. septembril etteheiteid Euroopa Komisjoni kalandusvolinikule Joe Borgile, kes pole linnukaitsjate arvates hoolinud merelindude hulgihukkumisest kalapüünistes.

BirdLife’i hinnangul tapab kalandus Euroopas aastas 200 000 merelindu. Kõige enam teeb muret mõistagi nende liikide saatus, kes on üle maailma hukuohus või kes pesitsevad valdavalt Vanas Maailmas. Näiteks Hispaania Baleaari saartel pesitsev baleaari tormilind (Puffinus mauretanicus), keda teatakse olevat veel vaid 2000 paari, võib kaduda juba 40 aasta jooksul ja selle hävingu peapõhjus on kaaspüük jadaõngedega. Nii on teada juhtum, kus vaid ühe jadaõngeliini konksudes oli 50 tormilindu. Looduskaitsjate kinnitusel on vahendid selliste tapatalgute vältimiseks olemas ja sageli on neid lihtne rakendada; jätkuks vaid piisavalt poliitilist tahet.

Teiste kalandusest eriti ohustatud liikide seas on nimetatud mustkõht-tormilindu (Puffinus gravis), atlantise tormilindu (Calonectris diomedea) ja kirjuhahka (Polysticta stelleri).

BirdLife

  




Mets on parem kui puupõld

21. septembril oli puumonokultuuride vastane päev.

Keskkonnaorganisatsioon World Rainforest Movement (WRM) on sel puhul loonud lihtsa, kõigile mõistetava animatsiooni, mille leiab võrgupaigast http://www.wrm.org.uy/Videos/defend_life.html.

WRM


  
 

Uudistaja uudistas Portugali

Uudistaja toimetajal oli läinud nädalal selle aasta viimane puhkuseveerand. Selle jooksul õnnestus heita põgus kiirpilk Euroopa edelanurgas asuvasse, Eestist kaks korda suuremasse, kunagi uhkesse ja võimsasse, nüüd pigem vaiksesse ja leebesse Portugali.

 

Saime kogeda aukartust Atlandi ookeani võimsuse …

 

… ja Portugali ehitusmeistrite kunsti ees (Tomari klooster), …

 

… piiluda alla Mandri-Euroopa läänepoolseimalt kaljult Cabo da Rocalt,

 

… mõistatada, kes on kes Lissaboni meresõitjate monumendil, …

 

… tajuda pühalikku meeleolu masspalverännupaigas Fátimas, …

 

… mõtiskleda, mis kõikvõimalikud ehitusstiilid on kokku saanud Sintra mäel asuvas Pena lossis, …

 

… imestada portugallaste azulejo- ehk kahhelkivi- (Porto Almeida jaam) ja …

 

… ja mosaiiksillutiselembust (Guimarães), …

 

… uurida, kuidas Albufeiras liha pruuniks praeb ja …

 

… ja mitu seelikut on ülestikku seljas Nazaré kalurinaistel ning …

 

… nautida sõitu serpentiinidel Douro oru viinamarjaistanduste vahel …

 

… ja kõikvõimalikest mereandidest toite.





Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012