Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
02. oktoober 2009




SÜGISVÄRVE








Jahenenud ilm süütas künnapuude lehetulekahju.


 

Vahtrad näivad tänavu olevat eriti värvirohked.

 


Maju muudavad värvikamaks metsviinapuu ja ...


 

... suurelehine tobiväät.


 

Kollane kastan õigustab igati oma nime.




UUDISTAJA SOOVITAB




Ilmunud on „Setomaa” teine osa ja „Gorizontõ Estonii” Setumaa-number

15. septembril esitles ERM koostatava Setomaa koguteose esimest raamatut „Setomaa 2. Vanem ajalugu muinasajast kuni 1920. aastani”.

Koguteose esimene raamat tutvustab Setomaa vanemat ajalugu alates „aegade algusest” kuni Vene tsaaririigi kokkuvarisemiseni ning Eesti vabariigi sünnini. Koguteose valmimisse on kaasatud Tartu ülikooli, Eesti maaülikooli, Tallinna ülikooli ajaloo instituudi, Setomaa valdade liidu, paljude Venemaa teadusasutuste ja kõikide Setomaa muuseumide esindajad. Raamatu põhitekstid on eesti keeles, iga peatüki kokkuvõtted ka inglis-, vene- ja setokeelsed.

Praegu koostatakse Setomaa koguteose järgmisi köiteid, mis käsitlevad loodust, usundit, rahvakultuuri jpm. Raamatu peatoimetaja on Mare Aun. Koguteose valmimist on toetanud kultuuriministeerium, Setomaa riiklik kultuuriprogramm ja Eesti Kultuurkapital.

Esitluse teises pooles tutvustasid Elo Algma ja Signe Siim MTÜ Loodusajakiri trükisooja väljaannet – „Gorizontõ Estonii” Setumaa erinumbrit, kus antakse venekeelsele lugejaskonnale pildimahukas ülevaade Setumaa loodusest, kultuuripärandist, eilsest ja tänasest päevast. Autorite ringi kuuluvad nimekad bioloogid, geograafid, arheoloogid, lingvistid jt. ning eelmine Setu ülemsootska Aare Hõrn. Esimest korda tutvustatakse ka eelmise sajandi alguse ajaloolisi fotosid Setumaast ERM-i kogus.

96-leheküljeline kogumik on müügil ERM-i näitustemajas Tartus Kuperjanovi 9, Eesti Looduse toimetuses Tartus Veski 4, Loodusajakirja Tallinna toimetuses Endla 3 (rahvusraamatukogu Endla tänava poolne tiib, IV korrus).

„Gorizontõ Estonii” on kord aastas ilmuv väljaanne, mis tutvustab Eestimaa eri osi just venekeelsele lugejaskonnale, eelmisel aastal oli fookuses Ida-Virumaa. „Gorizontõ Estonii” ilmub KIK-i toel.

Loodusajakiri

 
   


EESTI UUDISEID






TÜTI projekt sai 7,5 miljonit krooni suuruse uurimistoetuse
Novembris liitub TÜ tehnoloogiainstituudi (TÜTI) kollektiiviga Stockholmi tehnoloogiainstituudi professor Anna-Karin Borg-Karlson, kelle juhatusel sünteesitakse ühendeid, mis on olulised, uurimaks keemilist kommunikatsiooni.
1. novembrist algava viie aasta pikkuse projekti käigus peaksid TÜTI keemikud sünteesima bioloogiliselt aktiivseid aineid, mida kasutatakse keemilise ökoloogia uurimisvaldkonnas, keemilise kommunikatsiooni uurimisel putukate ja taimede vahel.
TÜTI erakorralise vanemteaduri Ilme Liblika sõnul on sünteesitavaid keemilisi ühendeid vaja, et uurida putuka orienteerumist toidu- ja munemistaimele, repellente taimedes ehk taime võimalust kaitsta end putukate eest ja ka putuka võimalust vältida sobimatut taime. „Oluline on uurida näiteks sääskede ja puukide repellente taimedest, kuna sääsed-puugid levitavad mitmeid väga ohtlikke haigusi. Tähtsad on ka tolmeldamisega seotud uuringud: mesilased, kimalased, orhideede tolmeldamine,” rääkis Liblikas.

Anna-Karin Borg-Karlsoni senine uurimistöö on olnud peamiselt analüütilise keemia valdkonnast – taimedest ja putukatest eralduvate lenduvainete identifitseerimine. Borg-Karlsoni tulekut Tartusse rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projekti „Mobilitas” raames 7,5 miljoni krooniga.

  

 

Seto leelo on kantud UNESCO kultuuripärandi nimistusse

30. septembril tuli UNESCO komitee esindajalt Abu Dhabist teade, et valitsustevaheline UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse komitee kandis Seto leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.

„Seto leelo arvamine esindusnimekirja on märk sellest, et tänapäeva üleilmastumine annab väikestele, kuid terastele, ettevõtlikele ning endasse uskuvatele rahvastele ja kogukondadele võimaluse olla nähtav, kuuldav ning tunnustatud ka maailmas laiemalt,” ütles Seto leelotarkade kogo esinaine, praegune Seto kuningriigi ülembsootska Õie Sarv.

2009. aasta sügisel ja talvel on tulemas palju üritusi, kus on võimalik osaleda seto kultuuris. ERM-is on käimas eriprogramm „Seto asi lätt edesi” ning 9.–10. oktoobril peetakse Värska kultuurikeskuses esimene Setomaa leelokonverents, kus kõlavad eesti- ja setokeelsed teaduslikud ja populaarteaduslikud ettekanded seto leelost eri teadusvaldkondadest ja vaatenurkadest. Ühtlasi saab stendiettekannetena ülevaate kõikidest tegutsevatest ja varem tegutsenud leelokooridest ning ühiselt lauldakse linti seto hümn.

UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kuuluvad ka Kihnu kultuuriruum ning koos Läti ja Leeduga esitatud laulu- ja tantsupeotraditsioon. 30. septembril lisandus esindusnimekirja 76 uut kannet. Enne seda komitee istungit oli sealne kannete arv 90.

Setomaa valdade liit

  

 

Konverents andekatele õpilastele

Eile, 1. oktoobril peeti Tallinnas TÜ teaduskooli ja Tallinna haridusameti konverents „Talendid tuleviku teenistuses II”, mille siht on teadvustada andekate noorte toetamise olulisust nii pere, haridussüsteemi kui ka ühiskonna tasandil.

„Eestimaa ei tohiks kaotada ühtki andekat noort – olgu see siis kas kasvukeskkonna vajakajäämiste või perspektiivituna näiva tuleviku tõttu,” ütles konverentsi programmitoimkonna juht, TÜ teaduskooli direktor Viire Sepp.

Konverentsi esinejate seas olid riigikogu esimees akadeemik Ene Ergma, haridusminister Tõnis Lukas, TÜ teadusprorektor Kristjan Haller jt. Noori esindas konverentsil TÜ üliõpilane Paula Solvak, kes kooliõpilasena on esindanud kahel korral Eestit rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil ja keda laiem avalikkus teab ka kui filmi „Klass” üht naispeaosalist.

Täna toimuvad Tallinna Õpetajate majas väliskülaliste töötoad. T. Kieboomi teema on andeka lapse perega seonduv, L. Hoogeveenil andekad alasooritajad. Mõlemad suure kogemusega spetsialistid nõustavad töötoas osalejaid ka konkreetsete juhtumite lahendamise asjus.

Konverentsi toetab Euroopa Sotsiaalfond. Vt lähemalt www.teaduskool.ut.ee/konverents.


  

 



Keskkonnaministeeriumi infovoldik aitab võidelda radooniga

Keskkonnaministeeriumi eestvõttel kokku pandud ja ministeeriumi kodulehel avaldatud infovoldik „Radoon valmis olevates hoonetes” annab praktilisi näpunäiteid, kuidas tegutseda kõrge radoonitasemega hoonetes.

Eesti standardi EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine” järgi ei tohi radooni aasta keskmine tase ületada elu-, töö- ja puhkeruumides 200 Bq/m3. Infovoldikust leiab radoonikaardi, kus on radoonimõõtmiste keskmised tulemused esitatud lausa valdade kaupa. Kes aga soovib oma töö- või eluhoone kohta täpsemaid andmeid, sel tuleks korraldada radoonitaseme mõõtmine.

Esialgu vaid koduküljel avaldatud infovoldikust leiab juhendeid ja praktilisi näiteid radoonitõkestusmeetmete kohta, mida on Eestis juba edukalt rakendatud. Tegemist on varem valminud hoonetega, näiteks eramute ja lasteaedadega, kuhu hilisemate remonditööde käigus on rajatud radoonikaevud, radoonivöö või leitud muid lahendusi. Kui enne mõõdeti neis radoonitaset koguni üle 600 Bq/ m3, siis pärast tööde lõppu jäid mõõtmistulemused alla 100 Bq/ m3.

Infovoldiku leiab keskkonnaministeeriumi kodulehelt välisõhukaitse valdkonna alajaotisest „Kiirgus/radoon” (http://www.envir.ee/1082379).

Keskkonnaministeerium

  

 



Biomeedikum tähistas 10. sünnipäeva

Esmaspäeval tähistas TÜ arstiteaduskond kõnekoosolekuga 10 aastat möödumist Biomeedikumi valmimisest.

„Biomeedikum on Eesti meditsiiniteaduse keskus, tal on fundamentaalne roll Eesti arstiõppe ja -teaduse taseme hoidmisel, sest valdav osa arstiteaduskonnas tehtavast teadustööst on seotud just Biomeedikumi instituutidega,” rääkis arstiteaduskonna dekaan professor Joel Starkopf. „Siin tegutseb üks ja varem on tegutsenud kaks teaduse tippkeskust, 10 aasta jooksul on prekliinilistel erialadel kaitstud üle 40 doktoritöö. Enamus viimastel aastatel kliinilistel erialadel kaitstud doktoritöödest on omanud suuremat või väiksemat seost Biomeedikumi allüksustega”.

Üks tuntumaid näiteid Biomeedikumis tehtud teadustöö kohta on ME-3 bakteri ehk nn. Helluse bakteri avastamine. Edasise arengu võtmeküsimus on aga nii dekaani professor Starkopfi kui ka arstiteaduskonna teadusprodekaani professor Sulev Kõksi hinnangul tihedam koostöö prekliiniliste ja kliiniliste erialadega.

Kümme aastat tagasi valminud õppehoone tagab nüüdisaegsed õppe- ja töötingimused anatoomias, biokeemias, füsioloogias, mikrobioloogias, farmakoloogias ja teistel meditsiinis olulistel erialadel. Aga maja on praeguseks juba kitsaks jäänud ja aeg mõelda laiendusele, siirdemeditsiini keskusele.


  

 



Ilmub aasta linnuga mark

Eesti Post sättis aasta linnu margi oma väljalaskeplaanis tänavu tavatult hilisele ajale, kui kampaania põhitööd on juba lõppenud: kodukakuga mark tuleb käibele eeloleval neljapäeval, 8. oktoobril.

Tavapärast suurt ruutformaati margi nimiväärtusega 5.50 krooni on kujundanud suurema osa varasemategi aasta linnu markide autor Vladimir Taiger. Ilmuvad ka traditsiooniline esmasümbrik ja maksikaart (pildil).

Uudistaja/Eesti Post

  


Punaselg-õgija (foto: Veljo Runnel)



Hallõgija (foto: Valeri Štšerbatõh)

 

2010. aasta linnuks valiti õgijad

Eesti ornitoloogiaühing valis järgmise aasta linnuks punaselg- ja hallõgija. Tegemist on järjekorras juba kuueteistkümnenda aasta linnuga.

Mõlemad õgijaliigid on meil küllalt tavalised, kuid samas vähe tuntud linnud. Hallõgijat võib märgata sagedamini läbirände ajal või talvel kultuurmaastikus toiduotsingul. Pesitsusajal tegutseb see liik varjatult rabades. Hallõgija arvukuseks hinnatakse Eestis 300–600 paari.

Punaselg-õgija seevastu on siinmail märksa tavalisem pesitseja. Ta on meie avamaastiku põõsastikes ja kadastikes üldlevinud haudelind. Sellest hoolimata tuntakse vaikselt traadil või põõsaladvas saaki varitsevat punaselg-õgijat üsna vähe. Euroopas on punaselg-õgija kantud Euroopa Liidu nn. linnudirektiivi erilist kaitset vajavate liikide hulka. Punaselg-õgija arvukuseks hinnatakse Eestis 40–60 000 paari.

Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada laiemale üldusele üht meil elavat linnuliiki või liigirühma. Samuti püütakse harrastuslinnuvaatlejate abiga koguda teavet aasta linnu käekäigu ja leviku kohta Eestis.

EOÜ

  

 


Kas Tallinna tulevikutramm võiks olla umbes selline, nagu praegu Itaalias Mestres sõitev rööbassõiduk? (Foto:www.eurocompactcity.org).

 

Tallinn mõtleb kiirtrammist

Esmaspäeval, 28. septembril peeti Kumus Tallinna VII visioonikonverents, seekord teemal „Trammile!”.

Eksperdid peavad trammi teistest ühissõidukitest kiiremaks ja säästlikumaks ning kõnelejad näevad rööbastranspordi eelisarendamises ladusa linnaliikluse võtit. Rööbasteed tuleks rajada nii Lasnamäe ja Õismäe kui ka teiste linnaosade vahele. Muudelt ühissõidukitelt ja sõiduautodelt peab olema reisijatel mugav trammile ümber istuda. Ekspertide soovituse järgi tuleks trammitee viia kesklinnas tunnelisse, et liikumiskiirust suurendada. Kiirtrammist saab rääkida alles siis, kui tramm hakkab praeguse 17-kilomeetrise keskmise tunnikiiruse asemel liikuma vähemalt 25 km tunnis.

Visioonikonverentsil esinenud arhitekti Ignar Fjuki sõnul võib optimistliku prognoosi kohaselt 15 aasta jooksul teostuda 75 protsenti kavandatud Tallinna linnaosi ühendavast kiirtrammisüsteemist.
Meenutame, et kiirtrammist räägiti Tallinnas juba 30 aastat tagasi ja praeguse Laagna tee süvend on esialgu rajatud just sellele transpordivahendile.

Raepress/Uudistaja



Uued õppeprogrammid viivad õpilased luhale

Emajõe luhal katsetatakse Tartu keskkonnahariduskeskuses (TKKHK) valmivaid uusi aktiivõppeprogramme. Eesmärk on vahetus keskkonnas praktiliselt tundma õppida Eesti omapärasemaid ökosüsteeme, Ramsari konventsiooniga reguleeritud linnukaitsealasid.

Õpetajatele korraldatud infopäeval loositi välja koolid, kes läbivad programmide töölehtede esimese katsetuse. Ihaste luhale sõidavad Kuuste kooli, Jänese rajale Tartu Veeriku kooli ja Alam-Pedja luhtadele Tartu Hiie kooli 5. ja 6. klasside õpilased. Luhta õpitakse tundma mitmesuguste praktiliste tegevuste kaudu: vaadeldakse maastikku, tehakse mullakaevet ja uuritakse luha taimekooslust.

Uued aktiivõppeprogrammid on välja töötatud Eesti ja Läti looduskeskuste ning koolide õpetajate ja õpilaste vahelises koostöös. Koostööprojektis osalevad TKKHK, Peipsi koostöökeskus, keskkonnaamet ning Gauja ja Kemeri rahvuspark.

Õuesõppeprogrammid valmivad Eesti-Läti koostööprojekti „Tagasi loodusesse” raames, mida toetab Euroopa Regionaalarengu Fond Eest-Läti programmi vahendusel ja KIK.

TKKHK





TASUB OSALEDA




Alanud on kaheteistkümnes TÕN

Täna algas avaüritusega Põltsamaa kultuurikeskuses XII täiskasvanud õppija nädal TÕN, mis kestab 9. oktoobrini ja puudutab kõiki maakondi.

Nädala põhjalikku programmi saab uurida täiskasvanukoolitajate assotsiatsiooni Andras kodulehelt www.andras.ee.


Esmaspäeval, 5. oktoobril algusega kell 14 on Tartus kutsehariduskeskuses (Kopli 1) Grundtvigi programmi võimalusi tutvustav Grundtvigi päev. Seekord keskendutakse Grundtvigi programmi projektitegevustele. Lähemalt tutvustatakse õpikoostööd, õpiringiprojekte ja eakate vabatahtliku teenistuse koostööprojektide võimalusi. Huvilised saavad informatsiooni nii programmis osalemise tingimuste kui ka väärt kogemuste kohta.
Kolmapäeval, 7. oktoobril saab osaleda e-õppe päeval Tallinna tehnikaülikooli raamatukogus (Ehitajate tee 7). Kavas on Anu Virovere avalik loeng Loov õpetaja teeb igast lapsest geeniuse” ja e-õppe TV
Loovus ja innovatsioon hariduses” (saatejuht Urmas Vaino, saatekülalised Anu Virovere ja Linnar Viik). Seejärel toimub IT kolledži arvutiklassis OpenSim’i töötuba. Kõiki e-päeva üritusi võib jälgida ka veebiotseülekandes.

Tavapäraselt lõpeb TÕN täiskasvanuhariduse foorumiga; XIII foorumi teema on „Täiskasvanuharidus ja meedia” ja see toimub Tallinnas hotellis Euroopa (Paadi 5).

Peaesineja, literaat ja ettevõtja Aavo Kokk kõneleb teemal Kuidas meedia meid elama õpetab ja kuidas meedia ise õpib”. Välisesineja Marja Paavilainen, Soome Rahvusringhäälingu haridustoimetuse peaspetsialist, vahendab Soome kogemust täiskasvanuhariduse propageerimisel muutuvas ühiskonnas. Arutlusringis võtavad sõna BNS peatoimetaja Ainar Ruussar, Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liige Hanno Tomberg ning haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm; arutelu suunab Annika Uudelepp, Praxise juhatuse liige, kodanikuühiskonna ja valitsemise programmi direktor.

10. oktoobril lõpetab Võrus oma teekonna ka Õpibuss, mis alustas 8. septembril Hiiumaal (vt. http://opibuss.blogspot.com/).

Andras/Uudistaja

  

 

Rändnäitus kliimamuutustest ja energiasäästust tuleb Tartusse

Oktoobri alguses jõuab Tartu keskkonnahariduskeskusesse (TKKHK) kõigis Eesti maakondades ringi rändav Taani saatkonna koostatud kliima- ja energiateemaline näitus. Sellel saab teada, kuidas vastata isiklikult globaalsele proovikivile – kliimamuutustele.

Näitus „Kliimamuutused – globaalne ja isiklik väljakutse” annab ülevaate kliimamuutustest ja ÜRO kliimakonventsioonist, 2009. aasta lõpul Kopenhaagenis peetavast konverentsist COP15 ning taastuvenergia ja energiasäästu võimalustest. Näiteid on toodud nii Taanist kui ka Eestist. Näituse külastajad saavad osaleda temaatilisel viktoriinil ning vaadata lühifilmi „Ühiskondlik vastutus – energiasääst Eesti-Taani ettevõtetes”. Videoklipp tutvustab lühidalt kliimamuutuste ja kasvuhoonegaasidega seotut ning toob näiteid Eesti-Taani ettevõtete energiasäästu viiside kohta.

Näitus avatakse TKKHK-s (Kompanii 10) esmaspäeval, 5. oktoobril kell 16 ning jääb lahti 16. oktoobrini tööpäeviti kell 10–17. Rühmakülastused palutakse enne registreerida telefonil 736 6120 või info@teec.ee.

TKKHK

  

 

Laupäeval saab Pariisi

Looduse Omnibuss viib homme huvilisi nii Tallinnast kui ka Tartust sügismatkale Neerutist Pariisi.

Neeruti maastik on rikas ooside, vallseljakute ja mõhnade poolest. 10–12 kilomeetri pikkust matka juhendavad helilooja ja loodusfotograaf Alo Põldmäe ning Neeruti loodusvaht Toomas Talve. Kadrinas saab näha Alo Põldmäe näitust „Kallistavad puud”.

Nii Tallinnast rahvusraamatukogu kui ka Tartust keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10) väljub buss kell 9 ja jõuab tagasi kell 18. Sõidu hind koos sooja supiga Pariisis täiskasvanutele (sh. tudengitele ja pensionäridele) 175 ja õpilastele 100 krooni; lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad kaasa tasuta.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 (Tallinnas), 5559 1032 (Tartus) ja info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss

  


 

Suvine meenutus Tallinna lillefestivalilt

 

Viimane võimalus minna lillefestivalile

Eeloleval nädalavahetusel tasub kasutada viimaseid võimalusi vaadata Tallinnas Tornide väljaku pargis üle Tallinna lillefestivali aiad.

Seda saab teha kuni 6. oktoobrini iga päev kell 8–23.

Uudistaja

  

 

ERM kogub näituse jaoks materjale kartuli kohta

Ajendatuna Euroopa Liidu programmi „Kultuur” toel toimuvast rahvusvahelisest koostöönäitusest „Euroopa maitsed” („A Taste of Europe”) alustas ERM kogumiskampaaniat „Räägime kartulist!”, et saada näitusele (info)materjali. Võistluse tähtaeg on 31. mai 2010.

Üheksa Euroopa riigi muuseumi koostööprojekti „Euroopa maitsed“ eesmärk on jaanuaris 2011 üheksas riigis avatav näitus, mis räägib eurooplaste toidust, selle tootmisest ja tarbimisest minevikus ja tänapäeval. Peale ühise Euroopa loo räägib näitus ka üheksa projektis osaleva maa rahvusliku loo ühest toiduainest. Eesti toitudest on valitud kartul.

Näituse jaoks kutsub ERM kõiki meenutama ja jäädvustama kartuliga seonduvat: olgu selleks kartulivõtutalgute kirjeldus või arutelu kartuli osast igapäevasel toidulaual või mõni väärt kartulitoit teie retseptikogust. Oodatud on nii tekstid, pildid, videod kui ka esemed. Oma muljeid on võimalik edastada ka veebi kaudu www.erm.ee/eestimaitse. Piltide üleslaadimiseks on olemas portaal www.eestihetked.ee.

Kui ERM on valinud Eesti toitudest kartuli, siis näituseprojekti koordinaator, Rootsit esindav töömuuseum Norrköpingist on valinud piima. Teised projektis osalevad muuseumid on Tšehhi riiklik põllumajandusmuuseum (õlu), Taani töömuuseum (sealiha), Ungari põllumajandusmuuseum (teravili), Soome töömuuseum (leib), Portugalist Portimão muuseum (oliiviõli), Sloveenia tehnikamuuseum (mesi) ja Šoti kalandusmuuseum (kala).

Näituse ingliskeelne veebileht: www.atasteofeurope.eu.

ERM

 
 

MAAILMAST



Üheks liigiks, kelle asurkonna muutused aitavad sedastada elurikkuse muutusi, on BirdLife valinud hänilase (Foto: Andy Hay/rspb-images.com/BirdLife)

 

Elurikkuse näidikud vajavad tõhusamat rahastust

Rühm teadlasi ja looduskaitseorganisatsioone avaldas 18. septembri ajakirjas Science kokkuvõtte, millest järeldub, et eluslooduse mitmekesisust mõjutavaid tegureid mõõtvate indikaatorite valim vajab rohkem investeeringuid. Ainult nende mõõdikute abil saavad maailma riigid mõista, mil moel reageerib planeedi liigi- ja ökosüsteemirikkus nende tegevusele.

2002. aastal kiitsid maailma poliitikud heaks eesmärgi kahandada aastaks 2010 olulisel määral elurikkuse kao kiirust. Tuleva aasta oktoobris tehakse tulemustest kokkuvõte Jaapanis Nagoyas, kus kohtuvad elurikkuse konventsiooni (CBD) osalised.

Mõõtmaks elurikkuse muutusi, valis enam kui 40 rahvusvahelist organisatsiooni välja 22 indikaatorit. Paraku pole mõnega neist siiani üldse tegeldud ja enamik ülejäänutest on tähelepanu all vaid osaliselt. Samuti on leitud, et tehtud valik ei suuda leida vastuseid kaugeltki kõigile küsimustele. Nii kinnitatakse, et mingil moel pole suudetud mõõta kliimamuutuste mõju elurikkusele, samuti pole kuigivõrd jälgitud seda, milliseid hüvesid pakuvad meile terved ökosüsteemid.

Nagoya kohtumisel tahetakse välja pakkuda parem komplekt mõõdikuid ja selle kallal töötab juba hulk asjatundjaid, kes tänavu suvel kohtusid Ühendkuningriigis Readingis, et koostada uus indikaatorite nimistu.

BirdLife

 

  

Sotši olümpiamängud: midagi ka positiivset

Kui seni on keskkonnakaitsjail olnud põhjust 2014. aasta Sotši taliolümpiamängude korraldajaid aina kritiseerida, siis nüüd on tulnud ka üks parem sõnum: mängudeks rajatavates hoonetes ja infrastruktuuri objektides tohib kasutada vaid FSC-serditud puitu.

Ehkki FSC-sertifikaadid on Venemaal olnud kasutusel juba kümme aastat, on tegemist esimese juhuga, kus selline ettekirjutus tuleb valitsuselt. Sotši mängude korralduskomitee on kinnitanud, et kavas on FSC-nõuet laiendada ka ametlikeks väljaanneteks, pressimaterjalideks ja pileteiks kasutatavale paberile.

www.fsc.org

 

  

Madridis on elektriautoga mugav

Sel suvel avati Madridi Duque de Pastrani parklas 36 ühenduskohta, kus saab korraga laadida 57 elektriautot.

Kohalik omavalitsus teeb organisatsiooniga Madrid Movilidad tihedat koostööd, et suurendada inimeste huvi elektrisõidukite vastu ning kahandada sellega suurlinnas kahjulike ainete heidet ja müranivood. Valmis on plaanid rajada samasugused laadimiskohad Hispaania pealinna kõigisse parklatesse juba lähiaastail; edeneb koostöö tööstusministeeriumiga, et elektriautosid toodetaks senisest hoopis rohkem.

ELTIS

 



 

Halb uudis Veneetsia vanalinnale

Keskkonna- ja muinsuskaitsjaid teeb äärmiselt murelikuks Itaalia senati koostatud kava laiendada Veneetsia Porto Marhera sadamat, nii et saaks vastu võtta rohkem ja suuremaid laevu. Vähemalt 260 miljonit eurot maksva laienduse üks osi on läbipääsude rajamine kuni 400 meetri pikkustele laevadele.

Veneetsia ajalooline vanalinn kannatab teatavasti niigi aina rängemaks muutuvate üleujutuste käes, mis tulenevad esmajoones veetaseme tõusu ja maapinna languse koosmõjust. Viimase saja aastaga on Veneetsia veepinna suhtes langenud koguni 23 sentimeetrit. Eriti halb on olukord linnas talviti, kui tugevad tuuled ja kõrged looded uputavad suure osa ajaloolise vanalinna tänavaist ja väljakuist; nõnda peavad nii turistid kui ka kohalikud elanikud tõmbama jalga kõrged kummisäärikud. Viimase 22 aasta kõige rängem üleujutus oli mullu detsembris.

Ekspertide arvamus on üksmeelne: suurte laevade tekitatav lainetus ja sügavates läbipääsukanalites hoogu koguvad hoovused teeksid olukorra veel palju hullemaks.

veniceinperil.org

  

 


  


On viljade pakatamise ja pudenemise aeg.

 















Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet