Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA




UUDISTAJA
16. oktoober 2009




OKTOOBER





Ilm on pärast eelmise Uudistaja ilmumist olnud muutlik kui noore naisterahva meel.

 


Laupäeval rõõmustas tartlasi päike, …

 


mis tõi sügisvärvid eriti uhkesti esile.

 


Järgnenud väike vihmasaps aitas Annelinna kohale vikerkaare.

 


Esmaspäev üllatas lumega.

 


Päris suusalumi see veel polnud, …

 


… aga autojuhtidele tõi juba väikese lisatöö.

 




Silmailugi jätkus.

 


Kolmapäevane mitmel pool parajat pahandust teinud tormituul ei piirdunud sisemaalinnaski ainult puude lahtiriietamisega, …

 


… vaid murdis päris priskeid oksi …

 


… ja võttis jalust maha mõnegi põdurama puu.





UUDISTAJA SOOVITAB





Oktoobrikuu Eesti Loodus

Ajakirja kaanelt vaatab vastu kihnu maalammas. Hiljuti tõestati nimelt, et ta kuulub ehtsate põlistõugude hulka. Liiatigi paistab kihnu maalammas olevat võrreldes teiste Põhja-Euroopa põlislammastega geneetiliselt kultuurtõugudest palju kaugemal. Seega on tegu suhteliselt vähenõudliku ja vastupidava koduloomaga, kes tuleks väärtusliku tõuna kindlasti kaitse alla võtta. Kihnu maalammastest kirjutavad Anneli Ärmpalu-Idvand ning Urmas Saarma.

Kuigi jääkilp sulas meie aladelt juba 15 000 aastat tagasi ja siinsete veekogude tingimused on muutunud küllaltki palju, elutsevad meie järvedes siiski veel üksikud jääaja reliktid. Peipsi-Pihva järves ujub nii mõnigi ohustatud, kuid tähelepandamatu jäänukliik, kellest annab ülevaate Tarmo Timm.

Seekord on intervjuu zooloog Amotz Zahaviga. Valgust heidetakse sellele, kuidas toimivad signaalid looduses ning miks neile nii palju ressursse kulutatakse. Paralleele tuuakse ka ühiskonnaga ja seletatakse lähemalt, kuidas inimene iseendale vabatahtlikult koormisi võtab kanda.

Seekordses numbris on ka mitu tööjuhendit: loodushäälte lindistamise teine osa ning Toomas Ili annab näpunäiteid, kuidas pildistada linde rannas. Samuti meenutatakse hea sõnaga metsandusloolast Walter Kremserit ning looduslooproffessor Gottfried Albrecht Germanni.

Eesti Loodus





Loodusõhtud internetis, loodusajakirjad müügis

Loodusõhtuid rahvusraamatukogus näeb alates eelmisest esmaspäevast, 12. oktoobrist ka interneti vahendusel.

EENeti, Beta Groupi, wifi.ee, osaühingu Sonictest, Viru Folgi, Looduskalendri jt. koostöös valminud videovoog võimaldab vaadata ja kuulata kvaliteetset otseülekannet esmaspäeviti, samal ajal kui toimub loodusõhtu.

Voo aadress on: mms://tv.eenet.ee/looduseomnibuss.

Rahvusraamatukogu loodusõhtutel on enamasti kohal ka Loodusajakirja esindaja, kellelt saab soodsalt osta meie värskeid ajakirju.

Looduse Omnibuss/Loodusajakiri

 




EESTI UUDISEID

 


 


Meie naabrite kõrgkoolidest kõrgeima koha hõivanud Lundi ülikooli peahoone.

 

Tartu ülikool kuulub maailma juhtivate ülikoolide hulka

Mainekas maailma ülikoole reastavas edetabelis „Times Higher Education-QS World University Rankings” on viie protsendi maailma edukaimate ülikoolide seas esimest korda märgitud ka Tartu ülikool. Täielik nimekiri maailma haridusparemikust avaldati läinud reedel, 9. oktoobril võrgupaigas www.topuniversities.com.

Edetabelit juhib ikka Harvardi ülikool, teisele kohale on tõusnud Cambridge, möödudes sel aastal Yale’i ülikoolist. Ajakirja hinnangul on kõige märkimisväärsem fakt, et University College London on tõusnud edetabelis neljandaks, viiendat ja kuuendat kohta jagavad Oxfordi ülikool ja Imperial College.

Edetabeli eest vastutava QS Intelligence Unit uuringufirma juhi Ben Sowteri hinnangul näitab University College London’i ja Imperial College’i tõus viimaste aastate edetabelites seda, et just teaduskoostöö tagab edu üha ägeneva konkurentsiga kõrgharidusvallas.

Tähelepanuväärne on Ameerika ülikoolide arvu vähenemine esisajas (36 mulluse 42 vastu) ning Euroopa ja Aasia ülikoolide esiletõus. Põhjamaadest on esisajas kaks ülikooli Taanist (Kopenhaagen 51. ja Aarhus 63.–64.) ja kaks Rootsist (Lund 67.–68. ja Uppsala 75.). Kaugele ei jää ka Helsingi ülikool (108.–111. koht). Esimese 500 hulgas on kokku 9 Rootsi ja 7 Soome kõrgkooli. Venemaa kaks parimat, Moskva Lomonossovi-nimeline ja Peterburi ülikool on vastavalt 155.–157. ja 168.–170.

Edetabeli koostamisel on arvestatud akadeemiliste juhtfiguuride ja kõrgkoolide juhtide küsitlust, üliõpilaste ja õppejõudude suhtarvu, teaduspublikatsioonide tsiteeritust, välisõppejõudude ja -tudengite osakaalu. Sel aastal osales uuringus 9386 akadeemilise maailma esindajat, mis on 47% enam kui 2008. aastal, ning 3281 tööandjat, mis on võrreldes eelmise aastaga suurenenud 40%.

Majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) andmeil on maailmas 12 000 ülikooli. Nende põhjal koostatakse ka viie protsendi maailma edukaimate ülikoolide ehk 600 kõrgkooli edetabel. Esimesed 400 ülikooli on reastatud edetabelina, järgmised kaks sada aga esitatud kahes järgus: 401.–500. ja 501.–600. Just sellesse viimasesse järku pääses nüüd siis ka TÜ.

TÜ/www.topuniversities.com/Uudistaja




 

Soomaa rahvuspark pälvis tunnustuse loodusturismi piirkonnana

Läinud nädalal Brüsselis toimunud Euroopa turismi päeval tutvustati tänavusel EDEN (European Destinations of Excellence) turismivõistlusel tunnustatud piirkondi.

Euroopa Komisjon on EDEN konkurssi korraldanud alates 2006. aastast; tänavu oli võistluse eesmärk tunnustada Euroopa turismisihtkohti, mille keskmeks on looduskaitsealad, kus turismitooteid pakutakse säästva arengu põhimõttest lähtuvalt.

Rahvuslik võistlus, EAS-i korraldatud „Eesti avastamata aarded 2009 – turism ja kaitsealad” peeti märtsis ja aprillis. Tiitlile konkureerisid Matsalu, Soomaa ja Vilsandi rahvuspark, sihtkohad, kus arvestatakse kaitstavate piirkondade eripära, kohalike elanike vajadusi ja kus külastajatele pakutakse elamuslikke tegevusi.

Tasavägise võitluse võitis Soomaa. Rahvusvaheline komisjon analüüsis Soomaa kui sihtkoha arendamisel astutud samme ja ühistegevust ning hindas positiivselt kavandatud strateegiate rakendamise võimalusi turismi säästval arengul.

Aastal 2008 võitis EDEN tiitli Viljandi linn. EAS-i EDEN projekti juhi Monika Karu sõnul on 2010 aasta EDEN turismivõistluse teema juba valitud: aqua ehk vesi.

Soomaa RP


 


Mõtteviis, et osa parklaid võiks muuta muruplatsiks ja autode asemel kasutada jalgrattaid …

 


… vajab veel harjumist.

 

Rohetav maaülikool

Täna lõpeb Eesti maaülikoolis (EMÜ) esmaspäeval alanud rohelise ülikooli nädal. Selle jooksul tutvustatakse võimalusi, kuidas maaülikool saaks ja võiks olla rohelisem.

Terve nädala on osa metsamaja (Kreutzwaldi 5) parklast kaetud murukattega, pööramaks tähelepanu alternatiivsetele liiklusvahenditele. Sama õppehoone fuajees on avatud rohelise ülikooli infopunkt, üleval on temaatilised fotod ja kollaažid.

Roheline nädal pakub avastamisrõõmu ka kokanduse poolelt: EMÜ kohvikute menüüs on mahetoorainetest valmistatud eriroad. Raamatukogus on näitus toiduraamatutest. Iga päev peetakse ka teemaüritusi, mis on peamiselt mõeldud oma töötajatele ja üliõpilastele. Eile olid peahoone aulas rohelise ülikooli mõttetalgud.

Nädala ajakava saab vaadata võrgupaigast http://www.emu.ee/480548.

EMÜ



 


Ingmar Muusikuse võidupilt

 

Veretu jahisaak on näha loodusmuuseumis

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK), Eesti loodusmuuseumi ja aktsiaseltsi Overall Eesti koostöös peetava XII loomafotovõistluse „Vereta jahi” võitis Ingmar Muusikus. See oli Muusikusele juba kolmas esikoht sellel võistlusel.

Kaamerajaht peeti 22.–24. mail RMK Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas, „peamodelliks” oli seekord valitud saarmas. Osales 31 fotograafi, looduspiltnikke abistasid ja juhendasid RMK professionaalsed jäägrid.

Kolme päeva jooksul pildistatud loodusfotodest valis iga osaleja välja kümme parimat. Nende seast selekteeris žürii omakorda 50 huvitavamat fotot, millega saab tutvuda fotonäitusel Eesti loodusmuuseumis (Lai 29A) kuni 1. novembrini.

Eriauhinnad pälvisid Arne Ader (RMK-lt), Mallor Maimre (ajakirjalt Loodusesõber), Indrek Ilomets (MTÜ-lt Loodusajakiri ja ajakirjalt Eesti Loodus), Märt Haamer (ajakirjalt Eesti Mets ja Looduse Omnibussilt), Ingmar Muusikus (Tallinna tehnikaülikooli geoloogiainstituudilt, portaalilt looduskalender.ee, Eesti jahimeeste seltsilt ja ajakirjalt Jahimees).

„Tavapäratult palju saadi fotodele ilvest, kusjuures kõigil kolmel pildil olid erinevad isendid. Arvatavasti olid kõik kolmel päeval nähtud neli-viis ilvest erinevad,” ütles ettevõtmise üks korraldajaid, loodusmuuseumi peazooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt.

Loomafotovõistlust „Vereta jaht” korraldatakse alates 1997. aastast. Varasematel aastatel on peamine „jahiloom” olnud sokk, metssiga, kobras, metskits, põder, karu, ilves, metsis ja teder.

RMK





Iga viies eestimaalene teab õiglase kaubanduse märki

Eesti Roheline Liikumine (ERL) avalikustas 14. oktoobril avaliku arvamuse uuringu tulemused. Aktsiaseltsi Turu-uuringud tehtud küsitluse andmetel on õiglase kaubanduse märgi tuntus kasvanud kolme aasta jooksul neli korda. Õiglase kaubanduse tooteid on ostnud 9% ja märgi tähendust teab19% Eesti elanikest.

Kolm aastat tagasi, kui õiglase kaubanduse juurutamisega Eestis algust tehti, osteti õiglase kaubanduse märgiga tooteid peamiselt huvi pärast. Nüüd on esikohale tõusnud soov toetada sotsiaalse sõnumiga tooteid ja aidata parandada inimeste elujärge. Uuringu kohaselt soovivad inimesed osta eelkõige kohvi, teed ja puuvilju.
Peamisteks põhjusteks, miks õiglase kaubanduse tooteid ei osteta, on idee vähene levik eelkõige maapiirkondades ja kaupade vähene kättesaadavus. Üle pooltele vastajatele on oluline, et õiglast kaubandust toetaksid ka Eesti ettevõtted, kes kasutavad arengumaade toorainet.

Õiglase kaubanduse idee levikule aitab kaasa õiglase kaubanduse nädal, mis algab 27. oktoobril ja kestab 2. novembrini. Teemanädalat korraldatakse Eestis kolmandat aastat ja selle eesmärk on muuta teema elanikkonna hulgas tuntumaks, julgustada õiglase kaubanduse toodete müüki ja seeläbi parandada arengumaade väiketalunike heaolu. Nädala raames tuleb Eestisse Kameruni puuvillatalunik. Õiglase kaubanduse nädala vabatahtlikud käivad Tallinna, Tartu ja Pärnu poodides ja jagavad Tallinna Sikupilli keskuse Coffee House kohvikus huvilistele teemakohast teavet. Kohvikus saab juua kohvi ja kakaod, mis tagab Aafrika ja Ladina-Ameerika kohvitalunikule kindlama tuleviku.

Fairtrade Eestis



 

Ilmus „Metsaelu aabits”

RMK ja Menu kirjastus esitlesid esmaspäeval, 12. oktoobril Tallinnas lastele mõeldud raamatut „Metsaelu aabits”.

Eesti metsi ja metsaelu tutvustava raamatu peategelane on rebasepoiss, kelle toimetusi eri aastaaegadel on vaadeldud noore kutsika mängude ja avastuste, jahi õppetundide ning looduses toimuva kaudu.

Lood on pannud kirja Kätlin Vainola, tõetruud kodumaise looduse joonistused teinud Kristina Reineller. Raamatuga käib kaasas Fred Jüssi lindistatud eri aastaaegade loodushäälte CD. RMK andis autorile sisulist nõu, et raamat kajastaks võimalikult tõetruult looduses toimuvat.

Arendamaks loodusteadlikkust lasteaedades, kingib RMK haridus- ja teadusministeeriumile 725 eksemplari eesti- ja venekeelseid „Metsaelu aabitsaid”, et jagada neid lasteaedadele. RMK kodulehe Metsakooli all-lehele lisatakse aastaaja järgi ka toetavad töölehed ja tegevuste kirjeldused, mida lasteaia õpetajad saavad oma töös kasutada.

RMK

 

 




TASUB OSALEDA


 

Raba elustiku huvipäev

TÜ loodusmuuseumi järjekordne huvipäev 23. oktoobril räägib raba elustikust.

Kell 10 sõidetakse muuseumi eest (Vanemuise 46) välja Meenikunno rabasse. Info ja eelregistreerimine loodusmuuseum@ut.ee ja http:// www.natmuseum.ut.ee.

Huvipäevi toetab KIK.

TÜ loodusmuuseum

 

 


Eksponaate vääntaimenäituselt: kanntaim
Nepenthes alata

 


… ja hiiduba.

 

Veel kaks päeva vääntaimenäitust

TÜ botaanikaaias on avatud näitus „Vahvad ja veidrad väändikud”, mis annab ülevaate vääntaimedest.

Saame teada, et ronitaimi, kes pürgivad valguse poole millelegi toetudes, on liigiti maakera taimestikust umbes üks protsent. Eriti arvukalt – üle 2000 liigi – on neid troopikametsades. Puitunud või poolpuitunud varrega ronitaimi nimetatakse liaanideks. Eesti ainus looduses kasvav liaan on luuderohi. Ronitaimede hulka kuuluvad ka väänduvad umbrohud seatapp ja kassitapp ning humal ja põldmurakas.

Näitus on lahti 18. oktoobrini iga päev 10–17.

TÜ botaanikaaed

 

 

Omnibussiga saab Alutagusele

Homme, 17. oktoobril, sõidab Looduse Omnibuss nii Tartust kui ka Tallinnast Alutagusele, Hendrik Relve seltsis Poruni ürgmetsa matkama. Tõsisel 10–11 kilomeetri pikkusel matkal Puhatu looduskaitsealal on peale Henrik Relve juhendajaiks ka Tõnu Jürgenson, Mats Kangur ja Toivo Tuberik. Pärast matka on lõkke ääres ühine piknik.

Buss väljub Tallinnast rahvusraamatukogu eest kell 8.15 ja jõuab tagasi kell 21. Sõidu hind koos piknikuga täiskasvanutele 250, õpilastele 150 krooni.

Tartust keskkonnahariduskeskuse eest Kompanii 10 algab sõit kell 9, tagasi Tartusse saab kell 20. Sõidu hind 175 ja 125 krooni.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 (Tallinnas), 5559 1032 (Tartus) või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss

 

 

Näitus ja koolitus Palmses

Palmses Lahemaa looduskeskuses on täna ja homme kell 10–18 sügismetsanäitus, pühapäeval kell 10–16 aga sambla-samblikukoolitus.

Näitusel tutvustatakse hilissügisesi seeni ja taimi ning tavalisemaid samblaid ja samblikke. Liiginimetused on antud eesti, ladina, vene, inglise ja soome keeles. Saab sirvida seeneraamatuid, vaadata väikseid asju binokulaari all suure suurendusega. Sissepääs on tasuta, ettevõtmist toetab KIK.

Koolitust juhendavad Piret Lõhmus ja Nele Ingerpuu TÜ-st. Hommikusel kahetunnisel loengul räägitakse sammaldest ja samblikest üldisemalt, sh. nende ehitusest, uurimisest, kaitsest ja kogumisest. Tutvustatakse mõningaid kaitsealuseid, punase raamatu ja vääriselupaigaliike. Põgusalt tuleb juttu Lahemaa haruldaste sammalde ja samblike inventuurist.

Pärastlõunasel kolmetunnisel õppekäigul tutvutakse Palmse pargis kasvavate liikidega. Võimaluse korral tuleks kaasa võtta luup. Koolitus on tasuta ja mõeldud täiskasvanutele, seda toetab KIK. Kohtade arv piiratud, seepärast on vaja enne registreerida. Lisainfo ja registreerimine: Katrin Jürgens, 329 5534, katrin.jyrgens@keskkonnaamet.ee.

Keskkonnaamet

 

 


Värvikas Landmannalaugar Lõuna-Islandi sisemaal

 

Loodusõhtu viib Islandile

Rahvusraamatukogu loodusõhtu esmaspäeval, 19. oktoobril, algusega kell 18 kannab pealkirja „Imeline Island – Mati Kose, Toomas Ili ja Taavo Remmeli õhtu”.

Sellel suvel käis Islandil läbi aegade suurim Eesti loodusfotograafide seltskond. Õhtul saab teada, millised pildid ja muljed jäid reisi korraldanud Mati Kose ja Toomas Ili fotodele ning kuulda Islandi loodusest nii, nagu see neile paistis. Pildikava toetab põhjamaise muusikaga Taavo Remmel.

Hind õpilastele, tudengitele ja pensionäridele 10, täiskasvanutele 25 krooni.

Loodusajakirja letist on võimalik soodushinnaga soetada värskeid ajakirju.

Loodusõhtut saab jälgida ka internetist aadressilt mms://tv.eenet.ee/looduseomnibuss.

Looduse Omnibuss

 

 

Tänavune seirefoorum keskendub õhuseirele

5. novembril on keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse (ITK) I korruse saalis (Mustamäe tee 33) järjekordne seirefoorum, mille ettekanded käsitlevad seekord õhuseiret.

Foorumil antakse ülevaade õhuseire olemusest, tutvustatakse seiretulemuste interpreteerimist, õhusaaste modelleerimist, rahvusvahelist koostööd õhusaasteainete leviku piiramises, aga ka muid õhukvaliteeti mõjutavaid ja iseloomustavaid näitajaid. Ettekandeid peavad Tartu observatooriumi, TÜ, Eesti maaülikooli, keskkonnauuringute keskuse, keskkonnaministeeriumi ja ITK esindajad.

Seirefoorumile on oodatud kõik, kes tunnevad põhjalikumat huvi Eesti keskkonnaseisundi ja õhuseire vastu.
Üritusele saab end kirja panna 2. novembrini aadressil www.keskkonnainfo.ee/registreerumine.php või e-posti teel:
info@ic.envir.ee.

ITK

 

 



Ettekanded linnuhuvilistele

Ornitoloogiaühing (EOÜ) teatas sel nädalal, et alustab ettekandeõhtutega.

„Püüame aimu saada meie linnuteaduse eesliinil toimuvast ja kutsume ülikoolides tegutsevaid ornitolooge jagama linnuhuvilistega oma värskeid avastusi,” kirjutab EOÜ. „Ettekannete sarjas „Ülikoolid ühingusse!” kõnelevad linnuteadlased oma uuematest tulemustest ja avavad teadustöö köögipoolt. Oodata võib uusi rabavaid teadmisi ning rohket pildimaterjali värvikast elust välitöödel. Ettekanded on lihtsas keeles ja arusaadavad kõigile. Oodatud on kõik huvilised.”

Esimene loeng on 22. oktoobril: Marko Mägi TÜ-st räägib teemal „Puukide mõju metsavärvulistele”. 5. novembril on kavas Indrek Põdra, Ivar Ojaste ja Aivar Leito (Eesti maaülikool – EMÜ) ettekanne „Sookure elupaigad ja rändeteed”, 19. novembril kõneleb Kadri Moks (TÜ, „Stressi mõju poegade toitmisele must-kärbsenäpil”) ja 3. detsembril Kalev Rattiste (EMÜ, „Kalakajaka pikaajalised uuringud: mida me juba teame ja mida me veel ei tea”).

Ettekanded algavad õhtul kell 18 Tartus Baeri maja saalis (Veski 4) ja kestavad umbes poolteist tundi. Lisateave telefonil 742 2195.

EOÜ

 

 



MAAILMAST




Kormoran sai Saksamaal aasta linnuks

Saksa looduskaitseliit NABU ja Baieri liidumaa linnukaitseliit LBV teatasid läinud nädalal, et 2010. aasta linnuks on valitud kormoran.

Saksamaal hakati aasta linde valima juba 1971. aastal ja kampaaniat on alati põhjalikult valgustanud meedia. On juba ette selge, et seekord on oodata hulgaliselt emotsionaalseid reaktsioone. Seepärast on NABU avanud „kormoranisõprade” veebilehe www.kormoranfreunde.de. Sellel saab muu hulgas astuda kormoranisõprade sekka.

BirdLife/NABU

 
  

„Alternatiivse Nobeli auhinna” saajad teada

Selle nädala alguses kuulutati välja Õige Eluviisi auhinna tänavused laureaadid.

Aupreemia sai kanadalane David Suzuki, kolm 50 000 euro suurust auhinda aga René Ngongo Kongo demokraatlikust vabariigist, Alyn Ware Uus-Meremaalt ja Catherine Hamlin Etioopiast.

Sageli ka alternatiivseks Nobeli auhinnaks kutsutava Õiglase Eluviisi auhinna (Right Livelihood Awards) asutas 1980. aastal Jakob von Uexkull (vt. näiteks Eesti Loodus nr. 6, 2007, lk. 34–38) ja seda annab igal aastal välja Rootsi parlament. Tänavu esitati auhinnale kokku 82 kandidaati 46 riigist; 36 neist tööstus- ja 46 nn. arengumaadest.

Right Livelihood Award Foundation

 
  


www.care2.com

 

Maasikate ja austrite sarnasusest

„Mis on ühist maasikatel ja austritel?” küsib Melissa Breyer tervislikke ja säästvaid eluviise propageerivas veebikirjas care2 ja vastab, et mõlemad kuuluvad nende toiduainete esikümnesse, mis on toonud kaasa kõige enam toidust tulenevaid haigestumisi USA-s.

USA toidu- ja ravimiameti ohtlike toitude esikümnesse kuuluvad rohelised lehtsalatid, munad, tuunikala, austrid, kartulid, juust, jäätis, tomatid, idud ja marjad. Kui palju ja milliseid haigusi on ameeriklased saanud neil headel toiduainetel pesitsenud haigustekitajailt, saab inglise keelt valdav huviline uurida võrgupaigast http://www.care2.com/greenliving/10-riskiest-foods-slideshow.html.

Uudistaja

 


  

Märgalade päeva materjalid on veebis

Iga aasta 2. veebruaril tähistatakse Ramsari konventsiooni sekretariaadi eestvõttel maailma märgalade päeva. 2010. aasta päeva deviis on „Hoolitsus märgalade eest – vastus kliimamuutusele” („Caring for wetlands – an answer to climate change”).

Võrgupaigas http://www.ramsar.org/cda/ramsar/display/main/main.jsp?zn=ramsar&cp=1-63-78^24106_4000_0__ on juba olemas päeva reklaammaterjalid.

Ramsar

 



 


VASTUKAJA


Toimetaja koperdusi

Tähelepanelik lugeja ei jätnud toimetajale ütlemata, et läinud nädala Uudistaja tegi liiga ilmateadlastele, kirjutades, et tuul ei paisunud nii kõvaks, „nagu sünoptikud esmalt olid hirmutanud”. Tegelikult polnud hirmutajad ju sugugi sünoptikud, vaid ikka ilmarahva jutust „valitud peatükke” noppinud ja neid oma suva kohaselt tõlgendanud kolleegid-ajakirjanikud. Paraku astus Uudistajagi toimetaja mõtlematult nendega ühte ritta. Palun vabandust ja püüan ennast parandada! ☺

Toomas Jüriado


 

 


  
  

Tartus on täna päikesepaistehommik. See tuletab meelde, et on …

 


… viimane aeg kuldse sügise ilu jäädvustada ja …

 


… lehtedes kahistada.

 


 



Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet