Meie naabrite kõrgkoolidest kõrgeima koha hõivanud Lundi ülikooli peahoone.

Tartu ülikool kuulub maailma juhtivate ülikoolide hulka

Mainekas maailma ülikoole reastavas edetabelis „Times Higher Education-QS World University Rankings” on viie protsendi maailma edukaimate ülikoolide seas esimest korda märgitud ka Tartu ülikool. Täielik nimekiri maailma haridusparemikust avaldati läinud reedel, 9. oktoobril võrgupaigas www.topuniversities.com.

Edetabelit juhib ikka Harvardi ülikool, teisele kohale on tõusnud Cambridge, möödudes sel aastal Yale’i ülikoolist. Ajakirja hinnangul on kõige märkimisväärsem fakt, et University College London on tõusnud edetabelis neljandaks, viiendat ja kuuendat kohta jagavad Oxfordi ülikool ja Imperial College.

Edetabeli eest vastutava QS Intelligence Unit uuringufirma juhi Ben Sowteri hinnangul näitab University College London’i ja Imperial College’i tõus viimaste aastate edetabelites seda, et just teaduskoostöö tagab edu üha ägeneva konkurentsiga kõrgharidusvallas.

Tähelepanuväärne on Ameerika ülikoolide arvu vähenemine esisajas (36 mulluse 42 vastu) ning Euroopa ja Aasia ülikoolide esiletõus. Põhjamaadest on esisajas kaks ülikooli Taanist (Kopenhaagen 51. ja Aarhus 63.–64.) ja kaks Rootsist (Lund 67.–68. ja Uppsala 75.). Kaugele ei jää ka Helsingi ülikool (108.–111. koht). Esimese 500 hulgas on kokku 9 Rootsi ja 7 Soome kõrgkooli. Venemaa kaks parimat, Moskva Lomonossovi-nimeline ja Peterburi ülikool on vastavalt 155.–157. ja 168.–170.

Edetabeli koostamisel on arvestatud akadeemiliste juhtfiguuride ja kõrgkoolide juhtide küsitlust, üliõpilaste ja õppejõudude suhtarvu, teaduspublikatsioonide tsiteeritust, välisõppejõudude ja -tudengite osakaalu. Sel aastal osales uuringus 9386 akadeemilise maailma esindajat, mis on 47% enam kui 2008. aastal, ning 3281 tööandjat, mis on võrreldes eelmise aastaga suurenenud 40%.

Majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) andmeil on maailmas 12 000 ülikooli. Nende põhjal koostatakse ka viie protsendi maailma edukaimate ülikoolide ehk 600 kõrgkooli edetabel. Esimesed 400 ülikooli on reastatud edetabelina, järgmised kaks sada aga esitatud kahes järgus: 401.–500. ja 501.–600. Just sellesse viimasesse järku pääses nüüd siis ka TÜ.

TÜ/www.topuniversities.com/Uudistaja

Soomaa rahvuspark pälvis tunnustuse loodusturismi piirkonnana

Läinud nädalal Brüsselis toimunud Euroopa turismi päeval tutvustati tänavusel EDEN (European Destinations of Excellence) turismivõistlusel tunnustatud piirkondi.

Euroopa Komisjon on EDEN konkurssi korraldanud alates 2006. aastast; tänavu oli võistluse eesmärk tunnustada Euroopa turismisihtkohti, mille keskmeks on looduskaitsealad, kus turismitooteid pakutakse säästva arengu põhimõttest lähtuvalt.

Rahvuslik võistlus, EAS-i korraldatud „Eesti avastamata aarded 2009 – turism ja kaitsealad” peeti märtsis ja aprillis. Tiitlile konkureerisid Matsalu, Soomaa ja Vilsandi rahvuspark, sihtkohad, kus arvestatakse kaitstavate piirkondade eripära, kohalike elanike vajadusi ja kus külastajatele pakutakse elamuslikke tegevusi.

Tasavägise võitluse võitis Soomaa. Rahvusvaheline komisjon analüüsis Soomaa kui sihtkoha arendamisel astutud samme ja ühistegevust ning hindas positiivselt kavandatud strateegiate rakendamise võimalusi turismi säästval arengul.

Aastal 2008 võitis EDEN tiitli Viljandi linn. EAS-i EDEN projekti juhi Monika Karu sõnul on 2010 aasta EDEN turismivõistluse teema juba valitud: aqua ehk vesi.

Soomaa RP

Mõtteviis, et osa parklaid võiks muuta muruplatsiks ja autode asemel kasutada jalgrattaid …

… vajab veel harjumist.

Rohetav maaülikool

Täna lõpeb Eesti maaülikoolis (EMÜ) esmaspäeval alanud rohelise ülikooli nädal. Selle jooksul tutvustatakse võimalusi, kuidas maaülikool saaks ja võiks olla rohelisem.

Terve nädala on osa metsamaja (Kreutzwaldi 5) parklast kaetud murukattega, pööramaks tähelepanu alternatiivsetele liiklusvahenditele. Sama õppehoone fuajees on avatud rohelise ülikooli infopunkt, üleval on temaatilised fotod ja kollaaþid.

Roheline nädal pakub avastamisrõõmu ka kokanduse poolelt: EMÜ kohvikute menüüs on mahetoorainetest valmistatud eriroad. Raamatukogus on näitus toiduraamatutest. Iga päev peetakse ka teemaüritusi, mis on peamiselt mõeldud oma töötajatele ja üliõpilastele. Eile olid peahoone aulas rohelise ülikooli mõttetalgud.

Nädala ajakava saab vaadata võrgupaigast http://www.emu.ee/480548.

EMÜ

Ingmar Muusikuse võidupilt

Veretu jahisaak on näha loodusmuuseumis

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK), Eesti loodusmuuseumi ja aktsiaseltsi Overall Eesti koostöös peetava XII loomafotovõistluse „Vereta jahi” võitis Ingmar Muusikus. See oli Muusikusele juba kolmas esikoht sellel võistlusel.

Kaamerajaht peeti 22.–24. mail RMK Kilingi-Nõmme jahipiirkonnas, „peamodelliks” oli seekord valitud saarmas. Osales 31 fotograafi, looduspiltnikke abistasid ja juhendasid RMK professionaalsed jäägrid.

Kolme päeva jooksul pildistatud loodusfotodest valis iga osaleja välja kümme parimat. Nende seast selekteeris þürii omakorda 50 huvitavamat fotot, millega saab tutvuda fotonäitusel Eesti loodusmuuseumis (Lai 29A) kuni 1. novembrini.

Eriauhinnad pälvisid Arne Ader (RMK-lt), Mallor Maimre (ajakirjalt Loodusesõber), Indrek Ilomets (MTÜ-lt Loodusajakiri ja ajakirjalt Eesti Loodus), Märt Haamer (ajakirjalt Eesti Mets ja Looduse Omnibussilt), Ingmar Muusikus (Tallinna tehnikaülikooli geoloogiainstituudilt, portaalilt looduskalender.ee, Eesti jahimeeste seltsilt ja ajakirjalt Jahimees).

„Tavapäratult palju saadi fotodele ilvest, kusjuures kõigil kolmel pildil olid erinevad isendid. Arvatavasti olid kõik kolmel päeval nähtud neli-viis ilvest erinevad,” ütles ettevõtmise üks korraldajaid, loodusmuuseumi peazooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt.

Loomafotovõistlust „Vereta jaht” korraldatakse alates 1997. aastast. Varasematel aastatel on peamine „jahiloom” olnud sokk, metssiga, kobras, metskits, põder, karu, ilves, metsis ja teder.

RMK

Iga viies eestimaalene teab õiglase kaubanduse märki

Eesti Roheline Liikumine (ERL) avalikustas 14. oktoobril avaliku arvamuse uuringu tulemused. Aktsiaseltsi Turu-uuringud tehtud küsitluse andmetel on õiglase kaubanduse märgi tuntus kasvanud kolme aasta jooksul neli korda. Õiglase kaubanduse tooteid on ostnud 9% ja märgi tähendust teab19% Eesti elanikest.

Kolm aastat tagasi, kui õiglase kaubanduse juurutamisega Eestis algust tehti, osteti õiglase kaubanduse märgiga tooteid peamiselt huvi pärast. Nüüd on esikohale tõusnud soov toetada sotsiaalse sõnumiga tooteid ja aidata parandada inimeste elujärge. Uuringu kohaselt soovivad inimesed osta eelkõige kohvi, teed ja puuvilju.
Peamisteks põhjusteks, miks õiglase kaubanduse tooteid ei osteta, on idee vähene levik eelkõige maapiirkondades ja kaupade vähene kättesaadavus. Üle pooltele vastajatele on oluline, et õiglast kaubandust toetaksid ka Eesti ettevõtted, kes kasutavad arengumaade toorainet.

Õiglase kaubanduse idee levikule aitab kaasa õiglase kaubanduse nädal, mis algab 27. oktoobril ja kestab 2. novembrini. Teemanädalat korraldatakse Eestis kolmandat aastat ja selle eesmärk on muuta teema elanikkonna hulgas tuntumaks, julgustada õiglase kaubanduse toodete müüki ja seeläbi parandada arengumaade väiketalunike heaolu. Nädala raames tuleb Eestisse Kameruni puuvillatalunik. Õiglase kaubanduse nädala vabatahtlikud käivad Tallinna, Tartu ja Pärnu poodides ja jagavad Tallinna Sikupilli keskuse Coffee House kohvikus huvilistele teemakohast teavet. Kohvikus saab juua kohvi ja kakaod, mis tagab Aafrika ja Ladina-Ameerika kohvitalunikule kindlama tuleviku.

Fairtrade Eestis

Ilmus „Metsaelu aabits”

RMK ja Menu kirjastus esitlesid esmaspäeval, 12. oktoobril Tallinnas lastele mõeldud raamatut „Metsaelu aabits”.

Eesti metsi ja metsaelu tutvustava raamatu peategelane on rebasepoiss, kelle toimetusi eri aastaaegadel on vaadeldud noore kutsika mängude ja avastuste, jahi õppetundide ning looduses toimuva kaudu.

Lood on pannud kirja Kätlin Vainola, tõetruud kodumaise looduse joonistused teinud Kristina Reineller. Raamatuga käib kaasas Fred Jüssi lindistatud eri aastaaegade loodushäälte CD. RMK andis autorile sisulist nõu, et raamat kajastaks võimalikult tõetruult looduses toimuvat.

Arendamaks loodusteadlikkust lasteaedades, kingib RMK haridus- ja teadusministeeriumile 725 eksemplari eesti- ja venekeelseid „Metsaelu aabitsaid”, et jagada neid lasteaedadele. RMK kodulehe Metsakooli all-lehele lisatakse aastaaja järgi ka toetavad töölehed ja tegevuste kirjeldused, mida lasteaia õpetajad saavad oma töös kasutada.

RMK