Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
23. oktoober 2009




OKTOOBER




Tänavuse sügisvärvipeo kõrghetked on möödas.

 


Esimesed hallaööd on olnud malbekesed ja pole lehelangetustööd veel kuigivõrd jõudnud teha.

 


Nii seisavad mõnedki pärna-alleed veel täislehis rohemüürina.

 


Küll on tormipäevad rohkem tuulte vallas vahtrate, kaskede ja paplite soengud üsna hõredaks kamminud.

 


Vaid varjulisemates nurkades võib veel leida rohkemat vahtrakulda ja …

 


… kohati isegi viimaseid riismeid hiljutisest punapillerkaarist.

 


Küll pakuvad huvitavaid värvikombinatsioone lehis, …

 


... marju täis kikkapuu, …

 


… toompihlakas …

 


… ja juba septembri alguses kohusetruult punapalet näidanud (vt. 11. septembri Uudistajat!) punane tamm.

 

Fotod on tehtud Tartus kolmapäeval, 21. oktoobril.





UUDISTAJA SOOVITAB



        
 




EESTI UUDISEID

 

  

Värsked akadeemikud Arvi Freiberg ja Urmas Varblane (fotod: Tartu ülikool)

 

Uued akadeemikud on Tartu ülikoolist

Eesti teaduste akadeemia (TA) valis läinud nädalal kaks uut akadeemikut: täppisteaduste alal TÜ biofüüsika ja taimefüsioloogia professori Arvi Freibergi ning majandusteaduse alal TÜ rahvusvahelise ettevõtluse professori Urmas Varblase.

TÜ teadusprorektori Kristjan Halleri sõnul iseloomustab mõlemat „hästi sihikindel töötamine ja uudsuse otsimine – nad mõlemad kuuluvad oma valdkondades juhtivate teadlaste hulka”. Haller kinnitas ka, et kumbki ei piirdu oma teadusvaldkonna klassikaliste raamidega, vaid eelistab katsetada ja käsitleda probleeme erialadeüleselt.

„Urmas Varblase valimisega on akadeemia tegelikult toonitanud ka teadlaste tähtsust riigi arengu ja majandusarengu ülesannete lahendamisel,” lisas Haller.

Professor Varblane lõpetas 1984. aastal TÜ majandusküberneetika eriala ning kaitses majanduskandidaadi töö viis aastat hiljem Moskva riiklikus ülikoolis. Alates 1984. aastast on ta töötanud TÜ majandusteaduskonnas.

Professor Freiberg kaitses füüsika-matemaatikakandidaadi väitekirja 1976. aastal Eesti TA füüsika instituudis (alates 1997. aastast TÜ füüsika instituut) ning doktoritöö 1986. aastal Läti TA füüsika instituudis. Alates 1971. aastast on Arvi Freiberg töötanud füüsika instituudis.




 

Eesti ja Soome looduskaitseametid sõlmisid koostöölepingu

20. oktoobril allkirjastasid keskkonnaameti (KA) peadirektor Andres Onemar ja Soome metsaameti loodusteenistuste juhataja Rauno Väisänen nende kahe asutuse koostöö raamlepingu.

Eestis ja Soomes looduskaitse korraldusega tegelevatel asutustel on ühiseid pikaajalisi eesmärke elurikkuse hoiul ning loodushariduse ja keskkonnateadlikkuse edendamisel. Leping loob lisavõimalusi neid ülesandeid täita ja aitab edendada samalaadseid looduskaitsehuve Soomes, Eestis ja Euroopa Liidus.

Sõlmitud lepingu raames koostatakse edaspidi iga aasta detsembri alguseks järgmise aasta koostöökava.

KA

 

  



Tartu ülikool avab maailmatasemel keemiahoone

Tartus avatakse täna üks Euroopa viimase aastakümne moodsamaid loodusteaduste õppe- ja teadushooneid – TÜ keskkonna- ja materjalianalüüsi teaduskeskus Chemicum.

Uue keemiahoone avamisel võtavad sõna ja osalevad lindi läbilõikamisel peaminister Andrus Ansip, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, TÜ rektor professor Alar Karis, Tartu linnapea Urmas Kruuse, loodus- ja tehnoloogiateaduskonna dekaan professor Peeter Burk ning keemia instituudi direktor professor Enn Lust.

Teadusprorektor Kristjan Halleri sõnul on Chemicumiga loodud tingimused selleks, et teadlased ja üliõpilased saaksid teha nüüdisaja nõuetele vastavat teadust. „Meil on loodud kõik tingimused selleks, et head teadlased tahaksid siia tulla, siin töötada ja siia jääda,” rääkis Haller. „Keemikud on pikka aega pidanud olema nende tööks mittesobivates tingimustes. Loodetavasti on see mure nüüd lahenduse saanud.”

Uues keemiahoones on pinda üle 12 000 m2, kus paikneb neli suurt auditooriumi, tipptasemel teaduslaborid, teadustöötajate kabinetid, õppelaborid, õppejõudude kabinetid, erialaraamatukogud ning ka kohvik.

Chemicumis hakkab tööle ligi 300 teadlast ja doktoranti ning see on ligi 600 üliõpilase õpikeskkond. Hoones on 278 tänapäevast töökohta, millest 146 on mõeldud teadlastele või teadustööd tegevatele õppejõududele ning 132 doktorantidele.

Uut keemiahoonet jagavad keemia instituut, ökoloogia ja maateaduste instituut, spordibioloogia ja füsioteraapia instituut, spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut ning psühholoogia instituut.

Uus keemiahoone ehk Chemicum asub TÜ Maarjamõisa teaduslinnakus. Keskkonna- ja materjalianalüüsi teaduskeskus on valminud Euroopa regionaalarengu fondi toel, hoone ja sisustuse kogumaksumus on 520 miljonit krooni.


 

  

Üheksa kuuga on kirja pandud ligi kolm tuhat keskkonnarikkumist

Keskkonnainspektsioon (KI) registreeris tänavu üheksa kuuga ligi kolm tuhat keskkonnarikkumist. Endiselt on kõige rohkem rikkumisi kalapüügivaldkonnas, suurim keskkonnakahju tuleb aga metsavaldkonnast.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on rikkumiste koguarv mõnevõrra suurenenud. Kui 2008. aastal registreeriti üheksa kuuga 2879 seadusrikkumist, siis tänavu oli neid 2987.

Ülekaalukalt on enim kalapüügiga seotud rikkumisi: kõigi maakondade peale kokku 1920. Kõige rohkem – 476 juhtumit – täheldati püügirikkumisi Tartumaal; lõviosa sellest langeb Peipsi ja Lämmijärve arvele.

Arvukamalt eirati õigusakte veel jäätmevaldkonnas ning ranna- ja kaldakaitses: vastavalt 231 ja 225 juhtu, mõnevõrra vähem kui mullu (vastavalt 359 ja 272). Varasemast rohkem on rikutud maapõueseadust; seda saab seletada tugevnenud kontrolliga. Möödunud aastal oli rikkumisi kolm, tänavu 15. Maapõueseaduse nõuete eiramisega tekitatud kahju suuruseks on hinnatud 35,1 miljonit krooni.

Suurim keskkonnakahju ehk 222,6 miljonit krooni on seotud metsaõigusnormide rikkumistega. Osa sellest hõlmavad ebaseaduslikud raied, kuid põhiline kahjusumma 222,1 miljonit krooni tuleb metsapõlengutest. Ainuüksi Läänemaa Suursoo maastikukaitsealal 2008. aastal toimunud põlengu kahjudeks arvestati 133,5 miljonit krooni. Kuna kahjud hinnati sel aastal, siis kajastuvad need tänavuse aasta statistikas.

Keskkonnarikkumiste eest on trahvitud kokku 1555 isikut, sealhulgas 154 juriidilist ja 1401 füüsilist isikut. Trahvisumma on ühtekokku 2 952 960 krooni. Peale selle on trahvitud hoiatusmenetluse korras 85 isikut summas 19 210 krooni ning 86 isikule on tehtud suuline hoiatus.

KI

 

  


Karuputk: kus suur nuhtlus-invasiiv, kus vaata et kultustaim. Põhja-Norras Tromsøs kutsutakse karuputke Heracleum laciniatum hellitavalt „Tromsø palmiks”, ehkki ka see liik põhjustavat nahahädasid.

 

Karuputke tõrjuti 800 hektarilt

Tänavu tõrjuti karuputke võõrliike sosnovski karuputke (Heracleum sosnovskyi) ja hiid-karuputke (Heracleum mantegazzianum) kokku 862 hektarilt; see läks maksma ligi neli ja pool miljonit krooni.

Keskkonnaameti (KA) tellitud töödeks sõlmiti 82 lepingut 916 koloonia tõrjumiseks. Töid rahastas KIK. Putke tõrjuti nii käsitsi kui ka mehaaniliselt mürgitades ja kaevamise teel.

„Võrreldes 2008. aastaga tõrjuti karuputke ca 20 hektarit vähem, mis tuleneb nii kolooniate kahanemisest ja hävimisest kui ka probleemidest tõrje teostajatega,” ütles KA looduskaitse bioloog Eike Vunk. Eelarvekärbete tõttu vähenes tunduvalt ka töödeks kasutatav summa, mistõttu karuputke tõrjuti varasema kahe korra asemel vaid üks kord.

Pindalalt hõlmasid karuputke tõrjekolooniad kõige suurema ala Pärnu- ja Viljandimaal (üle 200 hektari), Harju-
Järva- ja Raplamaal (ligi 200 hektarit) ning Lääne-, Hiiu- ja Saaremaal (ligi 180 hektarit).

Praegu on karuputkekolooniad Eestis umbes 1300 hektarit, millest ligikaudu kolmveerand jääb eramaadele ja veerand riigimaadele. Eike Vungi sõnul on oluline võimalikult kiiresti kõik karuputkekolooniad tõrje alla saada ja teha tõrjet järjepidevalt, et kurnata pinnases leiduvat seemnepanka.

Kolooniatest saab KA-t teavitada kohalike regioonide kaudu www.keskkonnaamet.ee, võimalikult täpselt tuleks viidata koloonia kasvukohale (maakond, küla, teed või metsaservad) ja jätta kontaktandmed täpsustusteks.

Samuti kutsub KA eraisikuid ja kohalikke omavalitsusi üles ise panustama karuputke tõrjesse, millest tuleks kindlasti ka KA-t teavitada, et töid tõhusamalt korraldada.

KA

 

  



Saaremaa Angla tuulik postmargil

Eile, 22. oktoobril, andis Eesti Post välja kolmanda margi ajalooliste veskite seeriast. Kunstnik Indrek Ilves on sellel postimaksevahendil nimiväärtusega 5.50 kujutanud Angla tuulikut.

Angla tuulikud asuvad Saaremaal põhilise liiklus- ja turismimarsruudi Upa–Leisi maantee ääres Angla külas. Kompleksi kuulub viis tuulikut: neli on pööratava kerega pukktuulikud, viies pööratava paadikujulise katusega ja galeriiga kaheksatahuline puidust hollandi tuulik.

Esimene sarja mark ilmus 2007. aastal ja sellel oli Hellenurme vesiveski Valgamaal; mullu tuli käibele postiminiatuur Raplamaal asuva Põlma tuulikuga. Ka need margid on joonistanud Indrek Ilves.

Eesti Post/Uudistaja

 

  

Loodussõprust telerist

ETV teatab, et 25. oktoobril algusega kell 19.45 on ETV2-s teemaõhtu „Elu Maal”.

Näha saab kolme suurt dokumentaalfilmi elust Maal: 19.45–21.05 „Veest, inimestest ja kollastest kanistritest” (Austria 2007); 21.05–22.40 „Ebamugav tõde” (USA 2006 – kuulus Al Gore’i film) ja 22.40–00.15 „Kodu” („Home”, Prantsusmaa 2009).

Veidi pikemalt saab filmide kohta teada võrgupaigas http://www.err.ee/etv2/article-ee.aspx?a=160.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

 

  


Noor harksaba-kajakas (foto: Uku Paal/www.estbirding.ee)

 

Harksaba-kajakas Harilaiul

Järjekordsest Eestisse sattunud põnevast tiivulisest teatas 18. oktoobril linnuhuviliste arvutilistis linnuharulduste komisjoni (HK) esimees Margus Ots: Saaremaalt Harilaiult leiti noor harksaba-kajakas (Larus sabini), märkajaiks Uku Paal, Jan Nordblad, Andrus Jair ja teised. Tegemist on selle liigi kolmanda leiuga Eestis. Harksaba-kajaka pesitsusalad on Põhja-Ameerika ja Kirde-Aasia tundraaladel, talvitama läheb ta aga Vaikses ookeanis Lõuna-Ameerika looderannikule ning Atlandi ookeanis Aafrika edelarannikule.

Harilaiul leitud harksaba-kajaka pilti näeb võrguaadressil http://www.estbirding.ee/pildid/displayimage.php?album=lastup&cat=0&pos=2, koos leidjaga aga http://www.estbirding.ee/pildid/displayimage.php?album=lastup&cat=0&pos=1

HK/Linnuhuviliste arvutilist

 

  

Läänemerest hoolib kõige rohkem osaühing Viraito

Eestimaa Looduse Fond (ELF) annab täna osaühing Viraitole üle Eesti kõige Läänemere-hoidlikuma talu auhinna.

ELF aitab koos Eesti talupidajate keskliiduga (ETKL) kaasa maailma looduse fondi WWF ja Läänemere maade talunike keskkonnafoorumi (BFFE) algatatud võistlusele, mille eesmärk on leida parimaid „Läänemere-sõbralikke” põllumajanduspraktikaid – praktikaid, mis vähendavad põllumajandusest tulenevat Läänemere saastekoormust – ning tunnustada talunikke, kes edendavad innovatiivseid saastekoormuse vähendamise meetmeid oma taludes.

Osaühing Viraito on Põltsamaa vallas talitav perefirma, mis asutati 1999. aastal. Põllumajandustegevuse põhialad on loomakasvatuses piimatootmine ning taimekasvatuses teraviljakasvatus ja rohusöötade tootmine. Viraito valiti tihedas konkurentsis nelja tugevama kandidaadi hulgast. Kokku käisid ˛ürii liikmed vaatamas rohkem kui kahekümne tootja tööd.

Läänemere maadest otsitakse „Läänemere aasta talunikku”, kes valitakse rahvuslike voorude võitjate hulgast. Iga rahvusliku võistluse võitja saab sertifikaadi, tasuta reisi keskkonnahoidliku põllumajanduse konverentsile ja rahalise auhinna 500 eurot. Läänemere regiooni üldvõitja rahaline auhind on 10 000 eurot.

Vt. ka http://www.elfond.ee/et/uudised/28-saastvaarenguuudis/855-eestit-esindab-koige-laeaenemeresobralikuma-talu-voistlusel-oue-viraito.

ELF

 




TASUB OSALEDA



Tõravere suure teleskoobi juures jagab selgitusi astronoom Kalju Annuk.

 

Kui ilm ei sega …

Eilsest homseni, 22.–24. oktoobril, leiavad aset „Galileo ööd”. Selle astronoomia- aasta ühe nurgakiviüritusega tähistatakse 400 aasta möödumist ajast, mil Galileo Galilei teleskoobi taevasse suunas ja muu hulgas Jupiteri kaaslased avastas. Üle maailma korraldatakse neil päevil vaatlusõhtuid, peamiseks vaatlusobjektiks õhtuses taevas särav Jupiter.

Eestis toimuvad vaatlusõhtud Tallinnas, Tõraveres, Otepääl ja Rannus. Tallinnas pannakse selge ilma korral teleskoop Linnahalli promenaadile kõigil kolmel õhtul kell 20–22. Tartu observatoorium Tõraveres korraldab vaatlused samuti kolmel õhtul 19–22. Suur teleskoobitorn ja Stellaariumi ruumid on lahti iga ilmaga.

Otepääl oli astronoomiaõhtu eile, Tartumaa lääneservas Rannus aga täna kell 19–21. Selge ilma korral pannakse teleskoop üles Rannu keskkooli juures, pilves ilmaga räägitakse astronoomiast kultuurimajas.

Vt. ka www.astronoomia.ee.

Loodusring

 

  

Maailm kõnnib rohelise tuleviku heaks

Homme, 24. oktoobril kutsub erakond Eestimaa Rohelised (EER) kõiki osalema rahumeelsel kliimakõnnil Tallinna vanalinnas. Alustatakse kell 14 riigikogu juurest ja liigutakse üle Vabaduse väljaku Tammsaare parki.

Üritus on osa ülemaailmsest aktsioonist, kus eri riigid toovad laiema üldsuseni keskkonnateadlikule käitumisele üles kutsuva sõnumi.

Peatselt toimub Taanis Kopenhaagenis kliimakonventsiooni osaliste 15. tippkohtumine, kus püütakse kokku leppida olulisi samme kliimamuutuste ohjeldamiseks. Teadlaste hinnangul on Maa atmosfääri süsihappegaasi (CO2) pikaajalise kontsentratsiooni ohutu tase õhus kuni 350 ppm (miljondikku), mis on praeguseks juba suuresti ületatud.

Roheliste arvates ei ole Eesti teinud piisavalt kodutööd kliimamuutuse vähendamiseks: näiteks on põlevkivienergeetika tõhusus väike ja linnatransport halvasti korraldatud.

EER

 

  

Alanud on tudengite teadusartiklite konkurss „TalveAkadeemia 2010”

Aasta viimase päevani saab esitada kokkuvõtlikke artikleid oma kursuse-, bakalaureuse-, magistri- või doktoritööst või mõnest õppekursuse raames valminud uurimistööst, mis käsitleb säästvat arengut.
Talveakadeemia kontekstis mõistetakse säästvat arengut laialt: artikkel ei pea keskenduma looduskeskkonnale, vaid võib käsitleda majandus-, tehnoloogia- või sotsiaalvaldkonna säästvat arengut.

Ekspertidest koosnev komisjon määrab parimatele kirjutajatele auhindu, sealhulgas 5000-kroonise peaauhinna. Artiklite autorid saavad üksiti koha „TalveAkadeemia” konverentsile; eelmisel aastal said kohad täis vaid paari tunniga.

Teadusartikleid oodatakse kõigilt bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe üliõpilastelt  neljas valdkonnas: bio- ja keskkonnateadused, ühiskonnateadused ja kultuur, terviseuuringud ning loodusteadused ja tehnika.

Kaheksa parimat tööd kantakse ette „TalveAkadeemia” konverentsil. Ülejäänud autorid saavad võimaluse tulla konverentsile stendiettekandega. Täpsemat infot leiab võrgupaigast www.talveakadeemia.ee; info e-aadressil konkurss@talveakadeemia.ee.

MTÜ TalveAkadeemia

 

  

Noorte leiutajate võistlus ootab taas kooliõpilaste nutikaid ideid

Kuni 30. oktoobrini on kõigil kooliõpilastel võimalik saata oma töid teist korda toimuvale noorte leiutajate võistlusele. Selleaastane teema on „Hoiame kokku”.

Seega peaks leiutis olema mõeldud ükskõik mille või kelle kokkuhoidmiseks: kokku võib hoida sõprade või perega, kokku võib hoida raha, energiat või aega või siis hoopis asju, mis muidu laiali läheksid.

Sihtasutuse Archimedes, haridus- ja teadusministeeriumi ning teaduskeskuse Ahhaa korraldataval võistlusel on osalema oodatud kõik leiutamishuvilised kooliõpilased. Töid hinnatakse kolmes vanuseklassis: 1.–4., 5.–9. ja 10.–12. klass. Parimaid leiutajaid autasustatakse 4. detsembril Robotexi raames, kus auhindu leiutajatele, nende juhendajatele ja koolidele pannakse välja kokku 150 000 krooni eest.

Noorte leiutajate võistlus toimub teist korda, möödunud aastal esitasid noored üle 600 pisiasja, mis aitaksid neil või kellelgi teisel elu paremaks muuta.

Rohkem teavet konkursi kohta saab veebiaadressilt http://www.archimedes.ee/leiutaja.

SA Archimedes

 

  

Ülikool ootab tulevasi üliõpilasi

Tartu ülikool lahtiste uste päevad toimuvad sel õppeaastal mitte ainult kevadel, vaid ka sügisesel koolivaheajal, 26. ja 27. oktoobril.

Teaduskonnad näitavad oma õppehooneid ja tutvustavad erialasid. Peale selle on mitmes teaduskonnas avatud loengud. Küsimustele vastavad nii õppejõud kui ka tudengid.

Esmaspäeval, 26. oktoobril on võimalik tutvuda loodus- ja täppisteaduste ning meditsiiniga, teisipäeval, 27. oktoobril sotsiaal- ja humanitaarteadustega.

Lahtiste uste päevade ajal saavad kõik soovijad TÜ kunstimuuseumisse tasuta. Infotunnid ja ekskursioonid ülikooli raamatukogus on mõlemal päeval kell 15; kogunemine TÜ raamatukogu fuajees (Struve 1).

Vt. lähemalt www.ut.ee/sisseastumine.


 

  



Tulemas on üleeuroopaline jäätmetekke vähendamise nädal

Keskkonnaministeerium kutsub Eesti asutusi, ettevõtteid ja organisatsioone osalema üleeuroopalisel jäätmetekke vähendamise nädalal, mis toimub 21.–29. novembrini mitmes Euroopa riigis, et teavitada inimesi jäätmetekke vähendamise võimalustest.

Näiteks võiksid tootjad jõuda nii kaugele, et asendavad paberkandjal dokumendihalduse digitaalsega ja arvestavad iga üksiktoote puhul säästlikku tehnoloogiat, ratsionaalset logistikat, materjalide päritolu, mõistlikku pakendamist jne.

„Tarbijad aga peaksid mõtlema, miks, mida ja kui palju on tegelikult vaja osta,” ütles keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Ulvi-Karmen Möller. „Pole mõtet osta rohkem, kui tarbid.” Igaüks meist võiks kohe alustada sellest, et hakkame vältima ülemääraseid pakendeid.

Keskkonnaministeerium ootab jäätmetekke vähendamise nädalal kaasa lööma avaliku sektori asutusi ja organisatsioone, MTÜ-sid, eraettevõtteid, kultuuri-, spordi- ja haridusasutusi jpt. Kampaaniaprojekti (teavitus, teemakohane seminar, õpituba vms.) saab registreeruda 2. novembrini registreerimislehel (www.envir.ee/jaatmenadal) ja saata keskkonnaministeeriumile, kes on projekti üleriigiline koordinaator.

Ministeerium edastab loetelu sobilikuks tunnistatud ettevõtmistest projekti peaorganisaatorile (www.ewwr.eu). Nii kujuneb üleeuroopaline ülevaade kõigist sel nädalal peetavatest kampaaniatest, mis omakorda kandideerivad ka parima aktsiooni tiitlile.

Jäätmetekke vähendamise nädala projektis osalevad Eesti, Andorra, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Portugal, Rootsi, Hispaania, Suurbritannia ja mitu Belgia regiooni.

Vt. lisa http://www.envir.ee/jaatmenadal.

Keskkonnaministeerium

 

  

LUS-is räägitakse roboteist

Oktoobrikuu Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) üldkoosolek peetakse 29. oktoobril algusega kell 17.15 LUS-i maja saalis (Tartu, Struve 2).

TÜ tehnoloogiainstituudi arukate materjalide ja süsteemide labori juhataja professor Alvo Aabloo peab ettekande „Mida on robotiehitajatel loodusest õppida?”.

LUS

 

  

Sügisvaheaeg Tartu loodusmajas

Sügisvaheajal saavad õpilased Tartu loodusmajas (Kompanii 10) vaadata loodusfilme ja osaleda lemmikloomapäeval.

27. oktoobril kell 12 on filmihommiku kavas Hendrik Relve loodusfim „Puu sõbraks”, 28. oktoobril kell 12 aga BBC film „Kogu tõde kosmosest”.

30. oktoobril kell 11 algab 4H Tartumaa piirkonna ja Tartu loodusmaja lemmikloomapäev. Kavas on õpilaste ettekanded lemmikloomadest ja lodjasõit Emajõel. Info ja registreerimine: Tiina Lilleleht, tel. 5334 1013.

Tartu loodusmaja

 

 

  
 

KOMMENTAAR

 




Üksildase Midway atolli asukoht on kaardil märgitud valge täpiga (Allikas: Wikipedia)

 

Pilte plasttegelikkusest

Oleme Uudistajaski mõne korra kirjutanud ohtudest, mida toob loodusele kaasa inimese hooletus plasttoodetega. Näiteks tänavu 13. märtsil (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja263.html) oli juttu Kanadas tegutseva peakorteriga rahvusvahelise kompanii Planet Green Bootle Corp püüdest päästa maailma PET-plasti, laialt levinud pudelimaterjali saastest.

Väga palju pudeleid satub hooletute käte läbi jõgedesse ja sealt edasi ookeani. Hoovuste toimel on näiteks Vaikse ookeani keskel tekkinud Aafrikast suurema pindalaga piirkond, mida tuntud mereuurija Charles Moore’i algatusel on hakatud nimetama plastisupiks. Siiski ei suuda isegi selles piirkonnas tehtud fotod edasi anda tekkinud olukorra kogu ohtlikkust ja absurdsust. Nüüd leidis kolleeg internetiavarustelt fotod, mis peaksid veenma ka kõige umbusklikumaid loodusepõlgureid.

Võrgupaigast http://www.chrisjordan.com/current_set2.php?id=11 leiate 31 masendavat fotot, mis on tehtud ülikauges üksildases paigas Midway atollil, keset Vaikse ookeani põhjaosa asuval tillukesel koralli- ja liivasaarekesel, tuhandete kilomeetrite kaugusel mandritest.

Piltidel on hukkunud – surnuks nälginud, mürgituse saanud, lämbunud – albatrossipojad, kellele vanalinnud on veteväljade kohal lennates toonud enda arvates toitu: kõikvõimalikke plastjublakaid ja muud inimtekkelist rämpsu, millega ookean on paiguti sõna otseses mõttes kaetud. Sõnumi autori kinnitusel on pildid täiesti autentsed: midagi pole lisatud, ära võetud ega ümber paigutatud. Samuti kinnitatakse, et sama surma sureb selles looduslikus mõttes ideaalses pesitsuspaigas kümneid tuhandeid albatrossitibusid.

Panite ehk „Tasub osaleda” rubriigist tähele: kuu aja pärast on üleeuroopaline jäätmetekke vähendamise nädal.

Toomas Jüriado

 

  

 


Selle nädala ainsal „vähese ja vahelduva pilvisusega” päeval oli Tartu Kassitoome selline.




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet