Eesti ja Soome looduskaitseametid sõlmisid koostöölepingu

20. oktoobril allkirjastasid keskkonnaameti (KA) peadirektor Andres Onemar ja Soome metsaameti loodusteenistuste juhataja Rauno Väisänen nende kahe asutuse koostöö raamlepingu.

Eestis ja Soomes looduskaitse korraldusega tegelevatel asutustel on ühiseid pikaajalisi eesmärke elurikkuse hoiul ning loodushariduse ja keskkonnateadlikkuse edendamisel. Leping loob lisavõimalusi neid ülesandeid täita ja aitab edendada samalaadseid looduskaitsehuve Soomes, Eestis ja Euroopa Liidus.

Sõlmitud lepingu raames koostatakse edaspidi iga aasta detsembri alguseks järgmise aasta koostöökava.

KA

Tartu ülikool avab maailmatasemel keemiahoone

Tartus avatakse täna üks Euroopa viimase aastakümne moodsamaid loodusteaduste õppe- ja teadushooneid – TÜ keskkonna- ja materjalianalüüsi teaduskeskus Chemicum.

Uue keemiahoone avamisel võtavad sõna ja osalevad lindi läbilõikamisel peaminister Andrus Ansip, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, TÜ rektor professor Alar Karis, Tartu linnapea Urmas Kruuse, loodus- ja tehnoloogiateaduskonna dekaan professor Peeter Burk ning keemia instituudi direktor professor Enn Lust.

Teadusprorektor Kristjan Halleri sõnul on Chemicumiga loodud tingimused selleks, et teadlased ja üliõpilased saaksid teha nüüdisaja nõuetele vastavat teadust. „Meil on loodud kõik tingimused selleks, et head teadlased tahaksid siia tulla, siin töötada ja siia jääda,” rääkis Haller. „Keemikud on pikka aega pidanud olema nende tööks mittesobivates tingimustes. Loodetavasti on see mure nüüd lahenduse saanud.”

Uues keemiahoones on pinda üle 12 000 m², kus paikneb neli suurt auditooriumi, tipptasemel teaduslaborid, teadustöötajate kabinetid, õppelaborid, õppejõudude kabinetid, erialaraamatukogud ning ka kohvik.

Chemicumis hakkab tööle ligi 300 teadlast ja doktoranti ning see on ligi 600 üliõpilase õpikeskkond. Hoones on 278 tänapäevast töökohta, millest 146 on mõeldud teadlastele või teadustööd tegevatele õppejõududele ning 132 doktorantidele.

Uut keemiahoonet jagavad keemia instituut, ökoloogia ja maateaduste instituut, spordibioloogia ja füsioteraapia instituut, spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut ning psühholoogia instituut.

Uus keemiahoone ehk Chemicum asub TÜ Maarjamõisa teaduslinnakus. Keskkonna- ja materjalianalüüsi teaduskeskus on valminud Euroopa regionaalarengu fondi toel, hoone ja sisustuse kogumaksumus on 520 miljonit krooni.

TÜ

Üheksa kuuga on kirja pandud ligi kolm tuhat keskkonnarikkumist

Keskkonnainspektsioon (KI) registreeris tänavu üheksa kuuga ligi kolm tuhat keskkonnarikkumist. Endiselt on kõige rohkem rikkumisi kalapüügivaldkonnas, suurim keskkonnakahju tuleb aga metsavaldkonnast.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on rikkumiste koguarv mõnevõrra suurenenud. Kui 2008. aastal registreeriti üheksa kuuga 2879 seadusrikkumist, siis tänavu oli neid 2987.

Ülekaalukalt on enim kalapüügiga seotud rikkumisi: kõigi maakondade peale kokku 1920. Kõige rohkem – 476 juhtumit – täheldati püügirikkumisi Tartumaal; lõviosa sellest langeb Peipsi ja Lämmijärve arvele.

Arvukamalt eirati õigusakte veel jäätmevaldkonnas ning ranna- ja kaldakaitses: vastavalt 231 ja 225 juhtu, mõnevõrra vähem kui mullu (vastavalt 359 ja 272). Varasemast rohkem on rikutud maapõueseadust; seda saab seletada tugevnenud kontrolliga. Möödunud aastal oli rikkumisi kolm, tänavu 15. Maapõueseaduse nõuete eiramisega tekitatud kahju suuruseks on hinnatud 35,1 miljonit krooni.

Suurim keskkonnakahju ehk 222,6 miljonit krooni on seotud metsaõigusnormide rikkumistega. Osa sellest hõlmavad ebaseaduslikud raied, kuid põhiline kahjusumma 222,1 miljonit krooni tuleb metsapõlengutest. Ainuüksi Läänemaa Suursoo maastikukaitsealal 2008. aastal toimunud põlengu kahjudeks arvestati 133,5 miljonit krooni. Kuna kahjud hinnati sel aastal, siis kajastuvad need tänavuse aasta statistikas.

Keskkonnarikkumiste eest on trahvitud kokku 1555 isikut, sealhulgas 154 juriidilist ja 1401 füüsilist isikut. Trahvisumma on ühtekokku 2 952 960 krooni. Peale selle on trahvitud hoiatusmenetluse korras 85 isikut summas 19 210 krooni ning 86 isikule on tehtud suuline hoiatus.

KI

Karuputk: kus suur nuhtlus-invasiiv, kus vaata et kultustaim. Põhja-Norras Tromsøs kutsutakse karuputke Heracleum laciniatum hellitavalt „Tromsø palmiks”, ehkki ka see liik põhjustavat nahahädasid.

Karuputke tõrjuti 800 hektarilt

Tänavu tõrjuti karuputke võõrliike sosnovski karuputke (Heracleum sosnovskyi) ja hiid-karuputke (Heracleum mantegazzianum) kokku 862 hektarilt; see läks maksma ligi neli ja pool miljonit krooni.

Keskkonnaameti (KA) tellitud töödeks sõlmiti 82 lepingut 916 koloonia tõrjumiseks. Töid rahastas KIK. Putke tõrjuti nii käsitsi kui ka mehaaniliselt mürgitades ja kaevamise teel.

„Võrreldes 2008. aastaga tõrjuti karuputke ca 20 hektarit vähem, mis tuleneb nii kolooniate kahanemisest ja hävimisest kui ka probleemidest tõrje teostajatega,” ütles KA looduskaitse bioloog Eike Vunk. Eelarvekärbete tõttu vähenes tunduvalt ka töödeks kasutatav summa, mistõttu karuputke tõrjuti varasema kahe korra asemel vaid üks kord.

Pindalalt hõlmasid karuputke tõrjekolooniad kõige suurema ala Pärnu- ja Viljandimaal (üle 200 hektari), Harju-
Järva- ja Raplamaal (ligi 200 hektarit) ning Lääne-, Hiiu- ja Saaremaal (ligi 180 hektarit).

Praegu on karuputkekolooniad Eestis umbes 1300 hektarit, millest ligikaudu kolmveerand jääb eramaadele ja veerand riigimaadele. Eike Vungi sõnul on oluline võimalikult kiiresti kõik karuputkekolooniad tõrje alla saada ja teha tõrjet järjepidevalt, et kurnata pinnases leiduvat seemnepanka.

Kolooniatest saab KA-t teavitada kohalike regioonide kaudu www.keskkonnaamet.ee, võimalikult täpselt tuleks viidata koloonia kasvukohale (maakond, küla, teed või metsaservad) ja jätta kontaktandmed täpsustusteks.

Samuti kutsub KA eraisikuid ja kohalikke omavalitsusi üles ise panustama karuputke tõrjesse, millest tuleks kindlasti ka KA-t teavitada, et töid tõhusamalt korraldada.

KA

Saaremaa Angla tuulik postmargil

Eile, 22. oktoobril, andis Eesti Post välja kolmanda margi ajalooliste veskite seeriast. Kunstnik Indrek Ilves on sellel postimaksevahendil nimiväärtusega 5.50 kujutanud Angla tuulikut.

Angla tuulikud asuvad Saaremaal põhilise liiklus- ja turismimarsruudi Upa–Leisi maantee ääres Angla külas. Kompleksi kuulub viis tuulikut: neli on pööratava kerega pukktuulikud, viies pööratava paadikujulise katusega ja galeriiga kaheksatahuline puidust hollandi tuulik.

Esimene sarja mark ilmus 2007. aastal ja sellel oli Hellenurme vesiveski Valgamaal; mullu tuli käibele postiminiatuur Raplamaal asuva Põlma tuulikuga. Ka need margid on joonistanud Indrek Ilves.

Eesti Post/Uudistaja

Loodussõprust telerist

ETV teatab, et 25. oktoobril algusega kell 19.45 on ETV2-s teemaõhtu „Elu Maal”.

Näha saab kolme suurt dokumentaalfilmi elust Maal: 19.45–21.05 „Veest, inimestest ja kollastest kanistritest” (Austria 2007); 21.05–22.40 „Ebamugav tõde” (USA 2006 – kuulus Al Gore’i film) ja 22.40–00.15 „Kodu” („Home”, Prantsusmaa 2009).

Veidi pikemalt saab filmide kohta teada võrgupaigas http://www.err.ee/etv2/article-ee.aspx?a=160.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

Noor harksaba-kajakas (foto: Uku Paal/www.estbirding.ee)

Harksaba-kajakas Harilaiul

Järjekordsest Eestisse sattunud põnevast tiivulisest teatas 18. oktoobril linnuhuviliste arvutilistis linnuharulduste komisjoni (HK) esimees Margus Ots: Saaremaalt Harilaiult leiti noor harksaba-kajakas (Larus sabini), märkajaiks Uku Paal, Jan Nordblad, Andrus Jair ja teised. Tegemist on selle liigi kolmanda leiuga Eestis. Harksaba-kajaka pesitsusalad on Põhja-Ameerika ja Kirde-Aasia tundraaladel, talvitama läheb ta aga Vaikses ookeanis Lõuna-Ameerika looderannikule ning Atlandi ookeanis Aafrika edelarannikule.

Harilaiul leitud harksaba-kajaka pilti näeb võrguaadressil http://www.estbirding.ee/pildid/displayimage.php?album=lastup&cat=0&pos=2, koos leidjaga aga http://www.estbirding.ee/pildid/displayimage.php?album=lastup&cat=0&pos=1

HK/Linnuhuviliste arvutilist

Läänemerest hoolib kõige rohkem osaühing Viraito

Eestimaa Looduse Fond (ELF) annab täna osaühing Viraitole üle Eesti kõige Läänemere-hoidlikuma talu auhinna.

ELF aitab koos Eesti talupidajate keskliiduga (ETKL) kaasa maailma looduse fondi WWF ja Läänemere maade talunike keskkonnafoorumi (BFFE) algatatud võistlusele, mille eesmärk on leida parimaid „Läänemere-sõbralikke” põllumajanduspraktikaid – praktikaid, mis vähendavad põllumajandusest tulenevat Läänemere saastekoormust – ning tunnustada talunikke, kes edendavad innovatiivseid saastekoormuse vähendamise meetmeid oma taludes.

Osaühing Viraito on Põltsamaa vallas talitav perefirma, mis asutati 1999. aastal. Põllumajandustegevuse põhialad on loomakasvatuses piimatootmine ning taimekasvatuses teraviljakasvatus ja rohusöötade tootmine. Viraito valiti tihedas konkurentsis nelja tugevama kandidaadi hulgast. Kokku käisid žürii liikmed vaatamas rohkem kui kahekümne tootja tööd.

Läänemere maadest otsitakse „Läänemere aasta talunikku”, kes valitakse rahvuslike voorude võitjate hulgast. Iga rahvusliku võistluse võitja saab sertifikaadi, tasuta reisi keskkonnahoidliku põllumajanduse konverentsile ja rahalise auhinna 500 eurot. Läänemere regiooni üldvõitja rahaline auhind on 10 000 eurot.

Vt. ka http://www.elfond.ee/et/uudised/28-saastvaarenguuudis/855-eestit-esindab-koige-laeaenemeresobralikuma-talu-voistlusel-oue-viraito.

ELF