See foto tõi Urmas Tartesele prestiižse auhinna

Urmas Tartes pärjati maailma mainekaimal loodusfotovõistlusel

Läinud nädalal sai meie tuntud loodusfotograaf, Eesti maaülikooli professor Urmas Tartes võidu Londonis pika ja keerulise nimega võistlusel „Veolia Environnement Wildlife Photographer of the Year 2009” kategoorias „Loomad oma keskkonnas” („Animals in their Environment”).

Tegemist on sellesama sageli maailma kõige tähtsamaks loodusfotovõistluseks peetava konkursiga, mille parimatest 2005. aasta töödest said osa ka eestlased kolme aasta tagusel näitusel Kumus. Alul, alates 1964. aastast, korraldas võistlust BBC loodusajakiri (BBC Wildlife Magazine) üksi, aastal 1984 liitus ka Londonis asuv loodusloomuuseum (Natural History Museum). Võistluse praegune peasponsor Veolia Environnement on üks maailma juhtivaid keskkonnateenusfirmasid, mille tegevusalad on vesi, jäätmemajandus, energeetika ja transport; töötajaid on neil üle 330 000.

Võistlusel on aastast aastasse üha enam osalejaid: kui mainitud 2005. aasta näituse infobülletäänist võisime lugeda, et kaasa lõid 55 riigi loodusfotograafid 17 000 tööga, siis tänavu mainitakse juba arve 94 ja üle 94 000.

Välja antakse hulk auhindu, millest prestiižseim on muidugi aasta loodusfotograafi tiitel, mille tänavu sai hispaanlane José Luis Rodríguez. Tema fotol on üle aia kargav haruldane ibeeria hunt. Parimaks aasta nooreks loodusfotograafiks valiti Fergus Gill Ühendkuningriigist; temal õnnestus teha väga dünaamiline pilt tülitsevatest talvikestest.

Veel on kaks eriauhinna kategooriat (Gerald Durrelli ohustatud loomaliikide auhind ja One Earth’i auhind), üksteist kategooriat täiskasvanuile (neist üks ongi Tartese võiduklass „Loomad oma keskkonnas”) ja kolm (vanuse)kategooriat lastele.

2005. aasta näitust siinsamas Uudistajas (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja156.html) kommenteerides võisime „rahuldustundega tõdeda, et ega meie pildistajate töid neist auhinnatutest just ületamatud mäeahelad lahutagi. Olgu muide öeldud, et eestlased on sellel võistlusel ka juba kaasa löönud, aga teadaolevalt küündinud seni poolfinaalini.” Nüüd siis on auhind toodud ka Eestisse.

Võistluse parimaid töid saab näha Londoni loodusloomuuseumis kuni tuleva aasta 11. aprillini. Uuel aastal avatakse aga juba järgmine võistlus. Vt. lähemalt http://www.nhm.ac.uk/visit-us/whats-on/temporary-exhibitions/wpy/index.jsp.

 

Meelis Kalevi võidukas herilasepilt

Lõppenud on ka VVV fotovõistlus

Läinud reedel, 23. oktoobril, selgusid Waide motellis Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse (VVV SA) fotovõistluse „Märka mind!” võitjad.

Peaauhinna sai varemgi samal võistlusel tunnustust leidnud 18-aastane tartlane Meelis Kalev fotoga „Katus peab”. Vanuseklasside kaupa valis žürii (Arne Ader ja Urmas Tartes) võitjateks Krister Toomi (kuni 11-aastased; foto „Veskirott”), Kristi Koppeli (12–16-aastased; „Viinamäetigu”) ja Urmet Pildi (vanus 17 või rohkem, „Uitaja jäises metsas”).

Selle kolmandat korda peetud võistluse eesmärk on märgata ja jäädvustada looduses kõige väiksemaid elus või eluta looduse elemente. 93 osalenud fotograafi saatis žüriile hinnata kokku 617 fotot, 114 rohkem kui eelmisel aastal. Võistlust aitasid VVV SA-l rahastada Kultuurkapitali Tartumaa ekspertrühm ja Photopoint.

VVV SA/Uudistaja

Möödub 50 aastat esimese arvuti käivitamisest Tartu ülikoolis

Esmaspäeval, 2. novembril, möödub 50 aastat sellest päevast, mil dotsent Ülo Kaasiku ja tema kolleegide entusiastliku töö tulemusena käivitati Tartu Riikliku Ülikooli esimene arvuti. See oli siis ainus arvuti Eestis. Poole sajandi möödumist tähistatakse konverentsiga „Pool sajandit arvutit Tartu ülikoolis”.

„Arvuti saabumisel ülikooli loodi selle käigushoidmiseks ja seda kasutada soovijate teenindamiseks ülikooli arvutuskeskus. See oli koht, mis pakkus üliõpilastele, õppejõududele ja teaduritele pikki aastaid abi arvutiga suhtlemisel ning teadus- ja uurimisprobleemide lahendamisel,” rääkis ajaloost arvutiteaduse instituudi juhataja Tiit Roosmaa.

Roosmaa sõnul muutus arvutuskeskuse roll oluliselt kaheksakümnendatel aastatel, kui turule tulid ja hakkasid laialdaselt levima personaalarvutid.

Praeguses TÜ-s jätkavad 50 aastat tagasi alustatut eeskätt matemaatika-informaatikateaduskonna arvutiteaduse instituut ja infotehnoloogia osakond koos TÜ teadusarvutuste keskusega. Poole sajandi jooksul toimunud areng on hajussüsteemide lektori Meelis Roosi algatusel jäädvustatud J. Liivi 2 õppehoones asuvas arvutimuuseumis, mis avatakse pidulikult 2. novembri konverentsi raames.

TÜ

Eestimaa looduse fondi veebilehel saab võrgupaigast http://www.elfond.ee/et/teemad/mets/metsandus-eestis/eesti-metsanduse-arengukava-aastani-2020 vaadata metsanduse arengukava koostamise aegu tehtud projekti „Majandatavates metsades bioloogilise mitmekesisuse hoidmise meetmete tulemuslikkuse hindamine ja tulevikusuundumuste määratlemine” lõpparuannet.

ELF

1. detsembril 1919 alustas Tartu ülikool tegevust emakeelse ülikoolina. Rahvusülikooli 90. aastapäeva puhuks korraldatud üritused saavad suurema hoo sisse novembris.

Aastapäeva akadeemiline arutelu keskendub Euroopa väikeriikide rahvusülikoolide elujõulisusele ja edukusele tulevikus, eestikeelsele teadusterminoloogiale ja paljudele teistele küsimustele, millele proovivad vastuseid anda mitmesuguste erialade inimesed nii Eestist kui ka väljastpoolt.

„Tudengid saavad rahvusülikooli sünnipäeva pühitsemise käigus seekord eriti palju võimalusi oma mõtete, soovide ja tunnete väljendamiseks nii traditsiooniliselt akadeemilises kui ka väga lõbusas võtmes,” ütles korraldustoimkonna esimees, TÜ raamatukogu direktor Martin Hallik. „Sellest aastapäevast peaks jäljena Eesti üliõpilaskultuuri maha jääma esimene suuremahuline nootidega varustatud tudengilaulik, mis hõlmab endas laia valikut menukamatest tudengilauludest läbi aegade.”

Tudengilauliku esitluskontsert ja suur üleülikooliline pidu peetakse 26. novembril algusega kell 19 ülikooli spordihoones.

Veel toimuvad juubeliürituste raames 13.–16. novembril ülikooli päevad Torontos, 26. novembril rahvusvaheline konverents „Väikerahvaste ülikoolid koonduvas Euroopas”, 30. novembril üliõpilaste haridusteemalise väitlusturniiri finaal ülikooli aulas, 1. detsembril traditsiooniline aktus, tõrvikrongkäik ja ülikooli ball; terve päeva jooksul saab von Bocki maja seinal näha videoinstallatsiooni emakeelse ülikooli 90 aastast, 3. detsembril konverents „Eestikeelne ülikool” ja 5. detsembril akadeemiliste organisatsioonide teatrifestival INTRO.

Täielikku ürituste kava vaata aadressilt www.ut.ee/rahvusulikool90.

Projekti „Metsanduslik pärandkultuur – ühise kultuuriruumi edendaja” raames digiteeriti vanad „Eesti Metsa” (1921–1944), „Metsamajanduse” (1941) ja „Metsa- ja jahimehe kalender-käsiraamatu” numbrid.
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) on projekti juhtpartner ja kaasrahastaja; töö valmis Euroopa tõukefondide INTERREG IVa Kesk-Läänemere programmi pärandkultuuri piiriülese koostööprojekti raames. Ajakirjad digiteeris Eesti rahvusraamatukogu.

Väljaande „Eesti Mets” leiab rahvusraamatukogu digiarhiivi DIGAR aadressilt http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid=nlib-digar:50724.

Ajakirju saab leida ka, sisestades aadressireale digar.nlib.ee. Edasi tuleb valida märksõnaloend ja sisestada otsingulahtrisse ajakirja nimi. Sisestada võib ka ainult osa ajakirja nimest, sel juhul tuleb lisada *. Otsingu lahtri all on lisaaken, kuhu pandud linnuke võimaldab leida märksõnu otse teksti seest.

RMK

Kõik hoone avamiseks on valmis nii korraldajate …

Keemikust peaminister Andrus Ansip hoiab esialgu tagasihoidlikult publiku hulka. Esireas vasakult kolmas on legendaarne keemiadotsent Tullio Ilomets.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas toob kingituse juhuks, kui ülimoodsas majas peaksid kõik kommunikatsioonid üles ütlema: vana hea koolikella.

Chemicumi lipuvardasse tõuseb Tartu linna lipp, mille tõi linnapea Urmas Kruuse.

Maja ametlikult avatud, saab minna tutvuskäigule õppelaboreisse.

Järgnenud koosviibimisel on peaministrile midagi öelda ja anda kõigi Tartu tähtsündmuste vältimatult osalisel linnakodanik Jaan Munal.

Pidutordigi keskel on midagi keemiale omaselt tossavat, aga …

… teadusemehi selline pisiasi ei hirmuta: tordi lõikavad lahti TÜ rektor professor Alar Karis ja üks
„majaperemehi” keemia instituudi direktor professor Enn Lust.

Pidu päädis nii uhke tulevärgiga, et hirmunud naabrid pidasid vajalikuks kohale kutsuda eriteenistused …

Uue hoone nimekonkursi võitnud nime Chemicum pakkusid välja Illar Leuhin ja keemia instituudi töötajad eesotsas professor Enn Lustiga. Eripreemia pälvis Eero Kangor, kelle arvates võinuks keemiahoone ainsa Baltikumist pärit Nobeli preemia laureaadi, TÜ keemiaosakonna vilistlase Wilhelm Ostwaldi auks nimetada Ostwaldicumiks.

Uudistaja/TÜ