Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA




UUDISTAJA
30. oktoober 2009




OKTOOBER





Otsa saab rumala kellakeeramiskombe tõttu järsult hämaraks muutunud tööpäevalõppudega nädal. Pimedamaks tegid seda ka sagedased vihmasajud.

   

Kui viitsite vaadata eelmise nädala Uudistajast samal kohal klõpsatud pilti, siis märkate, kui auklikuks on kulunud leherüüd.

  

Suurest naabrist võib abi olla, kui ise hakkad alasti jääma.


 
 

Kollaseid ehteid punasele pintsakule.


 
 

Viirpuuparadoks: lehtede langedes erksavärvilisemaks.


 
 

Uinak söödavas söögitoas.


 





UUDISTAJA SOOVITAB



        
 





Mullu sai loomafotode klassis peaauhinna Kaarel Kaisel selle roohabekapildiga

 

Veel on kaks päeva aega saata fotosid võistlema

Septembri algusest peale on saanud ajakirja Eesti Loodus veebile üles laadida meie tänavuse fotovõistluse fotosid. Viimane võimalus seda veel teha on 31. oktoobril.

Võistluse tingimused leiab võrgupaigast http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/teema16, laadimislehekülg on aga aadressil http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/teema17.

Eesti Loodus

 

  

Kuulake Kuku raadios Loodusajakirja-minuteid!

Tuletame lugejatele meelde, et Loodusajakirjal on iganädalane kümneminutine saade Kuku raadios, kus tutvustame meie viimaseid ajakirju.
Saade on praegu saatekavas neljapäeva hommikul pärast kella kümneseid uudiseid ning seda korratakse neljapäeval kell 21.30 ja laupäeval 15.45. Eile rääkis ajakirja Loodusesõber peatoimetaja Helen Arusoo oktoobrinumbri põnevamatest lugudest, järgmisel ja ülejärgmisel neljapäeval teeme aga juttu viimase Eesti Looduse kaaneteemal – kihnu maalambast; rääkijaiks artiklite autorid, TÜ vanemteadur Urmas Saarma ja Kihnu maalambakasvatajate seltsi president Anneli Ärmpalu-Idvand.

Varasemaid saateid saab järelkuulata Kuku arhiivist võrgupaigas http://podcast.kuku.ee/saated/loodusajakiri/.

Uudistaja

 



EESTI UUDISEID

 


 

See foto tõi Urmas Tartesele prestii˛se auhinna

 

Urmas Tartes pärjati maailma mainekaimal loodusfotovõistlusel

Läinud nädalal sai meie tuntud loodusfotograaf, Eesti maaülikooli professor Urmas Tartes võidu Londonis pika ja keerulise nimega võistlusel „Veolia Environnement Wildlife Photographer of the Year 2009” kategoorias „Loomad oma keskkonnas” („Animals in their Environment”).

Tegemist on sellesama sageli maailma kõige tähtsamaks loodusfotovõistluseks peetava konkursiga, mille parimatest 2005. aasta töödest said osa ka eestlased kolme aasta tagusel näitusel Kumus. Alul, alates 1964. aastast, korraldas võistlust BBC loodusajakiri (BBC Wildlife Magazine) üksi, aastal 1984 liitus ka Londonis asuv loodusloomuuseum (Natural History Museum). Võistluse praegune peasponsor Veolia Environnement on üks maailma juhtivaid keskkonnateenusfirmasid, mille tegevusalad on vesi, jäätmemajandus, energeetika ja transport; töötajaid on neil üle 330 000.

Võistlusel on aastast aastasse üha enam osalejaid: kui mainitud 2005. aasta näituse infobülletäänist võisime lugeda, et kaasa lõid 55 riigi loodusfotograafid 17 000 tööga, siis tänavu mainitakse juba arve 94 ja üle 94 000.

Välja antakse hulk auhindu, millest prestii˛seim on muidugi aasta loodusfotograafi tiitel, mille tänavu sai hispaanlane José Luis Rodríguez. Tema fotol on üle aia kargav haruldane ibeeria hunt. Parimaks aasta nooreks loodusfotograafiks valiti Fergus Gill Ühendkuningriigist; temal õnnestus teha väga dünaamiline pilt tülitsevatest talvikestest.

Veel on kaks eriauhinna kategooriat (Gerald Durrelli ohustatud loomaliikide auhind ja One Earth’i auhind), üksteist kategooriat täiskasvanuile (neist üks ongi Tartese võiduklass „Loomad oma keskkonnas”) ja kolm (vanuse)kategooriat lastele.

2005. aasta näitust siinsamas Uudistajas (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja156.html) kommenteerides võisime „rahuldustundega tõdeda, et ega meie pildistajate töid neist auhinnatutest just ületamatud mäeahelad lahutagi. Olgu muide öeldud, et eestlased on sellel võistlusel ka juba kaasa löönud, aga teadaolevalt küündinud seni poolfinaalini.” Nüüd siis on auhind toodud ka Eestisse.

Võistluse parimaid töid saab näha Londoni loodusloomuuseumis kuni tuleva aasta 11. aprillini. Uuel aastal avatakse aga juba järgmine võistlus. Vt. lähemalt http://www.nhm.ac.uk/visit-us/whats-on/temporary-exhibitions/wpy/index.jsp.

Uudistaja



 

  

Meelis Kalevi võidukas herilasepilt

 

Lõppenud on ka VVV fotovõistlus

Läinud reedel, 23. oktoobril, selgusid Waide motellis Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse (VVV SA) fotovõistluse „Märka mind!” võitjad.

Peaauhinna sai varemgi samal võistlusel tunnustust leidnud 18-aastane tartlane Meelis Kalev fotoga „Katus peab”. Vanuseklasside kaupa valis ˛ürii (Arne Ader ja Urmas Tartes) võitjateks Krister Toomi (kuni 11-aastased; foto „Veskirott”), Kristi Koppeli (12–16-aastased; „Viinamäetigu”) ja Urmet Pildi (vanus 17 või rohkem, „Uitaja jäises metsas”).

Selle kolmandat korda peetud võistluse eesmärk on märgata ja jäädvustada looduses kõige väiksemaid elus või eluta looduse elemente. 93 osalenud fotograafi saatis ˛üriile hinnata kokku 617 fotot, 114 rohkem kui eelmisel aastal. Võistlust aitasid VVV SA-l rahastada Kultuurkapitali Tartumaa ekspertrühm ja Photopoint.

VVV SA/Uudistaja

  



Ülikooli esimene arvutuskeskus töötas Eesti üliõpilasseltsi majas ja toonane "imemasin" Uraal hõivas suure osa majast.

 

Möödub 50 aastat esimese arvuti käivitamisest Tartu ülikoolis

Esmaspäeval, 2. novembril, möödub 50 aastat sellest päevast, mil dotsent Ülo Kaasiku ja tema kolleegide entusiastliku töö tulemusena käivitati Tartu Riikliku Ülikooli esimene arvuti. See oli siis ainus arvuti Eestis. Poole sajandi möödumist tähistatakse konverentsiga „Pool sajandit arvutit Tartu ülikoolis”.

„Arvuti saabumisel ülikooli loodi selle käigushoidmiseks ja seda kasutada soovijate teenindamiseks ülikooli arvutuskeskus. See oli koht, mis pakkus üliõpilastele, õppejõududele ja teaduritele pikki aastaid abi arvutiga suhtlemisel ning teadus- ja uurimisprobleemide lahendamisel,” rääkis ajaloost arvutiteaduse instituudi juhataja Tiit Roosmaa.

Roosmaa sõnul muutus arvutuskeskuse roll oluliselt kaheksakümnendatel aastatel, kui turule tulid ja hakkasid laialdaselt levima personaalarvutid.

Praeguses TÜ-s jätkavad 50 aastat tagasi alustatut eeskätt matemaatika-informaatikateaduskonna arvutiteaduse instituut ja infotehnoloogia osakond koos TÜ teadusarvutuste keskusega. Poole sajandi jooksul toimunud areng on hajussüsteemide lektori Meelis Roosi algatusel jäädvustatud J. Liivi 2 õppehoones asuvas arvutimuuseumis, mis avatakse pidulikult 2. novembri konverentsi raames.


  


Kõige olulisemad probleemid Eesti metsade elurikkuse kaitsel

Eestimaa looduse fondi veebilehel saab võrgupaigast http://www.elfond.ee/et/teemad/mets/metsandus-eestis/eesti-metsanduse-arengukava-aastani-2020 vaadata metsanduse arengukava koostamise aegu tehtud projekti „Majandatavates metsades bioloogilise mitmekesisuse hoidmise meetmete tulemuslikkuse hindamine ja tulevikusuundumuste määratlemine” lõpparuannet.

ELF

  




Emakeelne ülikool tähistab 90. aastapäeva

1. detsembril 1919 alustas Tartu ülikool tegevust emakeelse ülikoolina. Rahvusülikooli 90. aastapäeva puhuks korraldatud üritused saavad suurema hoo sisse novembris.

Aastapäeva akadeemiline arutelu keskendub Euroopa väikeriikide rahvusülikoolide elujõulisusele ja edukusele tulevikus, eestikeelsele teadusterminoloogiale ja paljudele teistele küsimustele, millele proovivad vastuseid anda mitmesuguste erialade inimesed nii Eestist kui ka väljastpoolt.

„Tudengid saavad rahvusülikooli sünnipäeva pühitsemise käigus seekord eriti palju võimalusi oma mõtete, soovide ja tunnete väljendamiseks nii traditsiooniliselt akadeemilises kui ka väga lõbusas võtmes,” ütles korraldustoimkonna esimees, TÜ raamatukogu direktor Martin Hallik. „Sellest aastapäevast peaks jäljena Eesti üliõpilaskultuuri maha jääma esimene suuremahuline nootidega varustatud tudengilaulik, mis hõlmab endas laia valikut menukamatest tudengilauludest läbi aegade.”

Tudengilauliku esitluskontsert ja suur üleülikooliline pidu peetakse 26. novembril algusega kell 19 ülikooli spordihoones.

Veel toimuvad juubeliürituste raames 13.–16. novembril ülikooli päevad Torontos, 26. novembril rahvusvaheline konverents „Väikerahvaste ülikoolid koonduvas Euroopas”, 30. novembril üliõpilaste haridusteemalise väitlusturniiri finaal ülikooli aulas, 1. detsembril traditsiooniline aktus, tõrvikrongkäik ja ülikooli ball; terve päeva jooksul saab von Bocki maja seinal näha videoinstallatsiooni emakeelse ülikooli 90 aastast, 3. detsembril konverents „Eestikeelne ülikool” ja 5. detsembril akadeemiliste organisatsioonide teatrifestival INTRO.

Täielikku ürituste kava vaata aadressilt www.ut.ee/rahvusulikool90.

TÜ 


Ajakirja Eesti Mets ajaloolisi numbreid saab lugeda internetist

Projekti „Metsanduslik pärandkultuur – ühise kultuuriruumi edendaja” raames digiteeriti vanad „Eesti Metsa” (1921–1944), „Metsamajanduse” (1941) ja „Metsa- ja jahimehe kalender-käsiraamatu” numbrid.
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) on projekti juhtpartner ja kaasrahastaja; töö valmis Euroopa tõukefondide INTERREG IVa Kesk-Läänemere programmi pärandkultuuri piiriülese koostööprojekti raames. Ajakirjad digiteeris Eesti rahvusraamatukogu.

Väljaande „Eesti Mets” leiab rahvusraamatukogu digiarhiivi DIGAR aadressilt http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid=nlib-digar:50724.

Ajakirju saab leida ka, sisestades aadressireale digar.nlib.ee. Edasi tuleb valida märksõnaloend ja sisestada otsingulahtrisse ajakirja nimi. Sisestada võib ka ainult osa ajakirja nimest, sel juhul tuleb lisada *. Otsingu lahtri all on lisaaken, kuhu pandud linnuke võimaldab leida märksõnu otse teksti seest.

RMK

  


Fotomeenutusi Chemicumi avamiselt
Läinud reedel avati Tartu ülikooli keskkonna- ja materjalianalüüsi teaduskeskus Chemicum, mida on nimetatud Euroopa viimase aastakümne üheks moodsamaks loodusteaduste õppe- ja teadushooneks (vt. 23. oktoobri Uudistajast, http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja295.html).

  


Kõik hoone avamiseks on valmis nii korraldajate …



… kui ka vaatajate poolel.
  


Keemikust peaminister Andrus Ansip hoiab esialgu tagasihoidlikult publiku hulka. Esireas vasakult kolmas on legendaarne keemiadotsent Tullio Ilomets.

  


Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas toob kingituse juhuks, kui ülimoodsas majas peaksid kõik kommunikatsioonid üles ütlema: vana hea koolikella.

  


Chemicumi lipuvardasse tõuseb Tartu linna lipp, mille tõi linnapea Urmas Kruuse.

  


Maja ametlikult avatud, saab minna tutvuskäigule õppelaboreisse.

  


Järgnenud koosviibimisel on peaministrile midagi öelda ja anda kõigi Tartu tähtsündmuste vältimatult osalisel linnakodanik Jaan Munal.

  


Pidutordigi keskel on midagi keemiale omaselt tossavat, aga …

  


… teadusemehi selline pisiasi ei hirmuta: tordi lõikavad lahti TÜ rektor professor Alar Karis ja üks
„majaperemehi” keemia instituudi direktor professor Enn Lust.

  


Pidu päädis nii uhke tulevärgiga, et hirmunud naabrid pidasid vajalikuks kohale kutsuda eriteenistused …

 

Uue hoone nimekonkursi võitnud nime Chemicum pakkusid välja Illar Leuhin ja keemia instituudi töötajad eesotsas professor Enn Lustiga. Eripreemia pälvis Eero Kangor, kelle arvates võinuks keemiahoone ainsa Baltikumist pärit Nobeli preemia laureaadi, TÜ keemiaosakonna vilistlase Wilhelm Ostwaldi auks nimetada Ostwaldicumiks.

Uudistaja/TÜ

 

 




TASUB OSALEDA



Metsas nagu Krõlovi valmis?
Üleeile oli esimene õhtu metsanduse arendamise ühingu diskussiooniõhtute sarjast „Maaomanik, jahimees ja looduskaitsja – kas nagu luik, haug ja vähk?”
Järgmised õhtud on Tartu keskkonnahariduskeskuses (TKKHK, Kompanii 10) 11. ja 25. novembril ning 9. detsembril.
Esimese õhtu teema oli „Kas valikraie ja turberaied on alternatiiviks lageraiele?”, põhiettekande pidas Hardi Tullus. 11. novembril arutletakse Kaupo Kohvi ettekande järel teemal „Maaomanik ja looduskaitse”.
Sissepääs on vaba, oodatud on kõik huvilised.

TKKHK

 

  

Fotograafid, välku püüdma!

Energia avastuskeskus ja ajakiri Loodusesõber kuulutasid ühise koolivaheaja perenädala raames välja terve aasta vältava fotovõitluse „Püüa välku!”.

Osa võivad võtta kõik, kes suudavad välgu enda, välgu tehtud pahatööd või loodud kunsti looduses fotoaparaadiga tabada. Kokkuvõtteid tehakse 2010. aasta lõpus, kui veebis avatakse hindamiseks võistlustööde galerii. Võidutööd selguvad korraldajate koostatud ˛ürii ning kodulehekülje vaadanud inimeste hinnangute kokkuvõttes.

Konkursi täpsed tingimused ja info auhindade kohta on üleval kodulehel www.energiakeskus.ee.

Energia avastuskeskus

 

  

Omnibuss sõidab Virumaale

Homme, 31. oktoobril väljub Looduse Omnibuss Tallinnast, et jätkata ajaloolase Ott Sandrakuga retke mööda Virumaad. Näha saab Viru-Nigula kihelkonna tuntud ja tundmatuid vaatamisväärsusi nii rannikul kui ka sisemaal. Retk lõpeb õhtusöögiga Kõrtsialusel restoranis Jäägri Grill.

Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9 ja jõuab tagasi kell 20. Hind koos õhtusöögiga täiskasvanutele 250 ja õpilastele 200 krooni. Info ja registreerimine telefonil 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Pühapäeval, 1. novembril siirdutakse nii Tallinnast kui ka Tartust Virumaale Eesti kõrgemaid jugasid vaatama. Retke juhivad geoloog Kalle Suuroja ja ajaloolane Ott Sandrak. Kõrtsialusel restoranis Jäägri Grill saab süüa suppi.

Mõlemast lähtepunktist, Tallinnast rahvusraamatukogu eest ja Tartust keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10), algab sõit kell 9 ja tagasi tullakse kell 20. Sõidu hind koos supiga täiskasvanutele 225 ja õpilastele 150 kroon. Info ja registreerimine 648 1740, 5559 1032 ja info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss

 

  

Tarkade Klubi kutsub teaduskohvikusse

Ajakiri Tarkade Klubi alustab järgmisel nädalal Tallinnas igakuist teaduskohviku õhtute sarja, millega soovib pakkuda teadushuvilistele võimalust vestelda Eesti teadlastega päevakajalistel ja põnevatel teemadel.

Teisipäeval, 3. novembril peetava sarja avaürituse teema on inspireeritud peatselt ilmuva Tarkade Klubi novembrinumbri kaaneloost „Kapten Kompuuter”, mis kõneleb, kuidas lennukite juhtimine on libisenud inimeste käest masinatele. Pole kahtlust, et aina nutikamad ja suutlikumad seadmed teevad meie elu palju lihtsamaks, ent mis on sellise võimuloovutamise hind? Neil teemadel arutlevad koos kuulajatega teaduskohviku õhtul pealkirjaga „Masinad võtavad võimu” TTÜ võrgutarkvara professor Tanel Tammet, tarkvaratehnika professor Kuldar Taveter ja biorobootika doktorant Juri Gavšin.

Üritus algab 3. novembril kell 18 galeriikohvikus Toompuiestee 35. Osaleda saab tasuta, varem pole tarvis registreerida.

Tarkade Klubi

 

 

  
 

MAAILMAST

 


EL keskkonnanõukogu kinnitas seisukohad Kopenhaageni kliimakonverentsiks

21. oktoobril Luksemburgis peetud EL keskkonnanõukogu istungil võtsid keskkonnaministrid ühiselt vastu Euroopa Liidu seisukohad 7.–18. detsembril Kopenhaagenis toimuvaks kliimakonverentsiks, kus riigid püüavad saavutada uut ülemaailmset kliimakokkulepet.

Nõukogu järeldused käsitlevad kõikide osaliste panust üleminekul vähese süsinikuheitega majandusele, säästva metsanduse küsimusi, süsinikuturgu, tegevuste rahastamist ja juhtimist, mis peavad aitama kliimamuutustega kohaneda ja neid leevendada, Kyoto protokolliga sätestatud lubatud heitkoguste ühikuid ning tehnoloogiasiiret.

Eesti toetas samuti järelduste vastuvõtmist, kindlustamaks, et EL läheks Kopenhaagenisse ühtsete seisukohtadega, ning tunnustas eesistujat selle nimel tehtud suurte pingutuste eest.

Muu hulgas võttis nõukogu vastu keskkonnahoidlikku majandust puudutavad järeldused ja EL strateegia laevade lammutamistavade parandamiseks. Ühtlasi peeti poliitiline mõttevahetus elektri- ja elektroonikaseadmete romude üle, samuti selle üle, kuidas piirata neis seadmetes ohtlike ainete kasutust.

Keskkonnaministeerium

 

  


Poola valitsuse otsus jätab tubli tüki Poola unikaalset loodust puutumata (Foto: Piotr Malczewski/BirdLife)

 

Võit – aga mitte lõplik

Paljud maailma looduskaitseorganisatsioonid ja -aktivistid on väljendanud heameelt Poola valitsuse otsuse üle muuta Via Baltica kiirtee trassi Kirde-Poolas, nii et vajalik tee saaks ehitatud, aga samas säiliks ka sealse unikaalse looduse puutumatus ning ehitus kulgeks kooskõlas Poola ja EL looduskaitsenõuetega.

Uudistajagi on kirjutanud ohtudest, mida toonuks esialgsete kavade elluviimine kaasa kolmele väärtuslikule Natura 2000 alale: Biebrza soodele ning Augustówi ja Knyszyni ürgmetsadele. Looduskaitsjad tegid seitse aastat ränka selgitustööd. Nüüd, valitsuse otsuse põhjal, on need hirmud läbi Łomża rajatava tee puhul kadunud. Pealegi sobib uus trass paremini ka majanduslikus ja sotsiaalses ning liiklusohutusegi mõttes.
Küll on aga oht, et teelaiendused jätkuvad siiski ka praegustel trassidel, sealhulgas Knyszyni metsades, ja säärane areng on loodusele peaaegu niisama ohtlik. Nüüd ongi looduskaitsjate järgmine ülesanne ka see töö peatada.

BirdLife

 


 


Arktika jää aina õheneb

Maailma looduse fond WWF ja rahvusvaheline Arktika-uuringute ühendus Catlin Arctic Survey (CAS) avalikustasid selle talve ja kevade ekspeditsioonil tehtud mõõtmiste tulemused; need näitavad, kui kiiresti kaob jää maakera põhjatipust.

Andmeid koguti puurimiste ja vaatlustega 450 kilomeetri pikkusel teekonnal Beauforti mere põhjaosas. Kogu sellel alal leiti üldjuhul ainult esimese aasta jääd; varem on seal olnud valdav vanem paks, mitmeaastane jää. Jääväljade keskmiseks paksuseks leiti 1,8 meetrit, mis öeldakse olevat liiga õhuke selleks, et jää järgmisel suvel täielikult ei sulaks. Uurijate arvates kinnitab see veelgi arvamust, et juba 20 aasta pärast on Arktika suviti jäävaba. Arktika merejääl on aga teatavasti võtmekoht kogu maakera kliima kujunemisel: kui see kaob, on tagajärjeks drastiliselt soojenev kliima. Muu hulgas soodustavad edasist kiiret soojenemist loodusest vallanduvad seni seotud kasvuhoonegaasid.

IEMA

   

  






Kaks ühes – tänavasilt-jalgrattaparkla: põnev idee heade mõtete linnast.

 




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet