Kuulajaist tulvil kuppelsaalis võis kohata rohkesti olulisi Eesti metsandustegelasi. Esireas istuvad (vasakult) keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv, Eesti metsaseltsi taasasutaja Maria Urov ja keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Mart Soonik, kolmandas reas on vasakult esimene keskkonnaameti peadirektor, mitmel vastutaval metsandusametniku kohal töötanud Andres Onemar. (Foto: Jüri Pere)

Peeti konverentsi „Metsandus, meedia, ühiskond”

29. oktoobril korraldasid MTÜ Loodusajakiri ja ajakiri Eesti Mets konverentsi „Metsandus, meedia, ühiskond”. Konverents peeti Tallinnas rahvusraamatukogu kuppelsaalis ja oli pühendatud ajakirja Eesti Mets taasilmumise 20. aastapäevale.

Peateemad olid Eesti metsanduse kajastumine meedias ja maine ühiskonnas, samuti metsasektori sisesuhtlus ja identiteet. Avasõnad ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv. Metsasektori kommunikatsioonistrateegiast kõneles keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lamp, metsanduse mainest ühiskonnas Eesti metsaseltsi president Heiki Hepner ja uutest suundadest metsasektori sise- ja välissuhtluses Eesti metsaseltsi kommunikatsioonijuht Pille Rõivas. Viimasena tutvustas ajakirja Eesti Mets ajalugu ja eripära meediakanalina ajakirja peatoimetaja Hendrik Relve.

Eesti Mets on Eesti vanim metsandus- ja loodusajakiri. Alustanud ilmumist 1921. aastal, katkes ta tegevus nõukogude võimu tulekuga. Ajakiri hakkas uuesti ilmuma alates 1989. aastast. Praegu on Eesti Mets ainus Eestis metsandusajakiri, mis on kõigi metsaga tegelejate ühisfoorum. Siin võtavad sõna erametsaomanikud, metsatöösturid, riigimetsa töötajad ja keskkonnakaitsjad.

Loodusajakiri

ELF vaidlustas kohtus Nord Streami miiniõhkimisloa

Eestimaa looduse fond (ELF) vaidlustas 2. novembril Soome Vaasa halduskohtus Nord Stream AG loa õhkida miine gaasijuhtme teel.

ELFi väitel väljastas Lääne-Soome keskkonnalubade amet loa, usaldades kriitikavabalt arendaja väiteid. Eesti teadlased ja Eesti riik on juhtinud tähelepanu, et nii Nord Stream AG esitatud keskkonnamõju hindamise aruanne kui ka selle täiendused on ebaadekvaatsed, ignoreerides projektiga seonduva ökokatastroofi ohtu.

ELFi juhatuse esimees Jüri-Ott Salm: „Soome väljastatud miiniõhkimisluba tuleb peatada, sest keskkonnamõju hindamise protsess alles kestab ja gaasitoru projekt on alles ametlikult heaks kiitmata. Nord Stream AG üritab projekti „viiludeks lõigata”, taotledes selle menetlemist eraldi kogu projektist ja jättes mulje, nagu poleks miinide õhkimine gaasitoru paigaldamise projektiga seotud. Ometi on just miinide õhkimisega seotud suurimad keskkonnariskid, mida pole adekvaatselt hinnatud.”

Teaduslik ekspertiis näitas, et loa andmise põhjenduses oli ettekujutus piiriüleste mõjude põhjustest vigane. Soome lahe vete kihilisuse tõttu oli ekslikult hinnatud vee liikumise suundi ja tugevust, seostades süvahoovusi valdavalt tuulte mõjuga.

Miinide õhkimisel tekivad Nord Streami andmeil kahe-kolme meetri sügavused kraatrid. Seega paisatakse veesambasse kuni kolme meetri paksune settekiht. Setetes sisalduvate dioksiinide ja teiste mürkkemikaalide kontsentratsioon on aga teadmata, sest läbi on uuritud ainult pindmiselt kuni 6 cm paksune settekiht ning võetud paarkümmend proovi kuni 30 cm sügavuselt.

Nord Stream AG väidab, et dioksiine leidub ainult Kümijõe piiratud suudmealal, ignoreerides teaduslikku fakti, et see mürkkemikaal saastab umbes kolmandikku Soome lahe põhjast. Toiduahela kaudu inimese toidulauale sattudes ja emade rinnapiimas kontsentreerudes põhjustavad dioksiinid aga eelkõige imikute tervisekahjustusi, kasvajaid ja teisi ränki terviseprobleeme. Nord Streami aruanne ei arvesta asjaolu, et juba praegu ületab Soome vetest püütud kalades dioksiinide sisaldus EL piirnorme kuni kaks korda, mille tõttu on keelatud nende kalade eksport, sest need ohustavad inimeste elu ja tervist.

Jüri-Ott Salmi sõnul varjab Nord Streami edasisi projekti plaane. Näiteks on praegu väljastatud luba õhkida 28 miini, kuid ootel on luba õhkida veel 70 miini. Soome keskkonnamõjude aruandes väitis Nord Stream, et tegelikult tuleb gaasitrassil õhkida 600–900 miini. Niisuguse asjaajamisega ohustab Soome aga eelkõige Eesti keskkonda, sest hoolimata sellest, et gaasitoru kavandatakse läbi Soome vete, toob vete liikumine teadlaste hinnangul mürkkemikaalid peamiselt Eesti randadesse.

ELFi nõudel tuleks otsus uuesti üle vaadata ning miinide õhkimiseks antud luba peatada, kuni rahvusvahelised nõuded keskkonnariskide hindamisel ei ole täidetud.

ELF

Eesti seisukoht Nord Streami asjus

Keskkonnaministeerium (KKM) teatas 3. novembril, et esitas Soomele Eesti seisukoha Nord Streami gaasitoru keskkonnamõju hindamise kohta.

Eesti on varem oma 8. juuni, 15. septembri ja 12. oktoobri Soomele saadetud kirjadega juhtinud tähelepanu Nord Streami keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande puudustele ning mitmetele protsessi probleemidele. Viimases, 2. novembril saadetud kirjas esitas Eesti veel kord Soomele oma seisukoha nii kõnealuse KMH protsessi kui ka aruande sisu kohta.

Kirjas edastas KKM info riigikogu avaldusest „Läänemerre kavandatava gaasijuhtmega seotud keskkonnariskidest”. Samuti pööras KKM tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu liikmesriigid on alla kirjutanud Läänemere strateegiale, millega võtavad riigid, sh. Soome, kohustuse ja vastutuse parandada Läänemere keskkonnaseisundit.

„Eesti avaldas heameelt Soomega toimunud konsultatsioonide üle, kuid nentis, et nii Espoo KMH aruandes kui riiklikes KMH aruannetes on puudujääke ning need ei vasta KMH direktiivile,” selgitas KKM keskkonnakorralduse asekantsler Harry Liiv Eesti seisukohta. „Seega ei ole arendaja andnud kogu vajalikku informatsiooni ning piiriülene mõjude hindamine on jäänud poolikuks või on olnud pinnapealne.”

Soome riiklikus KMH aruandes on viidatud, et põhjalikum Eestile avalduvate piiriüleste mõjude hinnang on toodud Espoo KMH aruandes, kuid see sisaldab asjaomast teksti vaid poolteist lehekülge. Seetõttu palub Eesti küsida Soomel arendajalt täieulatuslikku piiriüleste mõjude hinnangut.

Ühtlasi on KKM pööranud tähelepanu paljudele KMH aruandes leiduvatele puudustele, millele viitasid KKM loodud Nord Streami töögrupi teadlased. „Näiteks on küsitavusi tehtud hüdroloogiaalaste arvutuste juures, ei ole piisavalt hinnatud mõju kaladele ja kalandusele, puudub selgelt kavandatud ja lahtikirjutatud seireprogramm, puuduvad kompensatsioonimehhanismid ja tagatised võimalike keskkonnakahjude kompenseerimiseks,” täpsustas Liiv.

Vaata ka http://www.envir.ee/1097560.

Keskkonnaministeerium

TÜ nõukogu valis professori ja juhtteaduri ning nimetas emeriitprofessori

30. oktoobril peetud istungil valis Tartu ülikooli nõukogu meediauuringute professoriks Veronika Kalmuse ja polikliiniku juhtteaduriks emeriitprofessor Heidi-Ingrid Maaroosi. Emeriitprofessoriks nimetati professor Peeter Vihalemm.

Professor Veronika Kalmus lõpetas 1995. aastal TÜ sotsioloogia eriala ning 1998. aastal omandas Oslo ülikoolis meediauuringute magistrikraadi. Ta on TÜ-s töötanud alates 1991. aastast. 2008. aastal pälvis Veronika Kalmus Vabariigi Presidendi kultuurirahastu noore teadlase preemia.

Polikliiniku juhtteadur emeriitprofessor Heidi-Ingrid Maaroos lõpetas TÜ arstiteaduskonna 1966. aastal, kaitses meditsiinikandidaadi väitekirja 1971. ja meditsiinidoktori väitekirja 1991. aastal. 1992. aastast kuni tänavuse sügiseni on ta töötanud TÜ arstiteaduskonna polikliiniku ja peremeditsiini õppetooli korralise professori ja polikliiniku juhatajana. Professor Heidi-Ingrid Maaroosi juhendusel on kaitstud üheksa meditsiinidoktori väitekirja, neist neli viimasel viiel aastal. Praegu juhendab ta kolme doktoranti.

Emeriitprofessor Peeter Vihalemm on valitud korraliseks professoriks kolmel korral. Aastatel 1992–1997 töötas ta massikommunikatsiooni ja žurnalistika professori, 2001–2006 meedia ja kommunikatsiooni professori ning 2006. aasta veebruarist meediauuringute professorina.

TÜ

Kunda tsemenditehas (foto: www.kunda.ee).

Kundas põletatakse tahkeid jäätmekütuseid

Kunda Nordic Tsement avas 5. novembril tehnoloogilise liini tahkete jäätmekütuste koospõletamiseks tsemendiahjudes.

Projekti üldine eesmärk on kasutada energiavarusid jätkusuutlikult, edenda jäätmete taaskasutust ja vähendada elukeskkonna saastekoormust. Koos tehnoloogilise liini avamisega lõpetati pidulikult projekt „Põlevate tahkete jäätmete taaskasutamine AS Kunda Nordic Tsement tsemendipöördahjudes”.

Tegemist on Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi kaasrahastatud projektiga. Selle käigus paigaldatud tehnoloogiline liin võimaldab vähendada prügilatesse ladestatavate jäätmete kogust 85 000 tonni aastas. Eelkõige on seatud siht vähendada taaskasutuseks mittekõlblike tahkete pakendijäätmete ning auto- ja elektroonikaromu jäätmete lõppladestust prügilates.

In Nomine

Üks Maavalla fotovõistluse töid: samblatekk langenud pühal puul Kiigeoru hiiesalus (Foto: Rob Hiis/http://www2.maavald.ee/pildid/)

Hiie sõbra aunimetuse andmiseks esitati kuus kandidaati

Maavalla koda teatas 2. novembril, et hiie sõbra aunime andmiseks esitati kuus kandidaati: viis eraisikut, kelle julge ja sihikindel tegevus on päästnud hävingust mitu ajaloolist hiiepaika, ning üks meediaväljaanne.

Koja hindamiskogu tutvub nüüd esitatud kandidaatide tegevusega ja valib välja ühe. 10222. aasta hiie sõber  kuulutatakse välja 28. novembril Tartus Eesti kirjandusmuuseumis toimuval hiie väe tunnustamissündmusel.

Eelmisel nädalal sai otsa ka aeg saata fotosid Maavalla koja kuvavõistlusele. Laekus 129 kuva, millel on jäädvustatud 49 pühapaika. 35 pildistaja vanus on 12 kuni 71 eluaastat. Võistlusele saadetud kuvadega saab tutvuda võrgupaigas http://www2.maavald.ee/pildid/.

Kuvavõistlus ja hiie sõbra tunnustamine toimub koostöös Tartu ülikooli, Eesti kirjandusmuuseumi, kultuuriministeeriumi, siseministeeriumi, Rohelise Värava, Bioneeri, ilm.ee ja sihtasutusega Hiite Maja.

Maavalla koda

Kinnitati taas vaatlusi

Linnuharulduste komisjonis (HK) aktsepteeritud vaatluste uuendatud nimekirja saab näha ornitoloogiaühingu veebilehel http://www.eoy.ee/yhing/hk/hk_aktsept.pdf.

Viimati kinnitatud põnevamad vaatlused olid tundra-neppvigle (Limnodromus scolopaceus – mitme vaatleja tähelepanek 2. oktoobril Põgaris Läänemaal oli liigi esmasleid Eestis) ning harksaba-kajakas (Larus sabini – 18. oktoobril Harilaiul Saaremaal liigi kolmas vaatlus Eestis).

Eesti lindude nimekirjas on praeguse seisuga kokku 375 liiki (http://www.eoy.ee/varamu/lists/estbird.htm). Sel aastal on lisandunud neli uut liiki: mägikiur (Anthus spinoletta), lannuvart (Aythya collaris), kõrbetüll (Charadrius leschenaultii) ja tundra-neppvigle (Limnodromus scolopaceus).

Linnuhuviliste arvutilist

KKHK veebist leiab linke säästvate eluviiside kohta

Tartu keskkonnahariduskeskus teatas sel nädalal, et nende kodulehelt leiad nüüd säästliku eluviisi viidad. Need on eri kodulehtede lingid ja lugemissoovitused, kust leiab infot ja soovitusi keskkonnahoidlikuma elukorralduse kohta. Säästva eluviisi viidad leiad keskkonnainfopunkti materjalide alt http://www.teec.ee/?nodeid=358&lang=et).

TKKHK

Ilmunud on järjekordne mõisamark

Eesti Post andis eile käibele postimaksevahendi Saku mõisahoonega.

Margi nimiväärtusega 5.50 krooni on kujundanud kunstnik Jaan Saar, kelle tööna on valminud kogu nüüd juba 11-margiline seeria. Alates 1999. aastast on koha postiminiatuuril leidnud Olustvere, Palmse, Laupa, Sangaste, Alatskivi, Vasalemma, Kiltsi, Taagepera, Sagadi ja Kaivi mõis.

Vääna jõe keskjooksul paiknevat Saku mõisa peetakse Eesti kõrgklassitsistliku arhitektuuri üheks kaunimaks näiteks. 19. sajandi alguses Paul Eduard von Rehbinder eestvõttel ehitatud häärberi arhitekti kindlalt ei teata, arvatud on kuulsat Peterburi arhitekti Carlo Rossit. Mõisahoones on 20. sajandil paiknenud kodumajanduskool ja tehnikum, hiljem vallavalitsus. Tänapäeval asub siin puhke- ja seminarikeskus.

Eesti Post