UUDISTAJA
13. november 2009
NOVEMBER
Läinud reedest möödunud päevade jooksul on Eesti jälle näidanud oma „klimaatilist suurust”. Näiteks üleeile sõitsin peaaegu lumetust Tartust läbi päris talvise näoga Süda-Eesti lörtsirohkesse Tallinna.
Aga eelmisel reedel oli Tartugi lumeehtes:
See valge kate kadus – kas paraku või õnneks – juba nädalavahetusel, nii et kesknädalal polnud tarvis tallinlaste kombel lörtsis plöterdada:
See-eest eile oli toimetuse akna taga taas laialumehommik:
UUDISTAJA SOOVITAB
Lugemist maa- ja taeva- ning söögikaardi juurde
Hea õlu ja hea toit on läheneva jõulu- ja nääriaja lahutamatud kaaslased, mistõttu pakub aasta viimane Horisont lugemist mõlema kohta. Eesti viskiklubi presidendi Toomas Tiiveli kirjutis „Guinnessi õllest Guinnessi rekorditeni” selgitab muu hulgas, mille poolest erineb porter stout’ist ja kuidas spetsialist Guinnessit serveerib. Ülevaade ja kommentaarid teemal „Kilokalorid pakenditel – kas info on petlik?” näitavad, et toitumises on muidki aktuaalseid teemasid kui transrasvad.
Maakaardil tutvustab Andrus Mölder piirkonda, mida eesti keeles võiks nimetada Uiguuristaniks, ja kus Hiina keskvõimu rõhumismeetodid on suuresti samad, mida meie kogesime Moskva võimu all, jõhker kultuuripoliitika aga isegi ületab kohati stalinismi „saavutusi”.
Taevakaardil on astronoom Alar Puss ette võtnud „Tähtkujud ja sodiaagimärgid” ning Tõnu Tuvikene tutvustab loos „Kuud kui planeedid” Jupiteri nelja suuremat kuud. Rahvusvahelise astronoomia-aasta lõpetuseks innustame aga lugejaid ise tähti ja tähtkujusid vaatlema ning pakume selleks praktilist abimeest – Toomas Aasa koostatud taevakaarti.
Üksainus küsimus „Aatomikihipaksusest tulevikuainest” on esitatud füüsik Harry Allesele. Intervjuus „Kõik algas Vändrast” küsitleb Rein Veskimäe matemaatikut – akadeemik Ülo Lumistet.
Vello Mäss peab „Hundijahti meresügavuses” ja kirjutab allveelaevavrakkide otsinguist Läänemerel möödunud suvel. Hendrik Relve rändab „Patagoonia rohtla avaruses”, kus alguses tundub kõik troostitu, aga pikapeale võib näha nii iseäralikke linde kui ka neljajalgseid.
Ei puudu ka traditsiooniline ülevaade nobelistidest ja nende tegemistest: kuues kord sel kümnendil anti Nobeli keemiapreemia bioloogiauurimuste eest ja naisteadlaste osakaal meditsiininobelistide seas ületas tänavu esimest korda viie protsendi piiri. Füüsikapreemia laureaate ja leiutisi tutvustab Henn Käämbre „Infoajastu teerajajad”, keemipreemia pälvinud saavutusi Kalle Kipperi ja Jaanus Remme „Ribosoomi struktuur ja funktsioon” ning meditsiini alal tunnustatuid Ülo Maiväli „Telomeerid ja surelikkuse bioloogia”.
Kuidas on teadus mõjutanud tema elu, mõtiskleb ajakirjanik Priit Hõbemägi.
Ahto Truu kirjutab, kuidas rahvusvahelisel informaatikaolümpiaadil oli „Eesti võistkonnas esimene tütarlaps”, Oleg Košik annab aga teada: „Vanim olümpiaad – viiskümmend”.
„Elektropol” õpetab, kuidas teha vana kella, ning „Enigma” lahendajatel tuleb hammustada katki 2009. aasta viimane pähkel.
Horisont
EESTI UUDISEID
Eesti pürib kosmoseriigiks
Sel teisipäeval, 10. novembril allkirjastati Tallinnas Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) ja Eesti vabariigi vahel Euroopa koostööriigi leping.
Sõlmitud lepingu alusel hakatakse ette valmistama Eesti ettevõtete ning teadus- ja haridusasutuste koostööprojekte kosmostehnoloogiate ning nende maapealsete rakenduste kasutamiseks. Euroopa koostööriigi leping on eeldus, et liituda Euroopa koostööriikide kavaga; see võimaldab Eestil osaleda kosmoseagentuuri programmides ning valmistada ette Eesti võimalikku liitumist ESA-ga.
Loogiliselt peaks nüüd aasta pärast järgnema ühinemine Euroopa koostööriigi programmiga (PECS), mis annab Eesti ettevõttele võimaluse osaleda kõrgtehnoloogilises arendustöös, loob uusi töökohti ning on üks teadmismahuka ekspordi aluseid.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
KIK: säästke energiat ja tarbige mõistlikult!
Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) korraldab koos Looduse Omnibussi ja Tartu keskkonnahariduskeskusega (TKKHK) sel nädalal üritusi, kus kutsutakse üles mõtlema energia tarbimisele ning selle mõjule meie keskkonnale: käsil on Kredexi energiasäästunädal Energiatark.
„Energiast, selle saamisest ja kasutamise mõjust loodusele räägitakse tegelikult päris sageli, kuid nagu paljude muude teemadega, tuleks ka seda pidevalt meelde tuletada,” leiab KIKi juhatuse liige Kalev Aun. „Seetõttu ongi meil hea meel koos oma heade koostööpartneritega tutvustada huvilistele nii põlevkivi maailma ja selle alternatiive kui ka lihtsalt laiemalt energia teema üle mõtiskleda.”
TKKHK-s olid esmaspäeval ja teisipäeval filmiseansid, eile vestlusõhtu „Energia sinu majas”, täna hommikul sõidab keskkonnabuss aga Põlva- ja Tartumaale: käiakse Räpina paberivabrikus, kus asub 150-kilovatine hüdroelektrijaam, Tartu teaduspargis ja aktsiaseltsis Sangla Turvas. Terve nädala on avatud näitus „Pirnimaailm selgeks!”, näidatakse huvitavaid taastuvenergia mudeleid ning infopunktist leiab põnevat lugemist.
Looduse Omnibuss viib aga pühapäeval nii Tartust kui ka Tallinnast retkele Ida-Virumaale, et tutvuda põlevkivi kasutamise ebameeldivate külgedega (vt. rubriigist „Tasub osaleda”).
Energiasäästunädala eestvedaja on Kredex ning lisainformatsiooni nädala sisu ja ürituste kohta leiab aadressilt www.energiatark.ee.
KIK
Peipsiääre mahesibulad
Kakskümmend maheaastat
10. novembril Eesti maaülikoolis (EMÜ) peetud juubelikonverents „Mahepõllumajandus – hea loodusele, hea sinule” märkis 20 aasta möödumist mahepõllumajanduse ametlikust algusest Eestis.
Konverentsil meenutati mahepõllumajanduse algust Eestis ja käsitleti mahepõllumajanduse jätkusuutlikkuse aspekte. Samuti räägiti mahetootmise seostest keskkonna ja tervisega ning mahemaaviljelusest; anti ülevaade mahepõllumajanduse hetkeolukorrast ja mahetoetustest.
Eestis on novembri seisuga 1277 mahetootjat ja üle 102 000 hektari mahemaad. Tunnustatud mahetöötlejaid ja -käitlejaid on 47. Ökopoodidest ja suurematest toidupoodidest on võimalik leida kodumaised piimatooteid, liha, jahu ja helbeid, makarone, pagaritooteid, moose, köögivilja jm. Mahetoitu toodetakse ja tarbitakse üha rohkem, sest inimeste teadlikkus ja nõudlus tervisliku toidu järele suureneb.
Konverentsi osalejatele pakuti mahetoorainest valmistatud toitu. Selleks nädalaks oli maaülikooli toodud ka Eesti põllumajandusmuuseumi näitus mahepõllumajandusest.
EMI
Jäätmete taaskasutamisel on rõhk biojäätmetel
KIK teatas 10. novembril, et lõppenud jäätmete taaskasutamise taotlusvoor tõi keskusesse 14 taotlust, millega küsitakse toetust kogusummas ligi 230 miljonit krooni. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi abi sai taotleda jäätmekeskuste ehitamiseks, vähese taaskasutusega jäätmete ringlussevõtuks ning biojäätmete taaskasutuseks.
Ligi pooled laekunud taotlustest keskenduvad biojäätmete töötlusele ja taaskasutusele, proovides mõnel juhul ära kasutada ka tekkivat energeetilist potentsiaali. Taaskasutada tahetakse peale biojäätmete ka plastijäätmeid, vanapaberit ja vanu rehve. Kolmandik projektidest on seotud rajatavate jäätmejaamade või jäätmekäitluskeskustega, mis aitab tekkivaid jäätmeid käidelda tänapäevaste nõuete järgi. Rahastusotsuseid võib oodata veebruari alguseks.
Esimeses voorus antakse projektidele kokku 200 miljonit krooni Ühtekuuluvusfondi toetust, kuid kokku on aastani 2013 samalaadsete projektide rahastamiseks võimalus eraldada kuni 620 miljonit krooni.
KIK
Suurkiskjate pahateod ootavad hüvitust
Keskkonnaamet (KA) teatas 6. novembril, et kuu alguseks oli neile põllumajandustootjatelt laekunud üle
850 000 krooni eest taotlusi suurkiskjate tekitatud kahjude hüvitamiseks. Suurem osa sellest (800 690 krooni) on hüvitus huntide murtud koduloomade eest.
Enamasti on hundid murdnud lambaid, mõnel juhul ka veiseid. Hundikahjude taotlusi on KA-le esitatud paarkümmend, viis neist Jõgevamaalt, neli Võrumaalt, Pärnu- ja Läänemaalt kolm, Ida-Virumaalt kaks ning Viljandi-, Valga- ja Tartumaalt üks.
Kuigi põllumajandussaaduste tootjatele võidakse suurkiskjate tekitatud kahju hüvitada isegi täielikult, peaksid inimesed oma loomade ja vara kaitseks paljudel juhtudel kasutama ka ise palju tõhusamaid abinõusid. Suurkiskjad on meie looduse põlisosa ja nende asurkondade hoiu eest kannab Eesti rahvusvahelist vastutust.
Praegu on meie metsades ulukiseire hinnangul 270 hunti, suurkiskjate ohjamiskava järgi peetakse optimaalseks 100–120 isendit. Hundijaht algas 1. novembril ning kestab 28. veebruarini. Ilveseid tohib küttida alates 1. detsembrist. KA on tänavu üle Eesti arvukuse reguleerimiseks väljastanud 140 hundi- ja 190 ilveselaskmisluba.
KA
Narva kolledži uue õppehoone ehitaja on teada
Tartu ülikool teatas 9. novembril, et TÜ Narva kolledži uue õppehoone ehitushanke on võitnud Nordecon Ehituse aktsiaselts pakkumisega 74,5 miljonit krooni. Kokku esitati riigihankele 13 pakkumist.
Narva kolledži direktori Katri Raigi sõnul sõlmitakse ettevõttega ehitusleping selle aasta detsembris. Õppetöö peaks uues majas algama 2011. aasta 1. septembril.
Õppehoonet hakati planeerima 2003. aastal. Kaks aastat hiljem korraldatud arhitektuurilise lahenduse konkursi võitsid arhitektuuribüroo Kavakava arhitektid Siiri Vallner, Katrin Koov ja Indrek Peil; projekt valmis tänavu kevadel. Narva vanalinnas tehti planeerimisjärgus ka ehituseelsed arheoloogilised uuringud.
TÜ Narva kolledži uue õppehoone ehitust rahastab Euroopa regionaalarengu fond.
TÜ
EESTI MAAILMAS
Merike Sule-Truberti esile tõstetud joonistused: „Loodus 2” ja …
… „Loodus 3”
Eestlanna loodusejoonistused leidsid tunnustust
Tartu kunstnik, Tartu kõrgema kunstikooli õpetaja Merike Sule-Trubert osales viie loodusejoonistusega
edukalt USA organisatsiooni Upstream People Gallery 11. rahvusvahelisel online võistlusel-näitustel.
Oktoobri lõpul teatatud võistluse tulemustest selgub, et umbes 450 saadetud tööst tõsteti esile 92, nende seas kaks Truberti pliiatsijoonistust. Veebinäitust võistluse töödest saab kuni järgmise võistluse tulemuste avalikustamiseni ehk 31. oktoobrini 2010 vaadata võrgupaigas http://www.upstreampeoplegallery.com.
Töid hinnanud žüriiliige professor Larry Bradshaw iseloomustus Eesti kunstniku ja tema töö kohta: „Merike Sule-Trubert ei ole mitte ainult väga osav joonistuspliiatsiga töötades, vaid esitleb imetlusväärselt fantastilisi eluslooduse tõlgendusi. „Loodus 2” ja „Loodus 3” on kütkestaval moel peaaegu sümmeetrilised oma iseloomulikult loomingulisel viisil.”
Uudistaja
Sakslased said ülevaate Tartu ülikooli keemiateaduse ajaloost
Saksa keemikute seltsi GDCh ajakirja „Nachrichten aus der Chemie” värskeimas numbris on neljaleheküljelises artiklis „Eliteuniversität des 19. Jahrhunderts” lugeda keemiateaduse ajaloost Tartu ülikoolis; loo autorid on aastail 2005–2006 TÜ-s külalisprofessorina töötanud keemik-orgaanik Dieter Lenoir ja TÜ legendaarne keemiadotsent Tullio Ilomets.
Artiklit ilmestab hulk fotosid ning loole lisatud tabelist TÜ keemiaprofessorite kohta aastail 1802–1918 leiab mitmeid sugugi mitte vähem kuulsaid mehi kui aastail 1877–1881 termodünaamikat õpetanud seni ainus Baltikumist pärit nobelist Wilhelm Ostwald: näiteks ruteeniumi avastaja Carl Claus, mõiste „süsivesinik” keemiaterminoloogiasse toonud Carl Schmidt, füüsikalis-keemilise analüüsi rajaja Gustav Tammann või tehiskautšuki looja Ivan Kondakov.
Uudistaja
TASUB OSALEDA
Konverents märgib Darwini peateose tähtpäeva
24.–25. novembril peetakse Tartus I fülogeneetika ja süstemaatika konverents „Elurikkuse päritolu ja informaatika”, millega tähistatakse 150 aasta möödumist Charles Darwini „Liikide tekkimise” ilmumisest.
Ettekanded keskenduvad liikide mitmekesisuse, muutlikkuse ja põlvnemise tänapäevastele uurimismeetoditele ning ettekujutustele eluslooduse süsteemist ja põlvnemissuhetest ning informaatikast.
Konverentsi peakorraldajad on Eesti teaduste akadeemia fülogeneetika ja süstemaatika komisjon ning Eesti loodusteaduslike kogude ekspertnõukogu; kaasa aitavad TÜ, EMÜ, keskkonnaministeerium, Eesti looduseuurijate selts, Eesti loodusmuuseum ja Ahhaa teaduskeskus. Toetavad Norra/EMP projekt „Eesti elurikkuse andmebaas”, Euroopa Liit ning haridus- ja teadusministeerium, bioloogilise mitmekesisuse tippkeskus (FIBIR) ning genoomika tippkeskus.
Konverents on ÜRO rahvusvahelise elurikkuse aasta (2010) avaüritus Eestis.
Lisainfo: http://evolutsioonifoorum.blogspot.com; kava ja registreerimine: http://natmuseum.ut.ee/668737.
TÜ
Talvekuudeks vallutavad põnevad lülijalgsed loomaaia kohviku
Täna avab Tallinna loomaaed oma kohvikus Illu pidulikult ajutise selgrootute näituse „Elavad kalliskivid ja muud mutukad”.
Kuna kohvik talvekuudel ei tegutse, saab neis ruumides demonstreerida peaaegu täies mahus ka loomaaia insektaariumi kasvandikke, mitmesuguseid põnevaid lülijalgseid, kelle pidevaks eksponeerimiseks pole ruumi. Näha saab värvikirevaid ehismardikaid, väga omapärase välimusega raagritsikaid, ülipikkade tundlatega koopakilke, hulgaliselt troopilisi prussakaid, hiidtuhatjalgu Aafrikast ning suuri troopilisi tigusid.
Näitus jääb lahti kuni kevadeni, mil kohvik hakkab taas toitlustama loomaaiakülastajaid. Sisse pääseb loomaaia piletiga, kuid loomaaia kassa on talvekuudel avatud kuni kella 15-ni.
Igal kolmapäeval algusega kell 15.30 on samas võimalik kuulata Aleksei Turovski loenguid mitmesugustel põnevatel selgrootutega seotud teemadel.
Tallinna loomaaed
Urmas Tartes räägib loodusfotost
Tartus sihtasutuse Domus Dorpatensis ruumes (Ülikooli 7, II korrus) on täna õhtul algusega kell 17 üritus „Loodusfoto lugu”, kus esineb hiljuti maailma prestiižikaimal loodusfotograafia võistlusel Veolia Environment Wildlife Photographer of the Year auhinna saanud Urmas Tartes. Juttu tuleb loodusfotograafia olemusest, eesmärkidest ning rollist ühiskonnas.
Üritus on kõigile huvilistele tasuta.
IRCIS
Kaevandusmuuseumis
Omnibussiga põlevkivimaale
Looduse Omnibuss sõidab pühapäeval välja nii Tallinnast kui ka Tartust, sihiks matkata Kurtna nõmmel ja järvedel, käia Kohtla-Järve tuhamägedel ning Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumis. Energiasäästu nädala retke, mida toetab KIK, juhendavad geoloog Kalle Suuroja ja looduskaitsja Enn Käiss.
Buss väljub nii Tallinnast rahvusraamatukogu eest kui ka Tartust kell 9, tagasi kodulinna jõutakse kell 20. Sõidu hind koos muuseumipileti ja kaevurisöögiga täiskasvanutele 200, õpilastele 125 krooni; koolieelikud saavad kaasa tasuta.
Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 (Tallinnas), 5559 1032 (Tartus) või info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibuss
Urmas Tartese kuulus võidupilt
Lumekirp lumehelbel
Rahvusraamatukogu loodusõhtu esmaspäeval, 16. novembril kell 18 on Urmas Tartese päralt.
Põhjus mõistagi see, et kui 21. oktoobril kuulutati välja maailma mainekaima loodusfotovõistluse võitjad, oli nende hulgas esimese eestlasena ka Tartes. Loodusõhtul näitab ta oma pildikavasid ning vahendab muljeid Londonist. Laulab Maire Haava.
Hind õpilastele, tudengitele ja pensionäridele on 10, täiskasvanutele 25 krooni. Loodusõhtut saab jälgida ka internetist aadressil mms://tv.eenet.ee/looduseomnibuss.
Looduse Omnibuss
Keskkonnaõhtu Tallinnas
Regionaalne keskkonnakeskus REC Estonia korraldab 17. novembril Tallinna ülikoolis (Narva mnt. 25) kell 15–17 keskkonnaõhtu.
Õhtu peateema on organisatsiooni ökoloogiline jalajälg ning Eesti tulevikuvalikud. Räägitakse, millised on võimalused mõõta ja muuta nii organisatsiooni kui ka eraisiku ökoloogilist jalajälge. Tutvustatakse praegusi lahendusi ja esitletakse head näidet Eesti kohta. Vaetakse ka valikuid tulevikuks, arutluse avavad Tallinna väitlusseltsi liikmed. Väideldakse muu hulgas Eesti tuumajaama üle.
Huvilistel palutakse oma osavõtust teatada hiljemalt 13. novembriks elektrooniliselt info@recestonia.ee või telefonidel 646 1423 ja 552 3290.
Üritust toetavad vabaühenduste fond, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein Avatud Eesti fondi vahendusel, ja KIK.
REC
Loodusmuuseumis näeb kalafotosid
Tallinnas Eesti loodusmuuseumis (Tallinna, Lai 29a) avati kolmapäeval näitus „Eesti kalad”.
Muuseumi zooloog loodusfotograaf Tiit Hunt on aastate jooksul üles pildistanud pea kõik Eesti vetes elavad kalaliigid. Pika töö tulemuseks on ainulaadsed fotod ligi kuuekümnest kalaliigist nende loomulikus keskkonnas. Näitusel saab näha nii Eesti veekogudes laialt levinud kalu kui ka põnevaid liike, kellega tavaelus peaaegu kunagi kokku ei satu.
Tasub rõhutada, et tegemist ei ole tavapärase loodusfotograafiaga: lisaks paeluvatele mustritele, värvidele ja ilmetele on kalad piltidel selgete liigimääramistunnustega, näitusel väljapandu on osa suuremast Eesti vee-elustikku kirjeldavast projektist. Muuseumi hoovis asuvas võrgukuuris saab vaadata ka kalapüügivahendeid.
Eesti loodusmuuseum on lahti kolmapäevast pühapäevani 10–17.
Eesti loodusmuuseum
Keskkonnanäitus Viru keskuse bussiterminalis
Viru keskuse bussiterminalis võivad huvilised 17. novembrist näha näitust „Hoiame kokku!” ehk keskkonnahoidlikud Eesti linnad tulevikus.
Fotolugude koondteema on tuleviku Eesti linnad, kus rakenduvad mitmesugused keskkonnasäästlikud ideed ja projektid. Piltidel kujutatakse tulevikustsenaariume Eesti linnaruumis ja linnainimeste igapäevategevuses, kasutades selleks erinevaid foto ja joonistuse kombinatsioone. Näituse autorid on Helena Uri ning Kadri Laugas.
EC
Biokeemia selts on viiekümneaastane
Eesti biokeemia selts (EBS) tähistab täna kell 12.15–15 Eesti teaduste akadeemia majas (Kohtu 6) peetava seminariga oma 50. aastapäeva.
Esinevad teadusdoktorid Ursel Soomets, Mart Loog ja Jüri Siigur ning professorid Peep Palumaa, Ago Rinken ja Jaanus Remme.
EBS
Merike Sule-Trubert näituse avamisel
Pilt näituselt: Auxerre’i klooster Abbaye Saint Germain (praegu muuseum)
Merike Sule-Truberti nägemus Prantsusmaast
Kuni novembri lõpuni saab Tartus Athena keskuses vaadata Tartu kunstniku Merike Sule-Truberti fotonäitust „Prantsusmaa – minu nägemus”.
Viis aastat (2001–2006) Prantsusmaal elanud kunstniku enda sõnul pole ta püüdnud portreteerida Prantsusmaad kogu tema mitmekesisuses: „Esitatud on vaid minu isiklik subjektiivne visioon neist paikadest, kus elasin või mida külastasin.”
Et Athena keskus on väga populaarne näitusepaik, tuli väljapanekuvõimalust mitu kuud oodata ja nii said näitust enne kunstniku kaaslinlasi vaadata pärnulased ja tallinlased.
Uudistaja
Linnumehed paluvad abi
Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) alustab oma kodulehe uuendamist ja ootab kõigi linnusõprade abi, et tulemus neid hiljem rahuldaks.
Riho Kinkas EOÜ-st kirjutab: „Selleks palume teil tutvuda EOÜ praeguse kodulehega aadressil www.eoy.ee ning mõelda: mis on praegu lehel hästi, mis võiks olla teisiti, millist infot te EOÜ kodulehelt ootate ja sooviksite leida, mis peaks kindlasti olema leitav juba avalehel jms.”
Mõtted, arvamused ja ettepanekud palutakse saata hiljemalt järgmiseks kolmapäevaks, 18. novembriks aadressil riho.kinks@eoy.ee.
Kodulehe uuendamist toetab Islandi, Liechtensteini ja Norra EMP finantsmehhanism Avatud Eesti fondi vahendusel.
EOÜ
MAAILMAST
Tavaline tiiblimulane (foto: epocaarctic2009.files.wordpress.com)
Põhjaookean lahustab koorikloomi
Meri põhjapooluse lähedal absorbeerib süsihappegaasi sedavõrd suurtes kogustes, et hapestuv vesi hakkab lahustama koorikloomade kesti ning limuste kodasid, kinnitab prantsuse teadlane Jean-Pierre Gattuso.
Teravmägede ümbruses tehtud uuring kinnitab, et olukord on seni arvatust palju hullem. Okeanograafid ennustavad, et aastaks 2018 on ohtlikult happeline kümnendik Põhja-Jäämerest, 2050. aastaks aga juba pool. Ja järgmisel aastasajavahetusel pole koorikloomadele ja kodadega limustele asu enam üheski arktilise ookeani osas. Üheks kõige ohustatumaks liigiks peetakse paljude mereloomade tähtsat toiduobjekti, meretigu eestikeelse nimetusega tavaline tiiblimulane (Limacina helicina). Süsihappegaasist tingitud hapestumine on probleem kõigis ookeanides, madala temperatuuriga veekogudes on muutused aga gaasi parema lahustuvuse tõttu eriti kiired. Gattuso hinnangul tõuseb maailmamere happesus tasemele, mida pole olnud viimase 20 miljoni aasta
jooksul.
IEMA
Uudis Seišellidelt
Kauge eksootiline tibatilluke, Eestist sada korda väiksem kümnetel India ookeani saarekestel paiknev riik Seišellid on kindlaks määranud oma teise Ramsari ala.
See on 1150 kilomeetrit peasaarest Mahést eemal asuv Aldabra atoll, unikaalse koralliatollina juba 1982. aastast UNESCO maailmapärandi loendisse kuuluv üks maailma kõige tähelepanuväärsemaid ookeanisaari.
Atolli taimestikus on tervelt 40 endeemset liiki, loomastikus aga näiteks kaks endeemset nahkhiireliiki. Kõige kuulsam saare asukas on küllap siiski üliohustatud hiidkilpkonn Geochelone gigantean.
Kogu seda hiigelrikkust ohustab kõige rohkem mööduvailt tankereilt lähtuda võiv naftareostus, võõrliikide sissetoomine, aga ka teiste madalate saarte hirm – soojenev kliima.
Ramsari sekretariaat
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
