Foto: Priit Orav

Akadeemikud taunivad energiaäri

12. novembril võttis Eesti teaduste akadeemia (TA) seisukoha „seoses plaanidega laiendada Eesti Energia omanikeringi börsile viimise kaudu”.

Sissejuhatuses meenutatakse 1997. aasta algust, mil avalikkuse ette jõudsid plaanid müüa Narva Elektrijaamade enamusaktsiad kahtlasele ja hiljem maksujõuetuks osutunud energiafirmale NRG. Idee vastu protestisid avaliku kirjaga 36 akadeemikut; samalaadseid proteste koostasid ka mitmed vabaühendused.

„Lepingu elluviimine oleks ju tähendanud riigi loobumist peremehe rollist põlevkivi-energeetikas, tõsist hoopi Eesti energiaalasele julgeolekule. Pealegi ei tunne raha piire ja aktsiate omanikud võivad liikuda ühelt maalt teise,” seisab TA kirjas. Lisatakse, et „omanikuks oleks võinud saada suvaline rahakas, kuid võimalik ka, et esmajoones poliitiliselt motiveeritud jõud”. Kriitika mõjus ja kokkulepped tühistati, ehkki riigile kahjulik debatt kestis aastaid. Eesti Energia sai Narva elektrijaamade renoveerimise esimese etapiga hakkama omavahendite ja laenude abil, tarbija ei minetanud kindlustunnet, elektri hind jäi mõõdukaks. Osa toodetud elektrist eksporditi ning ettevõte on saanud suurt kasumit.

Kuuldavasti on nüüd kavatsus muuta Eesti Energia omanikeringi ja viia selle aktsiad börsile. Nende ettepanekute põhjendused on samad mis NRG-afääri puhul: vaja on raha, et jätkata elektrijaamade nüüdisajastuskuuri. Börsile tahetakse viia kontserni põhiline osa: põlevkivi kaevandamine, elektri ja põlevkiviõli tootmine ja elektri ülekande jaotusvõrk.

„Oleme seisukohal,” kinnitavad akadeemikud, „et riigile strateegilise tähtsusega, energeetilist julgeolekut tagava ja rahvusvahelist tehnouuendust pakkuva ettevõtte tootmisosa tuleb jätta riigi omandisse. Renoveerimise uue etapi rahastamiseks sobib nüüdki esimeses etapis järeleproovitud skeem.”

„Ei tohi unustada,” manitsevad teadlased, „et põlevkivienergeetika on meie riikliku iseseisvuse oluline garantii ja kontroll selle üle peab kuuluma ühemõtteliselt Eesti Vabariigile. See kontroll peab olema täielik.” Nende hinnangul ei tohi Eesti võtta veelgi julgeolekuriske ja selleks pole ka tegelikku majanduslikku vajadust.

Börsilemineku vastu olid nii TA energeetikanõukogu kõik 30. oktoobri istungil kohal viibinud liikmed kui ka kõik 4. novembril TA juhatuse istungil osalenud akadeemikud.

„Taotleme, et riigiorganid ei kordaks NRG-laadseid otsuseid niivõrd olulises küsimuses,” on akadeemikud resoluutsed.

TA

Toetust teaduse populariseerijatele

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase käskkirjaga eraldati ligi 400 000 krooni, et toetada teadust populariseerivat tegevust.

„Teadlaste tähtsad tegemised kipuvad sageli tavainimese jaoks mõistetamatuks jääma. Üsna suur kunst on neid kõigile arusaadavalt lahti seletada. Need viis koostööpartnerit, keda rahaliselt toetame, on meie hinnangul suutnud teadusmaailma igaühele lähemale tuua. Meile esitatud taotluskirjad ja tegevuskavad äratavad usaldust,” ütles minister toetusotsust kommenteerides.

Suurima toetuse, 160 000 krooni, saab Eesti füüsika selts, kelle tuntuimad projektid on „Teadusbuss” ja „Teadusteater”. 75 000 krooniga toetatakse mittetulundusühingut Teadusteave, kes haldab veebikülge teadus.ee ning korraldab teadus.ee suvekoole. MTÜ Talveakadeemia saab 52 960 krooni, et korraldada tudengite säästva arengu teemaline teadusartiklite konkurss ning üliõpilaste teaduskonverents. Eesti noorte teadlaste akadeemia toetus on 51 921 krooni. Järgmisel aastal keskendub organisatsioon doktorantide juhendamisele. 50 000 krooni suurune toetus otsustati anda ajakirjale Akadeemiake; lugejate huvi peamiselt kooliõpilastele mõeldud teadusajakirja vastu on esimesel ilmumisaastal olnud küllaltki suur, toetus aitab välja anda kaks järgmist ajakirjanumbrit.

HTM

Eesti õpilased olid astronoomiaolümpiaadil tublid

Kuueliikmeline Eesti võistkond kogus Hiinas Hangzhou kõrgkoolis XIV rahvusvahelisel astronoomiaolümpiaadil kaks II ja kaks III järgu diplomit. Tänavu asendasid diplomid varasemast harjumuspäraseid medaleid.

Edukamad olid nagu eelmistelgi aastatel noorema vanuserühma võistlejad: II järgu diplomi pälvisid 9. klassi õpilased Sandra Schumann Tallinna reaalkoolist ja Jaan Toots Tallinna tehnikagümnaasiumist.

Vanemas vanuserühmas said III järgu diplomi Tallinna reaalkooli õpilased Erik Tamre 10. ja Kadi Liis Saar 11. klassist. Osavõtjadiplomiga pidid piirduma mullune hõbemedalimees Kaur Aare Saar Tallinna Inglise kolledžist ja võistkonna noorim liige Uku-Kaspar Uustalu Tallinna reaalkooli 8. klassist.

Võistkonna juhid olid Eesti maaülikooli dotsent Jaak Jaaniste ja Tartu ülikooli doktorant Tõnis Eenmäe. Jaak Jaaniste kuulus ka olümpiaadi rahvusvahelisse žüriisse. Eesti õpilaste osalust olümpiaadil toetasid haridus- ja teadusministeerium, Tallinna haridusamet ja Tallinna reaalkool.

TÜ

Eesti maaülikooli peahoone

Maaülikooli tänavuse aasta tegu on vilistlaste kokkutulek

13. novembril peetud Eesti maaülikooli (EMÜ) akadeemilisel aktusel pälvis tiitli „Aasta tegu 2009” vilistlaste kokkutuleku korraldamine maaülikooli vilistlaskogu juhatuse eestvõttel.

Suurüritus õnnestus tänu hästi toiminud meeskonnatööle kogu aasta jooksul ja tõi oktoobris maaülikooli uues spordihoones peetud peole 2400 vilistlast. Rektor Mait Klaasseni sõnul aitab selline üritus taasluua sidemeid vilistlaskonnaga.

Tiitliga „Aasta tegu” tunnustab maaülikooli rektor juba seitsmendat aastat ettevõtmisi, mis jäävad väljapoole igapäevaseid kohustusi. Varasematel aastatel on „Aasta teoks” valitud Rõhu katsekeskus, keskkonnaüliõpilaste selts, keskkonnahoidlik reoveepuhasti, tervisliku piima arenduskeskus, Võrtsjärve järvemuuseum ja tudengite erialaseltside ühisprojekt „Oma kodu”.

Akadeemilisel aktusel anti üle ka Eesti maaülikooli teaduse populariseerimise auhinnad. Esimese auhinna (15 000 krooni) pälvis emeriitprofessor Harald Tikk linnukasvatusalaste käsiraamatute avaldamise eest. Dotsent Jaak Jaaniste sai teise auhinna (10 000 krooni) interaktiivsete astronoomialoengute,
astronoomiahuviliste kokkutulekute korraldamise ja astronoomiaolümpiaadide ettevalmistamise eest. Maaülikooli keskkonnakaitseüliõpilaste seltsile anti kolmas auhind (7000 krooni) kõrgkoolidevahelise tudengite teadusürituste sarja Talveakadeemia korraldamise eest.

EMÜ

Rämps on ikka Raadil

Keskkonnaamet tunnistas sel nädalal kehtetuks osaühingu Utileek Lõuna jäätmeloa selle osa, mis puudutab prügi ladestamist Raadi lennuväljal jäätmeloas lubatud kohtades.

Otsuse tingis asjaolu, et Utileek Lõuna ladestas jäätmeid antud jäätmekäitluskohas üle kolme aasta. Keskkonnaministeeriumi ja Utileek Lõuna vaheline töövõtuleping lõppes 2008. aasta mais. Lepingu kohaselt pidi Utileek Lõuna korraldama „Teeme ära 2008” käigus Raadi lennuväljale ladestatud jäätmete käitluse, suunates võimalikult palju jäätmeid taaskasutusse.

Tänavu 30. juunil lõppes ka osaühingu Raadi Arendus ja Utileek Lõuna vaheline rendileping, millega Utileek Lõunal lubati Raadi lennuväljal teatud kohtades jäätmeid ladestada.

KA

Novaator sai uue hoo

Tartu ülikool teatas 18. novembril, et on andnud teadusportaalile Novaator uue stardi: senini Äripäeva veebikeskkonnas toiminud Novaator asub nüüd võrgupaigas www.novaator.ee.

Senisest oluliselt laiemasse teemaderingi on lisandunud näiteks ühiskonnateadused ning lood TÜ-s tehtud ja valmivatest doktoritöödest. Uudiseid on nii loodus-, täppis- kui ka sotsiaalteaduste valdkonnast, nii Eestist kui ka välismaalt.

Avapäeval tutvustab Novaator.ee levinumaid müüte seagripi kohta, räägib, kuidas Eestis on üldlevinud psühholoogilised testid, mis ei näita midagi testitava isikuomaduste kohta, ja palju muud põnevat.

„Novaator on aktiivne uudisteportaal, millel on vaid see vahe, et me kirjutame teadusest ja tehnoloogiast, eesmärgiks tõestada, et see, mis teadusmaailmas toimub, on pööraselt põnev,” kinnitas Novaatori peatoimetaja Villu Päärt, kes kutsub Novaatorit lugema kõiki, kel sooviks silmaringi laiendada.

„Oma portaal annab rohkem võimalusi teemaderingi laiendada ja on interaktiivsem,” lisas Päärt. „Igaüks võib endale tellida uudiskirja, mis tuleb kahel korral nädalas e-mailile, samuti on Novaatori lugejatel võimalik otse teadlastele küsimusi esitada jne.”

TÜ

Leiutajad pidasid salaplaani

16. novembril kohtusid QUIN Estonia (QUIN: Qinnliga Uppfinnare i Norden, eesti keeles ´Põhjala leidlikud naised´), leiutajate liidu ja micrim.eu esindajad, et ühiselt arutleda, kuidas aidata innovaatilistel inimestel oma ideid teostada ja turule viia.

„Meie sooviks on tunnustada loomingulisi inimesi ja midagi praktilist ära teha,” ütles QUIN Estonia president Anne-Mari Rannamäe. Tema sõnul on Eestis palju huvitavaid inimesi ja leiutisi siiani ilma abi ja toeta.
Leiutajate liidu esimees Aivar Kaljula kinnitas, et ideedest on leiutajad enamasti jõudnuid siiski edasi konkreetsete tegudeni: olemas on turu-uuringud, paljud on leidnud tehnoloogia ja tootedki valmis teinud. Micri.eu esindaja Katrin Aedma aga peab kõige keerulisemaks turule tulekut ja loodab, et koostöös leitakse vahendid ja lahendid ning uuendusmeelsed inimesed saavad oma töö eest ka väärilise tasu.

QUIN Estonia

Tartu ülikooli semiootikud osalesid üle aastakümnete Venemaal ühisseminaril

TÜ seitsmeliikmeline delegatsioon osales eile Peterburis Vene-Eesti ühisseminaril „Semiootika ja kommunikatsiooniteooria”.

„See seminar on tähendusrikas sündmus Eesti-Vene teadussuhetes,” ütles TÜ delegatsiooni juht Kalevi Kull ja selgitas, et Tartu oli Juri Lotmani ajal Moskva ja Peterburi tipphumanitaarteadlaste tõmbekeskus, kuid ligi kaks aastakümmet on ühisprojekte olnud vähe. „Kuigi Eesti ja Vene semiootikute koostöö pole kunagi päris vaibunud, on see siiski esimene programmiline kohtumine, kus eestlased on kutsutud Venemaale rääkima oma uutest uurimissuundadest.”

Seminar keskendus semiootilistele kommunikatsiooniprobleemidele. Arutleti nii kultuuri-, keele- kui ka visuaalsemiootika teemadel. TÜ-st esinesid ettekannetega kultuurisemiootika professor Peeter Torop, biosemiootika professor Kalevi Kull ja semiootika vanemteadur Mihhail Lotman.

Seminariga tähistati süstemaatilise semiootikaõpetuse algust Peterburi riiklikus ülikoolis. „Tartu ülikool oma rahvusvaheliselt tunnustatud õppekavaga on siin nii eeskujuks kui ka toetajaks,” ütles Kull.

TÜ

Kergliiklustee tuleb Tartus kahe vee vahele

Kui Vealeidja kõik vead varakult üles leiab, …

… peaks juba järgmisel suvel Tartus Emajõe ja Anne kanali vahel peale võimaluse situtada koeri …

… saama sõita jalgrattaga Ihaste poole. Iseasi muidugi, kuidas need kaks meeldivat harrastust omavahel haakuma hakkavad.

Vöötkakk (foto: KA/Tiit Koit)

Tallinnast leiti vöötkakk

15. novembri ennelõunal teatati keskkonnaametile (KA) kakust, kes istus Tallinnas Kaarli puiestee kõnniteel.

Selgus, et tegu oli Eestis harva leiduva vöötkakuga (Surnia ulula). Vöötkaku päriskoduks peetakse Euraasia ja Põhja-Ameerika metsatundraalasid. Sagedamini võib vöötkakke kohata meil talvel. Vöötkaku pesitsemine on Eestis seni tõestatud neljal korral. Ta kuulub kaitstavate liikide III kaitsekategooriasse.

KA