Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
20. november 2009




NOVEMBER




Novembrilumi on Tartus siiani olnud kiire sulama.

  


Ka läinudneljapäevasest lumest …

 

… olid laupäevaks kesklinnas alles vaid „kuhjemälestised” Raekoja platsil.

 

Suudlejad lumemäel.

 

Pärast pühapäevast pannkoogihommikut on saiaannitunni aeg.

 

Rohetav musumägi: …

 


... kas abielulukkudest tuleb tõesti sooja?!

 

Lehis, heitlehine okaspuu, on novembrikuus kõrghaljastuse peategelane.

 




UUDISTAJA SOOVITAB




Eesti Loodus: karusnahk ja merekalandus

Kui meie esivanemaid hoidis talvel soojas karusnahkne kasukas, siis tänapäeval pumpame oma mugavad kõrgtehnoloogilised talvejoped naftana maapõuest. Karusnahk on taandunud kaunistuse rolli, hakates ometi linnapildis silma peaaegu igal sammul. Karusnahaäri köögipool teeb aga muret mitmel põhjusel, alates sellest, et farminaha odavus ei lase kaubaks teha meie metsades liigrohkeid kährikuid, rebaseid ja kopraid, ning lõpetades kasvandusloomade julma kohtlemise ja parkimistööstuse keskkonnavaenulikkusega. Kütt Vello Vainura avaloole on oma seisukohad lisanud karusnaha kõige tulisemad vastalised ja pooldajad.

Teise teemana on hiljutise riigikontrolli auditi valguses põhjalikult luubi all Läänemere kalandus. Olukord pole kiita, põhjusi lahkavad asjatundjad riigikontrollist, keskkonnaministeeriumist, keskkonnainspektsioonist ja teadlaste hulgast. Üks näib kindel: kalandusest Eesti Nokiat otsida ei maksa, sest mere välja antav on praegugi oma teoreetilise ülempiiri lähedal.

Veel otsib Eesti Looduse novembrinumber Vanamõisast meie põlevkivitööstuse hälli, Peipsi põhjast Piirissaare kunagist rannajoont, okasmetsadest limakoorikuid ja Ararati mäelt Friedrich Parroti jälgi, kuulab rahvasuu pajatusi aasta puu sarapuu kohta ja leiab selle lehestikust võpatamapanevad „ussikesed”, murrab piike Gaia-müstitsismiga ning jätkab populaarseks saanud viktoriini.

Oma tegemisi ja maailmapilti tutvustab teenekas looduse vahendaja Rein Kuresoo, talle sekundeerib teine sama ala korüfee Urmas Tartes, kelle talvine kohtumine hooghänna-nimelise pisimutukaga on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse.

Eesti Loodus

        
 



EESTI UUDISEID

 



Foto: Priit Orav

 

Akadeemikud taunivad energiaäri

12. novembril võttis Eesti teaduste akadeemia (TA) seisukoha „seoses plaanidega laiendada Eesti Energia omanikeringi börsile viimise kaudu”.

Sissejuhatuses meenutatakse 1997. aasta algust, mil avalikkuse ette jõudsid plaanid müüa Narva Elektrijaamade enamusaktsiad kahtlasele ja hiljem maksujõuetuks osutunud energiafirmale NRG. Idee vastu protestisid avaliku kirjaga 36 akadeemikut; samalaadseid proteste koostasid ka mitmed vabaühendused.

„Lepingu elluviimine oleks ju tähendanud riigi loobumist peremehe rollist põlevkivi-energeetikas, tõsist hoopi Eesti energiaalasele julgeolekule. Pealegi ei tunne raha piire ja aktsiate omanikud võivad liikuda ühelt maalt teise,” seisab TA kirjas. Lisatakse, et „omanikuks oleks võinud saada suvaline rahakas, kuid võimalik ka, et esmajoones poliitiliselt motiveeritud jõud”. Kriitika mõjus ja kokkulepped tühistati, ehkki riigile kahjulik debatt kestis aastaid. Eesti Energia sai Narva elektrijaamade renoveerimise esimese etapiga hakkama omavahendite ja laenude abil, tarbija ei minetanud kindlustunnet, elektri hind jäi mõõdukaks. Osa toodetud elektrist eksporditi ning ettevõte on saanud suurt kasumit.

Kuuldavasti on nüüd kavatsus muuta Eesti Energia omanikeringi ja viia selle aktsiad börsile. Nende ettepanekute põhjendused on samad mis NRG-afääri puhul: vaja on raha, et jätkata elektrijaamade nüüdisajastuskuuri. Börsile tahetakse viia kontserni põhiline osa: põlevkivi kaevandamine, elektri ja põlevkiviõli tootmine ja elektri ülekande jaotusvõrk.

„Oleme seisukohal,” kinnitavad akadeemikud, „et riigile strateegilise tähtsusega, energeetilist julgeolekut tagava ja rahvusvahelist tehnouuendust pakkuva ettevõtte tootmisosa tuleb jätta riigi omandisse. Renoveerimise uue etapi rahastamiseks sobib nüüdki esimeses etapis järeleproovitud skeem.”

„Ei tohi unustada,” manitsevad teadlased, „et põlevkivienergeetika on meie riikliku iseseisvuse oluline garantii ja kontroll selle üle peab kuuluma ühemõtteliselt Eesti Vabariigile. See kontroll peab olema täielik.” Nende hinnangul ei tohi Eesti võtta veelgi julgeolekuriske ja selleks pole ka tegelikku majanduslikku vajadust.

Börsilemineku vastu olid nii TA energeetikanõukogu kõik 30. oktoobri istungil kohal viibinud liikmed kui ka kõik 4. novembril TA juhatuse istungil osalenud akadeemikud.

„Taotleme, et riigiorganid ei kordaks NRG-laadseid otsuseid niivõrd olulises küsimuses,” on akadeemikud resoluutsed.

TA

 

  

Toetust teaduse populariseerijatele

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase käskkirjaga eraldati ligi 400 000 krooni, et toetada teadust populariseerivat tegevust.

„Teadlaste tähtsad tegemised kipuvad sageli tavainimese jaoks mõistetamatuks jääma. Üsna suur kunst on neid kõigile arusaadavalt lahti seletada. Need viis koostööpartnerit, keda rahaliselt toetame, on meie hinnangul suutnud teadusmaailma igaühele lähemale tuua. Meile esitatud taotluskirjad ja tegevuskavad äratavad usaldust,” ütles minister toetusotsust kommenteerides.

Suurima toetuse, 160 000 krooni, saab Eesti füüsika selts, kelle tuntuimad projektid on „Teadusbuss” ja „Teadusteater”. 75 000 krooniga toetatakse mittetulundusühingut Teadusteave, kes haldab veebikülge teadus.ee ning korraldab teadus.ee suvekoole. MTÜ Talveakadeemia saab 52 960 krooni, et korraldada tudengite säästva arengu teemaline teadusartiklite konkurss ning üliõpilaste teaduskonverents. Eesti noorte teadlaste akadeemia toetus on 51 921 krooni. Järgmisel aastal keskendub organisatsioon doktorantide juhendamisele. 50 000 krooni suurune toetus otsustati anda ajakirjale Akadeemiake; lugejate huvi peamiselt kooliõpilastele mõeldud teadusajakirja vastu on esimesel ilmumisaastal olnud küllaltki suur, toetus aitab välja anda kaks järgmist ajakirjanumbrit.

HTM

 

  

Eesti õpilased olid astronoomiaolümpiaadil tublid

Kuueliikmeline Eesti võistkond kogus Hiinas Hangzhou kõrgkoolis XIV rahvusvahelisel astronoomiaolümpiaadil kaks II ja kaks III järgu diplomit. Tänavu asendasid diplomid varasemast harjumuspäraseid medaleid.

Edukamad olid nagu eelmistelgi aastatel noorema vanuserühma võistlejad: II järgu diplomi pälvisid 9. klassi õpilased Sandra Schumann Tallinna reaalkoolist ja Jaan Toots Tallinna tehnikagümnaasiumist.

Vanemas vanuserühmas said III järgu diplomi Tallinna reaalkooli õpilased Erik Tamre 10. ja Kadi Liis Saar 11. klassist. Osavõtjadiplomiga pidid piirduma mullune hõbemedalimees Kaur Aare Saar Tallinna Inglise kolled˛ist ja võistkonna noorim liige Uku-Kaspar Uustalu Tallinna reaalkooli 8. klassist.

Võistkonna juhid olid Eesti maaülikooli dotsent Jaak Jaaniste ja Tartu ülikooli doktorant Tõnis Eenmäe. Jaak Jaaniste kuulus ka olümpiaadi rahvusvahelisse ˛üriisse. Eesti õpilaste osalust olümpiaadil toetasid haridus- ja teadusministeerium, Tallinna haridusamet ja Tallinna reaalkool.


 


  

Eesti maaülikooli peahoone


Maaülikooli tänavuse aasta tegu on vilistlaste kokkutulek

13. novembril peetud Eesti maaülikooli (EMÜ) akadeemilisel aktusel pälvis tiitli „Aasta tegu 2009” vilistlaste kokkutuleku korraldamine maaülikooli vilistlaskogu juhatuse eestvõttel.

Suurüritus õnnestus tänu hästi toiminud meeskonnatööle kogu aasta jooksul ja tõi oktoobris maaülikooli uues spordihoones peetud peole 2400 vilistlast. Rektor Mait Klaasseni sõnul aitab selline üritus taasluua sidemeid vilistlaskonnaga.

Tiitliga „Aasta tegu” tunnustab maaülikooli rektor juba seitsmendat aastat ettevõtmisi, mis jäävad väljapoole igapäevaseid kohustusi. Varasematel aastatel on „Aasta teoks” valitud Rõhu katsekeskus, keskkonnaüliõpilaste selts, keskkonnahoidlik reoveepuhasti, tervisliku piima arenduskeskus, Võrtsjärve järvemuuseum ja tudengite erialaseltside ühisprojekt „Oma kodu”.

Akadeemilisel aktusel anti üle ka Eesti maaülikooli teaduse populariseerimise auhinnad. Esimese auhinna (15 000 krooni) pälvis emeriitprofessor Harald Tikk linnukasvatusalaste käsiraamatute avaldamise eest. Dotsent Jaak Jaaniste sai teise auhinna (10 000 krooni) interaktiivsete astronoomialoengute,
astronoomiahuviliste kokkutulekute korraldamise ja astronoomiaolümpiaadide ettevalmistamise eest. Maaülikooli keskkonnakaitseüliõpilaste seltsile anti kolmas auhind (7000 krooni) kõrgkoolidevahelise tudengite teadusürituste sarja Talveakadeemia korraldamise eest.

EMÜ

 

  

Rämps on ikka Raadil

Keskkonnaamet tunnistas sel nädalal kehtetuks osaühingu Utileek Lõuna jäätmeloa selle osa, mis puudutab prügi ladestamist Raadi lennuväljal jäätmeloas lubatud kohtades.

Otsuse tingis asjaolu, et Utileek Lõuna ladestas jäätmeid antud jäätmekäitluskohas üle kolme aasta. Keskkonnaministeeriumi ja Utileek Lõuna vaheline töövõtuleping lõppes 2008. aasta mais. Lepingu kohaselt pidi Utileek Lõuna korraldama „Teeme ära 2008” käigus Raadi lennuväljale ladestatud jäätmete käitluse, suunates võimalikult palju jäätmeid taaskasutusse.

Tänavu 30. juunil lõppes ka osaühingu Raadi Arendus ja Utileek Lõuna vaheline rendileping, millega Utileek Lõunal lubati Raadi lennuväljal teatud kohtades jäätmeid ladestada.

KA

 

  



Novaator sai uue hoo

Tartu ülikool teatas 18. novembril, et on andnud teadusportaalile Novaator uue stardi: senini Äripäeva veebikeskkonnas toiminud Novaator asub nüüd võrgupaigas www.novaator.ee.

Senisest oluliselt laiemasse teemaderingi on lisandunud näiteks ühiskonnateadused ning lood TÜ-s tehtud ja valmivatest doktoritöödest. Uudiseid on nii loodus-, täppis- kui ka sotsiaalteaduste valdkonnast, nii Eestist kui ka välismaalt.

Avapäeval tutvustab Novaator.ee levinumaid müüte seagripi kohta, räägib, kuidas Eestis on üldlevinud psühholoogilised testid, mis ei näita midagi testitava isikuomaduste kohta, ja palju muud põnevat.

„Novaator on aktiivne uudisteportaal, millel on vaid see vahe, et me kirjutame teadusest ja tehnoloogiast, eesmärgiks tõestada, et see, mis teadusmaailmas toimub, on pööraselt põnev,” kinnitas Novaatori peatoimetaja Villu Päärt, kes kutsub Novaatorit lugema kõiki, kel sooviks silmaringi laiendada.

„Oma portaal annab rohkem võimalusi teemaderingi laiendada ja on interaktiivsem,” lisas Päärt. „Igaüks võib endale tellida uudiskirja, mis tuleb kahel korral nädalas e-mailile, samuti on Novaatori lugejatel võimalik otse teadlastele küsimusi esitada jne.”


 

  

Leiutajad pidasid salaplaani

16. novembril kohtusid QUIN Estonia (QUIN: Qinnliga Uppfinnare i Norden, eesti keeles ´Põhjala leidlikud naised´), leiutajate liidu ja micrim.eu esindajad, et ühiselt arutleda, kuidas aidata innovaatilistel inimestel oma ideid teostada ja turule viia.

„Meie sooviks on tunnustada loomingulisi inimesi ja midagi praktilist ära teha,” ütles QUIN Estonia president Anne-Mari Rannamäe. Tema sõnul on Eestis palju huvitavaid inimesi ja leiutisi siiani ilma abi ja toeta.
Leiutajate liidu esimees Aivar Kaljula kinnitas, et ideedest on leiutajad enamasti jõudnuid siiski edasi konkreetsete tegudeni: olemas on turu-uuringud, paljud on leidnud tehnoloogia ja tootedki valmis teinud. Micri.eu esindaja Katrin Aedma aga peab kõige keerulisemaks turule tulekut ja loodab, et koostöös leitakse vahendid ja lahendid ning uuendusmeelsed inimesed saavad oma töö eest ka väärilise tasu.

QUIN Estonia

 

  

Tartu ülikooli semiootikud osalesid üle aastakümnete Venemaal ühisseminaril

TÜ seitsmeliikmeline delegatsioon osales eile Peterburis Vene-Eesti ühisseminaril „Semiootika ja kommunikatsiooniteooria”.

„See seminar on tähendusrikas sündmus Eesti-Vene teadussuhetes,” ütles TÜ delegatsiooni juht Kalevi Kull ja selgitas, et Tartu oli Juri Lotmani ajal Moskva ja Peterburi tipphumanitaarteadlaste tõmbekeskus, kuid ligi kaks aastakümmet on ühisprojekte olnud vähe. „Kuigi Eesti ja Vene semiootikute koostöö pole kunagi päris vaibunud, on see siiski esimene programmiline kohtumine, kus eestlased on kutsutud Venemaale rääkima oma uutest uurimissuundadest.”

Seminar keskendus semiootilistele kommunikatsiooniprobleemidele. Arutleti nii kultuuri-, keele- kui ka visuaalsemiootika teemadel. TÜ-st esinesid ettekannetega kultuurisemiootika professor Peeter Torop, biosemiootika professor Kalevi Kull ja semiootika vanemteadur Mihhail Lotman.

Seminariga tähistati süstemaatilise semiootikaõpetuse algust Peterburi riiklikus ülikoolis. „Tartu ülikool oma rahvusvaheliselt tunnustatud õppekavaga on siin nii eeskujuks kui ka toetajaks,” ütles Kull.


 

  

Kergliiklustee tuleb Tartus kahe vee vahele

 


Kui Vealeidja kõik vead varakult üles leiab, …

  


peaks juba järgmisel suvel Tartus Emajõe ja Anne kanali vahel peale võimaluse situtada koeri …

  


… saama sõita jalgrattaga Ihaste poole. Iseasi muidugi, kuidas need kaks meeldivat harrastust omavahel haakuma hakkavad.

 

  


Vöötkakk (foto: KA/Tiit Koit)

 

Tallinnast leiti vöötkakk

15. novembri ennelõunal teatati keskkonnaametile (KA) kakust, kes istus Tallinnas Kaarli puiestee kõnniteel.

Selgus, et tegu oli Eestis harva leiduva vöötkakuga (Surnia ulula). Vöötkaku päriskoduks peetakse Euraasia ja Põhja-Ameerika metsatundraalasid. Sagedamini võib vöötkakke kohata meil talvel. Vöötkaku pesitsemine on Eestis seni tõestatud neljal korral. Ta kuulub kaitstavate liikide III kaitsekategooriasse.

KA


 




PANIN TÄHELE

 


Sinikraest valgekrae  
  

 





TASUB OSALEDA




Pärismuusika ait Viljandis

 

Omnibussiga Iiri päevale ja rappa

Homme, 21. novembril viib Looduse Omnibuss nii Tallinnast kui ka Tartust Iiri päevale Viljandi Pärimusmuusika aidas.

Iirimaa suursaatkonna vahendusel saab näha kaht filmi ja kuulata ansambli Providence kontserti. Enne Iiri-üritust on kultuurilooline retk Viljandi Lossimägedesse ja vanalinna, juhendab Heli Grossberg.

Buss Tallinnast Rahvusraamatukogu eest väljub kell 11.30 (tagasi kell 23) ja sõit koos kontserdipiletiga maksab täiskasvanutele 200, õpilastele 125 krooni.

Tartust keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10) läheb sõiduks kell 12.30 (tagasi kell 22), hind vastavalt 150 ja 100 krooni.

Pühapäevase, 22. novembri sõidu sihtpaik on Kõrvemaa. Ehkki päev on lühike, on kavas kaks matka: üks Paukjärve äärde ja teine Kakerdaja rappa. Matkade pikkus on kokku 8–10 km, juhendab Sven Luks.

Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 10, tagasi Tallinnas ollakse kell 18. Sõidu hind koos piknikuga Noku talu juures on täiskasvanutele 150, õpilastele 100.

Info ja registreerimine 648 1740 , 5647 6297 (Tallinnas), 5559 1032 (Tartus) või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss

 


 

Lofootidel Põhja-Norras

 

Jaak Kangilaski Norra-õhtu

Loodusõhtul rahvusraamatukogus esmaspäeval, 23. novembril algusega kell 18 räägib Norra inimestest, loodusest ja kultuurist kunstiajaloolane Jaak Kangilaski. Pilte Norra-retkedest näitavad Kaupo Kikkas, Aivar Pihelgas ja Raimond Raadik, kes julgustavad omapead Norras matkama. Näha saab filmi ühest norra mehest. Norra muusikat norra pillidel mängib Cätlin Jaago.

Sissepääs õpilastele, tudengitele ja pensionäridele 10, täiskasvanutele 25 krooni.

Looduse Omnibuss

 

  



Tartus saab taas nautida Matsalu loodusfilmifestivali paremaid palasid

Matsalu 7. loodusfilmide festivali parimate filmide teine seanss algab Tartu keskkonnahariduskeskuses (Kompanii 10) teisipäeval, 24. novembril kell 18.

Kavas on kategoorias „Inimene ja loodus” esimese preemia saanud Belgia re˛issööri Eve Duchemini teos väikese kaevanduslinna tuvikasvatajatest „Nad ootavad linde” („Those waiting for the Birds”) ning ameeriklaste Noriko ja Don Carrolli film „Esimene lend: emakoolibri lugu” („First Flight: a Mother Hummingbird Story”), mis sai festivalil ˛ürii eriauhinna.

Pileti hind on 10 ja 25 krooni; Tartu loodusmaja õpilased pääsevad seansile tasuta.

TKKHK


  

 


  
  
  
MAAILMAST


 


Vuomaselkä mets Sodankyläs (foto: Matti Snellman/Greenpeace)

 

35 000 hektarit Lapimaa metsi jääb puutumata

Greenpeace pidas Rovaniemis kaks kuud läbirääkimisi Metsähallituse ja teiste asjalistega Lapimaal ning saavutas, et kaheksa suure kaitseväärtusega metsa arvati raieringist välja. See puudutab kokku 35 000 hektarit metsi Kittilä, Sodankyla, Savukoski ja Salla omavalitsuses, nende seas ka Peurakaira Sodankylas, mis on suurim loodusmets lõuna pool Inari kaitsemetsi.

Greenpeace’i metsaaktivisti Sini Harkki sõnul nõudis kokkulepe suurt tööd, sest kooskõla tuli leida selliste huvitatud osalejatega nagu Lapimaa piirkonnanõukogu või metsatööstus. Harkki sõnul mängis olulist rolli tarbijate arvamus: nad ei taha enam tooteid, mis on valmistatud suure kaitseväärtusega metsade hävingu hinnaga. Looduskaitsjatele olid tugevaks toeks ka põhjapõdrakasvatajad, kellele on vanade metsade alalhoid samuti tähtis. Tulemus on ääretult oluline nii põlismaastike kui ka hulga ohustatud liikide kaitse seisukohalt.

Greenpeace on suurema töö Lapimaal sellega lõpetanud; nüüd on vaja tagada veel põhjapõdrakasvatajatele oluliste metsade kaitse Inaris ning vältida Fennovoima tuumajõujaama ehitust Simos.

Kõnealused kaheksa metsaala valisid 2006. aastal välja Soome Luonto Liito ja teised üleriigilised looduskaitseorganisatsioonid koostöös Greenpeace’iga. Looduslikku seisundisse on Soome metsadest jäänud alla viie protsendi.

Greenpeace

 

  


Kalapüük ohustab ka hiiglaslikke rändalbatrosse (Foto: Ben Lascelles/RSPB)

 

Atlandi kalapüük peab muutuma linnuhoidlikumaks

Tuuni- ja mõõkkala püügikvoote määranud nõupidamisel Brasiilias kerkis Briti kuningliku linnukaitseühingu RSPB ja teiste looduskaitseorganisatsioonide eestvõttel taas olulise küsimusena esile merelindude kaitse kalapüügivahendite hukutava mõju eest.

Kalapüügist on ohustatud vähemalt 37 merelinnuliiki, nende seas 18 hukuohus albatrossiliiki.

Masendava näitena toodi välja albatrosside allakäik Lõuna-Atlandil. Nii on suurima tiibade siruulatusega linnu rändalbatrossi (Diomedea exulans) asurkond Lõuna-Georgia saartel viimase vähem kui viiekümne aastaga kaotanud poole, kusjuures põhisüüdlane selles on lindude kaaspüük jadaõngedega kalastades. Peahäda tuleneb sellest, et merelinnud püüavad näpata kalu ja muid jadaõngedele pandud peibutisi, jäävad aga ise konksude otsa kinni ja upuvad koos jadaliiniga.

Samas on olemas käepäraseid vahendeid, kuidas seda vältida. Nii soovitatakse viirata kalalaevade ahtreist vimpliliine, mis moodustavad omamoodi kardina ega võimalda suurtel, ülipikkade tiibadega lindudel ohtlikku piirkonda siseneda ja peletavad neid eemale.

Just lihtsate tõrjemeetoditega on mõnes teises kalapüügipiirkonnas saavutatud suurt edu. Nii on Antarktika-lähedastel vetel suudetud aastas tuhandete isenditeni ulatunud lindude kaaspüük kahandada peaaegu nullini. Ka Lõuna-Aafrika tuunipüügilaevastik on viimase kolme aastaga lindude kaaspüüki vähendanud 85 protsenti.

RSPB

 

  


Danviksbro, Danviki sild, on üks Stockholmi ummikumaksupunkte

 

Ummikumaks päästab elusid

Oleme Uudistajaski kirjutanud Stockholmi keskosas kehtestatud nn. ummikumaksust. Nüüd kinnitavad uuringukokkuvõtted, et sel moel vähenenud liikluskoormuse tõttu on katseperioodi vältel 2006. aasta jaanuarist juulini vähenenud lämmastikoksiidide NOx heide 8,5 protsendi võrra, tahkeid väikeosakesi PM10 oli kuningriigi pealinna õhus koguni 13 protsenti varasemast vähem. Arvestatakse, et selle tulemusena on aastas välditud 27 enneaegset surma.

ELTIS

 

  



Ungari üllitas kauneima astronoomiamargi

1993. aastal asutatud Euroopa avalike postioperaatorite liit PostEurop otsustab igal aastal, mis teemal anda välja järjekordsed nn. Euroopa margid, aasta lõpul valitakse nende seast aga kauneim.

Tänavune ühismargiteema oli rahvusvahelise astronoomia-aasta puhul astronoomia, „missikonkursil” eelistati aga varemgi sel võistlusel silma paistnud Ungari postiadministratsiooni väljaannet.

PostEurop

 

 

  

Liiklusõnnetused – ohtlikem tapja

Äsjase maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO uuringu tulemused kinnitavad, et liiklusõnnetustest on saanud kõige suurem noorte, 10–24-aastaste inimeste surma põhjus. Varem seda kurba edetabelit juhtinud enesetapu- ja vägivallajuhtudest on liikluses juhtunu nüüd iga kümnenda noore inimese surma põhjus.

ELTIS




Sügisesed linnuränderiukad
 

  

Oodates siidisabaparvi ja hallrästasalku

  


Liiga soe ja priske elu, et hakata ennast äralennuga vaevama



 

Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet