Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

NDALA LEVAADE
24. veebruar 2004


UUDISED



   Gorisont Estonii tutvustab Eestit   

Loodusajakirjade kirjastus annab vlja ka venekeelset ajakirja Gorisont Estonii (Eesti Horisondid). See tutvustab vene lugejale Eesti loodust, teadust, keskkonnaprobleeme. Vrskes numbris on nii tlkeid ajakirjadest Loodus ja Horisont, nagu niteks ohuolukirjeldus "Pakri pank on varinguohtlik", milles Tnis Saadre osutab meie paepankade ilmsetele ja varjatud ohtudele. Originaallood on levaade Eesti majakatest, meie puitarhitektuurist, Tartust kui rahulikust linnast, jkalastajatest kui lumeinimestest ja "Srmuste Isanda" epopast. Gorisont Estonii sihtrhmaks on eelkige vene koolide pilased, kel puudub vajalik vrske ja petlik teave Eesti looduse ja teaduse kohta. http://loodusajakiri.ee/gorizonto/est.html
MT Loodusajakiri vljaandeid saad tellida http://www.loodusajakiri.ee/horisont/index.php?id=-3

Loodusajakiri


Eesti fsikagurud vitsid riigi teaduspreemia

Nagu ikka, antakse Vabariigi aastapeval le riigi teaduspreemiad. Sel aastal on preemia vitnute seas kaks Eesti fsika grand old man'i - Teslav Lutik ja Nikolai Kristoffel. Akadeemik Lutik, kes on ttanud Fsika Instituudis pool sajandit, sai elutpreemia. Suuresti tnu temale tusis see Tartus asuv instituut tahkise- ja kiiritusfsika, optika ja spektroskoopia maailmatasemel keskuseks. Tema juhtimisel loodi seal kristallide osakond. Akadeemiku td arendavad koos temaga edasi tema arvukad pilased, kelle seas ka tema poeg, professor Aleksandr Lutik.
Nikolai Kristoffel on samas instituudis ttanud samuti pool sajandit. ks koloriitsemaid Tartu likooli fsikaprofessoreid on koolitanud hulganisti hid fsikuid, ise aga saavutanud arvestatavaid tulemusi mitmesuguste tahkete ainete uurimisel. Preemia plvis emeriitprofessor Kristoffel koos Teet rdiga tehtud uurimuste eest, milles selgitati he magneesiumdiboriidi-nimelise materjali lijuhtivust.

Loodusajakiri


Teeme peadest arvutid!

Ka kige tavalisemat peastarvutamist vib nautida kui kaasakiskuvat mngu, vi isegi spordiala. Vaja on vaid, et arvutiekraanil vahelduksid tehted, millele saad kibekiiresti vastuse toksida ja OK klpsata. Veel parem, kui arvuti annab taolise tegevuse eest ka punkte. Pris pnevaks lheb aga siis, kui 4-minutilise piiraja lpus tuleb rinda pista teliselt suurte arvumrakatega, rohkem kui 200 kooli pilastega, mitme tuhande tiskasvanud arvutajaga - koduperenaisest kuni riigiametnikuni.
Kik kirjeldatu ja rohkemgi veel leidub internetiaadressil http://uus.miksike.ee. Registreerides end MIKSIKEse kasutajaks ja valides vasakmenst "Pranglimine", oled sattunud rahvusvahelise peastarvutamise suurvistluse tegijate hulka - osalejaid on juba kolmandat aastat kmnetes tuhandetes. Prast kolme online-etappi saavad Vgevad kokku finaalis. Lisaks kohtumisrmule ahvatleb ka 100 000 krooni suurune auhinnafond.
Et arvutada, nii nagu Tallinna Prantsuse Ltseumis, Prangli saarel, Tallinna Inglise Kolledis, Aakres, Hiiumaal - selleks ki vhemalt kolm korda ndalas MIKSIKEse ajutrenni keskuses!

Kalev Pldsaar,
MIKSIKEse projektijuht



Sisereiside vlimraja

Ettevtluse Arendamise Sihtasutuse Turismiarenduskeskus avaldas jaanuaris Saar Polli tehtud ksitlused teemal kes kuhu Eestis reisib. Sellest selgub, et sihtkohad on ikka samad, mis viimasel kolmel aastal. Enim Tallinn ja Prnu, muus osas hajusalt. Mitte-eestlaste reisid on veidi pikemad kui eestlastel ja nad bivad ka rohkem majutuspaikades. Kige pikemalt reisivad 15-19-aastased noored. Ja endiselt klastatakse enim sugulasi. Noored on rohkem rannas, meelelahutuspaikades. Vanemad jlle sugulastel klas. hesnaga, rahvas kitub nii, nagu ta on ikka kitunud. Siiski on kultuurireiside arv 15-20 protsendi vrra kasvanud. Kes sidab maale vanaemale klla, ega see siis kohe arva, et teeb he sisereisi. Aga kirja ta siseturistina lheb. Sest ta vaatab, mis huvitavat tee peale jb ja kib htlasi ra nii mneski looduspaigas vi kultuuriritusel, kuhu ta muidu ei satuks.
Ksitluse kokkuvttega vid tutvuda www.visitestonia.com valides vasakult levalt nurgast rubriigi spetsialistile.

Loodusajakiri







SNDMUS

Loodusajakirjad tuuritavad turismimessil

Loodusajakirjade kirjastus osaleb Tallinnas 27. - 29. mrtsil toimuval turismimessil Tourest 2004. Tutvustame Roheliste Rattaretke, Horisondi reise ja reise "Eesti 100 loodusimet". Kohapeal sularaha eest ajakirjade tellijatele lisaks kaart Eesti taskus (kuni kaarte jtkub). Ajakirja numbrid soodushinnaga.
TOURESTi kutse link http://www.etfl.ee/tourest/kutse_est.html
Seda linki vite saata oma spradele, tuttavatele jne. Linkides peituv kutse tuleb vlja printida (kskik, kas mustvalgelt vi vrviliselt, ka formaat pole thtis) ja messivravas ra anda. Selle eest saab ks kord tasuta sisse.
Tourest 2004 tutvustuse leiate http://www.etfl.ee/tourest/index.html

Loodusajakiri


Vanad head ajad Palmses

Palmse Park Hotellis alustas tuntud Lahemaa reisijuht Anne Kurepalu mdunud aasta detsembris mnusate ja harivate kaminahtute korraldamisega. Klas on olnud David Vseviov (Kuidas mista ajalugu?), Fred Jssi (Fri saared ja elu vrtused). Veebruari reedel ja 13. oli klaline ajaloolane Hillar Palamets (Anekdoodid ajaloost ja ajalugu anekdootides). Jrgmine htu toimub 19. mrtsil Peeter Toomaga, lejrgmine aprilli alul. Kui htuid plaaniti, ei osanud keegi arvata, et nii palju tuleb huvilisi. Palmsesse tullakse Rakverest ja teiseltpoolt Rakveretki. Vanad head ajad jlle tagasi!

Loodusajakiri




ASJATUNDJA KOMMENTAAR

Uus ja vana looduskaitse

19. veebruaril kiitis Eesti valitsus heaks ja saatis Riigikokku looduskaitseseaduse eelnu. Palusime asjatundjatel kommenteerida, mille poolest see erineb olemasolevast looduse kaitset reguleerivast seadustikust.
Seaduseelnu leiad, kui otsid http://eoigus.just.ee eelnu nime Looduskaitseseadus jrgi.

Loodusajakiri


Hanno Zingel, keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja

Tnast Looduskaitseseadust vib lugeda kuuendaks Eesti territooriumil looduse kaitset reguleerivaks seaduseks. Sellesse on koondatud normid "Kaitstavate loodusobjektide seadusest", "Ranna ja kalda kaitse seadusest" ning "Loomastiku kaitse ja kasutamise seadusest", mis seaduse justumisega kehtetuks tunnistatakse. Jrjepidevuse huvides on ptud silitada senise looduskaitseiguse need elemendid, mis on praktikas ennast igustanud, muudatused ja edasiarendused on sisse viidud sinna, kus vajalik. Paljud uuendused on tingitud Euroopa henduse looduskaitsedirektiivide (linnudirektiivi ja loodusdirektiivi) levtmise tarvidusest.
Uudne on liikide ja elupaikade soodsa seisundi miste sissetoomine, mis saab tulevikus heks peamiseks looduskaitsemeetmete efektiivsuse hindamise kriteeriumiks. Samuti taastatakse seadusega vimalus looduskaitse korraldamiseks kohalikul tasandil.


Kaja Peterson, Sstva Eesti Instituut

Et Eesti looduskaitse korraldus vajab korrastamist, seda oli tunnetatud juba pikka aega. Tuke muudatusteks andis ka Euroopa Liiduga liitumine, mis toob kaasa olemasolevate kaitsealade laiendamise vajaduse selleks, et tagada kaitse Euroopa tasandil ohustatud liikidele ja kooslustele. Kuigi looduskaitseseaduse eelnud valmistas Keskkonnaministeerium ette peaaegu viis aastat, ji laiem arutelu siiski tagasihoidlikuks. Kuivrd looduskaitseseaduse rakendamine saab olema tehniliselt kllaltki nansirikas (lisanduvad uut tpi alad, nagu hoiualad ja Natura 2000 alad, sellega seoses tuleb tpsustada piiranguid ja vastavalt korrigeerida kaitse-eeskirju, jne), oleks pidanud eelnu koostamise protsessi palju thusamalt kaasama praktikuid (keskkonnateenistuste ja kaitsealade spetsialiste). Lisaks looduskaitseseaduse vastuvtmisele tuleb toimima panna Natura 2000 vrgustik, viia lbi eelmisel aastal alustatud kaitsealade haldusreform ja koostada looduskaitse arengukava. Mnes mttes oleks seadus vinud olla reformide tulemus, mitte lhtekoht. Praegu annab looduskaitseseadus kavandatavatele reformidele selged raamid ette. Kuigi ka igusakte saab vastavalt vajadusele muuta, on see aeganudev protsess. Arvestades looduskaitse valdkondade laia ulatust, kaitsekorralduslike protseduuride komplekssust, samas aga eelnu vhest avalikku arutelu, on mul raske tna seaduse toimimise ladusust ette ennustada. Kuivrd aga seadus on eelkige triist Keskkonnaministeeriumi enda jaoks, siis usun, et see on koostatud hsti toimivaks.


KSIMUSED JA VASTUSED

Mis juhtub, kui jed ja jrved jtuvad?

Maa veealadest kattub talvel jga 35 miljonit km2, jtunud pind on 8000 korda suurem kui Eesti. Suvel sulab sellest 70 protsenti, mujal jkate ksnes khnub. Phja-Jmeres on j paksus keskmiselt 3, Antarktika vetes 1-1,5 meetrit. Lnemeres ulatub j paksus karmil talvel 1,1 meetrini, kuid on talvesid, kus j ei saavuta isegi mere phjaosas poolt meetrit. Erandiks on rsij, mille mjuvimu oleme viimastel aastatel nii Peipsil kui ka Lnemere rannikul tunda saanud. Eesti siseveekogud on aastas keskmiselt viis ja rannikumeri kolm kuud jkatte all.
Jkate eraldab vee vliskeskkonnast ja muudab nnda suurel mral veekogu seisundit.
Vee hapnikusisaldus vheneb. Vees lheb pimedamaks. Klmade saabudes annab veekogu soojust vlja. Jkristallide tekkega eraldub soojus, mis hoiab ra suured temperatuurikikumised sgisel, vastupidine toimub kevadel. Kliimassteem pab hoida end "elus", st kogu kiirgus pendeldab tasakaaluasendi mber, kuid ssteem on siiski "surelik" ning selle suurim lubatud hlve pole teada. Selleks, et hinnata inimtegevuse mju kliimale, on vaja tpsemini tunda eri nhtuste vahelisi seoseid. Inimene, olles alles pipoisi rollis, mngib justkui ruletti. Pikemalt loe http://www.loodusajakiri.ee/horisont/index.php?id=201&id_a=186.

Ove Prn,
TT Meressteemide Instituut



KIIRKOMMENTAAR

Statistika kuulub rahvale!

Mdunud ndalal nnistas ajakirjandus meid uudisega, et liikluseeskirju rikuvad kige enam juhid. Mida viski arvata. Lhemal lugemisel selgus siiski, et tegu on mitte kigi autojuhtidega (mis oleks ju loomulik), vaid tstus-, tipp- ja rijuhtidega. Statistikaga kursis olev lugeja vis ikka imestada kll. On sna tenoline, et sihukesed juhid sidavad maha pevas keskmiselt palju enam kilomeetreid, kui niteks rullnokkade-nimelised tegelased. Kes rohkem rikub, seda saab vrrelda vaid siis, kui rehkendada rikkumiste arv niteks sidetud 100 km peale. Alles siis saame elda millised juhid need ikka kige seadusjuhmimad juhid on. Loodusseadused on lppude lpuks ikka tugevamad kui meie, ja (nagu juba Lenin teadis) - statistika ppimine pimedus, mitteppimine valgus.

Tiit Kndler



28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012