Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

NÄDALA ÜLEVAADE
24. veebruar 2004


UUDISED



   Gorisontõ Estonii tutvustab Eestit   

Loodusajakirjade kirjastus annab välja ka venekeelset ajakirja Gorisontõ Estonii (Eesti Horisondid). See tutvustab vene lugejale Eesti loodust, teadust, keskkonnaprobleeme. Värskes numbris on nii tõlkeid ajakirjadest Loodus ja Horisont, nagu näiteks ohuolukirjeldus "Pakri pank on varinguohtlik", milles Tõnis Saadre osutab meie paepankade ilmsetele ja varjatud ohtudele. Originaallood on ülevaade Eesti majakatest, meie puitarhitektuurist, Tartust kui rahulikust linnast, jääkalastajatest kui lumeinimestest ja "Sõrmuste Isanda" epopöast. Gorisontõ Estonii sihtrühmaks on eelkõige vene koolide õpilased, kel puudub vajalik värske ja õpetlik teave Eesti looduse ja teaduse kohta. http://loodusajakiri.ee/gorizonto/est.html
MTÜ Loodusajakiri väljaandeid saad tellida http://www.loodusajakiri.ee/horisont/index.php?id=-3

Loodusajakiri


Eesti füüsikagurud võitsid riigi teaduspreemia

Nagu ikka, antakse Vabariigi aastapäeval üle riigi teaduspreemiad. Sel aastal on preemia võitnute seas kaks Eesti füüsika grand old man'i - Tšeslav Luštšik ja Nikolai Kristoffel. Akadeemik Luštšik, kes on töötanud Füüsika Instituudis pool sajandit, sai elutööpreemia. Suuresti tänu temale tõusis see Tartus asuv instituut tahkise- ja kiiritusfüüsika, optika ja spektroskoopia maailmatasemel keskuseks. Tema juhtimisel loodi seal kristallide osakond. Akadeemiku tööd arendavad koos temaga edasi tema arvukad õpilased, kelle seas ka tema poeg, professor Aleksandr Luštšik.
Nikolai Kristoffel on samas instituudis töötanud samuti pool sajandit. Üks koloriitsemaid Tartu Ülikooli füüsikaprofessoreid on koolitanud hulganisti häid füüsikuid, ise aga saavutanud arvestatavaid tulemusi mitmesuguste tahkete ainete uurimisel. Preemia pälvis emeriitprofessor Kristoffel koos Teet Ördiga tehtud uurimuste eest, milles selgitati ühe magneesiumdiboriidi-nimelise materjali ülijuhtivust.

Loodusajakiri


Teeme peadest arvutid!

Ka kõige tavalisemat peastarvutamist võib nautida kui kaasakiskuvat mängu, või isegi spordiala. Vaja on vaid, et arvutiekraanil vahelduksid tehted, millele saad kibekiiresti vastuse toksida ja OK klõpsata. Veel parem, kui arvuti annab taolise tegevuse eest ka punkte. Päris põnevaks läheb aga siis, kui 4-minutilise piiraja lõpus tuleb rinda pista tõeliselt suurte arvumürakatega, rohkem kui 200 kooli õpilastega, mitme tuhande täiskasvanud arvutajaga - koduperenaisest kuni riigiametnikuni.
Kõik kirjeldatu ja rohkemgi veel leidub internetiaadressil http://uus.miksike.ee. Registreerides end MIKSIKEse kasutajaks ja valides vasakmenüüst "Pranglimine", oled sattunud rahvusvahelise peastarvutamise suurvõistluse tegijate hulka - osalejaid on juba kolmandat aastat kümnetes tuhandetes. Pärast kolme online-etappi saavad Vägevad kokku finaalis. Lisaks kohtumisrõõmule ahvatleb ka 100 000 krooni suurune auhinnafond.
Et arvutada, nii nagu Tallinna Prantsuse Lütseumis, Prangli saarel, Tallinna Inglise Kolledžis, Aakres, Hiiumaal - selleks käi vähemalt kolm korda nädalas MIKSIKEse ajutrenni keskuses!

Kalev Põldsaar,
MIKSIKEse projektijuht



Sisereiside välimääraja

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Turismiarenduskeskus avaldas jaanuaris Saar Polli tehtud küsitlused teemal kes kuhu Eestis reisib. Sellest selgub, et sihtkohad on ikka samad, mis viimasel kolmel aastal. Enim Tallinn ja Pärnu, muus osas hajusalt. Mitte-eestlaste reisid on veidi pikemad kui eestlastel ja nad ööbivad ka rohkem majutuspaikades. Kõige pikemalt reisivad 15-19-aastased noored. Ja endiselt külastatakse enim sugulasi. Noored on rohkem rannas, meelelahutuspaikades. Vanemad jälle sugulastel külas. Ühesõnaga, rahvas käitub nii, nagu ta on ikka käitunud. Siiski on kultuurireiside arv 15-20 protsendi võrra kasvanud. Kes sõidab maale vanaemale külla, ega see siis kohe arva, et teeb ühe sisereisi. Aga kirja ta siseturistina läheb. Sest ta vaatab, mis huvitavat tee peale jääb ja käib ühtlasi ära nii mõneski looduspaigas või kultuuriüritusel, kuhu ta muidu ei satuks.
Küsitluse kokkuvõttega võid tutvuda www.visitestonia.com valides vasakult ülevalt nurgast rubriigi spetsialistile.

Loodusajakiri







SÜNDMUS

Loodusajakirjad tuuritavad turismimessil

Loodusajakirjade kirjastus osaleb Tallinnas 27. - 29. märtsil toimuval turismimessil Tourest 2004. Tutvustame Roheliste Rattaretke, Horisondi reise ja reise "Eesti 100 loodusimet". Kohapeal sularaha eest ajakirjade tellijatele lisaks kaart Eesti taskus (kuni kaarte jätkub). Ajakirja numbrid soodushinnaga.
TOURESTi kutse link http://www.etfl.ee/tourest/kutse_est.html
Seda linki võite saata oma sõpradele, tuttavatele jne. Linkides peituv kutse tuleb välja printida (ükskõik, kas mustvalgelt või värviliselt, ka formaat pole tähtis) ja messiväravas ära anda. Selle eest saab üks kord tasuta sisse.
Tourest 2004 tutvustuse leiate http://www.etfl.ee/tourest/index.html

Loodusajakiri


Vanad head ajad Palmses

Palmse Park Hotellis alustas tuntud Lahemaa reisijuht Anne Kurepalu möödunud aasta detsembris mõnusate ja harivate kaminaõhtute korraldamisega. Külas on olnud David Vseviov (Kuidas mõista ajalugu?), Fred Jüssi (Fääri saared ja elu väärtused). Veebruari reedel ja 13. oli külaline ajaloolane Hillar Palamets (Anekdoodid ajaloost ja ajalugu anekdootides). Järgmine õhtu toimub 19. märtsil Peeter Toomaga, ülejärgmine aprilli alul. Kui õhtuid plaaniti, ei osanud keegi arvata, et nii palju tuleb huvilisi. Palmsesse tullakse Rakverest ja teiseltpoolt Rakveretki. Vanad head ajad jälle tagasi!

Loodusajakiri




ASJATUNDJA KOMMENTAAR

Uus ja vana looduskaitse

19. veebruaril kiitis Eesti valitsus heaks ja saatis Riigikokku looduskaitseseaduse eelnõu. Palusime asjatundjatel kommenteerida, mille poolest see erineb olemasolevast looduse kaitset reguleerivast seadustikust.
Seaduseelnõu leiad, kui otsid http://eoigus.just.ee eelnõu nime Looduskaitseseadus järgi.

Loodusajakiri


Hanno Zingel, keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja

Tänast Looduskaitseseadust võib lugeda kuuendaks Eesti territooriumil looduse kaitset reguleerivaks seaduseks. Sellesse on koondatud normid "Kaitstavate loodusobjektide seadusest", "Ranna ja kalda kaitse seadusest" ning "Loomastiku kaitse ja kasutamise seadusest", mis seaduse jõustumisega kehtetuks tunnistatakse. Järjepidevuse huvides on püütud säilitada senise looduskaitseõiguse need elemendid, mis on praktikas ennast õigustanud, muudatused ja edasiarendused on sisse viidud sinna, kus vajalik. Paljud uuendused on tingitud Euroopa Ühenduse looduskaitsedirektiivide (linnudirektiivi ja loodusdirektiivi) ülevõtmise tarvidusest.
Uudne on liikide ja elupaikade soodsa seisundi mõiste sissetoomine, mis saab tulevikus üheks peamiseks looduskaitsemeetmete efektiivsuse hindamise kriteeriumiks. Samuti taastatakse seadusega võimalus looduskaitse korraldamiseks kohalikul tasandil.


Kaja Peterson, Säästva Eesti Instituut

Et Eesti looduskaitse korraldus vajab korrastamist, seda oli tunnetatud juba pikka aega. Tõuke muudatusteks andis ka Euroopa Liiduga liitumine, mis toob kaasa olemasolevate kaitsealade laiendamise vajaduse selleks, et tagada kaitse Euroopa tasandil ohustatud liikidele ja kooslustele. Kuigi looduskaitseseaduse eelnõud valmistas Keskkonnaministeerium ette peaaegu viis aastat, jäi laiem arutelu siiski tagasihoidlikuks. Kuivõrd looduskaitseseaduse rakendamine saab olema tehniliselt küllaltki nüansirikas (lisanduvad uut tüüpi alad, nagu hoiualad ja Natura 2000 alad, sellega seoses tuleb täpsustada piiranguid ja vastavalt korrigeerida kaitse-eeskirju, jne), oleks pidanud eelnõu koostamise protsessi palju tõhusamalt kaasama praktikuid (keskkonnateenistuste ja kaitsealade spetsialiste). Lisaks looduskaitseseaduse vastuvõtmisele tuleb toimima panna Natura 2000 võrgustik, viia läbi eelmisel aastal alustatud kaitsealade haldusreform ja koostada looduskaitse arengukava. Mõnes mõttes oleks seadus võinud olla reformide tulemus, mitte lähtekoht. Praegu annab looduskaitseseadus kavandatavatele reformidele selged raamid ette. Kuigi ka õigusakte saab vastavalt vajadusele muuta, on see aeganõudev protsess. Arvestades looduskaitse valdkondade laia ulatust, kaitsekorralduslike protseduuride komplekssust, samas aga eelnõu vähest avalikku arutelu, on mul raske täna seaduse toimimise ladusust ette ennustada. Kuivõrd aga seadus on eelkõige tööriist Keskkonnaministeeriumi enda jaoks, siis usun, et see on koostatud hästi toimivaks.


KÜSIMUSED JA VASTUSED

Mis juhtub, kui jõed ja järved jäätuvad?

Maa veealadest kattub talvel jääga 35 miljonit km2, jäätunud pind on 8000 korda suurem kui Eesti. Suvel sulab sellest 70 protsenti, mujal jääkate üksnes kõhnub. Põhja-Jäämeres on jää paksus keskmiselt 3, Antarktika vetes 1-1,5 meetrit. Läänemeres ulatub jää paksus karmil talvel 1,1 meetrini, kuid on talvesid, kus jää ei saavuta isegi mere põhjaosas poolt meetrit. Erandiks on rüsijää, mille mõjuvõimu oleme viimastel aastatel nii Peipsil kui ka Läänemere rannikul tunda saanud. Eesti siseveekogud on aastas keskmiselt viis ja rannikumeri kolm kuud jääkatte all.
Jääkate eraldab vee väliskeskkonnast ja muudab nõnda suurel määral veekogu seisundit.
Vee hapnikusisaldus väheneb. Vees läheb pimedamaks. Külmade saabudes annab veekogu soojust välja. Jääkristallide tekkega eraldub soojus, mis hoiab ära suured temperatuurikõikumised sügisel, vastupidine toimub kevadel. Kliimasüsteem püüab hoida end "elus", st kogu kiirgus pendeldab tasakaaluasendi ümber, kuid süsteem on siiski "surelik" ning selle suurim lubatud hälve pole teada. Selleks, et hinnata inimtegevuse mõju kliimale, on vaja täpsemini tunda eri nähtuste vahelisi seoseid. Inimene, olles alles õpipoisi rollis, mängib justkui ruletti. Pikemalt loe http://www.loodusajakiri.ee/horisont/index.php?id=201&id_a=186.

Ove Pärn,
TTÜ Meresüsteemide Instituut



KIIRKOMMENTAAR

Statistika kuulub rahvale!

Möödunud nädalal õnnistas ajakirjandus meid uudisega, et liikluseeskirju rikuvad kõige enam juhid. Mida võiski arvata. Lähemal lugemisel selgus siiski, et tegu on mitte kõigi autojuhtidega (mis oleks ju loomulik), vaid tööstus-, tipp- ja ärijuhtidega. Statistikaga kursis olev lugeja võis ikka imestada küll. On üsna tõenäoline, et sihukesed juhid sõidavad maha päevas keskmiselt palju enam kilomeetreid, kui näiteks rullnokkade-nimelised tegelased. Kes rohkem rikub, seda saab võrrelda vaid siis, kui rehkendada rikkumiste arv näiteks sõidetud 100 km peale. Alles siis saame öelda millised juhid need ikka kõige seadusjuhmimad juhid on. Loodusseadused on lõppude lõpuks ikka tugevamad kui meie, ja (nagu juba Lenin teadis) - statistika õppimine pimedus, mitteõppimine valgus.

Tiit Kändler



28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet