Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA




UUDISTAJA
27. november 2009




NOVEMBER





Novembrilõpule loomulikust lumest polnud viimasel nädalal vähimatki põhjust kõnelda, pigem tikkus temperatuur oktoobrihakukõrgustesse.

 

Veel leiab tähelepanelik (foto)silm linnast viimaseid leherõõme – …

 

… värvika lodjap-põisenela lausa toimetuse akna alt –, …

 

… aga juba ka kevadest unistavaid pungi.

 

Hea õuna-aasta viimane vaatus …

 

… ja epiloog.

 

 

 

 



UUDISTAJA SOOVITAB



      


    
 



EESTI UUDISEID

 





Kümne päeva pärast algab Kopenhaageni kliimakonverents

7.–18. detsembril Kopenhaagenis toimuva kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste kohtumise eesmärk on saavutada tuleviku tegevusi puudutav kokkulepe pärast 2012. aastat, et kliimasoojenemine püsiks 2 ºC piires. Tõenäoliselt on Kopenhaagenis keeruline jõuda kokkuleppele, kuna riikide ootused on väga erinevad ning senised läbirääkimised on kulgenud aeglaselt, mistõttu ollakse kokkuleppest endiselt kaugel. Siiski pole riigid minetanud poliitilist tahet kokku leppida, sest seda kiirustab tagant ka ajaline faktor. Nimelt lõpeb Kyoto protokolli kehtivus juba 2012. aastal.

Peamine probleem on üksmeele puudumine poliitiliselt kõige tundlikumate teemade puhul, nagu rahastamise ja kliimamuutuste mõjude leevendamise eesmärgid 2012. aasta järgsel perioodil.

Eesti toetab poliitilisel tasemel siduva kokkuleppe sõlmimist ning on üks esimestest riikidest, kes on teatanud ka peaministri osalusest Kopenhaageni kliimakonverentsil. Samuti peab Eesti oluliseks võimalikult paljude riigipeade osalemist konverentsi poliitiliste otsuste langetamisel. Eesti toetab endiselt kahepoolsete läbirääkimiste jätkamist arengumaade ja arenenud maade vahel, et paremini sihte seada ning koostöös ka nende täitmist saavutada.

Keskkonnaministeerium

 

  



Emakeelse ülikooli sünnipäev: raamatuid ja näitusi

1. detsembril 1919 alustas Tartu ülikool tegevust emakeelse ülikoolina. Täna kell 16 avatakse TÜ ajaloomuuseumis rahvusülikooli 90. aastapäeva puhul näitus „Eesti ülikool 1919–2009”.

Näitus jälgib läbi 90 aasta TÜ püüdlusi saada, olla ja jääda Eesti ülikooliks. Iga aastat iseloomustab vähemalt üks eksponaat, mis vahendab mõnda ülikoolielu eri tahku: teadust, haridustegevust, üliõpilaselu või osalust ühiskonnaelus. Näitus saab TÜ ajaloomuuseumi põhiekspositsiooni osaks ning jääb avatuks vähemalt kaheks aastaks.

Avamisel esitletakse ka aastapäevaks ilmunud raamatuid „Teaduse tegijad” (koostaja Triin Vakker), „Tartu ülikool luules” (koostaja Endel Priidel) ja „Rektor Hugo Kaho” (autor Ken Kalling). Samas kingib raamatute „Tartu ülikool luules” ja „Rektor Hugo Kaho” kirjastaja ning kollektsionäär Indrek Ilomets ajaloomuuseumile oma ülikooli seltside ja korporatsioonide teklite kogu.

Hiljuti on avatud ka paar väiksemat näitust. Nii saab TÜ kunstimuuseumis vaadata karikatuurinäitust „Ülikool naerab”. Põhiosa väljapanekust hõlmavad šar˛id TÜ rektoritest, professoritest ning õppejõududest. Peale selle on näitusel karikatuure, mis aja vaimust kantuna kajastavad eri perioode ja seiku ülikooli tegevuses või iseloomustavad ülikooli olemust läbi aegade. Näha saab karikatuure ja šar˛e 1919. aastast kuni nüüdisajani, kokku on eksponeeritud 80 teost 14 kunstnikult. Näitus on lahti märtsi keskpaigani.

24. novembril avati TÜ botaanikaaias näitus „Eestikeelse botaanika algus ülikoolis”. Näitusel tutvustatakse rahvusülikooli algusaastate tuntumate botaanikute eestikeelseid materjale, teiste seas Teodor Lippmaalt, Edmund Spohrilt, Gustav Vilbastelt ja Jaan Pordilt. Välja on pandud eestikeelsed trükised, vanad fotod, herbaarlehed, õppe- ja teadustöö abivahendid. Ühtlasi on kajastatud toonaste botaanikaorganisatsioonide tegevust. Väljapanekut saab botaanikaaia õppeklassis vaadata kuni 6. detsembrini.

TÜ/Uudistaja

 

  



Käsil on üleeuroopaline nädal prügitekke vastu

Käesolev nädal on üleeuroopaline jäätmetekke vähendamise nädal. Eesmärk on ühendada meie kõigi jõud võitluseks prügitekke vastu, et säästa seeläbi keskkonda.

Eestis tekib kodumajapidamises ühe elaniku kohta 300–400 kilo olmejäätmeid aastas ehk ligi kilo päevas. Paraku jõuab suur osa sellest endiselt prügilatesse ning jääb kasutult seisma ja keskkonda koormama.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi tõi näiteks kilekotid: „Statistika andmetel kasutab üks inimene aastas 300 kilekotti, kokku toodetakse Euroopa Liidus üle 50 miljoni tonni plastikuid aastas. Kui harjuksime kasutama näiteks riidekotti või kilekotti mitu korda, siis õnnestuks meil seda plastikogust vähendama hakata. Seeläbi jääks alles rohkem loodusrikkusi ja keskkonda ei satuks nii palju ohtlikku prügi.”

Ka annab jäätmetekke vähendamine tunda iga inimese rahakotis, sest mida rohkem ja väiksemates kogustes on kaup pakendatud, seda kõrgem on selle hind.

Eestis korraldavad jäätmetekke vähendamise nädala raames infoüritusi keskkonnaamet ja Tallinna keskkonnaamet, Narva ja Viljandi linnavalitsus, Eesti maaülikool ja Paide ühisgümnaasium ning ühing Humana Estonia. Nädalat koordineerib keskkonnaministeerium.

Euroopa riikidest osalevad üleeuroopalise jäätmetekke vähendamise nädala projektis veel Andorra, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Portugal, Rootsi, Hispaania, Suurbritannia ja Belgia. Kokku saab sel nädalal teoks üle 2300 ettevõtte, mis kõik püüavad prügiteket vältida ja vähendada. Vaata lisaks http://www.envir.ee/jaatmenadal.

Keskkonnaministeerium

 

  

Maaülikoolis anti vanadele asjadele uus elu

26. novembril tähistas Eesti maaülikool (EMÜ) Euroopa jäätmetekke vähendamise nädalat omal moel – ülikooli hoonetest kokku toodud vanadest ja kasutuna seisnud mööblitükkidest ning muust kraamist tehti korduvkasutuse töötoas uusi asju.

Kaasa said lüüa kõik huvilised, näiteks õmmelda patju mööbliriidetükkidest või teha klaasimaali vanadele katseklaasidele. Korduvkasutuse päeva korraldasid EMÜ rohelise ülikooli algatusrühm ning EMÜ keskkonnakaitse üliõpilaste selts, toetas keskkonnaministeerium.

EMÜ

 

  

150 miljonit keskkonnahoidlikule energeetikale

Keskkonnainvesteeringute keskus teatas 23. novembril, et Eesti saab lähiajal neli elektri ja soojuse koostootmisjaama.

Need valmivad lähiaastatel Aravetel, Ilmatsalus ning Oisu ja Vinni vallas, sest just nendesse paikadesse plaanitud jaamad said KIK-st positiivse rahastusotsuse. Peale nende nelja rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi taastuvenergeetika meetmest veel 17 projekti, mis on enamjaolt mõeldud soojustorustiku renoveerimiseks.

Kokku laekus 50 taotlust, millega sooviti ehitada katlamaju ümber taastuvatele kütteallikatele, rekonstrueerida kaugküttevõrke või rajada koostootmisjaamu. Taotlustega küsitu küündis 391 miljoni Eesti kroonini, paraku on vooru eelarveks ette nähtud ainult 150 miljonit krooni.

Kuna huvi oli nii suur, teeb KIK peale 21 rahastusotsuse ka kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsused. See tähendab, et kõiki sobivaks tunnistatud ja sisulise hindamise edukalt läbinud taotlusi, mis 150 miljoni kroonise eelarve sisse ei mahtunud, rahastatakse niipea, kui leitakse riigieelarvelist raha, mille abil taotlusvooru mahtu suurendada.

Nimekiri toetust saanutest on toodud KIK kodulehel http://www.kik.ee/?op=body&id=195.

KIK

 

  


Üks võidutöödest: „Lükat”

 

Majavariante Tartu füüsikutele

TÜ veebil võrgupaigas http://www.ut.ee/fyysikakonkurss on vaadata TÜ füüsika instituudi juurdeehituse arhitektuurivõistlusele saadetud tööd.

Kahekümnest võistlusele saadetud kavandist valis ˛ürii välja kolm: „Admiral”, „Lükat” (mõlema autorid Ott Kadarik ja Villem Tomiste) ja „Das Model” (Juhan Rohtla, Koit Ojaliiv, Joel Kopli ja Indrek Allmann). Kõigi kolme võidutöö preemia on 100 000 krooni. Eraldi märgiti ära ka positiivseid emotsioone pakkuvate ideekavanditena tööd „Nano” ja „Must”.

Konkursi eesmärk oli valida parim arhitektuurne lahendus TÜ füüsika instituudi õppe- ja teadushoone passiivmaja eeldustega juurdeehitusele (Riia 142). Praeguse kompleksi juurdeehitus aitaks Tartus koondada füüsika teadus- ja õppetöö ühte piirkonda. Maaomandi vaidluste tõttu pole aga veel kindel, et maja saab just sellesse paika kerkida.

TÜ/Uudistaja

 






TASUB OSALEDA



Ain Raali võistlusfoto “Sarnane sünnitagu sarnast” Ilumäe hiieniinepuust (allikas: http://www2.maavald.ee/pildid).

 

Selgub tänavune hiie sõber

Homme, 28. novembril algusega kell 13 toimub Tartus Eesti kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42) pidulik „Hiie väe” tunnustamissündmus.

Tutvustatakse fotovõistluse „Maavalla hiied 10222” töid ja autasustatakse võitjaid, antakse ülevaade aasta olulisematest hiiesündmustest ning kuulutatakse välja hiie sõber.

Hiie sõber kuulutatakse välja teist korda, mullu sai tiitli Martin Kivisoo, kes on aastate jooksul eeskujuväärivalt kaasa aidanud sellele, et Muhumaa pühapaigad saaksid uuritud ja hoitud. Ka Maavalla koja fotovõistlus, mille on siht jäädvustada ajaloolisi looduslikke pühapaiku, korraldati tänavu teist korda.

Sündmus saab teoks koostöös sihtasutusega Hiite Maja, TÜ, kirjandusmuuseumi, sise- ja kultuuriministeeriumiga.

Maavalla koda

 

  





Teaduspäev Eesti vabaõhumuuseumis
Tänasel teaduspäeval tutvustavad Eesti vabaõhumuuseumi teadurid 2009. aasta uurimis- ja välitööde tulemusi.
Esinevad Elo Lutsepp, Hanno Talving, Heiki Pärdi, Anneli Banner ja Joosep Metslang. Teaduspäeva peetakse muuseumi Kolu kõrtsi talli all kell 11–16. Samas saab tutvuda vabaõhumuuseumi väljaannetega ja muuseumi teadurite koostatud raamatutega. Huvilised saavad neid osta tavapärasest soodsamate hindadega.
Teaduspäevale pääseb muuseumipiletiga.
Eesti vabaõhumuuseum


  



Ararati õhtu

Esmaspäeva, 30. novembri loodusõhtul rahvusraamatukogus (algus kell 18) saab kuulda eestlaste ja türklaste ühisretkest Araratile.

180 aasta eest käis sel pühal mäel Tartu ülikooli professor Johann Jacob Friedrich Wilhelm Parrot, tänavu aga Eesti-Türgi ekspeditsioonirühm, kelle ridadesse kuulusid ka fotograaf Jaan Künnap ja filmimees Riho Västrik. Koos diplomaat Vahur Luhtsaluga pajatavad mehed Türgis kogetust. Õhtu muusik on Allan Vainola.

Loodusõhtult saab soodsalt osta Kätlin Vainola lasteraamatut „Metsaelu aabits” (fotol), mille vahel on Fred Jüssi loodushäälte plaat. Nagu ikka, on kohal ka MTÜ Loodusajakiri esindaja, kellelt saab tavahinnast tublisti odavamalt Loodusajakirja ajakirju.

Sissepääs maksab õpilastele, tudengitele ja pensionäridele 10, täiskasvanutele 25 krooni. Loodusõhtut saab jälgida ka internetist aadressil mms://tv.eenet.ee/looduseomnibuss.

Looduse Omnibuss

 

  

Nanotehnoloogia voorused ja ohud

Ajakirja Tarkade Klubi detsembrikuu teaduskohvik arutleb nanotehnoloogia teemadel.

Teisipäeval, 1. detsembril kell 18 galeriikohvikus (Toompuiestee 35, roheliste klaasidega büroohoone Schnelli pargi vastas) algavale õhtule on kõnelema kutsutud Rünno Lõhmus Tartu ülikooli füüsika instituudist ja Kaja Kasemetsa KBFI nanotoksikoloogia uurimisrühmast. Kuulama ja järgnevates aruteludes kaasa lööma on oodatud kõik huvilised. Üritus on tasuta.

Info ja eelmise teaduskohviku materjalid leiab aadressilt www.t-klubi.ee.

Tarkade Klubi

 

  

Võistlevad keskkonnatervise projektid

Keskkonnaministeerium teatas 20. novembril laste keskkonnatervise projektide võistlusest.

Tuleva aasta 10.–12. märtsil peetakse Itaalias Parmas 5. keskkonna- ja terviseministrite konverents, mille raames võistlevad üksiti hea tava projektid, mis on aidanud parandada laste tervist ja nende keskkonda.

Konverentsi korraldab maailma terviseorganisatsioon WHO koostöös Itaalia valitsusega. Konverentsil kavandatakse allkirjastada Parma deklaratsioon keskkonna ja tervise kohta.

Konverentsi puhul korraldatakse võistlus hea tava projektidele, mis on kas kohalikul, regionaalsel või rahvusvahelisel tasandil aidanud kaasa laste tervise ja nende keskkonna parandamisele. Võitjaid autasustatakse Parmas.

Hea tava projektiga saab osaleda kaheksas kategoorias: veevarustus ja kanalisatsioon, õnnetusjuhtumid ja füüsiline aktiivsus, sise- ja välisõhk, kemikaalid ja kiirgus, noorte kaasamine, liikumisharjumused, kliimamuutused ja koolid. Iga kategooria võitjat ootab 1000-eurone auhind.

Ministeerium palub osaleda soovijail küsida lisainfot hiljemalt 4. detsembrini reet.pruul@envir.ee või heli.laarmann@sm.ee.

Lähemalt konverentsi ja võistlustingimuste kohta vt. http://www.wecf.eu/english/articles/2009/10/goodpractice-awardparma.php või http://cehape.env-health.org.

Keskkonnaministeerium

 

  

Tulekul on Lõuna-Eesti seminar

Tartu ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse seminar „Kogukond ja loodus Lõuna-Eestis” leiab aset 14. detsembril TÜ peahoone auditooriumis 232.

Esinejate seas on Paul Hagu, Hannes Palang, Silver Näkk, Nikolai Laanetu, Erkki Peetsalu, Liisi Pärsik, Eve Niinemets, Ahto Kaasik, Alar Läänelaid, Kaili Preismann, Alvar Vodi ja Marju Kõivupuu. Esitletakse ka keskuse VIII aastaraamatut.


 

  


Allikas:
www.erm.ee

 

ERMi uue hoone piirjooned märgitakse tulega

4. detsembril kell 17 lõpetatakse Eesti rahva muuseumi (ERM) juubeliaasta võimsa tuleetendusega, mille käigus elustatakse ERMi uus hoone, märkides selle piirjooned (350 x 70m) Raadil Mälestuste väljal tulega.

Mälestuste väljal toimuva tuleetenduse planeerija ja teostaja on tuntud tule-, liiva- ja jääskulptuuride meister Henry Timusk. Ta on korraldanud Hiina aastavahetuse tuleetenduse Tallinnas (2009), tuleskulptuuri „Eesti 90” Pilistveres (2007), kaks rahvusvahelist liivaskulptuuride sümpoosionit Võrus (2007 ja 2008) ja osalenud rahvusvahelisel jääskulptuuride sümpoosionil Lätis (2009).

Lisaks tuleetendusele esinevad 4. detsembril tuntud Eesti diskorid koos näitlejatega, näha saab seda, kuidas hakkab välja nägema ERM-i uus hoone seest ja väljast ning millised tulevad selle püsinäitused.

ERM

 

  

e-koolitus rohelisele taaskasutajale

Balti keskkonnafoorumil (BEF) on Saksa ekspertide eestvedamisel valminud e-kursus biojäätmete kohta „Roheline taaskasutaja”.

Kursus on jagatud kuueks peatükiks: orgaaniliste jäätmete teke, orgaaniliste jäätmete koostis ja omadused, õigusaktid, logistika, kogumine ja biolagunevate jäätmete transport, biolagunevate jäätmete käitlemine ning „Kliima kaitsmine – orgaaniliste jäätmete võimalused”.

Kursuse saab täielikult läbi teha internetis, kasutades Moodle’i õppeplatvormi (http://moodle.bew2learn.net). Kursuse läbinutel on võimalus vastata kontrollküsimustele ning edu korral saada ka asjakohane tunnistus. Huvilistel palutakse ühendust võtta Kai Kleiniga (kai.klein@bef.ee).

Kursuse valmimist on toetanud Leonardo da Vinci programm.

BEF

 

 



MAAILMAST



 


Biokütus, põletav küsimus

Mitu Euroopa keskkonnainstitutsiooni, teiste seas Euroopa keskkonnabüroo (EEB), Transport and Environment, BirdLife International jt. üllitasid novembris väljaande, mis analüüsib Euroopa Liidu praegust biokütuste poliitikat (vt. http://www.birdlife.org/eu/pdfs/biofuels_handle_with_care_2009.pdf).

Läinud aasta detsembris seadis EL taastuvenergia direktiiviga kohustuse viia 2020. aastaks taastuvallikate osa viiendikuni tarbitavast energiast. Transpordis peab see osa suurenema kümnendikuni kogutarbest; põhiliselt saab seda saavutada laialdase üleminekuga biokütustele.

Analüüsi autorid märgivad, et EL on kehtestanud küll biokütuste jätkusuutlikkuse standardid, kuid need ei hõlma teisi bioenergia liike, näiteks tahke biomassi põletust sooja ja elektri tootmisel. Asjatundjad leiavad, et isegi biokütustele kehtestatud nõuded on liiga leebed; näiteks ei võta need arvesse mõjusid, mis tulenevad maakasutuse muutustest seoses biokütuskultuuride kasvatusega põllumajandusmaadel. Kasvab ka oht, et loodusmetsad asendatakse puupõldudega ning seal suureneb ülemäära küttepuuraie. Praegu hinnatakse biokütuste kasvuhoonegaaside heidet nullile ja ignoreeritakse maakasutuse muutustest tingitud hädasid.

BirdLife

 


  

Foto: www.tastethewaste.com

 

Aidake teha lõpp toidu raiskamisele

Võrgupaika http://www.tastethewaste.com koondatakse materjale selle kohta, kuidas rikkad riigid raiskavad toitu.

Maailmas elab miljard inimest näljas ja iga päev sureb seetõttu umbes 25 000 inimest. Samal ajal raiskab nn. arenenud maailma „adra ja taldriku vahel” sama palju toitu, kui ära sööb. Ehk teisisõnu: ligikaudsete hinnangute järgi satub umbes pool toidust jäätmete hulka. Britid on püüdnud seda raiskamist arvudes väljendada ja leidnud, et aastas visatakse ära 15 miljonit tonni toitu. Peale asjatute kulutuste tähendab see ühtlasi mõttetut kogust kasvuhoonegaase. Kui õnnestuks äravisatavat toiduhulka vähendada poole peale, tähendaks see CO2-heite seisukohalt umbes sama, kui eemaldaksime liiklusest iga viienda auto.

Võrgupaiga loojad ootavad teemakohaseid fotosid, videoid ja lugusid, et olukorra kogu jaburust inimestele paremini selgeks teha.

thurnfilm.de

  


 

Foto: Peugeot

 

Peugeot panustab loodusliku mitmekesisuse hoiusse

Brasiilia osariik Mato Grosso, autohiid Peugeot ning Prantsuse metsateenistus (ONF) allkirjastasid lepingu, mille järgi rajatakse Amazonases suure loodusväärtusega metsaalale 1800-hektarine eralooduskaitseala.

Peugeot on Euroopas liider väikese CO2-heitega sõidukite tootmises (2008. aastal keskmiselt 138,1 g/km kohta). Aga peale selle on Peugeot juba kümme aastat investeerinud maailma ühe haavatavaima piirkonna – Amazonase – süsinikuhoidla projektisse.

Kokkuleppe raames rajatav eralooduskaitseala tagab uurimisbaasi Amazonase keskmes, kus ekspertide hinnangul asub üle poole maakera eluslooduse mitmekesisusest. Looduskaitseala saab osaks Mato Grosso osariigi ja ÜRO arendusprogrammi raames loodavast elurikkuse koridorist. Peugeot’ ja ONF Amazonase madalike vihmametsade süsinikuhoidla projekti raames viidi koostöös Brasiilia institutsioonidega ellu taasmetsastamise käivitusprojekt. Tulevikku vaatava projekti siht oli pärssida kliimamuutusi, aktiveerides Amazonases „süsinikuhoidlad” – looduslikud või inimese loodud süsteemid, mis ajutiselt või püsivalt seovad rohkem süsinikku, kui toodavad. Projekti käigus istutati 2 000 000 puud, hoiti alles 7000 hektarit looduslikku metsa, taasasustati üle 50 liigi (maailmas esimene selline programm). Aastal 2001–2008 osales projekti keskkonnaharidusprogrammis 2300 õpilast, uuringutes lõi kaasa üle 150 üliõpilase.

KW Bruun Baltic/Uudistaja

 

 


   
  
  
TOIMETAJALT


 

Järel-, vastu- ja muid kajasid

Ei saa öelda, et Uudistaja tagasisidepostkast toomas1307@hot.ee just lausa lõhkemiseni pungil oleks, aga mõni kiri vahel siiski tuleb. Ütlen siin korra üldise tänu kõigile kirjutajatele, olgu nad siis kiitjad või laitjad; isikliku otsevastuse on nad kõik niigi saanud. Kiitus teeb muidugi ikka rõõmu, vigu ja mõtlematusi püüame jõudu mööda parandada ja vältida.

Viimasegi Uudistaja järel juhtis tähelepanelik lugeja tähelepanu, et tõsistest seentest limaloorikutest olid Eesti Looduse tutvustuses saanud lõbus-naljakad limakoorikud. No tuleb vahel trüki- või enamasti küll pigem näpuveakurat vigureid viskama, mis parata!

Mõnes mõttes lõbus oli ka üks teine sel nädalal tulnud kiri. Nimelt küsis lugeja minu käest vastust … ajakirja Eesti Looduse viktoriini ühele küsimusele. Pidin siis seletama, et Eesti Loodust ja Uudistajat tehakse samas toimetuses ning Uudistaja toimetaja on üksiti Eesti Looduse sõnumitoimetaja, kes päris kindlasti ei tohi antud teemal salasosinaid sosistada.

Aga veel puutusin sel nädalal kokku ühe isemoodi vastukajaga, mida tasub siinkohal ehk nimesid nimetamata valgustada, kuna olukord võib arvatavasti korduda mujalgi. Nimed jätan nimetamata sellepärast, et oleme asjaosalistega olukorra enam-vähem selgeks saanud. Nimelt avastasin ühest keskkonnauudiste portaalist täiesti juhuslikult paar kindlasti Uudistajast pärit välissõnumit autoriviitega ühele hoopis teisele portaalile. Tõesti, nupud olidki selles portaalis ilmunud – Uudistajaga samal päeval, aga seejuures ilma igasuguse viiteta Uudistajale. Järgnenud kirjavahetus näitas, et mingit pahatahtlikkust juhtunus ilmselt polnud, lihtsalt tegijate teadmatus või kogenematus sellest, kuidas teiste allikate materjale kasutatakse.

Olgu siis öeldud, et Uudistajal pole midagi selle vastu, kui meie sõnumid laiemalt levivad. Oleks ehk küll korrektne selle tarbeks ka luba küsida – kas või selleks, et teada, kellele me korda läheme, aga muidugi on alati tingimata vajalik peale algallika viidata ka sõnumi koostajale, antud juhul siis „MTÜ Loodusajakiri uudiskiri”.

Palun vabandust nendelt, kelle jaoks kuulutan praegu ülimalt elementaarseid tõdesid; needsamad kogemused kinnitavad, et miski pole meie ajal iseenesestmõistetav.

Toomas Jüriado

 

 




Jõuluaeg tuleb

  


Selle nädala alguses ilmusid välja jõulukaunistused, esialgu küll veel süütamata.

  


Ööl vastu kolmapäeva toodi Tartu Raekoja platsile juba legendiks saanud lodi Jõmmu, et teha looduskoolitust jõuludegi ajal, …


  … kolmapäeva pärastlõunal aga tänavune jõulupuu, mida töömehed eile kaharamaks ehitasid.





Ülehomme on esimene advent.



 


Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet