Kümne päeva pärast algab Kopenhaageni kliimakonverents

7.–18. detsembril Kopenhaagenis toimuva kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste kohtumise eesmärk on saavutada tuleviku tegevusi puudutav kokkulepe pärast 2012. aastat, et kliimasoojenemine püsiks 2 ºC piires. Tõenäoliselt on Kopenhaagenis keeruline jõuda kokkuleppele, kuna riikide ootused on väga erinevad ning senised läbirääkimised on kulgenud aeglaselt, mistõttu ollakse kokkuleppest endiselt kaugel. Siiski pole riigid minetanud poliitilist tahet kokku leppida, sest seda kiirustab tagant ka ajaline faktor. Nimelt lõpeb Kyoto protokolli kehtivus juba 2012. aastal.

Peamine probleem on üksmeele puudumine poliitiliselt kõige tundlikumate teemade puhul, nagu rahastamise ja kliimamuutuste mõjude leevendamise eesmärgid 2012. aasta järgsel perioodil.

Eesti toetab poliitilisel tasemel siduva kokkuleppe sõlmimist ning on üks esimestest riikidest, kes on teatanud ka peaministri osalusest Kopenhaageni kliimakonverentsil. Samuti peab Eesti oluliseks võimalikult paljude riigipeade osalemist konverentsi poliitiliste otsuste langetamisel. Eesti toetab endiselt kahepoolsete läbirääkimiste jätkamist arengumaade ja arenenud maade vahel, et paremini sihte seada ning koostöös ka nende täitmist saavutada.

Keskkonnaministeerium

Emakeelse ülikooli sünnipäev: raamatuid ja näitusi

1. detsembril 1919 alustas Tartu ülikool tegevust emakeelse ülikoolina. Täna kell 16 avatakse TÜ ajaloomuuseumis rahvusülikooli 90. aastapäeva puhul näitus „Eesti ülikool 1919–2009”.

Näitus jälgib läbi 90 aasta TÜ püüdlusi saada, olla ja jääda Eesti ülikooliks. Iga aastat iseloomustab vähemalt üks eksponaat, mis vahendab mõnda ülikoolielu eri tahku: teadust, haridustegevust, üliõpilaselu või osalust ühiskonnaelus. Näitus saab TÜ ajaloomuuseumi põhiekspositsiooni osaks ning jääb avatuks vähemalt kaheks aastaks.

Avamisel esitletakse ka aastapäevaks ilmunud raamatuid „Teaduse tegijad” (koostaja Triin Vakker), „Tartu ülikool luules” (koostaja Endel Priidel) ja „Rektor Hugo Kaho” (autor Ken Kalling). Samas kingib raamatute „Tartu ülikool luules” ja „Rektor Hugo Kaho” kirjastaja ning kollektsionäär Indrek Ilomets ajaloomuuseumile oma ülikooli seltside ja korporatsioonide teklite kogu.

Hiljuti on avatud ka paar väiksemat näitust. Nii saab TÜ kunstimuuseumis vaadata karikatuurinäitust „Ülikool naerab”. Põhiosa väljapanekust hõlmavad šaržid TÜ rektoritest, professoritest ning õppejõududest. Peale selle on näitusel karikatuure, mis aja vaimust kantuna kajastavad eri perioode ja seiku ülikooli tegevuses või iseloomustavad ülikooli olemust läbi aegade. Näha saab karikatuure ja šarže 1919. aastast kuni nüüdisajani, kokku on eksponeeritud 80 teost 14 kunstnikult. Näitus on lahti märtsi keskpaigani.

24. novembril avati TÜ botaanikaaias näitus „Eestikeelse botaanika algus ülikoolis”. Näitusel tutvustatakse rahvusülikooli algusaastate tuntumate botaanikute eestikeelseid materjale, teiste seas Teodor Lippmaalt, Edmund Spohrilt, Gustav Vilbastelt ja Jaan Pordilt. Välja on pandud eestikeelsed trükised, vanad fotod, herbaarlehed, õppe- ja teadustöö abivahendid. Ühtlasi on kajastatud toonaste botaanikaorganisatsioonide tegevust. Väljapanekut saab botaanikaaia õppeklassis vaadata kuni 6. detsembrini.

TÜ/Uudistaja

Käsil on üleeuroopaline nädal prügitekke vastu

Käesolev nädal on üleeuroopaline jäätmetekke vähendamise nädal. Eesmärk on ühendada meie kõigi jõud võitluseks prügitekke vastu, et säästa seeläbi keskkonda.

Eestis tekib kodumajapidamises ühe elaniku kohta 300–400 kilo olmejäätmeid aastas ehk ligi kilo päevas. Paraku jõuab suur osa sellest endiselt prügilatesse ning jääb kasutult seisma ja keskkonda koormama.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi tõi näiteks kilekotid: „Statistika andmetel kasutab üks inimene aastas 300 kilekotti, kokku toodetakse Euroopa Liidus üle 50 miljoni tonni plastikuid aastas. Kui harjuksime kasutama näiteks riidekotti või kilekotti mitu korda, siis õnnestuks meil seda plastikogust vähendama hakata. Seeläbi jääks alles rohkem loodusrikkusi ja keskkonda ei satuks nii palju ohtlikku prügi.”

Ka annab jäätmetekke vähendamine tunda iga inimese rahakotis, sest mida rohkem ja väiksemates kogustes on kaup pakendatud, seda kõrgem on selle hind.

Eestis korraldavad jäätmetekke vähendamise nädala raames infoüritusi keskkonnaamet ja Tallinna keskkonnaamet, Narva ja Viljandi linnavalitsus, Eesti maaülikool ja Paide ühisgümnaasium ning ühing Humana Estonia. Nädalat koordineerib keskkonnaministeerium.

Euroopa riikidest osalevad üleeuroopalise jäätmetekke vähendamise nädala projektis veel Andorra, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Portugal, Rootsi, Hispaania, Suurbritannia ja Belgia. Kokku saab sel nädalal teoks üle 2300 ettevõtte, mis kõik püüavad prügiteket vältida ja vähendada. Vaata lisaks http://www.envir.ee/jaatmenadal.

Keskkonnaministeerium

Maaülikoolis anti vanadele asjadele uus elu

26. novembril tähistas Eesti maaülikool (EMÜ) Euroopa jäätmetekke vähendamise nädalat omal moel – ülikooli hoonetest kokku toodud vanadest ja kasutuna seisnud mööblitükkidest ning muust kraamist tehti korduvkasutuse töötoas uusi asju.

Kaasa said lüüa kõik huvilised, näiteks õmmelda patju mööbliriidetükkidest või teha klaasimaali vanadele katseklaasidele. Korduvkasutuse päeva korraldasid EMÜ rohelise ülikooli algatusrühm ning EMÜ keskkonnakaitse üliõpilaste selts, toetas keskkonnaministeerium.

EMÜ

150 miljonit keskkonnahoidlikule energeetikale

Keskkonnainvesteeringute keskus teatas 23. novembril, et Eesti saab lähiajal neli elektri ja soojuse koostootmisjaama.

Need valmivad lähiaastatel Aravetel, Ilmatsalus ning Oisu ja Vinni vallas, sest just nendesse paikadesse plaanitud jaamad said KIK-st positiivse rahastusotsuse. Peale nende nelja rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi taastuvenergeetika meetmest veel 17 projekti, mis on enamjaolt mõeldud soojustorustiku renoveerimiseks.

Kokku laekus 50 taotlust, millega sooviti ehitada katlamaju ümber taastuvatele kütteallikatele, rekonstrueerida kaugküttevõrke või rajada koostootmisjaamu. Taotlustega küsitu küündis 391 miljoni Eesti kroonini, paraku on vooru eelarveks ette nähtud ainult 150 miljonit krooni.

Kuna huvi oli nii suur, teeb KIK peale 21 rahastusotsuse ka kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsused. See tähendab, et kõiki sobivaks tunnistatud ja sisulise hindamise edukalt läbinud taotlusi, mis 150 miljoni kroonise eelarve sisse ei mahtunud, rahastatakse niipea, kui leitakse riigieelarvelist raha, mille abil taotlusvooru mahtu suurendada.

Nimekiri toetust saanutest on toodud KIK kodulehel http://www.kik.ee/?op=body&id=195.

KIK

Üks võidutöödest: „Lükat”

Majavariante Tartu füüsikutele

TÜ veebil võrgupaigas http://www.ut.ee/fyysikakonkurss on vaadata TÜ füüsika instituudi juurdeehituse arhitektuurivõistlusele saadetud tööd.

Kahekümnest võistlusele saadetud kavandist valis žürii välja kolm: „Admiral”, „Lükat” (mõlema autorid Ott Kadarik ja Villem Tomiste) ja „Das Model” (Juhan Rohtla, Koit Ojaliiv, Joel Kopli ja Indrek Allmann). Kõigi kolme võidutöö preemia on 100 000 krooni. Eraldi märgiti ära ka positiivseid emotsioone pakkuvate ideekavanditena tööd „Nano” ja „Must”.

Konkursi eesmärk oli valida parim arhitektuurne lahendus TÜ füüsika instituudi õppe- ja teadushoone passiivmaja eeldustega juurdeehitusele (Riia 142). Praeguse kompleksi juurdeehitus aitaks Tartus koondada füüsika teadus- ja õppetöö ühte piirkonda. Maaomandi vaidluste tõttu pole aga veel kindel, et maja saab just sellesse paika kerkida.

TÜ/Uudistaja