Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
04. detsember 2009




NOVEMBRIST DETSEMBRISSE: ADVENT
 




Päris krõbeda külmaga alanud novembri talvekuuhoog rauges peagi: kuu teises pooles polnud ei miinuskraade ega lund ning lõpuks said EMHI ilmatargad taas kord konstateerida pikaajalise keskmisega võrreldes ligi kaks kraadi kõrgemat kuu keskmist sooja: 2,5° vs. 0,7°.

  


Sestap jäi maa külmumata, raske langetus- ja veotehnika ei pääsenud varem välja valitud kuuseiludustele ligi ning mõnigi linn, sealhulgas Tallinn, peab leppima üsna tillukese jõulupuuga.

  


Esimene advendiküünal süüdati Tartus mõneti vesistes oludes, ...

  


... aga linnarahvast kogunes Raekoja platsile rohkesti.

  


Teatmeteoste kinnitusel on adventi – kirikuaasta algust – tähistatud juba viiendast sajandist.

 

 

 

UUDISTAJA SOOVITAB



      

 

    
 



EESTI UUDISEID

 



Tõhusaimad keskkonnateod: kilekotitõrje ja laste keskkonnakasvatus

 


Kõik autasustatud said peale muude auhindade kaasa keskkonnaministeerumi sümboli – „Ilmapuu”.

 

 

1. detsembril autasustas keskkonnaministeerium järjekordse võistluse „Aasta keskkonnategu” parimaid.

Kuuendat korda vaetud kategooriates „Keskkonnategu” ja „Keskkonnateoke” esitati tänavu mõneti vähem kandidaate kui varasematel kordadel: vastavalt üheksa ja kuus.

 


Keskkonnateo auhinna võtsid vastu Anneli Ohvril ja Holger Koot.

 

Keskkonnategudest peeti kõige kaalukamaks mittetulundusühingu JCI GO KODA teavituskampaaniat „Killerkott tapab! Kasuta riidekotti!” ning määrati vabaühendusele tänavuse keskkonnateo auhind ja 50 000 krooni. Tänukirjaga tunnustati Emajõe lodjaseltsi loodushariduslike lodjaretkede korraldamise ning mittetulundusühingut Ökomeedia säästvat eluviisi propageeriva portaali Bioneer.ee loomise ja käigushoidmise eest.

 


Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg ja autasustamistseremooniat juhtinud keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Mart Soonik.

 


Kaia Ivask on rahul: Torma lasteaed pälvis tubli keskkonnakasvatustöö eest keskkonnateokese auhinna juba teist korda.

 

Keskkonnateokestest jäid üsna võrdsena sõelale kaks tegu; mõlemad said tänavuse aasta keskkonnateokese auhinna ja 10 000 krooni. Need olid Torma lasteaia Linnutaja keskkonnakasvatusprojektid ning aktsiaseltsi Ragn-Sells õppeekskursioonid sortimisjaamadesse. Tänukirjaga tõsteti esile noorteprojekti NETT („Nõnda edastame taaskasutust teieni”) keskkonnasäästliku mõtteviisi levitamise eest noorte hulgas.

 


Ecoprindi poolt võttis auhinna minister Jaanus Tamkivilt vastu Eva Peedimaa.

 

Ettevõtete tegevust vaagivale „Keskkonnategija” võistlusele saadeti seekord vaid kolm taotlust. Nagu mullugi, valiti taas laureaadiks aktsiaselts Ecoprint, seekord keskkonnahoidliku tootmisprotsessi juurutamise alakategoorias: trükikoja eluliselt vajaliku niisutussüsteemi jaoks kogutakse sademevett. Tänavuse keskkonnategija auhinna laureaat keskkonnahoidliku toote kategoorias on osaühing Paekivitoodete Tehas, kus toodetakse paekivisõelmetest paeliiva.

Uudistaja

 

  


Ants Viires (allikas: klassikaraadio.err.ee)

 

Tartu ülikooli Rahvusmõtte auhinna pälvis Ants Viires

Teisipäeval, 1. detsembril peetud eestikeelse ülikooli 90. aastapäeva aktusel tunnustati Tartu ülikooli Rahvusmõtte auhinnaga etnoloogi ja kultuuriajaloolast Ants Viirest.

„Ants Viirese teaduslikud uurimused eesti rahvakultuuri ainelistest ja vaimsetest valdkondadest kuuluvad Eesti etnoloogilise kirjanduse aarete hulka,” selgitas valikut TÜ etnoloogiaprofessor Art Leete. Kõige olulisemaks Viirese tööks peab ta Eesti rahvakultuuri ja rahvusliku mõtet ühendava koguteose „Eesti rahvakultuur” koostamist. „Ants Viires on koguteose ühe peatoimetaja ja koostajana püüdnud just selle teose kaudu juhatada lugejad avara ning kõikehaarava arusaamiseni Eesti kultuurist nii ajaloolises mõõtmes kui ka Eesti ühiskonna tänapäevasel multikultuurilisel taustal.”

Auhinna saaja valis välja 11-liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad TÜ rektor professor Alar Karis, õppeprorektor professor Birute Klaas, keemiaprofessor Mati Karelson ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja, samuti luuletaja Doris Kareva, literaat Mart Orav, kirjanik Hando Runnel, dirigent Hirvo Surva, kunstiajaloolane Sirje Helme ja eelmisel aastal Rahvusmõtte auhinna pälvinud kirjanik Ain Kaalep.

TÜ andis Rahvusmõtte auhinda välja kuuendat korda. Auhinnaga tunnustatakse inimest, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti riiklikku ja rahvuslikku eneseteadvust. Laureaat saab auhinnaks Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo” sarja 50 köidet ning klaasikunstnik Toomas Riisalu klaasist taiese.
Eelmisel viiel aastal on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu ja kirjanik Ain Kaalep.


 

  


Hiie sõbrad üheskoos: isa ja poeg Arvi ja Toivo Sepp ning mullu sama tiitli saanud Muhumaa mees Martin Kivisoo. Toivo Sepa vööl on hiie sõbra kirves.


 

Selliste toitudega pidulauda näeb harva.

 

Paluküla hiiemäe kaitsjad valiti hiie sõbraks

28. novembril Tartus Eesti kirjandusmuuseumis toimunud „Hiie väe” tunnustamissündmusel kuulutati tänavuseks hiie sõbraks perekond Sepp: isa Arvi ja poeg Toivo Sepp ning tütar Lembi Välli; tunnustuse tõi aastaid väldanud tegevus Paluküla hiiemäe kaitsel.

 


Maavalla koja vanem Ahto Kaasik köidab Arvi Sepa autasuvööd. Vasakul Toivo Sepp. Lapsepuhkusel Lembi Välli tseremoonial ei osalenud.

 

Et vältida arutut puhkekeskuse ehitust Rapla kihelkonna Paluküla hiide, on Sepad alates 2001. aastast kulutanud tuhandeid tunde asjaajamistele, uuringutele ja selgitustööle; pannud mängu isiklikke sääste ja hoidnud kokku igapäevastelt väljaminekutelt; pühendanud oma vaimujõu selleks, et Paluküla hiiemägi jääks meie ja meie järeltulijate jaoks pühapaigana alles.

Hiie sõbrad vöötati auavaldusena rahvariidevööga ning neile anti üle hiie sõbra kirves – põlismaalase väärikas töö- ja sõjariist. Siseministeerium kinkis hiie sõpradele meenetaldrikud, raamatuid ja sümboolse vihmavarju, mille Arvi Sepp oma pea kohal avas.

 


Kultuuriminister Laine Jänes „Hiie väe“ tunnustamisüritusel.

 

Austamisel osalenud kultuuriminister Laine Jänes rõhutas, et meie vaimne pärand on olulisel määral seotud looduslike pühapaikadega, ning ütles oma hiljutist Paluküla-käiku kirjeldades: „Mitte ainult mina, vaid paljud eesti inimesed on alateadlikult jätkuvalt maausku, isegi kui nad seda igapäevaselt endale ei tunnista, sest see on meil juba veres – saada jõudu loodusest.”

Eelmise aasta hiie sõber, Muhumaa hobusekasvataja ja turismitalunik Martin Kivisoo kutsus kõiki 24. aprilliks oma kodusaarele, et osaleda muinaskultuuri kohviku avamisel. Samuti on mehel plaanis rajada muinaskultuuri õpperada.

 


Ilme Pariku võidutöö: Saula Valgeallikas

 

Auhindu anti ka Maavalla koja kuvavõistluse parimatele. Võistluse peaauhinna võitis Ilme Pariku foto Saula Valgeallikast. Noorte rühmas pälvis esikoha Toomas Koitmäe kuva Helme Ohvriallikast. Täiskasvanute esikoha võitja sai autasuks 5000 krooni; laste esikoha võitja „Ussisõnade” mängu. Jagada oli ka hulk eriauhindu: ajakirjandusväljaannete aastatellimusi, Maalehe Raamatu, Päevalehe ja Asko Künnapi raamatuid, samuti Maavalla kalendreid ja looduslike pühapaikade raamatuid.

Maavalla koda/Uudistaja

 

  

Eesti teaduste akadeemia valis uue juhatuse

Eesti teaduste akadeemia (TA) seaduse kohaselt valib akadeemia üldkogu presidendi ja teised juhatuse liikmed viieks aastaks. 14. oktoobril peetud üldkogu istungil valiti teist ametiaega TA presidendiks Richard Villems. 25. novembri üldkogu istungil valiti järgmiseks ametiajaks TA juhatuse liikmed: asepresidendid – Mart Ustav ja Jüri Engelbrecht; peasekretär – Leo Mõtus; astronoomia ja füüsika osakonna juhataja – Jaak Aaviksoo; informaatika ja tehnikateaduste osakonna juhataja – Tarmo Soomere; bioloogia, geoloogia ja keemia osakonna juhataja – Ilmar Koppel; humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonna juhataja – Urmas Varblane; vabaliikmed – Ene Ergma, Ain-Elmar Kaasik, Mati Karelson, Endel Lippmaa, Enn Mellikov, Peeter Saari, Peeter Tulviste ja Enn Tõugu.

Uus juhatus asub ametisse 15. detsembril.

TA

 

  

Kui palju tohib Peipsil kala püüda

23.–27. novembrini Tartus peetud Eesti-Vene Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikomisjoni 29. istungil kooskõlastati eri kalaliikide püügimahtude riikidevaheline jaotus 2010. aastal.

Ahvena püügimaht suureneb tänavusega võrreldes 150 tonni võrra ja on 1000 tonni. Samuti suureneb 10 tonni võrra haugi püügikvoot: püüda tohib 95 tonni. Eesti jaoks väheneb kõige rohkem – 100 tonni võrra – koha kvoot ja see on nüüd 500 tonni. Koha kvooti vähendati eeskätt varude halva seisu tõttu.

Latika püügimaht on Eestil järgmisel aastal 60 tonni võrra väiksem ehk 510 tonni. Kvooti vähendati seoses suvel kokku lepitud kvoodivahetusega: vältimaks ahvena kvoodi ülepüüki 2009. aastal, vahetas Eesti Venemaaga 100 tonni ahvena kvooti 2010. aasta 90 tonni latika ja 20 tonni särje vastu. Särje püügivõimalused, 330 tonni, jäid samaks mis tänavu. Rääbist ja tinti võib püüda üksnes teadusuuringuteks.

Kalapüügikomisjon kinnitas ka järgmise aasta esimese poole püügikorralduse, mille kohaselt jääb Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kehtima võrgupüügi keeld 20. aprillist kuni 1. septembrini. Jäävabal ajal on keelatud mutnikupüük. Väikesesilmaliste nakkevõrkudega (60–80 mm) särjepüük on lubatud kaldatsoonis 15. märtsist kuni 5. maini.

Eesti kalapüügikvoote 2009. ja 2010. aastal ja Eesti kalurite saaki 1. jaanuarist 31. oktoobrini 2009 saate lähemalt uurida võrgupaigast http://www.envir.ee/1105004.

Keskkonnaministeerium

 

  

Kas terminiteadusest jõutakse ka teaduskeeleni?

Tallinna ülikoolis (TLÜ) Silva õppehoones (Narva mnt 29, ruum S-240) on täna eesti teaduskeele konverents.

Üks eesti keele arendamise strateegia eesmärke on tagada eestikeelne kõrgharidus ja kõrgkoolilõpetajate eesti keele oskuse kõrge tase ning vältida mis tahes teadusala täielikku võõrkeelestumist. Selleks vajavad kõik erialad eestikeelset õppekirjandust, oskussõnastikke ning oluliste teadustulemuste eestikeelseid üllitisi. Konverentsil on arutluse alla võetud emakeelse teaduskeelega seotud eri valdkonnad (ajalugu, IT, semiootika jne.): probleemid ja võimalikud lahendused.

Esinevad TLÜ teadusprorektor Mats Estonius, Henn Käämbre, Toivo Univer, Raivo Kalle ja Renata Sõukand, Helena Uleksin, Mati Laur, Toomas Silk, Igor Gräzin, Ülo Sõstra, Krista Kerge, Katre Väli, Marge Käsper, Tiiu Jaago, Hurmi Jürjens, Priit Parmakson, Margit Kurm ja Peep Nemvalts; järgneb arutelu.

Konverentsi korraldavad TLÜ teaduskeelekeskus ja TLÜ eesti keele ja kultuuri instituut riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2009–2013” toetusel.

TLÜ

 


Tartus oli ökomess

Tartu Näituste messikeskus korraldas 27.–29. novembril loodus- ja ökoteemalise nädalavahetuse „Elukvaliteet 2009”.
  


Messil sai maitsta ja kaasa osta mahetoitu, loodusravimeid ja -kosmeetikat ja palju muud ...

  


... ning osaleda leivateos.

  


Eesti maaülikooli letil püüdsid pilku Polli aretaja Kalju Kase uued õunasordid.

  


Muidugi oli kohal ka Loodusajakiri.

  


Killerkott, GreenStep ja Biomarket korraldasid 28. novembril riidekottide värvimise võistluse, ...

 


... samal päeval kõitis paljude uudistajate tähelepanu esimest korda ökomessil toimunud Eesti karusloomakasvatajate aretusühingu küülikute ja tšintšiljade sügisnäitus.

Uudistaja
 

  

Mis saab Suur-Pakrist

Mittetulundusühing Pakri Saarte Kogukond ja Pakri ühing teatasid sel nädalal, et allkirja tuumajaama ehitamise vastu Suur-Pakri saarele andis võrgupaigas www.eipakrituumajaamale.ee ja paberil oktoobri lõpuks 3338 inimest.

Kogutud allkirjade toel on oma pöördumised koostanud mitu organisatsiooni, kes tunnevad muret Pakri saarte saatuse pärast. Eesti saarte kogu eestseisus on edastanud pöördumise ja kokkuvõtte toetusavaldajate allkirjadest riigikogu saarte ühendusele, regionaalministrile ning majandus- ja kommunikatsiooniministrile.
Oma ühispöördumise majandus- ja kommunikatsiooniministrile ning keskkonnaministrile on teinud MTÜ Pakri Saarte Kogukond ning Rootsi vähemusrahvuse kultuurinõukogu esimees. Pöördumisest on koopiad edastatud president Toomas Hendrik Ilvesele, riigikogu esimehele Ene Ergmale ja peaminister Andrus Ansipile.

Pakri ühing ja MTÜ Pakri Saarte Kogukond on isiklikult üle andnud pöördumise ja allkirjade originaalid Eesti Energiale ning edastanud oma pöördumise koopia majandus- ja kommunikatsiooni- ning keskkonnaministeeriumile. Pöördumisest on teavitatud Paldiski linnavalitsust, Padise vallavalitsust, Eesti saarte kogu, mittetulundusühingut Eesti Looduspark ja keskkonnaametit.

Avalduste sisuga saab tutvuda võrgupaigas www.eipakrituumajaamale.ee. Vastused oma pöördumistele loodavad asjaosalised veebikeskkonda saata detsembrikuu jooksul.

MTÜ Pakri Saarte Kogukond, Pakri ühing

 

 


TASUB OSALEDA




Tiit Leito

 

Tiit Leito esitleb oma uut raamatut ka Tallinnas

Eelmises Uudistajas teatasime Hiiumaa looduse-, foto- ja kirjamehe Tiit Leito järjekordse raamatu „Olemise olekud” esitlusest Kärdlas. Nüüd tuleb raamatu esitlus ka Tallinnas: rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2) loodusõhtul esmaspäeval, 7. detsembril kell 18.

Autori kujundiküllastes ja filosoofiliselt köitvates tekstides väljendub veendumus, et looduse tasakaalu, meie olemise ilu ja armastuse kaudu kajastub kõige väärtusliku algus ning ots.

Tekstides toodud mõttekatked ja tundepildid on ennekõike luule. Raamatu kujunduses ei ole kasutatud ainult ilusaid looduspilte, vaid enamasti nende detaile, värve, lisatud on kauneid kujunduselemente. Ikka selleks, et saaksime raamatut lugedes endast ära käia ning ilul näpust kinni hoida.

Raamatu on kujundanud Kersti Tormis.

Autori kohta saab lisateavet võrgupaigast www.tiitleito.ee.



 

Omnibuss viib Pandiverre

Looduse Omnibussi selle pühapäeva, 6. detsembri sõit suundub nii Tallinnast kui ka Tartust Pandiverre ja Emumäele.

Matka pikkusega kaheksa kilomeetrit Pandivere kõrgustiku kaunitesse paikadesse, Emumäele, selle ümbrusesse ja Salla mõisa juhendab looduskaitsja Ando Kuntra.

Tallinnas rahvusraamatukogu eest väljub buss kell 9.30 (tagasi kell 17) ning sõidu hind on täiskasvanutele 150, õpilastele 100 krooni. Tartust, keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10) läheb sõiduks kell 10 (tagasi kell 17); hinnad 125 ja 75 krooni.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 (Tallinnas) 5559 1032 (Tartus) või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss

 

  


Selline hulk huvilisi ootas lodjalepääsu läinud pühapäeva keskpäeval.

 

Emajõe lodja kuivamaaprogramm

Eelmises Uudistajas teatasime, et suurt tun(nusta)tust kogunud lodi Jõmmu toimetati läinud kolmapäeval jõuluajaks Tartu Raekoja platsile.

Lodjaselts teatab, et jõululodi ootab kuni 23. detsembrini raeplatsil linnarahvast ja külalisi, lasteaia- ja koolilapsi ning täiskasvanute kollektiive lodja trümmi õdusatest jõuluaskeldustest osa saama: meisterdama jõuluehteid ja kingitusi, kuulama muinasjutte ja loenguid, nautima nukuetendusi ja kontserte, küpsetama ja mekkima piparkooke. Lodja soojas, suurt rehetuba meenutavas trümmis praksub puupliidi all tuli, praeahjust tõuseb piparkoogilõhna ja külmast saabunud külalisi ootab aurav teepada. Trümmi ekraanil saab kaasa elada lodjaseltsi laevastiku, lodi Jõmmu ja muinaslaev Turma suvistele seiklusretkedele, vaadata harivaid filme ja ajaloolisi stereofotosid.

Jõululodja programmi kuni jõuludeni saab vaadata võrgupaigast http://www.lodi.ee/. Lodjaüritusteks saab broneerida kodulehel www.lodi.ee asuva broneeringumootori kaudu. Lisainfo ja firmaürituste broneerimine jõululodja pootsmani Henri telefonil 514 7678.

 

  



Alanud on VVV matkamäng koolidele ja lasteaedadele

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus (VVV) kutsub kõiki koole ja lasteaedu osalema matkamängus.

Igale osalejale on kingituseks loodusraamat ja 15 parimale matkarühmale auhinnamatk VVV radadel koos transpordikompensatsiooniga 1000 krooni. Kuidas matkamängus osaleda ning kuidas registreerida, saab teada matkamängu kodulehelt http://www.vvvs.ee/90/.

Matkamiseks võib valida ükskõik millise kooli või lasteaia lähedal oleva matkaraja. Matka aegu võib teha ka õuesõppe tunni. Oluline on aga see, et matkast koostataks kokkuvõte, milleks võib kasutada matkal tehtud fotosid, joonistusi, kirjutisi jms. Valminud matkamängu kokkuvõte saab laadida VVV matkamängu kodulehele. Kes soovib aga koostada põhjalikumat kokkuvõtet, see võib selle edastada posti teel.

Matkamängul saab osaleda kuni 31. märtsini 2010. Matka kokkuvõte peab VVV-sse jõudma 1. aprilliks.

 


Jälle saab Tartus vaadata Matsalu filme

Matsalu 7. loodusfilmide festivali filmid on Tartu keskkonnahariduskeskuses (TKKHK, Kompanii 10) taas ekraanil teisipäeval, 8. detsembril kell 18.

Seekord on kavas Haapsalu noorte˛ürii eriauhinna saanud prantsuse re˛issööri Vincent Amouroux’ linatoes „Homo Delphinus” ning Matsalu rahvuspargi eriauhinna pälvinud Ungari re˛issööri Zoltan Töröki „Saarmamees” („Otter man”).

Sissepääs maksab 10 ja 25 krooni, Tartu loodusmaja õpilased näevad filme tasuta.


 

 

 






Tallinn sai novembris oma hundi: Pöffihundi Solarise kõrvale (autor kunstnik Simson Seakülast).

  


Raepressi kinnitusel olevat Tallinna jõuluturg Suurbritannia uudisteportaali Times Online koostatud Euroopa jõuluturgude edetabelis esimene, edasi järgnevat jõuluturud Berliinis, Kölnis, Nürnbergis ja Münchenis. Jõuluturg kestab 7. jaanuarini.

  


Jõulukaunistusi Tallinna Raekojal, ...

  


... Tartus Küütri tänaval ...

  


... ja Tartu ülikooli peahoonel.



 


Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet