Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
11. detsember 2009




DETSEMBER
 




 


Läinud nädala lõpuks olid lakkamatud sademed kergitanud Emajõe taseme tavapärasest veeseisust ligi kaks meetrit kõrgemaks. Siiski jäi see veel kümneid sentimeetreid allapoole Supilinnale uputusohtlikku nivood.


Aga kesklinna vahel on remmelgatel jalad vees ...


... ja Väike-Turu sadama paadisildadele viivad purded sihivad otsaga taevasse.


Sel nädalal on Uudistaja toimetaja pidanud paraku piirduma loodusvaatlustega läbi koduakna: mingi viirus, loodetavasti mitte kärsakandjanimeline, on temagi „rajalt maha võtnud”. Vaadata on olnud paraku vähe: maa sünkhalli taeva all ei näita vähimatki valevust, pigem tikub rohetama.
 
 


 

 

 

 

UUDISTAJA SOOVITAB



Parim kingitus igale loodusesõbrale

 
Lehed ja tähed 5. Vaim ja aeg
Toimetanud Indrek Rohtmets ja Toomas Kukk
Kujundanud Jaan Tammsaar, OÜ Piktograaf
256 lk., kõva köide

„Lehed ja tähed” on MTÜ Loodusajakiri aastaraamat, mis alustas ilmumist 2003. aastal.
Seekordses koguteoses tutvustatakse 38 suurt looduseuurijat ja mõtlejat ühiste kaante vahel.
Väljaanne on läbinisti algupärane, andes hea ülevaate teaduse arenguloost Aristotelesest Masinguni. Suur hulk Eesti teadlasi käsitlevaid peatükke on unikaalsed, sest seni on osa neid silmapaistvaid isiksusi jäänud piisava tähelepanuta.
Pildirikast teatmeteost väärtustab register. Teos on kindlasti asendamatu nii õpilase kui ka õpetaja raamaturiiulis. Raamatu 30 algupärast artiklit Eesti ja muu maailma teadlastest pärinevad meie parimatelt asjatundjatelt.
„Lehed ja tähed 5. Vaim ja aeg” on müügil hästi varustatud raamatukauplustes üle Eesti, aga kuni laupäevani ka jõulukuu raamatunädalal Eesti rahvusraamatukogus Tallinnas rahvusraamatukogu letis. Samuti saab aastaraamatut osta MTÜ Loodusajakiri Tallinna toimetuses (Endla 3) ja Eesti Looduse toimetuses (Veski 4) Tartus või tellida posti teel telefonil 610 4105 või loodusajakiri@loodusajakiri.ee. Raamatu hind toimetuses on 195 krooni, tellides lisandub postikulu 40 krooni.
Loodusajakiri
 



 

Loodusesõber: astume säästulampide ajastusse
Kuna igaüks hakkab aduma, et 100-vatised hõõgpirnid on tõepoolest turult kadumas ning peagi (2010. aastal) on läinud ka 75-vatised, siis vaatame, miks ikkagi hõõgpirne taga nutetakse. Seda teevad päris kindlasti nii tarbijad kui ka valgustipoe müüjad: osal on kahju lugemisnurka soojendavast lambist, teistel teatud disainivõimaluste kadumisest. Ent energia avastuskeskuse teadusdirektor Aare Baumer meenutab, et seda laadi olukord pole maailmas esmakordne: ligi 100 aasta eest oldi vastu ka elektri turuletulekule, mis tõrjus jõuliselt kõrvale gaasi ja gaaslahendused. Praegu on valgustipoe müüjad ja disainerid osaliselt ikka veel hõõgpirnide „lainel”. Otsime detsembrikuu Loodusesõbras selle üllatava vastuseisu põhjusi ning vaatame, millist tulevikku tõotavad meile kompaktlambid (see on täpsem nimetus kui „säästupirn”) ning LED-id.
Säästupirnide kõrval on uue numbri teine laiem teemaring loodusfotograafia. Et kalasid fotole püüda on kõvasti raskem kui kalapüük, teavad fotograafid muidugi ammu. Sa võid kala käest isegi hammustada saada, nagu juhtus näituse autori ja zooloogi Tiit Hundi kokkupuutel ümarmudilaga, ent nali naljaks: Eesti loodusmuuseumis näitusel „Eesti kalad” on näha fotosid, millest osa on pildistatud tormis ja tuules, kõikuval traallaeval, millel omakorda kõigub akvaarium ja sellesse tõstetud kala. Loodusesõbras kirjeldab Hunt, kuidas hulk aastaid sai kiirkutse peale – kui mõni kalur või uurija otsitava liigi võrgust või merelahest leidis – mööda Eestit autoga ringi kihutatud, viis-kuus akvaariumi pagasiruumis kaasa kolisemas, et vajalik kala akvaariumi ja siis fotole saada. Miks üldse pildistada meie kalu akvaariumis? Aga mõelgem korraks kas või läbipaistmatule Peipsi veele ja vastus on käes: säärases keskkonnas liigitunnuseid juba fotole ei püüa.
Loodusesõber teeb Eesti fotograafidest juttu veelgi: putukauurija Urmas Tartesele tõi suure võidu koju ühelt maailma parimalt loodusfotovõistluselt väikese lumekirbu kaasabil. Käisime ka meie autoriga koos lumeputukaid otsimas ja leidsimegi neid üllatavalt palju. Lisaks muudele lugudele jääb hääd rõõmsat jõulu ja aastavahetust soovima lugu ilutulestikust, mis annab nõu, kui kaugelt või lähedalt ja millises keskkonnas tulestiku ilu ohutult imetleda.
Helen Arusoo, Loodusesõbra peatoimetaja

       

 

    



EESTI UUDISEID



EL toel paraneb Eestis keskkonnahariduse kättesaadavus

Keskkonnaministeerium teatas läinud nädalal allkirjastatud määrusest, mis sõnastab keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamiseks mõeldud Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetuste tingimused.
Toetuse eesmärk on parandada ja ühtlustada Eestis keskkonnahariduse kättesaadavust. Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkust tuleb suurendada, et vältida keskkonnaprobleeme, kasutada loodusvarasid säästvamalt, rakendada keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid ning tagada tulevastele põlvedele hea elukeskkond.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõnul on keskkonnahariduse valdkond viimasel viiel aastal muutunud väga kiiresti üha tähtsamaks üldise säästva arengu temaatika tõttu. „Vajadus keskkonnahariduse järele on väga kiiresti suurenenud, ka selle hariduse andjaid on juurde tulnud, kuid keskkonnahariduse pakkumise võimalused on piiratud, sest olemasolev infrastruktuur ei ole võimaldanud õppe mahtu suurendada. Toetuse abil see probleem nüüd laheneb ning keskkonnahariduse kättesaadavus paraneb,” lisas Tamkivi.
Selleks, et arendada keskkonnahariduse infrastruktuuri, eraldas ERF 350 miljonit krooni ning toetust saavad taotleda keskkonnaamet, Eesti loodusmuuseum, riigimetsa majandamise keskus, kohalikud omavalitsused, kohalike omavalitsuste hallatavad asutused, kõrgkoolid või kõrgkoolide asutused, haridus- ja teadusministeeriumi hallatavad asutused, mittetulundusühingud ja sihtasutused.
Toetust saab taotleda selleks, et ehitada keskkonnaharidustegevuse vajadustele vastavaid hooneid või rajatisi, kohandada ja ümber ehitada ruume, soetada õppetegevuseks vajalikke vahendeid (mööblit, õppevahendeid ja -seadmeid), rajada õuesõppe infrastruktuuri, sh. sisustada eriotstarbeline sõiduk.
Keskkonnaministeerium
 

  



Viimased kümme aastat on olnud kõige soojemad
8. detsembril avaldas maailma meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) oma tavapärase aastalõpu ilmakokkuvõtte, mille põhjal kuulub ka lõppev aasta kümne kõige soojema aasta hulka alates 19. sajandi keskpaigast.
Esialgsete hinnangute järgi on maakera keskmine temperatuur 2009. aastal olnud 0,44 ºC ±0,11 ºC üle 14 ºC, mis on arvutatud perioodi 1961–1990 keskmiseks temperatuuriks ehk normiks. See peaks tulema aastate pingereas viiendale kohale, pingerida juhib 1998. aasta 0,58 kraadiga üle keskmise näitaja.
Samuti ületab mööduv kümmeaastak (2000–2009) soojuse poolest eelmisi (1990–1999 jne). Lõppeval aastal mõõdeti keskmisest kõrgemaid temperatuure peaaegu kõikjal, vaid Põhja-Ameerika (USA ja Kanada) oli normist jahedam. Ekstreemsete ilmanähtuste poolest polnud 2009. aasta erand: üleujutusi, põudasid, tugevaid torme, kuuma- ja külmalaineid tuli ette paljudes maakera paikades. Erakordselt soe oli sel aastal Lõuna-Aasias, Aafrika keskosas ning Austraalias.
Jääkatte ulatus Põhja-Jäämerel oli 2009. aasta suvel pindala väiksuselt kolmandal kohal: alates 1979. aastast, mil algasid satelliidimõõtmised, on jääd suviti napimalt olnud seal vaid kahel eelmisel aastal.
Esialgsete kokkuvõtete järgi peaks ka Eestis 2009. aasta olema väga soe. Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) andmeil on peaaegu kõik kuud olnud keskmisest soojemad, jahedamad on olnud vaid juuni ning oktoober.
EMHI/Keskkonnaministeerium
 

  

Eesti Looduse fotovõistlusel on joon all
Loodusajakirjal oli eile Tartus kaks olulist üritust: esitleti mittetulundusühingu aastaraamatu „Lehed ja tähed” viiendat köidet „Vaim ja aeg” (vt. rubriiki Loodusajakiri soovitab) ning jagati auhindu Eesti Looduse 10. fotovõistluse võitjatele.
Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kuke sõnul osales fotovõistlusel umbes kolmsada pildistajat, kes saatsid hinnata kokku kahe tuhande foto ringis. Tase, eriti noorte seas, on tasapisi aina tõusnud.
Siiski pidi žürii küllalt palju pilte juba enne hindamist kõrvale jätma, kuna need ei vastanud võistluse tingimustele: olid kas liiga väiksesed või vale küljepikkuste suhtega, mitmel polnud võimalik teha kindlaks pildistatud liiki. Eesti Looduse fotovõistlus eristub nimelt teistest analoogsetest konkurssidest sellega, et väärtustatakse taimede ja loomade tundmist ja fotol kujutatu peab olema liigini määratud. Näiteks maastikufotosid, olgu nad kui tahes ilusad, sel võistlusel ei hinnata. Patustati ka nõude vastu, et iga pildiga peab kaasnema kirjeldus selle kohta, mis on pildil ja kuidas pilt sündis.
Allpool väike valik auhinna saanud fotodest; täpsemalt saab lugeda ja vaadata peagi ilmuvast Eesti Looduse detsembrinumbrist.
Olgu lisatud, et Tartus oli eile veel üks oluline raamatuesitlus ja üksiti loodusfotosündmus: loodusfotograafid Arne Ader ja Urmas Tartes esitlesid Lõunakeskuse Apollo raamatupoes oma loodusfotograafia õpikut „Loodusfoto lugu ja lumm”.
Uudistaja
  

Kaido Haagen – loomafoto peaauhind

  
Villem Voormansik – taimefoto peaauhind

  
Peep Loorits – seenefoto peaauhind

  
Karl Eik Rebane – loomafoto peaauhind noorte seas

  
Mari-Liis Kirsimägi – taimefoto peaauhind noorte hulgas

  
Yyhely Hälvin – noorte seenefoto peaauhind noorte hulgas
  

Karin Reinhold – Eesti Looduse eripreemia

  
Remo Savisaar – Eesti Looduse eripreemia

  
Leane Jete Korb – noorte auhind kategoorias „Käituv loom”

  
Jaak Põder – auhind kategoorias „Käituv loom”
 

  

Soomaa rahvuspark tähistas sünnipäeva
Tänavu rahvusvahelise PAN-pargi sertifikaadi ja EDEN-tunnustustega (EDEN – European Destinations of Excellence;  vt. näiteks 19. oktoobri Uudistajast http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja294.html) pärjatud Soomaa rahvuspark sai 16-aastaseks. Soomaa sünnipäeva tähistati 4. detsembril sel moel, et esimestele Soomaa piirkonnas tegutsevatele ettevõtetele anti rahvusvahelise põlislooduse võrgustiku PAN Parks kohaliku partneri sertifikaadid.
PAN Parks’i partnerisertifikaat pole ainult kiituskiri, vaid ka pääs PAN Parks’i turismivõrgustikku, mis loob kohalikele ettevõtetele paremaid võimalusi ennast reklaamida ja toob loodetavasti juurde ka kliente.
Mõlemad tänavu saadud rahvusvahelised tunnustused tõstavad Soomaad muu hulgas esile kui loodussäästliku turismi sihtkohta. See tähendab, et peale rahvuspargi looduse ja kaitsekorralduse tunnustatakse nende partnerisertifikaatidega suurt hulka inimesi ja ettevõtteid, kes on oma tegevusega sellele ideele kaasa aidanud.
Soomaa kaitseala loodi 1993. aastal Pärnu ja Viljandi maavalitsuse määrustega vahemikus veebruarist aprillini, rahvuspark asutati sama aasta 8. detsembril.
Keskkonnaamet
 



  

Birdwatchi tulemused teada
Eesti ornitoloogiaühingus (EOÜ) on kokku võetud 3. ja 4. oktoobril toimunud traditsioonilise rahvusvahelise linnuvaatluse „Birdwatch 2009” tulemused.
Üritusest võttis osa 35 Euroopa riiki, kus korraldati üle 1800 linnuvaatlusürituse ning vaatlejad panid kahe päeva jooksul kirja ligi kolm miljonit lindu. Eestis koordineeris rahvusvahelist linnuvaatlust BirdLife International`i siinne partner EOÜ.
Kokku laekus EOÜ-le 74 vaatlusankeeti, mille koostamisel osales vähemalt 168 inimest. Ankeedi täitjad vaatlesid Eestis kokku üle 180 000 isendi 169 liigist. Linnuhuviliste indu kahandas kindlasti kehv ilm, mis teisel päeval oli koguni nii hull, et ära jäeti isegi mitu kavandatud linnuretke. Vaatlejate sõnul mõjutas ilm ka linnustikku – sel ajal tavapärane rändeliikumine oli väga nõrk.
Kõige pikemad liiginimekirjad saabusid oodatult Saaremaalt Sõrve linnujaamast (99 liiki) ja Lääne-Eestist Põõsaspealt (94 liiki). Kirja pandud isendite arvult edestas Põõsaspea aga Sõrvet – vastavalt 32 704 ja 24 729 isendit. Tavavaatlejatest kogusid parimad üle 80 liigi ja üle 10 000 loendatud isendi.
Kõige arvukamad liigid olid valgepõsk-lagle, metsvint ja viupart. Nimekirjade kõige sagedamad liigid olid seekord aga rasvatihane, hallvares, pasknäär ja ronk. Põnevamad kohatud liigid linnuvaatluspäevadel olid väikepütt, rabapistrik, lõunatirk, randkiur ja koldvint.
Tulemustega saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee. Linnuvaatluspäevade korraldamist toetasid Islandi, Norra ja Liechtensteini finantsmehhanismid Avatud Eesti fondi vahendusel ning aktsiaselts Nordic Digital.
EOÜ




JÄRELKAJA

 



Sellise koti on maalinud Eva Rosenfeldt (foto: GreenStep)

Veel kord kotikaunistajatest
Eelmises Uudistajas (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja301.html) mainisime lühidalt, et novembri lõpus Tartus peetud ökomessil „Elukvaliteet 2009” oli kohal ka tekstiilkoti vahendusega tegelev GreenStep koos kilekotivastaste Killerkoti esindajatega.
Nüüd on võimalus edastada osaühingu GreenStep esindaja Urmas Kamdroni täpsustav teade:
„Kogu päeva jooksul oli võimalik koos GreenStepi meeskonnaga valmistada endale isikupärane tekstiilkott, kaitsmaks loodust kilekottide eest. Killerkoti üks eestvedaja Holger Koot viis läbi ka seminari, kus rääkis täpsemalt kilekoti ja plasti keskkonnamõjudest. Päeva jooksul valmistasid lapsed kümneid ilusaid kotte ning kõikide vahel loosisime välja kolm auhinda: 500-kroonise Biomarketi kaupluste kinkekaardi ning kaks Leo Hickmani raamatut „Paljaks kooritud – kikivarvul mööda ökoelu takistusriba”. Kinkekaardi omanikuks sai Eva Rosenfeldt ning raamatu võitsid endale Maria Mitt ning Daniel Filippov.
Kolm parimat ökomessil kaunistatud kotti osalevad automaatselt Maalehe korraldataval konkursil. Osale sinagi tekstiilkotikaunistamise võistlusel! Loe täpsemalt http://paber.maaleht.ee/?page=Targutalita&grupp=targutalita&artikkel=3676.
Kilekoti mõjudest loodusele loe lähemalt www.greenstep.ee ning www.killerkott.org.”
Lisame, et Maalehe võistlus kestab kuni tuleva aasta 24. jaanuarini.
GreenStep OÜ/Uudistaja


 

 

 


TASUB OSALEDA






Aasta linnu õhtu
Loodusõhtu rahvusraamatukogus esmaspäeval, 14. detsembril kell 18 sisustavad ühistöös Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) ja Eesti rahvaluule arhiiv.
Kodukakule pühendatud õhtul heidetakse pilk lõppeva kakuaasta tegemistesse, kuulutatakse välja aasta linnu joonistus- ja folkloorivõistluse võitjad ning näidatakse paremaid töid. Võistluse tulemuste ning parimate joonistuste ja kakulugudega on alates 15. detsembrist võimalik tutvuda ka aasta linnu veebilehel www.eoy.ee/kodukakk.
Joonistusvõistlusele saadeti ligi 2800 tööd 15 maakonnast ja 194 koolist, lasteaiast ja huvialakeskusest. Folkloorivõistlusele laekus ligi 100 tööd 68 saatjalt.
Aasta linnu loodusõhtul esinevad ettekannetega Andres Kalamees, Eedi Lelov, Renno Nellis ja Andrus Jair EOÜ-st ning Mall Hiiemäe Eesti rahvaluule arhiivist.
Meeleoluks laulab Pille Lill, klaveril saadab Piia Paemurru.
Sissepääs õpilastele, tudengitele ja pensionäridele maksab 10, täiskasvanutele 25 krooni. Projekti „Aasta lind 2009 – kodukakk” finantseerib KIK; joonistus- ja folkloorivõistlust toetab auhindadega entsüklopeediakirjastus ja aktsiaselts Premia Tallinna Külmhoone.
Loodusõhtut saab jälgida ka internetist aadressil mms://tv.eenet.ee/looduseomnibuss.
EOÜ/Looduse Omnibuss AS.
 

  

Omnibussiga Lahemaale
Pühapäevane, 13. detsembri Looduse Omnibussi sõit lähtub nii Tallinnast kui ka Tartust ja viib Lahemaale.
Retk Oandu loodussmajja algab Altjalt ja viib külast mööda mereranda neemele ning sealt üle jõe metsa. Looduskäiku pikkusega kuus kilomeetrit Altja jõe kõrgetel kallastel juhendab ja Lahemaa lugusid räägib Anne Kurepalu. Loodusmajas saab vaadata mõnd näitust ja ajaloolist filmi.
Tallinna buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 10 (tagasi Tallinnas kell 17). Tartust keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10) lähtutakse kell 9 (tagasi Tartus kell 18). Sõidu hind mõlemast alguspunktist on täiskasvanutele (sh. tudengitele ja pensionäridele) 150, õpilastele 100 krooni; lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad kaasa tasuta.
Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 (Tallinnas), 5559 1032 (Tartus) või info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibuss
 

  

Looduseuurijate seltsis
Selle aasta viimane looduseuurijate seltsi (LUS) üldkoosolek peetakse 17. detsembril algusega kell 17.15 seltsi majas Tartus (Struve 2).
Ettekande peab Maia Kivisaar teemal „Mis tagab mikroorganismide kiire muutlikkuse?”. LUS-i sektsioonid annavad ülevaate lõppeva aasta tegevusest.
LUS
 

  

Talve huvipäev
Laupäeval, 12. detsembril kell 11–15 toimub Tartus Vanemuise 46 TÜ loodusmuuseumi talve huvipäev.
Tasuta huvipäeval, kuhu on oodatud igas vanuses huvilised, saab kuulata loengut talvelindudest, avatud on mitu õpituba (kivimite uurimine, savist loomade valmistamine, looduslikust materjalist jõulukaartide tegemine), vaadatakse sammalde ja samblike näitust, korraldatakse temaatilisi ekskursioone: „Kivimid ja mineraalid: värvid ja kristallid”, „Talikülalised linnud”, „Lemmikloomad – maod, ämblikud ja tarakanid”.
Geoloogiamuuseumis on avatud näitus „Kivide sisemine ilu II”, teise korruse fuajees näitus „Neugrundi meteoriidikraater – maailmaime koduukse ees” ning zooloogiamuuseumis näitused „Linnaloodus” ja „Putukate fotod”.
Info: www.natmuseum.ut.ee, tel. 737 6076, loodusmuuseum@ut.ee. Huvipäevi toetab KIK.
TÜ loodusmuuseum


  

 
Üks Tartu aasta teo kandidaate on tänavu ka TÜ keskkonna- ja materjalianalüüsi teaduskeskus Chemicum.

Tartu tänavuse aasta tegu
Ajaleht Postimees ja Tartu linnavalitsus kutsuvad taas kõiki tartlasi ja Tartu sõpru valima aasta tegu.
Seda saab võrgupaigas http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=0&page_id=4588 teha 18. detsembrini. Iga vastaja saab märkida vaid ühe teo – selle, mis tema arvates on kõige olulisem. Korraldajad on omalt poolt pakkunud tervelt 21 kandidaati: uusi ehitisi, ilmunud raamatuid, spordisaavutusi, kultuuri-ja majandussündmusi. Vastajal on aga vabad käed valida ka mõni võrgupaigas nimetamata kandidaat.
Hääletajate vahel loositakse välja kümme linnavalitsuse ja kümme Postimehe suveniiri.
Tartu aasta tegu on valitud alates 1998. aastast, nii et tänavu juba kaheteistkümnendat korda. Seni on austava tiitli saanud järjekorras Vanemuise kontserdimaja, Jaani kiriku tornikiivri taastamine ja kirikukellad, korvpallimeeskonna TÜ/Delta Eesti meistritiitel ja karikavõit, Aura veespordikeskus, Treffneri kooli renoveerimine, Turusild, tunnelkollektor, Jaani kiriku taastamine, hansalodi Jõmmu, Athena konverentsi- ja kultuurikeskus koos restoraniga Volga ning mullu Tartus ülikooli kliinikumi uued ravihooned Maarjamõisas.
www.tartu.ee/Uudistaja



 

  MAAILMAST


 


Soojustatud otsaseinaga maja Tallinnas Tedre tänaval.
 

Euroopa Liit: hooned energiasäästlikumaks
7. novembril Brüsselis peetud Euroopa Liidu (EL) energeetikanõukogu istungil võeti vastu otsused, mis suurendavad hoonete energiasäästlikkust ja märgistavad tulevikus kõik energiatarbimist mõjutavad tooted energiamärgistega.
Tulenevalt EL eesmärgist vähendada primaarenergia tarvet viiendiku võrra ja hoonete suurest osakaalust EL energiatarbimises võeti vastu hoonete energiatõhususe direktiivi muudatused. Kõige rohkem mõjutavad Eestit muudatused, mis puudutavad hoonete energiakasutuse tõhustamist ja väikese energiakuluga hoonete arvukuse suurendamist. Muudatuste järgi peavad EL riigid rakendama senisest ulatuslikumalt nõudeid olemasolevate hoonete ümberehitustel. Samuti näeb direktiiv ette, et liikmesriigid peavad senisest enam ehitama väikese energiakuluga hooneid. Järk-järgult on vajalik uute hoonete energiatõhusust suurendada, sest alates 2021. aastast peavad kõik ehitatavad hooned olema väikese energiakuluga.
Lähtudes EL sihist tagada toodete vaba liikumine ja parandada nende energiatõhusust, võeti vastu kehtiva energiamärgistuse direktiivi muudatusettepanekud, mille kohaselt tuleb energiatarbimisega seotud toote energiamärgistuses ja ühtses tootekirjelduses näidata energia ja muude ressursside tarbimist. Eesmärk on samamoodi kui kodumasinate puhul edaspidi tähistada energiakasutuse tõhusust näitava märgisega kõik energiatarbimist mõjutavad tooted. Juba kehtival energiamärgisel toote energiakasutuse tõhusust näitavale skaalale (A-G) lisanduvad uued energiatõhususe klassid A+, A++ ja A+++.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

 

 

 





Käes on piparkoogiaeg










Fotod on tehtud aasta tagasi Tallinnas „Piparkoogimaanial”.


 


Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012