Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA




UUDISTAJA
18. detsember  2009





Täna tõmbame 2009. aasta Uudistajatele kokkuvõttejoone alla.

Otsustasin seda teha samas maneeris nagu mullu: vähese teksti, aga see-eest rohkete piltidega. Püüan – muidugi väga subjektiivsetest arusaamadest lähtudes – valida olulisemaid viimase kaheteistkümne kuu jooksul tehtud (kroonika)fotodest ja lisan taas mõned soovid jõulumehele. Ainsad pikemad tekstid tänases Uudistajas on Loodusajakirja selle aasta viimaste väljaannete, ajakirjade Eesti Loodus ja Eesti Mets detsembrinumbrite tutvustused.

Kaks järgmist reedet on esimene jõulupüha ja uusaasta – ja siis tõesti-tõesti ei tule me teid oma sõnumitega tülitama. Aga 8. jaanuaril 2010 peaks uue aasta esimene Uudistaja taas teie e-postkasti potsatama.

Kauneid jõulupühi, meeleolukat aastavahetust ning hästi vahvat ja edukat aastat 2010!

Toomas Jüriado,

Uudistaja toimetaja






DETSEMBER



Tali tuli!

  


Vaade Go Hotel Shnelli seitsmendalt korruselt 13. detsembril: üle öö sai maa valgeks.

  


Napp see kirmeke oli, aga see-eest pikisilmi oodatud.

  


Emajõele on jõudnud esimene (14.12) …

  


… ja kolmas (16.12) pakasepäev.

  


Partide ujumisvesi tikub kitsenema piirkasinaks.






LOODUSAJAKIRI SOOVITAB





Eesti Metsa jõulunumbri peateema on erametsandus
Erametsad hõlmavad praegusel ajal meie metsadest peaaegu poole ja erametsaomanike arv küündib üle viiekümne tuhande. Metsade ja erametsaomanike hulk on väikese Eesti kohta aukartustäratav. Era- ja riigimetsamaa pindala on Eestis enam-vähem võrdne. Kui aga võrrelda metsandustegevust era- ja riigimetsades, tuleb tunnistada, et viimane on esimesest võrratult tõhusam. Kas see peab nii olema?
Eesti erametsanduses on palju probleeme, teiselt poolt areneb see jõudsalt. Eesti Metsa avaartiklites arutlevad selle üle meie erametsanduse juhtfiguurid. Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun kirjutab metsandustoetustest ja tugiisikutest, erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane Eesti erametsandusest Euroopa taustal, erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa erametsanduse ja jahinduse vahekordadest. RMK juht Aigar Kallas tutvustab reformi tulemusi RMK-s ning Eesti metsaseltsi juht Heiki Hepner Euroopa metsaseltse. Metsatööstuse esindaja Märt Riistop käsitleb globaalseid metsanduse ja kliima seoseid. Lugeja saab ülevaate hiljutistest esinduslikest metsandusüritustest: metsanduse maailmakongressist Argentinas, Baltimaade metsanduskonverentsist Lätis ja Eesti metsanduskonverentsist Tallinnas.

Ühtlasi kätkeb Eesti Metsa jõulunumber metsaloolisi kirjutisi: ajakirja Eesti Mets ning metsateenijate ühingu ligi sajandipikkusest arenguloost ja baltisaksa metsandustegelase Andreas von Löwis of Menari tegevusest. Seekordses uudiskirjanduse tutvustuses on keskendutud peamiselt erametsaomanikele mõeldud väljaannetele.

Eesti Mets
 
 

 



Eesti Loodus detsembris: hülged, gripiviirused ja lindude pildistamine

Avaloos tutvustab teenekas hülgeuurija Mart Jüssi viimaste aastate töid raadiosaatjaga hüljeste uurimisel: hülged läbivad Läänemeres tohutuid vahemaid ning suure osa ajast veedavad mitmekümne meetri sügavusel vees. Hüljeste mõju kalandusele vaatleb kalauurija Markus Vetemaa ning kihnlaste hülgelihahimu tagamaadest pajatab Mare Mätas.

Igas ajakirjanumbris võib olla ka artikkel, mis võib jääda suuremale osale lugejatest arusaamatuks. Selliseks võib pidada uue numbri kirjutist organismi vastusest gripiviirusele; kui süveneda, annab artikkel väga hea pildi viirusega nakatumisest, immuunvastusest ja muust huvitavast. Lugu täiendavad mikrofotod haiguspiltidest, näiteks pneumoonia fotol on näha “hüpereemiline hemorraagiline hüaliinmembraan neutrofiilide ja mononukleaarsete rakkude infiltraadiga”.

Detsembrinumbrist saab ülevaate Eesti Looduse kümnenda fotovõistluse parimatest töödest, poster on seekord loomafoto peaauhinna pälvinud Kaido Haagenile võidu toonud tähnikvesilikust tema loomulikus elukeskkonnas, tiigis. Fotograafia tööjuhendist saab huviline nõu lendavate lindude pildistamise kohta.

Lugemist-vaatamist väärivat on Eesti Looduses muudki: intervjuu loomaökoloogia professori Raivo Männiga keskendub inimliku ja loomaliku vahekorrale inimeses, jätkusuutlikkuse näidikulaud aitab keskkonnastatistikast aru saada, sarapuu aasta lõpulugudes vaadeldakse sarapuu mõju alustaimestikule ning sõna “sarapuu” päritolu – see sõna polegi tulnud “sarast”, vaid pigem on tegu väga vana läänemeresoome tüvega, millest tuleneb ka puunimetus “saar”.

Telli endale Eesti Loodus uueks aastaks juba täna! http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/teema3.html

MTÜ Loodusajakiri liikmesorganisatsioonide (LUS, EOÜ, PKÜ, TÜLKR, TA LKK, ELKS) liikmetele 10% hinnasoodustus!

Eesti Loodus




 
 

27 detsembril kutsub 1000. reisini jõudev Looduse Omnibuss hüvastijätule Tallinna linnahalliga.

Kell 14–18 näitavad pilte tuntud fotograafid ja musitseerib hulk muusikuid. Välja kuulutatakse juubeliaasta “Eesti looduskaitse 100” ja selle fotovõistlus “Looduse aasta foto 10”. Underi ja Viidingu luulet loeb Guido Kangur. Päeva juht on Rohke Debelakk. Piletid maksvad täiskasvanutele 100 ja õpilased 50 ning perele 200 krooni. Koolieelikud saavad sisse tasuta.

 

 





            

AASTA 2009 PILTIDES


Jaanuar

  


Algas kodukaku aasta (foto: Tarvo Valker/
http://www.eoy.ee/kodukakk).

  


Hoogsalt, aga lühikeseks ajaks Eesti turule tulnud ajakiri Geo näitas Rotermanni kaubamaja aatriumis uhket fotonäitust “Kirju planeet – Maa”.

  


12. jaanuaril peeti Tartu ülikooli ajaloomuuseumi valges saalis mitmekesisuse tippkeskuse FIBIR avaseminar (foto: Toomas Kukk).

   


Veebruar

  


1. veebruaril alustas keskkonnaamet. Keskkonnaministeeriumis olid pressikonverentsi laua taga minister Jaanus Tamkivi, kantsler Rita Annus, keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar ning tema asetäitjad Taimar Ala ja Leelo Kukk.

  


Tallinna botaanikaaias avati looduskool.

  


Kirke Kangro jääst pühvel Õnnelemb Tartu Raekoja platsil.

   


Märts

  


Koos märtsi Horisondiga ilmus astronoomia-aasta puhul lisaväljaanne “Teleskoobid eile, täna ja homme”.

  


10. märtsil läks Tartu ülikooli botaanikaaias õitsema Rivieri titaanjuur.

  


25.–29. märtsil lõid tiibeti budistliku kloostri mungad Eesti rahva muuseumi näitusemajas Ravibuda liivamandala.

   


Aprill

  


8. aprillil avati Tallinnas Kadrioru pargi muuseumis-raamatukogus “Väike kevadpühade näitus”.

  


Laiaks paisunud Emajõgi 10. aprillil.

  


Volbripäev: lilled kuningale.

   


Mai

  


Kirsiõievaht 5. mail.

  


8. mail avati RMK Ristna looduskeskuses Hiiumaal mereprügi näitus “Mere kaubamaja”.

  


Laaksaare sadama ja Piirissaare vahel hakkas sõitma tuttuus laev.

  


29.–31. maini Põlvamaal toimunud 35. teoreetilise bioloogia kevadkoolis anti järjekordne eluteaduse hoidja tiitel seeneteadlasele Kuulo Kalamehele (foto: Toomas Kukk).

   


Juuni

  


2. juunil avastas Hiiumaa loodusgiid Urve Merendi, et kuulus Kalana madal mänd on maha põletatud.

  


2. juunil tähistati Tartus teaduskeskuse Ahhaa ehituse algust.

  


Uudistaja proovis juunis järele uhiuue Orjaku muuli matkaraja Kassaris Hiiumaal.

  


Juuli

  


Alates 16. juulist pidid kõik keskkonnanõutele mittevastavad prügilad olema suletud ja jäätmeid võib edaspidi ladestada vaid nn. europrügilatesse.

  


19. juulil tähistati 70 aasta möödumist päevast, kui Suurel Munamäel avati järjekorras viies, praeguseni talitlev vaatetorn.


 
  

August

  


17.–22. augustil peeti Põlvamaal juba neljas ökofestival.

  


Tartu keskkonnahariduskeskuse eestvõttel läks Charles Darwini 200. sünniaastapäevale pühendatud projekti “Evolution MegaLab” raames käima vööttigude vaatlus (foto: Mike Dodd).

  


25. augustil möödus 70 aastat Tallinna loomaaia ametlikust avamisest. Fotol elevantide vaateplatvorm, mis avati sel suvel.

 


September

  


7. septembril avati Eesti maaülikooli spordihoone.

  


9. septembril tähistati peahoone päevaga 200 aasta möödumist Tartu ülikooli peahoone valmimisest.

  


16.–20. septembril oli Lihulas järjekordne Matsalu loodusfilmifestival.

   


Oktoober

  


6. oktoobril Tallinna lillefestivali pidulikul lõpetamisel selgus iluaed, millele publik oli andnud kõige rohkem hääli – osaühingu Maardu Linnahooldus rajatud Jaapani aed.

  


12. oktoober üllatas tartlasi selle sügise esimese lumesajuga, …

  


… 14. oktoober aga puid murdnud tormituultega.

   


23. oktoobril avas Tartu ülikool pidulikult uue moodsa õppe- ja teadushoone Chemicum.

   


November

 


Tänavused hiied sõbrad (vasakult) isa ja poeg Arvi ja Toivo Sepp ning mullu sama tiitli saanud Martin Kivisoo. Hiie sõbraks nimetati ka Arvi Sepa tütar ja Toivo õde Lembi Välli.

  


Esimene advendiküünal Tartu Raekoja platsil süüdati kerges vihmas suure rahvahulga juuresolekul (29.11).

  


Tallinnas Raekoja platsil avati samal päeval jõuluturg; Rotermanni jõuluturg alustas päev varem.

   


Detsember

 


1. detsembril emakeelse ülikooli 90. sünnipäeva tähistanud Tartu ülikool on tänavu eriti pidulikus jõuluehtes.

  


10. detsembril esitles Loodusajakiri kogumiku “Lehed ja tähed” viiendat köidet “Vaim ja aeg”.

  


15. detsembril avati Tartu ülikooli botaanikaaias aia esimese direktori professor Gottfried Albrecht Germanni mälestusmärk (autor Mati Karmin).

  

   


SOOVE JÕULUMEHELE JA MEILE ENDILE




Et ettevõtjad mõistaksid: teatud arendused hiites ja teistes pühapaikades on maausulistele niisama vastuvõetamatud kui orgia kirikus kristlastele. Fotol “arendustöö” Paluküla hiiemäel (foto:
http://maavald.ee).

  


Et kalapüügiaruandeisse ei märgitaks ainult iga kuues või seitsmes kala, nagu kinnitas suvisel looduskaitseseltsi kokkutulekul toonane Kallaste linnapea Jaak Üprus.

  


Et aasta keskkonnateo võistlusel oleks tuleval aastal jälle rohkem kandidaate. Pildil on tänavuse võitja, Killerkoti kampaania eestvedajad Anneli Ohvril ja Holger Koot.

  


Et masu saaks mööda ja Loodusajakirja väljaanded võiksid ilmuda täismahus.

  


Et teaduskeskuse Ahaa ehitushoog ei raugeks. Pildil hetk nurgakivipanekust 25. septembril.

  


Et taevased lumemöldrid tuleksid lumekahurväelastele tõhusamalt appi.

  


Head algavat toominga- (aasta puu) …

  


… ja õgija- (aasta linnu) aastat! (foto: Veljo Runnel)

   


ILUSAID JÕULE JA KAUNIST AASTAVAHETUST!




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012