Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA




UUDISTAJA I
08. jaanuar 2010


Uudistaja on jõuluvaheajalt tagasi ning soovib 3. jaanuaril klõpsitud meeleolupiltidega Tallinnast, Raekoja platsilt ja selle ümbrusest, oma lugejaile tegusat ja rõõmsatujulist jätku esimest täisnädalat lõpetavale aastale 2010!

 












Kuna eelmise Uudistaja ilmumisest on möödunud kolm nädalat, ei jää toimetajal muud üle, kui panna vahepeal kogunenud teabenuppudest ja piltidest kokku kaheosaline e-ülevaade.






MEENUTUSI JÕULULAUPÄEVAST TARTUS
 





Võimalusi labidatööks …

  


… ja kelgusõidurõõmuks.

  


Raekoja platsil kuulutatakse välja jõulurahu, …

  


… tehakse kalessisõitu ja …

  


… ja lastakse supil hea maitsta.

  


Käed-jalad tööd täis on sahameestel …

  


… ja kuusemüüjatel …

  


… ning jõuluvana on juba lõunaks näljane.

  


Õhtused vaikusehetked kadunute seltsis.

 

 

 

 

UUDISTAJA SOOVITAB



        

       

 

    



EESTI UUDISEID




Nurgake Tartu keskkonnahariduskeskuses

 

350 miljonit parandavad keskkonnahariduse kättesaadavust

Alates 14. detsembrist saab keskkonnainvesteeringute keskusest taotleda toetust keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamise projektidele. Avatud taotlusvoor kestab 26. veebruarini ning Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) on projektide rahastamiseks planeeritud 350 miljonit krooni.

Toetuste kaudu loodab riik parandada ja ühtlustada keskkonnahariduse kättesaadavust Eestis, mistõttu rahastatakse just infrastruktuuri rajamist ja arendamist. Nii on võimalik euroraha toel ehitada keskkonnaharidustegevuse vajadustele vastavaid hooneid või rajatisi, kohendada või ümber ehitada ruume, soetada sisustust ja õppevahendeid ning rajada õuesõpet toetavat infrastruktuuri. Eeldusel, et kõike eeltoodut kasutataks just keskkonnahariduse andmiseks.

Nendeks tegevusteks saavad toetust taotleda kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused, mittetulundusühingud ja sihtasutused, kõrgkoolid ja nende asutused, haridus- ja teadusministeeriumi hallatavad asutused, keskkonnaamet, Eesti loodusmuuseum ning riigimetsa majandamise keskus.

Ühele projektile antakse 600 000 kuni 60 000 000 krooni toetust ning toetuse saaja peab omalt poolt panustama vähemalt kümnendiku üldsummast.

Huvilistele korraldatakse jaanuari keskel neli teabepäeva, kus selgitatakse meetme rahastamise põhimõtteid ja tingimusi: 11.01 kell 11 Pärnu jahimeeste liidu majas (Suur-Kuke 5), 13.01 kell 12 Tartu keskkonnaameti saalis (Aleksandri 14), 15.01 kell 11 KIKi saalis (Tallinn, Narva mnt. 7A, 6. korrus) ja 18.01 kell 11 Lääne-Viru maavalitsuse saalis (Rakvere, Kreutzwaldi 5).

Teabepäeval saab osaleda tasuta, kuid kindlasti tuleb enne registreeruda. Iga koolituse eelregistreerumine lõpeb kaks päeva enne üritust. Teabepäev kestab umbes kaks-kolm tundi ning selle esitlusmaterjalid leiate alates tänasest KIKi kodulehelt www.kik.ee. Registreerumine ja lisainfo aive.haavel@kik.ee või 627 4114.

KIK

 

  

 

Pilt: 18. detsembri hommiku lumekaardilt on näha, et esimesest lumeportsust sai Eestis lõviosa Saaremaa lõunaosa; mandril oli veidigi lumisem kirdes … Allikas: EMHI

 


… ja nii olid pakasehakupäevil suusakeskustes täisrakkes lumekahurid. 

 

Kust algas tänavune lumetalv

14. detsembril järsult alanud pakaseperioodi paar esimest päeva olid üsna lumetud. Mandrile jõudsid tõsisemad lumesajud alles 20. kuupäeval. See-eest Saaremaale laadisid lumepilved tavatult rohke valge taevaanni maha juba 16.–17. detsembril.

17. detsembri hommikul mõõdeti Sõrve jaamas lume paksuseks 41 cm, mis on sealne uus detsembrikuu rekord. Eelmine lumerekord pärines aastast 1980, mil lume paksuseks mõõdeti 8. detsembril 24 cm. Absoluutne maksimaalne lumekõrgus (59 cm) mõõdeti Sõrves 2. veebruaril 1987. aastal.

Vilsandil mõõdeti 21 cm lund, detsembri maksimaalne lumepaksus on olnud 38 cm. Ruhnus oli lund 35 cm, mis on samuti detsembrikuu rekord. Siiani oli suurima paksusena kirjas 24 cm 24. detsembrist 1996. Absoluutne maksimaalne lumepaksus Ruhnul on 56 cm ja see mõõdeti 28. jaanuaril 1987.

Uue aasta alguse rekordpaks lumi tuli maha hoopis Põhja-Eestis. Nii pandi 3. jaanuaril Tallinnas Harku vaatlusjaamaski kirja uus tippmark: 62 cm; eelmine, 59 cm, oli fikseeritud 18. märtsil 1968. Jõhvis oli samal päeval 56 cm lund.

2. jaanuaril mõõdeti aga selle talve seni madalaim temperatuur: –29,5 kraadi – ja seda muidugi külmapealinnas Jõgeval.

EMHI/Loodusajakiri

 

EMHI lumekaardid järgnenud päevist:

 


23. detsember

  


28. detsember

  


4. jaanuar

  


8. jaanuar

 

  

 

Tartu ülikooli peahoonet sel aastalõpul eriti uhkeks ehtida oli mitu muudki põhjust peale jõulude. 

 

Kolm neljandikku Eesti parimatest üliõpilasteadlastest õpib Tartu ülikoolis

11. detsembril andis haridus- ja teadusministeerium Tartus välja üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2009. aasta preemiad. 59-st välja antud preemiast 46 said Tartu ülikooli üliõpilased, sealhulgas mõlemad peapreemiad.

Ühe 55 000-kroonise peapreemia sai Pille Hallast oma doktoritöö „Inimese ja šimpansi luteiniseeriva hormooni koorion gonadotropiini beeta-subühiku (LHB/CGB) geeniklaster: liigisisene varieeruvus ning noorte duplitseeritud geenide lahknemine sõsar-liikides” eest.

Teise peapreemia vääriliseks pidas ministeerium Daniele Monticelli doktoritööd „Terviklikkus ja selle jäägid: totaliseerimise ja detotaliseerimise teoreetilised protseduurid semiootikas, filosoofias ja poliitikas”. Kokku premeeris haridus- ja teadusministeerium TÜ-st 13 bakalaureuse-, 17 magistri- ja 16 doktoritööd.

Preemia vääriliseks hinnati ka seitse Tallinna tehnikaülikooli ja kaks Tallinna ülikooli teadustööd. Ühe preemia said Eesti maaülikooli, Eesti kunstiakadeemia, Eesti muusika- ja teatriakadeemia ning Tallinna tervishoiu kõrgkooli üliõpilased.

Tänavusele konkursile esitati kokku 417 teadustööd 23 kõrgkoolist, neist 133 bakalaureuse-, 168 magistri- ja 58 doktoriõppe kategoorias. Esimest korda said konkursil osaleda ka Eesti kodakondsusega või võõrsil õppivate eesti päritolu üliõpilaste tööd. Esindatud olid Genfi ülikool, Göteborgi ülikool, Ludwig-Maximiliani ülikool Münchenis, Sibeliuse akadeemia, Tampere ülikool, Nottinghami ülikool ja Warwicki ülikool.

Konkursi auhinnafond oli 950 000 krooni, millest väljastati kuni 25 000-krooniseid preemiaid ning kaks 55 000 krooni suurust valdkondade- ja tasemeteülest peapreemiat.

Laureaatide nimekirja leiate võrgupaigast http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=9753.

Tartu ülikool

 

    

Huntide tekitatud kahju oli mullu suurim

Keskkonnaamet (KA) teatas 5. jaanuaril, et menetluses on 1,2 miljoni krooni ulatuses eelmisel aastal huntide tehtud kahju hüvitamise taotlusi. Karjukahjustuste eest taotletakse hüvitust 29 000 krooni eest ja ilvese puhul 20 000 krooni eest.

Kõige rohkem tuli sügisel taotlusi Jõgeva maakonnast: 680 000 krooni jagu. Näiteks Palamuse vallas murdsid hundid septembri kahe nädala jooksul 93 lammast.

Looduskaitsebioloog Tõnu Talvi sõnul väljendab kahjutaotluste geograafiline jaotumine huntide esinemissagedust ning nende loodusliku saagi ja kariloomade kättesaadavust. „Hunt murrab seal, kus lihtsam, eriti poegade õpetamise perioodil. Samas jagab inimene loomadega sama eluruumi, mille head seisundit tippkiskjate esinemine vaid kinnitab. Inimene saab oma tegevust ja võetud vastutust mõistuse abil korraldada, metsloomal on aastatuhandete vältel väljakujunenud instinktid,” ütles Talvi.

Kiskjakahjude suurenemine peegeldab osaliselt ka inimese taandumist maapiirkondadest: traditsiooniline talumaastik, hajaasustus ja igapäevane inimtegevus maal hääbub, samal ajal üha suuremapealiseks kasvavad lambakarjad jäävad. Seetõttu peab tunduvalt paranema ka omanike vastutus ja kahjude vältimise meetmed (karjamaade vahetus, aktiivsed hirmutid, loomad lauta, võrgud uude kohta jne.). Omaniku rakendatud meetmetele pööratakse kahjutaotluste hüvitamise komisjonis kindlasti suurt tähelepanu.

Keskkonnaamet püüab kiskjate tekitatud kahjud menetleda ja välja maksta jaanuar jooksul.

2008. aastal tekitatud loomakahjude puhul rahuldati 72 hüvitamistaotlust ning kahju korvati kokku 1,8 miljoni krooni eest. Ligi poole sellest summast hõlmas rändlindude tehtud kahjude kompenseerimine ning ülejäänu kiskjate, hüljeste ning kotkaste kahjustuste hüvitamine ning kahjude vältimine.

Liigid, kelle kahjustusi ja kahju vältimist korvatakse, on Euroopa Liidu loodusdirektiivi ja linnudirektiivi järgi erilise looduskaitsetähtsusega. Eesti riigil on rahvusvaheline looduskaitsevastutus neid liike hoida ja lahendada nendega seotud probleeme.

Keskkonnaamet

 

  

 


Aasta linnul on ka tänavu veeb

Ornitoloogiaühing (EOÜ) teatas alanud punaselg- ja hallõgija aasta alguses, et kodukaku aasta eeskujul on nüüd avatud ka tänavuse aasta linnu koduleht.

Võrgupaigast www.eoy.ee/ogijad leiab lugemist ja pildimaterjali kõigi meil elavate õgijaliikide kohta, uudiseid aasta linnu projekti tegevuste ja osalusvõimaluste kohta; vaadata saab Chintis Lundgreni lustakat joonisfilmi „Hallõgija”. Õgija-aasta alguses keskendutaksegi rohkem hallõgijale ning oodatud on teated selle liigi talviste vaatluste kohta. Selleks on kodulehel lihtne ankeet.

Aasta jooksul lisandub veel mitu kaasalöömisvõimalust ning oodatud on kõigi linnuhuviliste abi, et see aasta kujuneks meeldejäävaks ja kogutud andmed annaks meile ka uusi teadmisi. Projekti „Aasta lind 2010” tegevusi rahastab KIK ja selle eestvedaja on Tarvo Valker (tarvo.valker@gmail.com).

EOÜ on aasta lindu valinud juba alates 1995. aastast. Varasemate aastate lindudega on võimalik tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee.

EOÜ

 

  

Käivitub üks Eesti suuremaid keskkonnaprojekte

Keskkonnaministeeriumi välja kuulutatud avatud riigihanke Kohtla-Järve tööstusjäätmete ja poolkoksiprügila sulgemiseks võitis Merko Ehitus, kellega ministeerium sõlmis lepingu. Ida-Virumaa suurima poolkoksimäe sulgemine maksab 323 miljonit krooni ning töid rahastab täielikult Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.

„Tegemist on Eesti ühe suurema keskkonnaprojektiga ning suurima keskkonnaministeeriumi korraldatava projektiga,” ütles ministeeriumi asekantsler Harry Liiv. Hankes osales viis pakkumust, mis kõik kvalifitseerusid. Kõige soodsama pakkumuse esitas Merko Ehitus.

Et viia ligikaudu 100 ha suurune prügilaala vastavusse keskkonnanõuetega, suletakse õlitootmise jääkide pigijärved, kujundatakse laugemaks jäätmemäe järsud nõlvad, rajatakse vettpidav kattekiht, haljastus, pinna- ja nõrgvee kogumise ja pumpamise süsteemid ning puhastusseade ja tõkkesein ümber prügila ala. Tööde käigus paigutatakse ringi ligi kuus miljonit kuupmeetrit varem ladestatud poolkoksi. Kogu poolkoksimäe ala ümbritsetakse ligi seitsme kilomeetri pikkuse pinnasesse rajatava tõkkeseinaga, mis takistab reostuse jõudmist prügilast väljapoole. Tõkkeseinaga ümbritsetud alalt kogutav pinna- ja nõrgvesi suunatakse puhastusseadmesse ja pärast puhastamist merrelasku. Projekti tulemusena ei satu keskkonda enam kahjulikke aineid.

„Kuigi selle projekti puhul on tegu keerulise ja unikaalse tehnoloogilise lahendusega, peaks varasem Sillamäe jäätmehoidla sulgemise kogemus aitama töid teha nii, et tulemus oleks igati Euroopa Liidus aktsepteeritud tasemel,” märkis Liiv.

Kohtla-Järve poolkoksiprügila sulgemistööd on kavandatud lõpetada 2013. aasta kevadeks.

Keskkonnaministeerium

 

  

 


Valminud on pargiraamat

6. jaanuaril esitleti Eesti maaülikoolis raamatut „Park on paradiis looduses ja kunstis”.

Kogumikus avaldavad pargi kohta mõtteid kunstiajaloolased ja loodusteadlased, pargi asjatundjad nii meilt kui ka mujalt maailmast. Värvitrükis 383-leheküljeline raamat on inspireeritud mullu oktoobris maaülikoolis peetud pargikonverentsist. Raamatu on andnud välja maaülikool, peatoimetajad olid professorid Mart Külvik ja Juhan Maiste.

„Pargiraamat on meie kultuuriruumis esimene käsitlus, kus pargist kõneldakse nii tema filosoofilises tähenduslikkuses, ikoonilises ulatuvuses kui ka looduse mitmekülgsuses,” ütlesid Külvik ja Maiste. „Park on paradiis ja oaas kõrbeliivas ja meie hingemaastikus, mida täna üha enam vajame. Vanad rahvad ja küpsed kultuurid peavad parki üheks olulisemaks kultuuriallikaks.

Eestis on park veel paljuski avastamata maa, sõnum kusagilt kaugelt, mida tundma õppides kohtume omaenese minaga. Küsimuse kaudu – kas ja mis võiks olla soomeugrilase park – astume  üle ühe ühest nähtamatust piirist oma ja võõra vahel.”

EMÜ

 

    

Raamat keiserliku Tartu ülikooli keemikutest ja rohuteadlastest

17. detsembril esitleti Tartus raamatut „Chemistry and Pharmacy at the University of Tartu/Dorpat/Yurjev”. Teos annab ülevaate kõigist 28 keemia ja farmaatsia õppejõust, kes töötasid Tsaari-Venemaa aegses TÜ-s 19. sajandil ning 20. sajandi alguses.

Keemias ja farmaatsias saavutati TÜ-s sellel ajajärgul silmapaistvaid tulemusi ning paljud siinsed õppejõud pälvisid omal alal maailmas rohkelt tunnustust. Carl Schmidti ja Georg Dragendorffi juhatusel kujunes TÜ silmapaistvaks valdkonna õppe- ja teadustöö keskuseks ning oli peale Venemaa tuntud ka mitmes Lääne-Euroopa riigis. Ka ainuke TÜ-st võrsunud Nobeli preemia laureaat Wilhelm Ostwald oli keemik.

Peale õppejõudude lühielulugude on raamatus avaldatud ka nimistu kõigist nende publitseeritud teadustöödest.

Ingliskeelse raamatu autorid on TÜ keemia emeriitprofessor Vello Past, keemia emeriitdotsent Tullio Ilomets ning varalahkunud ajaloolane Hain Tankler.


 

  

Õpilaste piltidest sai kokku märgalakalender koolidele

21. detsembril esitleti Tartu Raekoja platsil jõululodja trümmis märgalateemalist koolikalendrit, mis on valminud õpilaste foto- ja joonistusvõistluse „Märka märgalasid” võidutöödest.

2009. aasta kevadest sügiseni väldanud foto- ja joonistusvõistluse „Märka märgalasid” korraldasid samal ajal Eestis ja Lätis vastavalt Peipsi koostöökeskus ja Kemeri rahvuspark. Kummagi riigi 12 parima võistlustöö põhjal valmis lõbus kaheaastane lastele ja noortele mõeldud seinakalender. Eestis kingitakse koolikalender igale Tartu-, Põlva-, Võru- ja Valgamaa koolile ja lasteaiale.

Eesti-Läti koostööprojekti toetab Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti-Läti programmi raames ja keskkonnainvesteeringute keskus.

Peipsi koostöökeskus

 

  

 

Ott Pärna, Sirli Sipp Kulli ja Madis Metsis lepingu allakirjutamisel (Foto: Eesti arengufond)

 

Arengufond investeerib unikaalsesse biotehnoloogia rakendusse keskkonnaseires

Eesti arengufond investeerib uudset keskkondade mikrobioloogilise testimise platvormi arendavasse firmasse BiotaP 13,1 miljonit krooni.

Tallinna tehnikülikooli (TTÜ) professorite Madis Metsise ja Toomas Neumani asutatud osaühing alustas tehnoloogia aluseks olevaid rakendusuuringuid EAS-i toel juba kolm aastat tagasi. Koostöös TTÜ ja TÜ teadlastega rakendab BiotaP praegu seda meetodit Eesti loodusmaastike seisundi hindamisel, milleks on loodud arvutimudel 10 000 mikroobiliigi esinemissageduse põhjal. „Meie uurimismeetod põhineb metagenoomi analüüsil, millega määratakse keskkonnas elutsevate mikroorganismide genoomide summa. Need organismid lihtsalt ei kasva labori tingimustes ja seepärast oleme nüüd selle probleemi kõrvale jätnud ja loobunud nende kasvatamisest, uurides geneetilist materjali otse vastavatest keskkondadest võetud proovides,” selgitab Toomas Neuman, kes usub, et sellest tehnoloogiast võiks olla abi ka globaalsete kliimamuutuste hindamisel ja tuleviku arengustsenaariumite kuvamisel.

Arengufondi investeeringute eksperdi Indrek Kelderi sõnul on BiotaP hea näide teaduse ja äri ühendamise võimalikkuse ja vajalikkuse kohta. „Kogu maailmas ainulaadset metagenoomsel analüüsil baseeruvat tehnoloogiat väljatöötav BiotaP OÜ pakub atraktiivset lahendust avaliku ja erasektori uurimisasutustele, järelevalveorganisatsioonidele, aga ka tööstusele. BiotaPi kliendid on potentsiaalselt kõik, kes tegelevad keskkonnaseisundi jälgimisega ning vajavad seni kasutatud katseklaasimeetodist täpsemat, kiiremat ja ka odavamat lahendust oma probleemide lahendamiseks.”

„Rakendusi on mitmeid, alates tavapärastest põllumeestele vajalikest põllumulla testidest, kuni muude, mitte nii tavapäraste inimtegevuse mõju uuringuteni, näiteks et selgitada välja tuulegeneraatorite vibratsiooni mõju piirkonna mullas elavatele kooslustele jne.” avab arengufondi ekspert BiotaP OÜ ärivõimalusi. Pikemas perspektiivis saab uut meetodit kasutada ka õhu, vee ning isegi toidu proovide tegemiseks, samuti proovide analüüsiks meditsiini vallas.

Sõltumatu erasektori kaasinvestor firmas on Sirli Sipp Kulli, kellega investeeritakse samadel tingimustel.

Eesti arengufondi on riigikogu ellu kutsunud selleks, et teha tulevikuseiret ja investeerida uut moodi mõtlevatesse ambitsioonikatesse Eesti tehnoloogiaettevõtetesse. Osaühing BiotaP on kuues ettevõte arengufondi investeerimisportfellis. Kohaliku riskikapitalituru elavdamiseks otsib arengufond projektidesse alati ühe või mitu kaasinvestorit, kellega mahutatakse ettevõtetesse kapitali võrdsetel tingimustel.

Eesti arengufond


Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012