Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA




UUDISTAJA  II
08. jaanuar 2010



UUDISTAJA SOOVITAB




        
        
    
 


VEEL EESTI UUDISEID

 



Tartu lennujaama igapäevaelu: peagi väljub lennuk Stockholmi.

 


Tartu lennujaam 27. detsembril, päev enne aasta teo tiitli väljakuulutamist.


Tartlastele meeldivad rahvusvahelised lennuvõimalused

Tartu linnavalitsuse ja ajalehe Postimees ühisel juba kaheteistkümnendat korda peetud võistlusel “Aasta tegu” hääletati 2009. aasta tähelepanuväärseimaks teoks linnas rahvusvahelise lennuliikluse taastamine Tartus. Võitja sai auhinnaks Ivar Feldmanni sepistatud linnukuju, mis anti üle Tartu lennujaamale.

Kokku anti aasta teo valimisel 4296 häält; ligi pooled neist pälvis lennuliiklus. Peale võitja toodi välja veel kümme tartlastele enam imponeerinud tegu või saavutust, teiste seas näiteks kirjandusfestivali Prima Vista uus tase, laulupeotule viimise algatus “TuleTulemine”, maaülikooli spordihoone ning ülikooli keskkonna- ja materjalianalüüsi teaduskeskuse Chemicum valmimine, aga ka rohkesti poleemikat tekitanud Vabadussild. Kõik need teod said linnavalitsuse ja Postimehe ühise aukirja ning Tartu linnavalitsuse ja kirjastuse Ilmamaa ühiselt välja antud raamatu “Kõne Tartu linnast”.

Tartu linnavalitsus/Uudistaja

 

  

Bioloogiaõpetajad on kogunenud Tartusse

Tartu ülikooli õppehoones Vanemuise 46 jätkub täna Eesti bioloogiaõpetajate konverents “Bioloogia areneval haridusmaastikul”.

Eile, konverentsi esimesel päeval, oli “Ülikooli päev – teadlaselt õpetajale”. Hans Trass rääkis kadunud professor Viktor Masingust, elurikkuse teemadel võtsid sõna Martin Zobel ja Mati Martin, uurimuslikust õppest kõnelesid Margus Pedaste ja Mart Laanpere. Õhtupoolel toimunud Eesti bioloogiaõpetajate ühingu (EBÜ) üldkoosolekul muudeti ka ühingu põhikirja ja valiti auliikmeid.

Konverentsi tänase päeva teema on “Koolide ja koostööpartnerite päev – õpetajalt & koostööpartnerilt õpetajale”. Kõnelejaiks on Erast Parmasto, Ivar Puura, Maris Kivistik, Helle Kont ja Külli Kalamees-Pani, sõna saavad õpetajad. Peale selle tutvustatakse firmasid ja müüakse kirjandust. Päev lõpeb klubiõhtuga Miina Härma gümnaasiumis.

Homne teema “Looduskeskuste päev – looduskeskuselt koolile” tähendab hommikust väljasõitu looduskeskustesse (Emajõe Suursoo keskus, Palupõhja looduskool ja Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse matkarajad).

EBÜ/Uudistaja

 

    

Kakuaasta kajasid

Eesti ornitoloogiaühingu kodulehelt saab võrgupaigast http://www.eoy.ee/kodukakk/joonistusvoistlus vaadata mulluse aasta linnu joonistusvõistluse, aadressilt http://www.eoy.ee/kodukakk/folkloor/ aga folkloorivõistluse parimaid töid.

EOÜ

 

  

 


Tosin Samblasõpra

Võrgupaigast http://www.botany.ut.ee/bruoloogia/ leiab brüoloogide ehk samblateadlaste ajakirja Samblasõber 12. numbri.

Ajakiri on ilmunud üks kord aastas alates 1998. aastast.


 

  


Kunstiakadeemia vabade kunstide I kursuse taies “Tintoretto talvepuhkus”.

 


Tartumaa Jaago käsitöötalu Talvise-pere unistuste õhupall.

 


Selle töö on autorikollektiiv nimetanud „All you need is food”.

 


Uskuge: ka need Külli Kõivu sooja mere karbid on piparkoogid.

 


Selle kaardiga ei maksa ümbermaailmareisile minna (autorid: Ivika ja Tarmo Luisk).

 

Piparkoogine reis ümber maailma

18. detsembrist 3. jaanuarini oli Tallinnas Pärnu maantee disaini- ja arhitektuurigaleriis juba neljandat korda näitus “PiparkoogiMaania”; seekordne väljapanek kandis alapealkirja “Ümbermaailmareis”.

Fantaasiaküllaste töödega esines üle saja loovisiku Eestist ja Soomest: kunstnikke, arhitekte, disainereid, keraamikuid. Vaimukate ideede kõrval oli seekord oma osa ka tehnikasaavutustel. Kui LED-lampidest silmadega piparkoogimaskid hakkasid silma küllap igale näitusevaatajale, siis arvatavasti ei osatud erilist tähelepanu pöörata pisikestele mänguasjadele-liiklusvahendeile, mida tänu laserlõiketehnikas valmistatud tibatillukestele, aga täpsetele detailidele oli võimalik tõesti ka veeretada.

Peale põhinäituse toimus “Kooli-PiparkoogiMaania” ja näituse fotovõistlus. Kuni 31. jaanuarini on lastemuuseumis (Kotzebue 16) avatud “Mini-PiparkoogiMaania”.

Uudistaja/www.piparkoogimaania.ee

 

  

 

Tartu mudilaste näputöönäiteid

 









Taaskasutusmaterjalidest jõuluinglid

Tartu Raekoja platsi jõulurüüs oli tänavu mõndagi uudset. Eelmise Eesti Looduse sõnumeis mainisime platsile toodud lotja Jõmmu, omalaadsed olid ka viie Põhjamaa jõulupuud.

Aga 1. detsembril tuli Raekoja platsi vaateaknaid kaunistama umbes 500 väikest tartlast: kohvikute ja poodide aknaile paigutati omatehtud jõuluinglid taaskasutatud materjalidest. Kõik vaateaknaid kaunistanud lasteaiarühmad said linnalt kingiks kommikoti.

Uudistaja/Tartu linnavalitsus


 

 

 


TASUB OSALEDA





Taas loendatakse taliparte

Käes on järjekordne kesktalvine veelinnuloendus. Aastal 2010 on valitud loenduse keskseteks kuupäevadeks 16.–17. jaanuar. Nii nagu varasematel aastatel lähevad kirja ka kõik jaanuaris tehtud vaatlused, kuna kõikidel vaatlejatel ei pruugi keskne nädalavahetus vaba olla.

Loendusmaterjalid (ankeedid, vaatlussektorid) leiab ornitoloogiaühingu kodulehelt www.eoy.ee projekti “Kesktalvine veelinnuloendus” alt. Samas on vaadatav ka 2009. aasta aruanne ning Wetlands Internationali värske ringkiri http://www.eoy.ee/projektid/tvl/IWCDec09.pdf.

Samal ajal ja samade kesksete kuupäevadega (16.–17. jaanuar) toimub rahvusvaheline luikede loendus. Erilise tähelepanu all on laululuik ning väikeluik. Kuna 2010. aasta on meie rahvuslik luigeseire aasta, siis ei maksa unustada ka meil kõige arvukamalt talvituvat kühmnokk-luike. Wetlands Internationali luikede uurimisrühma ringkirjast http://www.eoy.ee/projektid/luik/SWANCENSUS_2010.pdf leiate juhendmaterjali loenduse läbiviimiseks.

Loenduse koordinaator Leho Luigujõe ootab vaatlustulemusi elektrooniliselt (leho.luigujoe@emu.ee) või postiga (EOÜ, Talvituvad veelinnud, pk.227, Tartu 51002).

Linnuhuviliste arvutilist

  

 

Omnibussiga lumme, loodusõhtul karstimaale

Looduse Omnibuss ei lase ennast lumerohkusest segada: laupäeval sõidetakse Neerutisse, pühapäeval Soomaale.

Homme, 9. jaanuaril saab Neeruti mägedesse ja Pariisi. Seal on võimalik suusatada, kelgutada, sumbata lumes ning jäädvustada ümbritsevat ilu nii mällu kui ka pildile. Matka juhendab loodusfotograaf ja oma mees Pariisis Andres Seepõld. Fotoaparaadid, suusad, kelgud kaasa. Lisatasu eest on võimalus laenutada suuski, süüa sooja suppi ning käia ka saunas.
Retk algab rahvusraamatukogu eest kell 10 (tagasi Tallinnas kell 19) ja maksab täiskasvanutele (sh tudengitele ja pensionäridele) 150, õpilastele 100 krooni; lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad kaasa tasuta.

Pühapäeval, 10. jaanuaril on võimalus teha koos Aivar Ruukeliga kolmetunnine räätsamatk Saarisoolt Kuresoole või liikuda bussiga ja jalgsi neis Soomaa paigus, kuhu pääseb. Saarisool tehakse lõket ja teed, võileib olgu omal kaasas.

Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9 (tagasi kell 19); sõidu hind koos räätsamatkaga on 250 või 150, koos räätsamatkaga 175 või 100 krooni.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Loodusõhtu rahvusraamatukogus esmaspäeval, 11. jaanuaril kell 18 kannab nime “Karstist killustikuks – Kadi Alatalu filmiõhtu”.

Laulavad Sirje ja Väino Puura, klaveril saadab Maia Moik, legendaarse karstiuurija Ülo Heinsalu õde. Õhtu tõsisemas osas näeb Kadi Alatalu filmi “Karstist killustikuks. Nabala juhtum”. Teemat laiendavad Nõiakaevu peremees Ants Talioja, kartograaf Heiki Potter ning geoloogid Rein Einasto ja Anto Raukas.

Sissepääs õpilastele, tudengitele ja pensionäridele 10, täiskasvanutele 25 krooni.

Loodusõhtut saab jälgida ka internetist aadressilt: mms://tv.eenet.ee/looduseomnibuss.

Looduse Omnibuss


 

Matsalu festivali filmid Tartus

Uuel aastalgi näitab Tartu keskkonnahariduskeskus Matsalu 7. loodusfilmide festivali põnevamaid filme.

Eeloleval teisipäeval, 12. jaanuaril kell 18 on ekraanil Saksamaa reissööri Jan Hafti filmid “Mets I–II/Mythos Wald I–II”, mis pälvisid festivali parima operaatoritöö preemia kategoorias “Loodus”, ning Hafti kaasmaalase Oliver Goetzli “Venemaa loodus – Uural/Wildes Russland – Der Ural”, samas kategoorias parima reii auhinna võitnud linateos.

Piletid maksavad 10 ja 25 krooni; Tartu loodusmaja õpilased saavad sisse tasuta.

TKKHK

  

 

Õppima õpetajate majja

Tallinna õpetajate majas (TÕM, Raekoja plats 14) jätkuvad põnevad huvikursused.

Nii algas eile sufi tantsu kursus, peagi algavatest kursustest mainime veebilehtede loomist (16.01), keraamika töötuba (20.01), aiakujundust edasijõudnutele ja fotokursust edasijõudnutele (mõlemad 1.02), kodukujundaja ABC algajatele (2.02) ja edasijõudnutele (4.02), aiaplaanide (10.02) ja aiastiilide joonistamist (11.02), joogakursusi (1. ja 2.03) ning 3D aiaplaane arvutis (9.03). Kõigi koolituste loend on võrgupaigas http://www.opetajatemaja.ee/?mod=kursused&mid=137&&st=red&h=92d9, lisainfo ja registreerimine veebilehel www.opetajatemaja.ee või telefonil 644 4044.

TÕM

  

 


Loodusmängude võistluse tähtaeg on lähedal

Tartu keskkonnahariduse keskus (TKKHK) tuletab meelde, et peagi on viimane aeg saata ära loodusmängude loomise võitluse tööd: konkurss lõpeb 15.jaanuar.

TKKHK korraldab seda võitlust koostöös Peipsi koostöö keskuse ja keskkonnaametiga. Oodatud on lõbusad ja õpetlikud loodusmängud, mis aitaksid tundma õppida märgalade elustikku, õpetaksid looduses liikumist või propageeriksid loodushoidu. Loodav mäng võib kirjeldada ja tutvustada märgalasid või pöörata tähelepanu inimese seotusele loodusega.

Korraldajate kinnitusel peaks loodav mäng olema “lõbus ja põnev, inim- või mõttejõul kaasaskantav, koostööle kutsuv ja vägivallavaba, seltskonna-, laua-, põranda- või muud tüüpi mäng”.

Võitlusele tuleb esitada mängu prototüüp (st. ise valmis tehtud mäng), sh. mänguvahendid, kui mängujuhend neid ette näeb; mängu nimi ja -juhend (sh. mänguks kuluv aeg, mängijate arv jne.); kasutatud allikate loetelu ning kinnises ümbrikus täpsem info mängu koostaja(te) kohta.

Osalema on oodatud igas eas looduse- ja mängusõbrad. Vanusepiire ei ole, kuid laekunud töid hinnatakse kahes kategoorias: kuni 16-aastased ning 16-aastased ja vanemad.

Ühe auhinnana trükitakse parim mäng trükikojas ning võitja saab ka oma mängu trükitud versiooni (kui tegu on trükitava mänguga). Peale muude auhindade pannakse välja tuntud Hasbro lauamänge, nendega toetab kauplus XS Mänguasjad.

Konkurss toimub Eesti-Läti koostööprojekti “Tagasi loodusesse” raames, mida toetab Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti-Läti programmi vahendusel ja KIK.

Täpsem info TKKHK kodulehelt http://www.teec.ee/?nodeid=256&lang=et&articleid=1015.

TKKHK

  



Enn Lumet näituse avamisel (foto: Eeva Kumberg) 


Eesti Looduse kunstilise toimetaja lillefotod Elvas
Eile avati Elva raudteejaamas-matkakeskuses Enn Lumeti fotonäitus “Õied lähivaates”.
Enn Lumet töötas üle kolmekümne aasta ajakirja Eesti Loodus kunstilise toimetajana ja teeb ajakirjale kaastööd siiani. Loodusfotograafiaga on ta asjaarmastajana tegelenud samuti rohkem kui 30 aastat. Tänavu augustis saab tagasihoidlik, praegu pensionipõlve pidav looduse-ja fotokunstisõber 75-aastaseks.

Sel puhul ongi ta kokku pannud 27 fotost koosnev makrovõtete näituse kodukoha taimedest.
Väljapaneku teeb eriliseks tõsiasi, et tänapäeva digiajastule vaatamata on kõik fotod pildistatud eaka fotoaparaadiga Zenit.

Kuni 22.veebruarini avatud näitusele Elva matkakeskuses järgnevad väljapanekud Tartu ülikooli kliinikumis ja seejärel Rapla kultuurikeskuse Rütmani kunstigaleriis. Nii teeb loodusemees kummarduse kõigile, kes on teda õpetanud ja toetanud.

Enn Lumeti näitus valmis Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupi toetusel.

Uudistaja

 
 



Inimkehade näitus kestab veel viis nädalat

“Bodies Revealed – Enneolematu ja tõeline” on Tallinnas Solarise keskuse keldrikorrusel vaadata kuni 14. veebruarini.

Näitusel eksponeeritakse tõelisi inimkehasid, mis on säilitatud uudsel meetodil.
Näitusekülalised saavad vaadata inimorganismi, elundeid, anatoomiat ning nende keerulist ülesehitust.

Vt. http://bodies.fbi.ee

Uudistaja


 

MAAILMAST



Kaks liiki IUCN valikust: viigerhüljes ... (foto: Christian Lydersen/IUCN)

 


... ja harilik meriroosahven (foto: Nemos Great Uncle/IUCN)

 

Keskkonnahoiu lipulaevad

Ootuspäraselt tagasihoidlike tulemustega lõppenud Kopenhaageni tippkohtumise aegu avaldas maailma looduskaitseliit IUCN raporti “Liigid ja kliimamuutus”. Selles keskendutakse kümnele liigile, kelle saatus peegeldavat eriti kujukalt kliimamuutuste mõju elupaikadele ja nende asukatele.

Tegemist ei ole kõige ohustatumate liikidega, aga neid mõjutab lai spekter kliimast tulenevaid keskkonnamuutusi alates merejää sulamisest ja lõpetades randade erosiooniga. Merekaitseorganisatsiooni OMCAR veebilt võrgupaigast http://omcar.org/NewsFact.aspx?tid=5 saab huviline piltide ja videomaterjaliga kokkuvõttest uurida, mis põhjusel valiti nö. kliimamuutuse lipulaev-liikideks just viigerhüljes, valgevaal, keiserpingviin, meriroosahven, harunev aaloe, lõhe, polaarrebane, nahkkilpkonn, koaala ja korallid.

IUCN/OMCAR

 
 

Euroopa noored ei tea, milline mõju on neil keskkonnale

Turundusagentuuri Drum&Louder aastalõpu pressiteatest selgub, et Euroopa noortes tekitavad keskkonnaga seotud vastukäivad sõnumid segadust ja nad on keskkonnakaitse suhtes ükskõiksed. Seda näitas Sony Euroopa esinduse 2009. aasta juulis tellitud uuring.

Uuringus osales 5000 11–16-aastast noort Suurbritanniast, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast ja Hispaaniast. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, kuidas Sony saaks kaasa aidata laste motiveerimisele ja mobiliseerimisele meie planeedi kaitsmise nimel seoses firma sihiga kaitsta keskkonda “järgmise põlvkonna nimel“.

Tulemustest selgus, et 60% lastest üle Euroopa arvab, et keskkonda puudutavad sõnumid on vastukäivad ja panevad lapsi keskkonnakaitse valdkonnas abitult ja ükskõikselt tundma; et veerand Euroopa lastest ei tea, kuidas keskkonnaprobleemide lahendamises kaasa lüüa ja ei mõista, milline mõju nende tegevusel võiks olla ning et noored eurooplased peavad suurfirmasid ja valitsusi võrdselt vastutavaks keskkonnakaitsega seotud küsimuste käsilevõtmise eest.

Nii ÜRO keskkonnaprogrammi tegevdirektor Achim Steiner kui Sony Euroopa esinduse vastutav asepresident Serge Foucher on uuringu tulemusi kommenteerides viidanud vajadusele noori viivitamatult keskkonnaprobleemide lahendamisse kaasata.

Sony/Drum&Louder OÜ

 

  


 

Unikaalsed linnuhääleplaadid

Saksamaa muusikakirjastus Ample on üllitanud kaks heliplaati röövlinnuhäältega.

Linnusõbrad teavad hästi, et kui tavapäraste laululinnulauludega helikandjaid pole teab mis keeruline hankida, siis teiste linnurühmade häälitsuste salvestajaid-väljaandjaid on hoopis napimalt. Ja ilmselt kõige raskem on leida just röövlinnuhääli.

Kõnealustel plaatidel on kokku 45 pistriku- ja 58 muu röövlinnuliigi hääli, kokku 311 salvestust kogupikkusega 156 minutit. Esindatud on viie maailmajao liigid, seal hulgas haruldasi ja väheuuritud tiivulisi. Komplekti täiendab raamatuke saksa-, inglis- ja prantsuskeelse taustateabega.

Komplekti kirjastusehind on 17.95 eurot. Vt. www.ample.de.

Uudistaja



 

 

KIIRKOMMENTAAR




Sissesoolatud haljasalad

Pakane ja kumeuputus tulid kui karistus kliimasoojenemisvaidluste eest Kopenhaagenis ning lõpetasid meedias ilma ülekuumenemise jutud. Ja muidugi teeb selle karistuse eriti karmiks majandusauk. Kui selleks veel kuidagi raha leitakse, et lund soolata ja hange lükata, siis äraveoga on asi hoopis nirum. Sestap olen jõudnud juba mitmel pool olla tunnistajaks, kuidas usinad kopad kergitavad parkide või haljasalade naabrusse vaalu kogutud lume otse üle kõnnitee just parki või haljasalale, nii et kevadeks võib sinna sigineda aukartusäratav kloriidikogus. Karta võib, et tulevasele rohelusele, mis linnaoludes igasuguse muu saaste ja häirimise tõttu niigi stressis, see just soodsalt ei mõju. Päris kahju, et meie kliimavöötmes ei kasva soolalembeseid puid, näiteks saksauule: need oleksid kasinais oludes teeäärte haljastuseks hädavajalikud.

Toomas Jüriado




MÖÖDAKÕNNI  PILDIKLÕPSE 



Tartu Raekoja platsi kaunistuste seas oli sel aastal ka viis Põhjamaade kuusekest, ehitud väidetavasti igale maale omases stiilis. Kolleeg märkas aga nende juures naljakat sümboolset vihjet. Ühes kuuserea servas seisid kõrvuti Islandi ja Norra jõulupuud: ootamatult vaeseks jäänud saareriigi kuuseke pisike ja vildakas, vaid lipud küljes; rikka Norra esindaja seevastu pikim ja tüsedaim, rohked kaunistused üll.

 

  

Jõulutagused eikellegiteed Tartu Toometagusel …

  


… ja Annelinnas …

  


… olid vaid kasin sissejuhatus uusaastahaku lume- …

  


… ja purikapillerkaarile Tallinnas




 


Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012