UUDISTAJA
15. jaanuar 2010
JAANUAR
Maanteeamet hoiatas eile, et „suvalises kohas mere või muu veekogu jääle autoga sõitmine on ülimalt ohtlik ja võib lõppeda traagiliselt”. Ühtegi jääteed amet sel talvel avanud pole ning kas või millal neid mandri ja Lääne-Eesti saarte vahel võimalik avada on, ei oska praegu keegi ennustada: „Vaatamata sellele, et külmaperiood on kestnud kaua, ei ole tingimused jääteede rajamiseks soodsad. Nõutud minimaalne jää paksus on paiguti küll saavutatud, kuid jääl on paks lumekiht, mis takistab külma ligipääsu ja ei lase jääl edasi pakseneda. Takistuseks on ka lume- ja jääkihi vahel olev vesi. Samuti on jää kohati urbne, esineb jääpanku ja rüsijääd. Kõik see takistab jäätee rajamist.”
Hiidlastel talviseid muresid jätkub: vanad elektrivõrgud ei pea vastu, ebasoodne tuul ja sellest tulenev madal veeseis on mitu korda takistanud laevaliiklust.
Eks igaüks tea isegi, et lumelisa pole see nädal eriti toonud. Seda kinnitavad ka EMHI vaatluskokkuvõtted:
11. jaanuari …
… ja 14. jaanuari hommikusi lumekaarte võrreldes võib näha, et valge kiht on suuremas jaos Eestist hoopis veidi õhemaks vajunud.
Siiski ei maksaks lumekoristusriistu veel pikalt jõude jätta.
Nädala märksõna oli ja on aga härmatis; eriti uhkelt tõusis see esile harval päikesepäeval, 11. jaanuaril:
Kus udu, seal härmatist.
Kummardame talveisanda ees maani.
Talvepühade lõppvaatus.
UUDISTAJA SOOVITAB
Kas tegutseda või mitte?
Jaanuari Horisont räägib kliimamuutustest, rakusurmast, Kukruse kaunitarist ja Vikipeedia kirjutamisest.
Kas kliimat muudab loodus või inimühiskond? Niipalju, kui on sel teemal sõnavõtjaid, niisama palju on ka arvamusi kliimamuutuse põhjuste ja võimalike tagajärgede kohta. Ka 2009. aasta detsembris peetud Kopenhaageni kliimakonverentsil jõuti vaid üldiste kokkulepeteni. Geoloog Rein Vaikmäe rõhutab aga artiklis „Globaalne vandenõuteooria või looduse ja inimese koostöö”, et oleme vastutustundetud, kui poeme väite taha, et kuna me kliimaprotsesse piisavalt täpselt ei tunne, siis ka ei tegutse. Mismoodi maakera kliima minevikus muutunud on, seda püüavad teadlased välja lugeda jääkilbist, mis katab lõunamandrit ja selle ümbruse meresid, kus rännumees Hendrik Relvel õnnestus hiljuti käia „Antarktika jäämägesid kogemas”.
Indrek Rohtmets ja Soomes töötav neurobioloog Urmas Arumäe räägivad intervjuus „Programmeeritud surm äratab närvisüsteemi ellu” uuringutest, mille tulemustele tuginedes loodetakse tulevikus ravida parkinsonismi ja Alzheimeri tõbe. Üksainus küsimus on esitatud eestikeelse Vikipeedia administraatorile Ivo Kruusamäele. Kuidas on teadus mõjutanud tema elu, mõtiskleb filmimees ja bioloog Priit Pärn.
Ajaloolane Maie Pihlamägi kirjutab „Töötusest Eestis kahe sõja vahel”, s.t. jagab ühiskonna kogemust ajast, mil Eestis puudus töötuskindlustus ning tööpuudust aitasid leevendada tööbörside töövahendus ja kutsenõustamine, hädaabitööd ning riigi toetus, eelkõige aga majanduse edendamise ja uute töökohtade loomise meetmed.
Muinsuskaitsja Ants Kraut annab juba traditsiooniks muutunud ülevaate möödunud aastast arheoloogias, seekord pealkirja all „Härjapea hülgeküttidest Kukruse kaunitarini”. Huvitavate leidude kõrval andis aasta kogemuse, et inimesed tõepoolest hoolivad meie kultuuripärandist ning täidavad ka muinsuskaitseseaduse nõudeid.
Füüsik Piret Kuusk meenutab kolleeg Indrek Martinsoni – tähelepanuväärset teadlast, kel Rootsi kuningliku teaduste akadeemia liikmena on olnud sõnaõigus Nobeli auhindade määramisel ja kes 1994. aastal oli koguni Nobeli füüsikakomitee esimees. Avaldatud on katkendid Indrek Martinsoni lõpetamata jäänud käsikirjast „Rootslaste vägevaim eksportkaup: Alfred Nobel ja tema auhinnad”, kus on juttu ka eestlaste nomineerimisest Nobeli auhindadele.
„Siit- ja sealtpoolt” rubriigis uurib Horisont puna-rohelise värvipimeduse ravivõimalusi ning jälgib, kuidas suur hadronite põrguti võtab taas tuure üles ja kuidas osakestefüüsikud saavutasid uue rekordi andmete edastusel. Vello Mäss jätkab teemal „Lippude lehvides mere põhja” ning kirjutab põhjanaabrite rahvuslikuks uhkuseks olnud Ilmarisest. Tõnu Tuvikese „Orbiidile erakapitaliga” annab ülevaate Ühendriikide erafirmas SpaceX loodud kanderakettidest ja kosmoselaevadest.
Kalle Kipper, Maarja Soomann ja Sulev Kuuse kirjutavad rahvusvahelisest bioloogiaolümpiaadist „Tõusva päikese maal”. Timo Treit on lugenud Kurmo Konsa raamatut „Maailm 2.0”. Algavad asjaarmastajast rahvakalendriuurija Arvo Pruljani „Kalendrimõttemängud”, mille esimene osa kannab pealkirja „Talve süda”.
Nuputamist pakuvad endistviisi „Enigma” rubriik ja ristsõna.
Horisont
EESTI UUDISEID
ERL ja ELF palve Euroopa Komisjonile
Eesti roheline liikumine (ERL) ja Eestimaa looduse fond (ELF) saatsid 6. jaanuaril Euroopa Komisjonile ametliku palve uurida, kas Läänemere gaasitorustiku rajamisele luba andes täideti korrektselt Euroopa Liidu keskkonnadirektiivide nõudeid.
Keskkonnaühendused viitavad oma kaebuses võimalusele, et Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa on eiranud Euroopa Liidu kolme keskkonnadirektiivi mõtet. Euroopa Komisjoni peab ühe kuu jooksul otsustama, kas algatab Eesti keskkonnakaitsjate kaebuse alusel ametliku rikkumismenetluse.
Direktiivid, mida võib-olla on rikutud, on Euroopa Liidu keskkonnamõjude hindamise direktiiv (85/337/EEC), linnukaitse- (79/409/EEC) ja elupaigadirektiiv (92/43/EEC). ERL ekspert Peep Mardiste täpsustab: „NordStream’i keskkonnamõjude hindamisel on alahinnatud mitmeid riskitegureid, mistõttu võib Nord Stream’i gaasijuhtme ehitamine kahjustada Läänemere tundlikku ökosüsteemi ja seada ohtu inimeste tervise. Üheks alahinnatud riskiks on põhjasetetesse ladestunud dioksiinid ja teised ohtlikud ühendid, mis toru paigaldamise käigus paratamatult merevette satuks. Kui Euroopa Komisjon peab kahtlust põhjendatuks, algatatakse rikkumismenetlus ning taotlus võib välja jõuda Euroopa Kohtuni ja lõppeda liikmesriigi jaoks rahatrahviga.”
Vastuseisu Läänemere gaasijuhtmele on avaldanud paljud keskkonnaorganisatsioonid. Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide poole on teiste seas pöördunud keskkonnaühenduste võrgustikud, Euroopa keskkonnabüroo (European Environment Bureau), Puhta Läänemere ühendus (Coalition Clean Baltic) ja WWF. Eestis on peale ELF-i kriitilisi seisukohti avaldanud ka näiteks teaduste akadeemia, gaasitoru kohta on teinud avalduse ka riigikogu.
Vt. lähemalt http://www.roheline.ee/. Samast leiate Euroopa Komisjonile saadetud kaebuse ingliskeelse teksti.
ERL
Jaanus Tamkivi
Keskkonnaminister sattus hämmingusse
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi tegi 12. jaanuaril avalduse seoses riigikogu liikmete Erki Noole ja Toomas Tõniste sooviga muuta pandipakendi süsteemiga liitumine vabatahtlikuks.
Tõniste kinnitusel ei saavat inimesed lihtsalt aru, et pandisüsteemi tõttu on poes toode 10–15 protsenti kallim, ja seda tuleb kindlasti muuta. Tamkivi kirjutab aga vastuavalduse alguses, et „niisugune samm toob kaasa kogu süsteemi kokkuvarisemise, sest kes tootjatest või importijatest ikka vabatahtlikult lisa on nõus maksma”.
Keskkonnaminister kinnitab, et süsteem on töötanud väga hästi ja pandipakend on loodusest kadunud: selle tagastamise protsent ulatub üle 90. Üsna kindlasti oleksid puhkealad juba esimesel seadusemuudatusele järgneval suvel taas purke ja pudeleid täis.
Viidanud, milliseid muresid on joogipakendi konteinerkogumisega kogenud näiteks Läti, jätkab minister: „Erinevus on lihtne. Kui ei ole tegemist keskkonnateadliku kodanikuga, siis ei satu pudel mitte konteinerisse, vaid metsa alla ja mere äärde. Tagatisraha süsteem motiveerib igati rohkem oma joogitaarat ära viima.”
Isegi praegu on Eestis kogutava olmeprügi hulgas 30% pakendijäätmeid, mis tähendab, et aastas paisuvad prügimäed ainult pakendite tõttu 100 000 tonni võrra. Samuti teeks pakutav seadusemuudatus kiire lõpu korduspakenditele, millest praegu jõuab umbes 95% tarbijani tagasi.
Minister kinnitab, et maksimaalne käitlustasu pakendi kohta on praegu 47 senti, jäädes olenevalt pakendist keskmiselt 30–40 sendi vahele, ja küsib: „Kas see on liiga kõrge hind, mida oleksime valmis maksma oma looduse puhtana hoidmise eest? Mina arvan, et kindlasti mitte ja jutud sellest, kui hirmsaid juurdehindlusi see poes tarbija jaoks tekitab, on ilmselge liialdus.”
Keskkonnaministeerium
Võrtsjärve kalavarude seis on hea
Keskkonnaministeerium avalikustas 12. jaanuaril läinud aasta lõpuks ministeeriumi tellimusel valminud uuringu tulemused Võrtsjärve kalavarude seisundi kohta. Selle põhjal võib öelda, et järve kalavarud on heas seisus.
Võrtsjärv on tuntud eelkõige angerjapüügi poolest, aga juba ligi 50 aastat on angerjavarud püsinud vaid tänu liigi asustamisele, sest Ivangorodis asuva Narva hüdroelektrijaama tõttu on noorangerjate looduslik ränne kogu Narva jõe vesikonda tõkestatud.
Looduslikest Võrtsjärves leiduvatest kalaliikidest on näiteks haugi ja latika varu suhteliselt hea, koha olukord lausa väga hea. Ka koha peatoiduks peetava tindi arvukus on tõusuteel.
Hoopis kehvemad on lood angerjaga; eriti halvasti mõjus eelmise aasta saagile suvistest sademetest tingitud Võrtsjärve pideva värske vee pealevool, mis pani angerja liikumise tema peamisel rändeperioodil seisma. 2010. aastal on plaanis keskkonnaministeeriumi eestvedamisel asustada Võrtsjärve umbes 330 000 ettekasvatatud angerjamaimu.
Võrtsjärve kalavarude uuringuga saab tutvuda võrgupaigas http://www.envir.ee/trykised/files/1277.pdf, pressiteate leiate aadressil http://www.envir.ee/1109751.
Keskkonnaministeerium
Erast Parmasto
EBÜ valis auliikmeid
Eelmises Uudistajas teatasime põgusalt bioloogiaõpetajate talvepäevadest ja konverentsist.
7. jaanuaril peeti ka Eesti bioloogiaõpetajate ühingu (EBÜ) üldkoosolek, kus valiti ühingu auliikmeteks Tartu ülikooli emeriitprofessor, akadeemik Erast Parmasto ja bioloogiaõpetaja Kaupo Järviste. EBÜ auliikmeid hakati valima 2006. aastal ja nüüd on neid kokku üksteist. Vt. lähemalt veebilehelt www.ebu.ee uudiste rubriigist.
EBÜ
Taotlusi neli korda rohkem kui jagatavat raha
Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) teatas läinud nädalal, et aasta alguses lõppenud Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) taotlusvoor looduskaitse infrastruktuuri arendamiseks tõi keskusesse 54 taotlust. Soovitud toetussumma ületab ettenähtud vooru mahu üle nelja korra. Looduskaitseinvesteeringuteks on esimeses voorus planeeritud 20 miljonit Eesti krooni, taotlusi laekus aga üle 90 miljoni eest.
Kõige enam esitati KIKile taotlusi parkide korrastamise kohta, kokku 22. Enamjaolt on nende projektide siht taastada või korrastada vanu mõisaparke. Mõisapargid on looduskaitse seisukohalt olulised elukeskkonnad nii mõnelegi looma- ja taimeliigile ning just sealt leiab Eesti mõistes haruldasi ja vanu puid. Toetust taotleti ka rohketele rannaniitude taastamise projektidele, millest paljud hõlmavad niitudel karjatatavate loomade soetamist.
Enam vähem võrdselt laekus taotlusi nii kohalikelt omavalitsustelt kui ka vabaühendustelt; omavalitsused soovivad ennekõike korrastada parke. Kõige aktiivsemad taotlejad on Saaremaa vabaühendused, kes esitasid 16 looduskaitseprojekti.
Nüüd järgneb taotluste nõuetele vastavuse kontroll ja hindamine, mille teeb sõltumatutest ekspertidest koosnev komisjon. Rahastusotsuseid on oodata hiliskevadeks.
KIK
Kas hundijaht läheb üle piiri?
Võrgupaigast http://klaster.ecotourism.ee/ leiab Eesti ökoturismi klastri (EÖK) pressiteate „Liigne jahipidamine ohustab Eesti üht suurimat loodusturismimagnetit”, milles kaheldakse, kas hundijahilube ikka tuleks juurde anda ja suurendada praegust limiiti, „mis niigi lubab lasta rohkem kui poole Eestimaa võsavillemitest”.
EÖK arvates võiks huntide arvukus selle tõttu sedavõrd väheneda, et jääb alla keskkonnastrateegias soovitatud minimaalset arvu – 100–200 hunti. Samas kinnitatakse, et hunt kui metsiku looduse sümbol on väga oluline meie loodusturismi mainele ja et hästi korraldatud n.-ö. hunditurism võiks tuua riigile rahalist tulu.
EÖK
PANIN TÄHELE
Aeg näidata talvemoode:
Noorpaari lumevari
Arstionu kirurgimütsike
Embrüoloogi õlasall
Väejuhi kaabu ja õlakud
Mõista, mõista, mis see on? (pilt on tehtud 11. jaanuaril kell 4.30). Vastust aitab leida järgmine pilt:
Tartu Annelinna katlamaja „suitsuvorst”.
TASUB OSALEDA
Aeg on valida võistlusfotosid
Looduse Omnibuss ja Nordea pank kutsuvad taas kõiki loodusfotohuvilisi osalema fotovõistlusel „Looduse aasta foto 2010”. Selle aasta fotovõistlus on pühendatud juubeliaastale „Eesti looduskaitse 100”.
Tööde esitamise tähtaeg on 1. märts, võitjad kuulutatakse välja 18. aprillil.
Võistluse kodulehekülg on võrgupaigas www.looduseomnibuss.ee/node/1169, pilte saab laadida aadressil www.looduseomnibuss.ee/laf2010/.
Looduse Omnibuss
Omnibuss viib suusavõitlustele ja Kõrvemaale
Looduse Omnibussi homne sõit läheb Otepääle, murdmaasuusatamise maailma karikavõistluste etapile. Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 8 ja jõuab tagasi kell 20.
Sõidu hind täiskasvanutele (sh. tudengitele ja pensionäridele) on 175, õpilastele 125 krooni, koolieelikud saavad kaasa tasuta. Võistlustele pääseb käepaelaga, mis täiskasvanutele maksab 200, alla 18-aastastele ja pensionäridele 100 krooni ning on kuni 12-aastastele tasuta.
Pühapäeval, 17. jaanuaril sõidetakse Kõrvemaale linde ja loomi loendama. On ju kesktalvise veelinnuloenduse keskne päev. Samuti on kavas uurida jälgi lumel. Retke marsruudil Kose-Kehra-Jäneda-Lehtmetsa-Vetla-Voose juhivad linnumees Peep Veedla ja Eesti parimaid jäljetundjaid zooloog Uudo Timm.
Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 10 (tagasi kell 17); sõidu hind on 150 ja 100 krooni. Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibuss
Rohtmetsadega Aafrikasse
Loodusõhtul „Tagasi Aafrikasse“ rahvusraamatukogus esmaspäeval, 18. jaanuaril kell 18 siirdutakse Maria Mägi-Rohtmetsa ja Indrek Rohtmetsa seltsis pildi- ja juturetkele Sambiasse, Botswanasse ja Lõuna-Aafrika vabariiki. Laulab Bonzo.
Hind õpilastele, tudengitele ja pensionäridele 10, täiskasvanutele 25 krooni.
Looduse Omnibuss
Tarkade Klubi teaduskohvik purjetab kosmoseavarustesse
Ajakirja Tarkade Klubi järjekordses teaduskohvikus esinevad 19. jaanuaril kell 18 Tartu ülikooli füüsikud Silver Lätt ja Kaupo Voormansik. Jutuaine on sama, millest kõneleb värske numbri kaanelugu: kosmoselendude tehnoloogia. Pikemalt tutvustatakse Eesti tudengisatelliidi projekti, mille plaanides on katsetada uudset elektrilist päikesepurje.
Tasuta teadusüritus toimub galeriikohvikus aadressil Toompuiestee 35 (roheliste klaasidega büroohoone Schnelli pargi vastas). Vt. ka www.t-klubi.ee.
Tarkade Klubi
Aialindude vaatlus „TALV 2010”
Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) ja Tallinna linnuklubi (TLK) kutsuvad kõiki linnusõpru 30. ja 31. jaanuaril osalema talvisel aialindude vaatlusel „TALV 2010”.
Eestis esimest korda korraldatavast vaatlusest on välismaal saanud juba aastaid väga populaarne linnuvaatlusüritus. Suurbritannias on Big Garden Birdwatch’i nime all tuntud linnuvaatluspäevi korraldatud juba üle 30 aasta ja mullu võttis osa ligi pool miljonit britti. Põhjanaabrid soomlased tunnevad üritust Pihabongaus’e nime all ja kuigi seda korraldatakse alles viiendat aastat, osales mullu 15 000 huvilist. Eestis on sel aastal tegemist käivitusprojektiga, kus peamine eesmärk on katsetada metoodikat ja korraldust.
Infot täpsema metoodika ja vaatlusandmete edastamise kohta leiate EOÜ ja TLK kodulehekülgedelt (www.eoy.ee, www.tallinna-linnuklubi.ee). Lähemalt kirjutatakse vaatlusest ka peagi ilmuva ajakirja Eesti Loodus jaanuarinumbris.
TLK/Eesti Loodus
Keskkonnahariduskeskus liitub lugemisaastaga
Aasta 2010 on kuulutatud lugemisaastaks.
Tartu loodusmaja korraldab seetõttu oma õpilastele jaanuarist maini vältava lugemisviktoriini. Iga kuu soovitatakse õpilastel lugeda teatud loodusteemalisi raamatuid ning korraldatakse nende põhjal viktoriin. Tublimatele on muidugi auhinnad.
Lugemisviktoriinist ja teistest lugemisaasta tegevustest Tartu keskkonnahariduskeskuses (TKKHK) saab lugeda Tartu loodusmaja lugemispäevikust http://tartuloodusmaja.wordpress.com.
TKKHK
Kätte jõuab talviste loodusharidusprogrammide aeg
RMK pakub talvise kampaania raames 18. jaanuarist 26. veebruarini üldhariduskoolidele ja lasteaedadele tasuta loodusharidusprogramme.
Programmide nimekirja looduskeskuste kaupa leiate RMK kodulehelt www.rmk.ee. Sobivale programmile registreerumiseks tuleb kodulehel täita kirjelduste juurde lisatud registreerimisleht ja saata see vastavasse RMK looduskeskusesse või vastava looduskeskusega ühendust võtta. Registreerumisel tasub arvestada, et tasuta programmide arv on piiratud, taotlused rahuldatakse nende saabumise järjekorras.
RMK
MAAILMAST
Algas elurikkuse aasta
Võrgupaigas http://vimeo.com/7592397 saab vaadata ÜRO peasekretäri Ban Ki-Mooni videopöördumist, mis mängiti ette sel nädalal ÜRO elurikkuse aasta pidulikul avamisel Berliinis.
Uudistaja
Pujupüü üliefektne pulmasulestik (Foto: NDomer73; flickr/BirdLife)
Ameeriklased arendavad linnuhoidlikku energeetikat
Auduboni selts ja teised USA looduskaitseühendused väljendasid jaanuari alguses rõõmu selle üle, et riigi maa-amet (BLM) on muutnud maarentimise reegleid: see tõhustab ohualti pujupüü (Centrocercus urophasianus) kaitset ning kasu tõuseb ka teistele pujustikuelanikele.
Muudatused tehti vastuseks nendesamade looduskaitseühenduste protestidele föderaalvalitsuse kavade vastu rentida 280 000 hektarit tähtsaid elupaiku Wyomingi osariigis gaasi- ja naftaarenduseks. Samas on linnukaitsjad kinnitanud, et pujupüü asurkond on kahanenud viiendiku või isegi kümnendikuni kunagisest suurusest peamiselt just energeetikaarenduse tõttu. Kannatanud on ka teised pujustikus elavad linnuliigid, näiteks pilalindlane Oreoscoptes montanus, pujusidrik (Spizella breweri) ja samuti tsiitsitajalane Amphispiza belli. Paraku pesitseb Wyomingis üle poole pujupüü maailmaasurkonnast.
Viiendik osariigist, kokku 2,8 miljonil hektarit, on nüüd kuulutatud pujupüü tuumaladeks ja seal on lubatud teha igal ruutmiilil vaid üks puurauk. Väljaspool tuumalasid asuval neljal viiendikul Wyomingi maast võib igal ruutmiilil puurida 60 kohas.
Tuumaladel on välistatud ka tuuleenergeetika arendus. Et selle tööstusharu edu mitte pidurdada, on turbiinienergeetikud suunatud muudele territooriumidele. Kõik muudatused ongi püütud teha „hundid söönud, lambad terved” põhimõttel, jättes oma võimalused alles nii lindudele kui ka majandusele.
Kuna pujupüü levila katab 11 lääneosariigi alasid, kokku 24 miljonit hektarit föderaalmaid, veenab Auduboni selts BLM ametnikke tegema samalaadseid muudatusi ka mujal. Montanas ja Colorados juba uuritaksegi tuumalapõhist käsitlusviisi ning linnukaitsjad aitavad siin oma teadmistega suuresti kaasa.
BirdLife
Väike sensatsioon vanas botaanikaaias: alles mullu avastatud Isoglossa variegata (Foto: PA/Telegraph)
Veerandtuhandeaastane botaanikaaed peitis tundmatut taimeliiki
Londoni keskmest kümmekonna miili kaugusel Thamesi jõe ääres asuv Kew’ kuninglik botaanikaaed tähistas mullu oma 250. aastapäeva.
Aia uurijad avastasid juubeliaastal ligi 300 uut liiki alates tibatillukestest seentest ja lõpetades hiiglaslike vihmametsapuudega. Aasta üllatuslikema avastuse tegi doktor Iain Darbyshire, kes jalutas kord lõunatunnil läbi aias asuvast Wales’i printsessi kasvumajast ja märkas seal tundmatut lille. Hiljem leidis botaanik sama taime sadakond aastat tagasi Aafrikast korjatud näidise Kew’ herbaariumist, üle seitsme miljoni kuivatatud taimenäidise sisaldavast teaduskogust. Herbaarleht kandis juba 1950ndatel tehtud märget „Vajab nime”; ometi kirjeldati taim Isoglossa variegata alles nüüd.
Uudistaja/www.telegraph.co.uk
Maailma tillukesim orhidee joonlaual (Foto: Lou Jost))
Orhideede väiksusrekord on löödud
Seni maailma pisimaks peetud orhidee Platystele jungermannioides peab oma tiitli loovutama: veel väiksema orhidee avastas Ameerika botaanik Lou Jost, kui ta vaatas üle Ida-Andides Cerro Candelaria reservaadist kasvuhoonesse toodud taimi.
Leitud orhideeke on vaid 2,1 mm lai ning ta kroonlehed öeldakse olevat ühe raku paksused ja läbipaistvad.
Viimase saja aasta jooksul on Ecuadorist avastatud üle tuhande orhideeliigi, kuna ühendusteed võimaldavad nüüd pääseda ka kaugetesse, varem puutumata ja uurimata loodusega paigusse.
IEMA
KIIRKOMMENTAAR
Spordikangelased riigitüüril
Üsna suure spordisõbrana olen ma ometi enamasti väga üllatunud, kui mõni endine või praegune medalivõitja mõnda voli- või lausa riigikokku satub. Vähem üllatab mind see, et inimesed sinna pürivad, rohkem – et neid valitakse. Kusjuures tihti valitakse just neid, kes juba oma sportlaskarjääri jooksul on silma paistnud segaste, aga see-eest väga enesekindlate mõtteavaldustega.
Mida selliste tegelaste pääs võimule liiga lähedale kaasa võib tuua, selle kohta saime sel nädalal „hiilgava” näite kahe endise olümpiasangari „suurepärasest” mõttest tohutu tööga toimima pandud pandipakendisüsteem lihtsalt lõpetada. Tundub siiski, et kunagiste iidolite seekordne mõte rahvale eriti ei meeldi; vähemalt TV3 vaatajaküsitluse järgi pidas praegust pandisüsteemi heaks 88 protsenti vastanuist.
Toomas Jüriado
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
