UUDISTAJA
22. jaanuar 2010
JAANUAR
Ei saa salata, et nädalatagusega võrreldes on talvepilt praegu vähem efektne ja kuidagi tavapärasem: pühapäeval hakkas tuul võrratuid härmatisehteid olematuks raputama. Naasis aga korraks leebunud pakane, mille seesama tuul teeb varasemast veel külmemaks. Küll on jääolud visad jääteekõlblikuks muutuma. Raskesse olukorda sattusid hiidlased: juba mitmendat korda viimaste kuude jooksul puhus idakaaretuul Rohuküla-Heltermaa laevatuskanalis nii madalaks, et saartele ja saarelt minema sai mitu päeva järjest ainult lennukiga või Saaremaa kaudu.
Küll kestsid suusa- ja lumelinnasõprade pidupäevad.
15. jaanuari hommik: Tartus Raekoja platsil ehitavad õppurid lumelinna.
15. jaanuari õhtu: lumelinn on avatud (fotod: Lilian Lukka/www.tartu.ee)
16. jaanuar: juba hommikul on väikesed lumelinnaaustajad-liulaskjad papade-mammade seltsis kohal.
Lumelinnaehitajad ei unustanud ka päevakohast: just 16. jaanuaril tähistati 50 aasta möödumist esimesest Tartu maratonist, mis tookord kulges marsruudil Tartu-Kääriku.
UUDISTAJA SOOVITAB
Jaanuari Eesti Loodus
Nime poolest laululinnud, eluviisilt pigem röövlid: nõnda võiks lühidalt iseloomustada ornitoloogiaühingu tänavusi aasta linde õgijaid, kes lehvitavad tiibu ka värske Eesti Looduse kaante vahelt. Mõlemad meie õgijaliigid, hall- ja punaselg-õgija, jahivad putukate kõrval ka närilisi ja sisalikke, mõnikord koguni linde. Paljudes loodusesõprades on ahhaa- või mis-nüüd-elamusi tekitanud tänavuste aasta lindude omapärane komme koguda suuremaid saakloomi teravate okste otsa varuks.
Aasta läbi kavatseb Eesti Loodus tähistada tänavust Eesti looduskaitse 100 aasta juubelit. Alustuseks ekskursioon Naissaarele, mille looduskaitse ajalugu ulatub lausa 1297. aastasse. ÜRO elurikkuse aastast inspireerituna hoitakse, nagu ikka, silmad lahti kodumaa elurikkuse suhtes, alates äsja leitud 400 miljoni aasta vanusest vetika-aardest Kalana killustikukarjääris ja lõpetades ühe maailma nutikaima linnuliigi – ronga – imekspandavalt rikkaliku käitumismustriga.
Looduse vaatluste kõrval ei saa üle ega ümber sisekaemustest: teist numbrit järjest käsitletakse põhjalikult gripiviirusi ja nende levikut. Oma vaenlast tuleb tunda! Loodetavasti ei sobi sama moto geograaf Tõnu Ojaga tehtud intervjuu kohta, kus põhijututeemaks on inimese ja keskkonna heitlikud suhted.
Veel lahatakse ajakirjas Kopenhaageni kliimakonverentsi läbikukkumise tagamaid, kuulatakse vanarahva jutte möödunud aasta linnust kodukakust ning seatakse sammud üle Eesti lõunapiiri, matkates Zemgalest Leedu Biržai karstialadeni välja.
Eesti Loodus
EESTI UUDISEID
Kellel õlalepatsutus, kellel kirves
Üheksat Eesti keskkonnaorganisatsiooni ühendav keskkonnaühenduste koda (EKO) on kuuendat korda valinud aasta keskkonnateo ja keskkonnakirve.
2009. aasta parimaks keskkonnateoks tunnistati teadlaste Ivar Puura ja Tarmo Soomere algatus, juhtimaks tähelepanu Nord Streami gaasitoru rajamise võimalikele negatiivsetele keskkonnamõjudele. Keskkonnakirve tiitel negatiivsete tegude eest läks osaühingutele Utileek ja Utileek Lõuna, kes ei saanud käideldud prügikoristusaktsiooni „Teeme ära 2008” ajal üles korjatud rämpsu. Osaühingute suutmatus on heitnud teenimatult varju paljude tehtud suurele tööle ja näidanud nende üleolevat suhtumist „Teeme ära 2008” ürituses osalenud inimeste ja organisatsioonide püüetesse.
Keskkonnateo tiitli valimisel pakkusid konkurentsi eelkõige riigikogu ja riigikontroll: esimene pälvis tähelepanu otsusega Nord Streami asjus, teine aga kliimapoliitika, maavarakasutuse ja kalanduse auditite eest.
EKO
Keskkonnaprogrammi taotlusvooru tähtaeg peagi käes
15. veebruarini on aega koostada ja esitada projekte keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) keskkonnaprogrammi selle aasta esimesse taotlusvooru.
Eriti tähelepanelik tuleb olla keskkonnateadlikkuse programmi taotlejatel, sest finantseerimiskorras on tehtud muudatusi. Muutunud on ka maakondlike keskkonnateadlikkuse projektide hindamine: seda tööd hakkavad koordineerima KIK-i maakondlikud esindused.
Maakondlike keskkonnateadlikkuse taotluste hindamiseks luuakse igas maakonnas eri asutuste esindajatest koosnev komisjon ning tõenäoliselt jätkatakse koostööd enamikuga praegustest hindajatest. Nii ei liigu hindamine ka edaspidi pealinna, vaid jääb igasse maakonda, sest just kohapeal on võimalik kõige paremini hinnata piirkonna vajadusi ja võimalusi.
Maakonnas teostatavate projektide taotlused tuleb esitada KIK-i maakondlikku esindusse, üleriigiliste projektide taotlused aga Tallinna kontorisse (Narva mnt. 7A, Tallinn, 10117). Kui projekt viiakse ellu kahes või mitmes maakonnas, tuleb esitada taotlus taotleja asukohajärgsele KIK-i maakondlikule esindusele.
Tulekul on maakondlikud teabepäevad: 27. jaanuaril Pärnus, Tartus ja Jõgeval, 28. jaanuaril Põlvamaal ning 29. jaanuaril Tallinnas Harjumaa taotlejatele. Pärnumaa infopäeval kõneldakse tervest keskkonnaprogrammist, ülejäänud keskenduvad peamiselt keskkonnateadlikkuse teemale. Täpsema info teabepäevade toimumise, päevakava ja registreerumise kohta leiab KIK-i kodulehelt www.kik.ee.
KIK
Eesti teadlased uurivad koostöös soomlastega laevade heitgaaside mõju
Keskkonnaministeerium teatas 18. jaanuaril, et Soome ja Eesti teadlased loovad koostöös operatiivset seirevõrgustikku, et hinnata laevanduse põhjustatud lämmastikoksiidide (NOx) ja vääveloksiidide (SOx) heidet.
Algatatud on projekt, selgitamaks laevade heitgaaside mõju õhu kvaliteedile ja merekeskkonnale Läänemere piirkonnas. Ühtlasi uuritakse õhusaaste võimalikke mõjusid sadama mõjupiirkonnas elavate inimeste tervisele Soomes ja Eestis.
Keskendutakse lämmastikoksiidide (NOx), vääveloksiidide (SOx), süsinikmono- (CO) ja -dioksiidi (CO2) ning tolmu (PM) heitkoguste mõõtmisele ja leviku modelleerimisele, kasutades atmosfääri- ja ökohüdrodünaamilisi mudeleid. Projekt kestab kolm aastat (2009–2012). Mõõtmispunktid asuvad mereäärsete linnade Turu, Helsingi ja Tallinna sadamapiirkonnis ning ka saasteallikatel – laevadel. Saadud informatsiooni hindavad ja analüüsivad ühiselt Helsingi komisjon (HELCOM) ja projektis osalevad sadamalinnad.
Eestist löövad projektis kaasa keskkonnauuringute keskus ja Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituut. Projekti partnerid on Soome meteoroloogia instituut, HSY Helsingi piirkonna keskkonnateenuste amet, Turu ülikooli mereuuringute keskus, Åbo ülikool, Metropolia ülikool ja Kymenlaakso ülikool. Projekti juhib ja koordineerib Turu linna keskkonna- ja linna planeerimise osakond.
Keskkonnaministeerium
Jõevähi varude seis Eestis on kehvapoolne
Keskkonnaministeeriumi tellimusel uuriti 2009. aastal jõevähi varude seisundit.
Uuringu käigus seirati Pärnumaa, Raplamaa ja Järvamaa jõevähi veekogusid ning koostati nende maakondade jaoks tegevuskavad jõevähi kaitseks, varude taastamiseks ja kasutuseks järgmiseks viieks aastaks. Nüüd on kõikide Eesti maakondade jaoks jõevähi kaitse ja kasutuse tegevuskavad olemas.
Nende kavade alusel toimub jõevähivarude edasine seire, kaitse ja kasutamine; seda korraldab maakondades keskkonnaamet. Järelevalve jõevähi varude kasutuse üle on keskkonnainspektsiooni õlul.
Uuringuandmetele tuginedes võimaldatakse 2010. aastal jõevähipüüki Hiiu, Ida-Viru, Järva ja Pärnu maakonnas ning suurendatakse vähipüügivõimalusi Harju, Saare ja Valga maakonnas.
Harrastuslikul vähipüügil püüti 2009. aastal kokku ligi 15 000 jõevähki, kellest üle poole olid mõõdulised vähid ja ülejäänud alamõõdulised, püügil vabastatud isendid. Võrdluseks: 2007. ja 2008. aastal püüti kõigest 4000 ja 5500 vähki, kellest mõõdulisi oli vastavalt 1500 ja 2600.
Keskkonnaamet asustab KIK toetusel vähiveekogudesse üle Eesti umbes 25 000 ühe- ja kaheaastast jõevähki. Ehkki viimastel aastatel on siin-seal täheldatud vähi arvukuse kasvu, on vähivaru siiski madalseisus. Suurim oht jõevähile pole Eestis mitte vähi ülepüük, vaid eelkõige vähikatkust tingitud hulgisuremine. Tõsine oht jõevähi eksistentsile oleks ka võõrvähiliikide asurkondade teke Eestis ja seda tuleb kindlasti vältida.
Maakondlikud tegevuskavad ja kalavarude uuringu tulemused leiate võrgupaigast http://www.envir.ee/trykised/files/1275.pdf.
Keskkonnaministeerium
Kitsavõitu oli Peipsi elu toal nii Kallastel kui ka …
… – ja iseäranis – Suursoos. Vast on Kasepää ruumid avaramad.
Peipsi järve elu tuba leiab uue kodu
Suvel avatakse Jõgevamaal Kasepääl püsinäitus „Peipsi järve elu tuba”.
Selle keerulise saatusega väljapaneku idee on pärit Peipsi koostöökeskuselt, valmis ta aga MTÜ Studio Viridis Loodusharidus eestvedamisel suure hulga inimeste ja kümmekonna firma ühistöö viljana 2005. aastal. Näitus tutvustab elusuuruste mulaažide abil Peipsi järve 34 kalaliiki; Peipsi järve kujutab makett, kus on suuremad Peipsi-äärsed asulad, majutuskohad, muuseumid, vaatetornid ja muud põnevat. Maketti ja kalamulaaže täiendavad saatetekstid eesti, vene ja inglise keeles.
Näitus avati esiotsa Kallaste linnavalituse hoones. Paraku sai see maja paar aastat hiljem tulekahjus rängalt kannatada ja varemedki lammutati. Õnneks oli Peipsi järve toale tekkinud kahju suhteliselt väike ja Studio Viridis taastas ta Emajõe Suursoo keskuses Kavastu lähedal. Seal sattus väljapanek tõmbetuultesse seoses looduskaitsekeskuse sulgemise ning keskuse üleminekuga RMK-le.
Oktoobris kuulutas näituse omanik Peipsi koostöökeskus välja konkursi, et leida suurepärasele ekspositsioonile uus hoidja ja eksponeerimisruum. Kuuest osalenust – Mustvee ja Kallaste linnavalitsusest, keskkonnaametist ning Kasepää, Piirissaare ja Mikitamäe vallast – meeldis komisjonile kõige enam Kasepää pakkumine ja sealsed võimalused. Kevadel hakatakse kohandama näituseruume ja viiakse eksponaadid Kavastust Peipsi äärde.
Peipsi koostöö keskus/Loodusajakiri
Ristna põhjaninal Kõpu poolsaarel.
Looduskülastuse planeerimine aitab loodust hoida
Eelmisel aastal keskkonnaameti tellitud uuringus „Turismi mõju Kõpu poolsaare rannikule” analüüsiti, kuidas aastatel 2005–2007 rajatud puhketurismi suunav infrastruktuur on mõjutanud inimeste käitumist looduses.
Inimtegevuse jälgi kaardistati 40 kilomeetri pikkusel rannikulõigul Luidja lahest kuni Mustana oja suudmeni.
Uurimistulemusi võrreldi 2003. aasta inventuuri andmetega. Selgus, et lõkkeasemete arv on tänu ametlikele telkimisaladele vähenenud ja enamik rannas vedelevat prahti pärineb merest. Puhkajatelt pärinevat olmeprahti leiti vaid mõne lõkkekoha juurest.
Seevastu sõidetakse mootorsõidukitega endiselt aasta ringi kogu rannikul piki randa. Eriti on see loodust kahjustanud Ristna põhjaninas surfiparadiisi ümbruses. Kahtlemata on viimastel aastatel suurenenud ATV-de hulk, seetõttu on kahjustatud ka sääraseid kooslusi, kuhu varem sõiduautoga ei pääsenud.
Järeldati, et piirata tuleks liiklust rannaga paralleelselt kulgeval piirivalveteel, panna sinna keelumärgid ning paigaldada piirded piirivalveteest mere poole, vältimaks sõitu risti-rästi üle luidete.
Kõpu poolsaare rannik on atraktiivne puhkepiirkond, kus tehakse meelsasti lõket ja telgitakse. Kõpule on iseloomulikud luited, kliburannad ja rannikumadalad, mis on Euroopa Liidus väärtustatud elupaigatüübid.
Keskkonnaamet
TASUB OSALEDA
Üleskutse koolidele: hoolige märgaladest!
Peipsi koostöökeskus kutsub koos Tartu keskkonnahariduskeskuse ja keskkonnaametiga koole korraldama 2. veebruaril, rahvusvahelisel märgalade päeval, märgaladega seotud tegevusi.
Üleskutse mõte on juhtida tähelepanu märgaladele ja nende kaitse tähtsusele. Kõigi märgalade päeval ürituste hulgast valitakse välja silmapaistvamad ning neid korraldanud koole autasustatakse.
Konkursil osalemiseks tuleb hiljemalt 1. veebruariks teada anda, kuidas kavatsetakse märgalade päeva tähistada. Hiljemalt 9. veebruariks on oodatud päeva kokkuvõtted (kirjeldus kuni A4 ja kuni kümme fotot). Plaanid ja kokkuvõtted tuleb läkitada aadressil katrin.saart@ctc.ee.
Auhindadeks on õppepäev rabas ning märgaladega seotud uurimis- ja õppevahendid. Põnevamaid ideid tutvustatakse Peipsi koostöökeskuse kodulehel ja ajakirjanduses.
Konkurss toimub Eesti-Läti koostööprojekti „Tagasi loodusesse” raames, mida toetab Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti-Läti programmi vahendusel ja KIK.
Tänavu on märgalade päeva juhtlause „Hoolitsus märgalade eest on vastus kliimamuutusele” („Caring for wetlands – an answer to climate change”).
http://www.keskkonnaharidus.ee/?692
Valastel ühel hoopis pehmemal talvel.
Omnibuss ei lase pakasel sõite segada
Looduse Omnibuss viib pühapäeval, 24. jaanuaril uhkeid loodusmonumente vaatama.
Koos geoloog Kalle Suurojaga käiakse Kunda kanjonis, Letipea rannas Eesti suurima rändrahnu Ehalkivi juures ning Sakal, Ontikal ja Valastel uhket jäämängu vaatamas. Teel Virumaale on väike peatus, et imetleda Jägala juga.
Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9.30 ja jõuab tagasi kell 19. Sõidu hind täiskasvanutele (sh. tudengitele ja pensionäridele) on 175, õpilastele 125 krooni, koolieelikud saavad kaasa tasuta.
Looduse Omnibuss
Ülikooli loodusmuuseum: koolitus õpetajatele ja loodusfoto huvipäev
Tartu ülikooli loodusmuuseum (Vanemuise 46) korraldab 28. jaanuaril kell 12–17 koolituse õpetajatele.
Õppepäev algab zooloogiamuuseumis ja jätkub geoloogiamuuseumis; käsitletakse loomade tegevusjälgi, kivimeid ja kivistisi, tutvustatakse õppeprogramme, millele saab ka registreeruda. Üritus on tasuta, osavõtust tuleb teatada 26. jaanuariks aadressil kulli.kalamees-pani@ut.ee.
30. jaanuaril on huvipäev „Õnnestunud loodusfoto saladused”. Loodusfotograaf Urmas Tartes näitab kauneid looduspilte ja räägib loodusfoto olemusest. Huvipäev algab kell 12 TÜ zooloogiamuuseumis ja on kõigile tasuta.
TÜ loodusmuusuem
Looduseuurijad saavad taas kokku
Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) selle aasta esimene üldkoosolek peetake 28. jaanuaril kell 17.15 LUS-i maja saalis (Tartu, Struve 2).
Kavas on Helle Mäemetsa ettekanne “Järvede kvaliteedi hindamisest”, asepresidendi ümbervalimine ja jooksvad küsimused.
ELUS
Matsalu filmid Tartu
Matsalu 7. loodusfilmide festivali filmid on Tartu keskkonnahariduskeskuses (Kompanii 10) taas ekraanil teisipäeval, 26. jaanuaril kell 18.
Seekord saab näha Austraalia režissööride Bianca Keeley ja David Wrighti linateost “Kaasuarid” (“Cassowaries”) ning lõuna-aafriklase Billy-Jean Parkeri “Lõviväge” (“Lion Army”).
Piletid maksavad 10 ja 25 krooni, Tartu loodusmaja õpilased pääsevad seansile tasuta.
TKKHK
Märgalapäeva seminar Tartus
Peipsi koostöökeskus kutsub 2. veebruaril osalema seminaril „Uurimused ja tegevused Eesti märgaladel 2010”.
Seminar toimub keskkonnaameti majas Aleksandri 21 kell 9–18. Kavas on ettekanded märgalade, eelkõige soode käekäigust: sootaimestikust, hüdroloogilistest anomaaliatest; sookuivendusest ning sellega kaasnevast CO2 heitest; soode taastamise võimalikkusest ning taastamise eri meetoditest. Käsitletakse ka turba kaevandamist ning mooduseid, kuidas parandada inimeste teadlikkust. Täpsema päevakava ning esinejad leiate aadressilt www.ctc.ee.
Registreeruda saab kuni 30. jaanuarini aadressil www.ctc.ee/registration.
Seminariga tähistatakse rahvusvahelist märgalade päeva ja see toimub Eesti-Läti koostööprojekti „Tagasi loodusesse” raames, mida toetab Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti-Läti programmi vahendusel ja KIK. Projekti partnerid on Tartu keskkonnahariduskeskus, Peipsi koostöökeskus ja keskkonnaamet Eestist ning Koiva rahvuspargi fond ja Kemeri rahvuspargi administratsioon Lätist.
Peipsi koostöö keskus
MAAILMAST
Linnukaitsjad pole tuuleparkide vastu, kuid tahavad, et neid rajataks lindude toitumis- ja pesituspaikadest eemale (Foto: www.timesonline.co.uk)
Tuulegeneraatorid talitlevad kui hernehirmutised
Enamasti tikutakse väitma, et tuuleparkide ohtlikkuse kohta lindudele pole otseseid tõendeid. Nüüd kinnitavad Briti kuningliku linnukaitseühingu RSPB uurijad, et suured vehkijad mõjuvad paljudele liikidele, näiteks viudele, rüütadele, rabapüüdele ja koovitajatele hiiglaslike peletitena ja sunnivad neid asuma tuuleparkide naabrusest teisale.
Esialgu on selle mõjuri tähtsus väike, sest tuuleparke on veel suhteliselt vähe. Aga arvestades, et neid tahetakse sadade viisi juurde rajada ja et üksiktuuliku suurus aina kasvab, võivad hiidhernehirmutised hakata linnuasurkondi tõsiselt ahistama. Ökoloogid dokumenteerisid esimest korda, et lindude pesitsustihedus Šoti mägismaa tuuleparkide ümber on vähenenud.
Uuriti 12 linnuliigi pesitsust tosina mägismaa tuulepargi naabruses. Need valiti uuringusse seetõttu, et need tuulised paigad köidavad enim arendajate tähelepanu, aga on üksiti paljude haruldaste linnuliikide meeliselupaik. Võrdluseks tehti loendusi samalaadsetes, ent tuulikuteta maastikes. Täiesti ilmne arvukuse kahanemine sedastati vähemalt seitsme liigi puhul, kahe liigi puhul sai esialgu piirduda vaid kahtlustega nende kasina käekäigu kohta. Britid kinnitavad, et tiivulised loobuvad pesapaigast, mis on turbiinile lähemal kui pool miili ehk siis iga tuulik mõjutab kaht ruutmiili.
RSPB asjatundjad ei ütle, et nad on tuuleparkide vastu, kuid kinnitavad, et need tuleks rajada pesitsus- ja toitumispaikadest ning rändeteedest eemale. Ehk teisisõnu: ehitustööde eel keskkonnamõjusid hinnates peab olema senisest hoopis hoolsam.
Aga pole saladus, et rändekoridori jäävad „rohelist energiat” tootvad hiigelmasinad põhjustavad ka päris otseseid linnuohvreid. Nii on hinnatud, et USA-s Lõuna-Californias asuv Altamonti tuulepark võtab igal aastal elu 1300 rändavalt röövlinnult.
IEMA
Tibatilluke, aga täiskasvanud geko, kes mahub lahedasti istuma pliiatsiotsale.
Iguaaniliik Enyalioides oshaughnessyi kaob, kui kaovad Pata de Pájaro pilvemetsad.
Läbi läbipaistva konnakese rinna saab jälgida tema südamelööke. (Fotod: Paul Hamilton/RAEI)
Uued liigid: vast avastatud ja juba kadumas
USA ja Ecuadori teadlaste töörühm, kes töötab looduskaitseorganisatsioonile Reptile & Amphibian Ecology International (RAEI), avastas ranniku-Ecuadoris tõelise elurikkuse aardepaiga: leiti uus tömbininaline nälkjatest toituv maoliik ning tervelt 30 vihmakonnaliiki.
Nälkjatoidulise mao lähim sugulane elutseb Peruus, 350 miili eemal. Töörühmaga liitunud 15-aastane vabatahtlik leidis ka ühe maotoidulise mao, kes varem oli olnud tuntud vaid Panamas, üle 600 miili kaugusel. Täiesti võimalik, et ka see on tegelikult uus liik.
Avastatud vihmakonnade elutsükkel on päris omapärane. Nad ei koe veekogudesse, kus siis koeteradest väljuksid kullesed, vaid munevad puulehtedele. Munast koorub täiskasvanud konna tilluke koopia, kes pole vahel kuigivõrd suurem kui nööpnõela pea.
Samast elukohast leiti imepisike geko, kes mahub istuma pliiatsiotsale, kolm kopsudeta salamandriliiki ja maailma suurim rästikuliik. Kogu see imepärane elurikkus elutseb väikesel Cerro Pata de Pájaro mäel, mida katab pilvemets ja ümbritseb vihmamets ning mis asub üpris Vaikse ookeani ääres. Vaid paari miili laiune pilvemets on koduks vähemalt 14-le neist 30 liigist, keda kusagil mujal maakeral ei leidu.
Paraku on ekspeditsiooni juhil, RAIE tegevdirektoril Paul Hamiltonil põhjust karta, et need liigid võivad kaduda isegi enne, kui nad kõik kirjeldada jõutakse. Pata de Pájarot ähvardavad kõikvõimalikud ohud, alates lihtsalt metsade hävimisest karjatamise ja raie tõttu kuni jahini. Kui tegelikkuseks saavad ennustatavad kliimamuutused, siis pilvemetsad hävivad. Iseäralikel konnadel ei õnnestuks enam sigida, sest temperatuuri tõus kuivataks märgade lehtedega puud.
RAIE/Uudistaja
Himaalaja roolinnu pesitsust pole varem kusagil sedastatud (Foto: WCS Afganistan/BirdLife)
“Maailma kõige vähem tuntud” lind pesitses Afganistanis
Kirde-Afganistanis, Pamiiri üksildases paigas, leiti pesitsemas himaalaja roolind Acrocephalus orinus.
Kombineerides välivaatlusi, muuseuminäidiste uuringuid, DNA-analüüsi ja esimesi teadaolevaid helisalvestusi, võisid teadlased kinnitada, et neil õnnestus läinud kevadel püüda paarkümmend selle liigi isendit. See on tohutu hulk liigi kohta, kes kirjeldati 1867. aastal Indias ja kelle järgmine isend leiti alles 2006. aastal Tais.
BirdLife
Muutunud dekoratsioon
Venemaa kohal laiutava püsiva ja väidetavasti lausa enneolematult kõrge rõhuga antitsükloni toimel aina pakaselisemaks muutuv ilm on pudendanud eelmisel nädalal uhkeldanud härmatiseehted:
Tartu Toometaguse vaated 11. ja 21. jaanuari
Pakane lubas ometi kord avada ka esimese tänavuse ametliku jäätee: alates eilsest võivad kuni kahetonnised autod sõita otse Noarootsist Haapsallu. 20. veebruaril tuli väike kergendus hiidlastele: tiiruga ümber Saare- ja Hiiumaa – et mitte rikkuda võimalikke jääteetrasse – saabus Heltermaa-Rohuküla liinile vabagraafikuga sõitma parvlaev Harilaid. Suuremate laevade jaoks on sõiduvesi endiselt liiga madal.
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
