Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA




UUDISTAJA
22. jaanuar  2010




JAANUAR
 




Eelmisest Uudistajast möödunud päevad on näidanud üsna mitmepalgelist talveilma. Üks märksõnu oli pikka aega kõrge õhurõhk. Siiski mitte rekordiliselt kõrge: 23. jaanuarist 1907 on kirjas tippmark 795 mm Hg.

Oli päikest ja oli tuisku; hiidlasi hoidis endiselt poolvangis madal meri. Jääteid juurde ei tulnud, küll lisandus peatse jäätee lootust. Temperatuurikõver tegi paar hoogsat kurvi: esmaspäeval tõusis üsna kiiresti, ööl vastu kolmapäeval langes järsult ning nädalalõpuks on oodata uut tõusu.


Tuulisematel päevadel oli taas kord põhjust meenutada nn. tuulekülma.

  


EMHI tuulekülma kaart 27. jaanuaril kell 11.

 

Tuulekülm on temperatuur, mida inimene õues reaalselt tunneb ja see on madalam, kui näitab termomeeter. Külmatunnet suurendab tuul, mis puhub inimese kehasoojusega soojendatud õhukihi tema ümbert ära.

Mida tugevam tuul ja madalam õhutemperatuur, seda rohkem kulutab inimene energiat, et ilmale avatud nahapinna temperatuuri ohutul tasemel hoida. Teatud piirist allpool ta seda enam ei suudagi. Temperatuuril –27° on oht külmuda pikaajalisel väljas viibimisel; –35° puhul on naha külmumise oht 10–15 minuti jooksul ja –40° korral võib nahk külmuda vähem kui 10 minutiga.

Alates 20. jaanuarist saab tuulekülma kaarte vaadata EHMI kodulehelt www.emhi.ee. Sotsiaalministri määruse järgi võib õppetunnid ära jätta, kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud ja tuulekülm on 1.–6. klassi õpilaste puhul –20 °C ja madalam, 7.–9. klassi õpilaste puhul –25 °C ja madalam.

EMHI



  
  

Uudistaja jalutas läinud laupäeva kaunis talveilmas Kärdlas

  


Madal meri, jaanuari 2010 tunnusjoon.

  


Maakonnamuuseumi “Pika maja” päikeseksülofon.

  


Mošee: Tallinnas ja kirikupealinnas Mustveeski veel pole, aga Kärdlas on, mis sellest, et sulavainest.

  


Kole ja kriminaalselt kulukas uus linnavalitushoone.

  


Lumme mattunud Sadama tänav.

 

 

 

 

 

UUDISTAJA SOOVITAB



       





EESTI UUDISEID




Eestiga seotud teadlased kanti maailmakaardile

Tartu ülikoolis esitleti eile digitaalkaarti 188 geograafilise objektiga, mis on nime saanud 58 Eestiga seotud teadlase või maadeuurija järgi.

“19. sajandil ja 20. sajandi algul osalesid paljud Eestiga seotud teadlased Peterburi teaduste akadeemia ekspeditsioonidel, kus oli hea tava nimetada geograafilisi objekte oma teadusvaldkonna eeskujude järgi,” ütles ülikooli ajaloo muuseumi ekspositsioonijuht Terje Lõbu. “Paljud nimetused vajusid ajapikku unustusehõlma, kuid siiski leidub ka tänapäeva maakaartidel mitmeid objekte, mis kannavad Eestiga seotud teadlaste nime.”

TÜ ja Eesti maaülikooli (EMÜ) koostöös valminud digitaallahendus toob eraldi välja nii teadlased, kelle järgi paigad on nime saanud, kui ka teadlased, kes neile need nimed on andnud. Kõik kaardile kantud objektid on kajastatud vanadel kaartidel, reisikirjades või muudes märkmetes.

Digitaalse kaardiga “Eestiga seotud teadlaste nimed maailmakaardil” saab tutvuda aadressil http://unite.ut.ee/teadus/. Kaardi on koostanud Terje Lõbu TÜ ajaloo muuseumist, Veronica Irmann TÜ
loodusloomuuseumist ja Erki Tammiksaar EMÜ teadusloo uurimise keskusest. Projekti toetas KIK.


 
  
 


Muraste looduskooli eestvedaja Val Rajasaar räägib loodusharidustööst loodusajakirjanikele. (Foto: Raul Kask).

 

Läbi lodu rabast randa

Palupõhja ja Muraste looduskool esitlesid 22. jaanuaril Tartus ja 25. jaanuaril Tallinnas loodushariduslikku õppemappi “Läbi lodu rabast randa”.

Õppemapp valmis 2009. aastal Palupõhja ja Muraste looduskooli õppeprogrammide juhendajate ühistööna. Selle materjale saab kasutada nelja loodusliku koosluse – raba, lodumetsa, pangametsa ja mereranniku tundmaõppimiseks.

Mapis on nende nelja koosluse kirjeldused, 16 pilditahvlit 96 taime- ja loomaliigi kirjeldustega, 24 loodusvaatluste ja looduse tundmaõppimise töölehte ning lauamäng nelja koosluse tundmaõppimiseks 120 taime- ja loomaliigi piltkaartidega.

Muraste looduskooli läheduses on kaunis laialehine pangamets ja Eestis ainulaadne liivakivikaride ja -paljanditega mererand. Palupõhja looduskooli õpperajad viivad jõelammil kasvavasse lodumetsa ja Laeva raba Selli-Sillaotsa õpperajale.

Materjal aitab õpetajail korraldada aktiivõpet looduses, õppekäike ette valmistada või kinnistada retkel omandatud teadmisi. Õpetaja saab teha koopiaid vajalikest töölehtedest ja kontuurpiltidest. Peale Muraste ja Palupõhja looduskooli lähiümbruse saab mappi kasutada kõikides Eestimaa paikades, kus leidub kogumikus käsitletud kooslusi.

Õppemapi ning töölehtede ülesannete vastused on näha veebis www.teec.ee PaMu kataloogis, Muraste looduskooli veebis (www.studiviridis.ee/muraste) õppematerjalide kataloogis ja www.elfond.ee/et/teemad/teisedteemad/loodusharidus/looduskoolid Palupõhja looduskooli kataloogis.

Trükise väljaandmist finantseeris KIK.

Muraste looduskool

 
  
 

Kala kokkuostu- ja püügiandmed ei klapi kokku

Keskkonnainspektsioon (KI) teatas 22. jaanuaril, et on Ida-Virumaal kala kokkuostudokumente ning kalurite püügiandmeid võrreldes avastanud mitu seaduserikkumist.

Kahe kutselise kaluri ja ühe firma müüdud kalakogused olid nende püügipäevikutesse märgitud kogustest mitu korda suuremad. Sisuliselt oli tegemist tõendamata päritoluga kala müügiga, mis on kalapüügiseaduse järgi keelatud.

Möödunud aasta septembris ja oktoobris müüs üks nimetatud kaluritest kalakäitlusettevõttele 1711 kilo jõesilmu, samas näitasid põllumajandusministeeriumile esitatud püügiandmed, et ta on püüdnud 240 kilo jõesilmu. Erinevus esmakokkuostu- ja püügiandmete vahel oli seega 1471 kilo. Teine kalur müüs novembrikuus käitlejale esmakokkuostukviitungi järgi 605 kilo jõesilmu, püügipäevikusse oli aga märgitud 120 kilo. Kalapüügiseaduse nõudeid rikkus ka kalapüügiga tegelev osaühing, mis müüs kalakäitlusettevõtetele oktoobris kokku 1828 kilo jõesilmu, millest 1528 kilo puhul oli päritolu tõendamata.

KI määras seaduserikkujatele trahvid, mis ulatusid 3000 kroonist 9900 kroonini. Selgusetu päritoluga jõesilmusid kokku ostnud ettevõtete suhtes uurimine jätkub.

KI teeb kalapüügijärelevalves koostööd põllumajandusministeeriumiga, kellel on kontrolliks vajalikud püügi- ja esmakokkuostuandmed. Andmete ristkontrollimisel on võimalik tõhusalt rikkumisi kindlaks teha ning tänu sellele kalandussektori tegevus korrastub.

KI pressiteade inspireeris mõneski arvutilistis elava mõttevahetuse „vasakule” müüdavate kalade koguste üle Eestis, Uudistajale meenusid aga läinud suvel looduskaitseseltsi mitmesaja liikme ees esinenud toonase Kallaste linnapea Jaak Üpruse sõnad, kes väitis, et Peipsil pandavat ametlikult kirja iga kuues-seitsmes püütav kala.

KI/Uudistaja

 
  
 



Lauamäng õpetab jäätmeid vähendama

Keskkonnaamet andis välja keskkonnateemalise lauamängu “Vähendame võidu”, mille eesmärk on õpetada lastele, kuidas vältida ja vähendada jäätmete teket.

Mäng on mõeldud eelkõige kooliõpilastele ning aitab keerulist jäätmekäitluse teemat lastele arusaadavamaks teha. Mängides saab teada, mil moel vältida ja vähendada jäätmete teket: nii nippe, kuidas koduses majapidamises jäätmetega toimida kui ka ideid targaks poodlemiseks. Lauamängu on aidanud välja töötada keskkonnaministeeriumi jäätmeosakond.

Mängu idee pärineb üleeuroopalisest jäätmetekke vähendamise kampaaniast. Keskkonnaamet jagab lauamängu koolides korraldatavate jäätmeteemaliste õppeprogrammide käigus. Lauamängu leiab ka keskkonnaameti kodulehelt http://www.keskkonnaamet.ee/index.php?id=11071.

Keskkonnaamet

 
  
 

Keskkonnaamet pakub talviseid õppeprogramme

Keskkonnaameti talvised tasuta õppeprogrammid aitavad uurida talvist loodust ning omandada looduskaitse ja jäätmekäitluse põhitõdesid. 37 õppekavakohast programmi muudavad koolis õpitu praktiliste näidete ja tegevuste abil huvitavamaks.

Programme saab tellida kuni märtsi lõpuni ja nendega võib tutvuda keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee. Pakutavatest teemadest on kolm peamist looduskaitse, jäätmed ning talvine loodus: liikide kohastumused ja tegevusjäljed. Peale selle saab mõnedes maakondades tellida jahinduse, veemajanduse, õhukaitse- ja saviteemalisi programme ning on võimalik piiluda tigude, karpide, samblike ja sipelgate salamaailma. Programmide järgi jagavad õpetust keskkonnahariduse spetsialistid, kes tulevad ise koolidesse või ootavad õpilasi looduskeskustesse.

Õppeprogrammid on tasuta, kuid koolil endal tuleb üldjuhul leida raha sõiduks looduskeskusesse või matkarajale. Keskkonnaametil on tänavu KIK toel võimalus 2000 krooni eest igas maakonnas kompenseerida teatud arv koolide ja lastaedade bussisõite, osalemaks õppeprogrammides. Selleks tuleb pöörduda oma maakonna keskkonnaharidusspetsialisti poole.

Möödunud aastal kaasas keskkonnaamet keskkonnaharidustöösse üle 20 000 inimese. Keskkonnahariduse osakonna 17 spetsialisti viisid läbi ligi 500 koolidele ja lasteaedadele suunatud õppeprogrammiüritust, lisaks korraldati 250 muud ettevõtmist: infopäevi eri sihtrühmadele, konkursse, talguid, matkapäevi, loodusõhtuid ja laagreid. Kõige suurema osalejate arvuga tegevus on oktoobris koostöös ajakirjaga Eesti Loodus käivitunud viktoriinisari “Eesti looduskaitse 100”, mille kolmes voorus on seni olnud osalejaid 3279.

Keskkonnaameti keskkonnaharidustegevusega saab tutvuda kodulehel http://www.keskkonnaamet.ee/index.php?id=10721.

Keskkonnaamet

 
  
 


Ise metsast jõulupuud tuua oleks toredam.

 

Riigimetsast osteti enim kuuski mobiiltelefoniga makstes

RMK müüs möödunud aasta lõpus kokku ligi 5000 jõulukuuske, neist 4500 puud eraisikutele. Esimest korda sai kuuse eest tasuda mobiiltelefoniga, seda võimalust kasutades osteti üle poole kuuskedest. Ühistel kuuseretkedel üle Eesti käis 2100 inimest.

Peale selle käisid RMK kutsel tasuta kuuseretkedel enam kui 150 lastekodulast üheteistkümnest lastekodust, kellele juhendatud kuuseretk oli omaette elamus. Lapsed koos juhendajatega viisid riigimetsast kaasa 54 jõulupuud.

Kuuskede müügist saadud 600 000 krooni kasutab RMK loodus- ja metsateadlikkuse parandamiseks. Mullu valmis kuusekampaania raha eest eelkooliealistele lastele mõeldud raamat “Metsaelu aabits”, mille enam kui 700 eesti- ja venekeelset eksemplari kingiti lasteaedadele üle kogu Eesti.

Teist aastat toimunud kampaania raames korraldas RMK detsembris juhendatud metsaretki 16 kohas üle Eesti, neist viies kohas pakuti ka venekeelset programmi. Peale eestikeelse kampaania kodulehe oli tänavu esimest korda avatud ka venekeelne leht. Et vastata kuuseostjate küsimustele, oli pandud tööle spetsiaalne kuuseabi telefon.

RMK

       

 

   

TASUB OSALEDA



Algas keskkonnauurimistööde võistlus

Haridus- ja teadusministeerium ning Tartu keskkonnahariduskeskus (TKKHK) kuulutavad välja üleriigilise õpilaste keskkonnauurimistööde võistluse. Parimate tööde esitajad saavad maikuus osaleda Türgis rahvusvahelisel keskkonnaprojektide olümpiaadil.

Osaleda võivad 6.–12. klassi õpilased, ühe töö autoriks võib olla kuni kaks õpilast. Töö teema peab olema seotud looduse ja/või keskkonnaga. Tööde esitamise tähtaeg on 18. märts.

Uurimistööle tuleb lisada eraldi lehel ühe lehekülje pikkune eestikeelne kokkuvõte, kus antakse ülevaade tööst, metoodikast, tulemustest ja järeldustest. Kokkuvõte tuleb saata ka elektrooniliselt aadressil margit.sokk@teec.ee. Need trükitakse ära konverentsi kogumikus.

Konkursile esitatud uurimistööde autorid ja juhendajad kutsutakse konverentsile, mis peetakse 14. aprillil Tartus. Konverentsi täpne aeg ja koht teatatakse osalejatele hiljem.

TKKHK

 


Omnibuss viib Lahemaale ja Ahjale, loodusõhtul näeb filme

Looduse Omnibuss suundub homme, 30. jaanuaril Tallinnast lumisele metsaretkele Lahemaale. Vaadatakse Valgejõel Nõmmeveski joa jää- ja veemängu ning matkatakse koos Anne Kurepaluga Altja jõe kõrgetel kallastel. Pärast matka ootab Palmse mõisa viinaköögi kaminasaalis tahe supp.

Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 10 (tagasi kell 18), sõidu hind koos supiga on täiskasvanutele 150 ja õpilastele 100 krooni.

Pühapäeval, 31. jaanuaril sõidetakse nii Tallinnast kui ka Tartust Ahja jõele taevaskodasid vaatama. Käiakse Suure ja Väikese Taevaskoja juures ning matkatakse Saesaare paisult mööda Ahja jõge ülesvoolu, et jõe pealt näha ka teisi uhkeid devoni müüre. Jääretke juhendab geograaf Taavi Pae.

Tallinna buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9 (tagasi kell 20) ja sõit maksab 175 ja 125 krooni. Tartust algab reis keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10) kell 12 (tagasi kell 17) ja maksab 100 ja 50 krooni. Tavapäraselt saavad eelkooliealised kõigile sõitudele kaasa tasuta.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 (Tallinnas), 5559 1032 (Tartu) või info@looduseomnibuss.ee.

Esmaspäeva, 01. veebruari loodusõhtul rahvusraamatukogus on kavas samad 7. Matsalu loodusfilmide festivali filmid, mis nädal tagasi Tartus: austraallaste “Kaasuarid” ja Lõuna-Aafrika “Lõvivägi”. Filme tõlgib Matsalu festivali direktor Tiit Mesila, õhtu muusik on üllatus.

Hind õpilastele, tudengitele ja pensionäridele 10 ning täiskasvanutele 25 krooni.

Looduse Omnibuss

  
 


Loendatakse hallõgijaid

Ornitoloogiaühing (EOÜ) teatas, et aasta linnu projekti raames kogutakse andmeid hallõgija talvise asustustiheduse ja arvukuse ning elupaigakasutuse kohta.

Loenduse käigus tuleb kogu enda valitud ala hoolega läbi käia ning kõik kohatud hallõgijad kaardile märkida. Loendusala tasub valida selline, et sinna jääks võimalikult palju põllumassiive ning muid avatud ja poolavatud maastikke, kus hallõgijaid võib eeskätt kohata. Loendusperiood kestab 20. jaanuarist 15. veebruarini, kuid üks vaatlusala tuleb siiski katta ühe päeva jooksul.

Ankeedivormi ja täpse vaatlusjuhendi leiab aasta linnu veebilehelt võrgupaigast http://www.eoy.ee/ogijad/hallogija-talvised-vaatlused/. Korraldajad rõhutavad, et oluline on ka nö. nullinfo: oma ankeedid saatke kindlasti ära ka siis, kui vaatlusalalt ei leitud ühtegi hallõgijat.

EOÜ

 
  
 



Lisapõhjusi minna botaanikaaeda

Tallinna botaanikaaia palmimajas on 30. jaanuarist 7. veebruarini näitus “Käbid, käbikandjad ja puidud”.
Väljapanekud aitavad sobitada tutvust mitmelt poolt maailmast pärinevate okaspuude käbide, puidu, puitudest saadavate eeterlike õlide ja nende kasutusvaldkondadega. Eksponaadid on pärit Tallinna botaanikaaia ja Eesti loodusmuuseumi kogudest.

6.–14. märtsil saab aga samas vaadata orhideenäitust, kus kõrvuti on eksponeeritud loodusest pärit liigid ja inimeste aretustööna ilmavalgust näinud sordid. Kelle töö tulemus on õnnestunum või on mõlemad ühtmoodi kütkestavad, jääb juba näituse külastaja otsustada.

Tallinna botaanikaaed

 
  


Savimaja ehitus Põlvamaa ökofestivalil (Foto: Põlvamaa arenduskeskus)

 

Loeng looduslikest ehitusmaterjalidest

Säästva renoveerimise infokeskuse Tartu ühendus alustab 2010. aastat kolmapäeval, 3. veebruaril kell 18–20 peetava loenguga looduslikest ehitusmaterjalidest.

Ehitushoolduse spetsialist Lea Täheväli-Stroh teeb juttu looduskivist, puidust, savist, lubjast, kasetohust, turbast jms. ning räägib ka sellest, mida tähendab mõiste “looduslik ehitusmaterjal” ja kuidas selliste materjalide kasutamisega saab vähendada oma ökoloogilist jalajälge.

Tasuta loengut saab kuulata Tartu linnavalitsuse reservfondi toetusel keskkonnahariduskeskuse saalis (Kompanii 10).

SRIK

 
  
 

Eelteade: konverents Salme Nõmmiku 100. sünniaastapäevaks

3.–5. märtsil peetakse Tartus professor Salme Nõmmiku 100. sünniaastapäevale pühendatud konverents „Sotsiaalmajanduslikud ruumsüsteemid ja territoriaalne haldus” (vt. http://www.geo.ut.ee/nommik/).

Professor Salme Nõmmik (03.03.1910–21.09.1988, sündinud Mangelson) oli Nõukogude perioodi väljapaistev teadlane, kes arendas TÜ-s edasi enne Teist maailmasõda professor Edgar Kanti loodud majandusgeograafia suunda. Teema poliitilise tundlikkuse tõttu oli probleemne seda käsitleda ning sidemed muu maailma teadlaskonnaga piiratud, kuid seda enam respekteeriti Tartu koolkonna majandusgeograafide töid endises Nõukogude Liidus. Oluline ja innovaatiline oli ka tolleaegse geograafia kateedri rakendusuuringute pool: töötati välja soovitusi, kuidas ettevõtteid ja teenuseid optimaalselt (teadmispõhiselt) paigutada ja haldussüsteemi uuendada.


 


 



MAAILMAST




Siberi igikelts eritab aina rohkem metaani (Foto: Francis Latreille/Corbis)

 

Arktika igikeltsast lekib metaani

Ekspertide kinnitusel on metaani Arktikas hakanud viie viimase aasta jooksul eralduma varasest ligi kolmandiku võrra rohkem; selleks nähtuse põhjus on kerkiv temperatuur.

Briti teadlaste avastus on osa ulatuslikust ülemaailmsest märgalade metaaniheite uuringust. Pool metaaniheidet tuleb troopikast, kõige rohkem Amazonase ja Kongo jõe vesikonnast. Hiina ning Lõuna- ja Kagu-Aasia riisipõllud annavad ligi kolmandiku metaani. Ja arktilistel laiustel vabaneb vaid paar protsenti globaalsest metaanist. Aastail 2003–2007 seal täheldatud 31-protsendine heite suurenemine tähendas aga, et metaani ülemaailmne koguheide suurenes 7 protsenti.

Metaan on kasvuhoonegaasina teatavasti hoopis ohtlikum kui aina jutuks olev süsihappegaas. Arktika pinnasesse on seda lihtsaimat süsivesinikku seotud miljardeid tonne; niisiis võib seda pidada omamoodi ohtlikult tiksuvaks viitsütikuga pommiks. Pealegi on tegemist nõiaringiga: mida rohkem kliima soojeneb, seda rohkem eraldub metaani; mida rohkem eraldub metaani, seda rohkem soojeneb kliima. Arktikas tõuseb temperatuur praegu umbes kaks korda kiiremini kui kus tahes mujal maakeral.

IEMA

 
  
 


Mereandide eri ökomärgiste võrdlus (Allikas: WWF).

 

Mereandide ökomärgistus looduskaitsjate luubi all

Maailma looduskaitsefond WWF avaldas raporti, milles vaadeldakse mereandide sertimissüsteemide tõhusust. Põhilise järeldusena tuuakse välja, et enamik skeeme on kehvad ja vajavad olulist karmistamist.

Mereandide sertimine on analoogne metsade ja metsandustoodete sertimisega: ökomärgise olemasolu peaks kinnitama, et toore on hangitud säästval moel ja heas seisundis püügikohast võimalikult väikese ökoloogilise jalajäljega, loomakaitse reegleid silmas pidades ning töötajate huve arvestades. WWF uuring tõi paraku esile, et ökomärgis ei pruugi praegu sugugi tähendada, et kõnealused nõuded oleksid täidetud.



Kõige suurema puudusena tuuakse välja läbipaistvuse puudumist ja puudulikku teabelevi. Selgelt kõrgeima hinnangu sai merehoolde nõukogu (MSC – Marine Stewardship Council) ökomärgis.

www. panda.org



  

 

Lõuna-Atlandi Gough’i saare liigikaaslastest kolm korda kogukamaks kasvanud hiired söövad linnupoegi lausa elusalt (Foto: Ross Wanless/BirdLife).

 

Invasiivliikide oht on ülisuur

Maailma invasiivliikide programmi GISP värske raport kinnitab, et invasiivliigid – alates haigusetekitajatest ja taimedest kuni rottide ja kitsedeni – on üks kolmest suurimast ohust planeedi elurikkusele.

Raportis uuriti olukorda 57 riigis ja leiti, et keskmiselt on igas neist 50 elurikkusele negatiivselt mõjuvat mittepärismaist liiki. Kõige vähem, üheksa, leiti selliseid liike Ekvatoriaal-Guineas, enim, 222, Uus-Meremaal. Kokku pandi kirja 542 invasiivliiki, neist 316 taime, 101 mereelukat, 44 mageveekala, 43 imetajat, 23 lindu ja 15 kahepaikset. Tõenäoliselt on ohtlikke liike tegelikult veel hoopis rohkem. Ilmselge on olnud oluliselt kasvanud rahvusvahelise kaubanduse negatiivne mõju. Ehkki on ka edulugusid, on mõnegi asjatundja sõnul pigem tegemist võidetud üksiklahingutega kaotusega lõppeda ähvardavas sõjas.

BirdLife

 
  
 

Kumb on vapram?

Uku Paal saatis sel nädalal linnuhuviliste arvutilisti lingi üpris muljetavaldavast heitlusest: http://www.youtube.com/watch?v=14yxYTOdL38.

NB! Nõrganärvilistel on parem videot mitte vaadata!

Linnuhuviliste list/Uudistaja

 

  




IN MEMORIAM

 


Viktor Palm koos abikaasa, tütre ja pojaga oma 80. sünnipäeval 2006. aasta septembris. (Foto: erakogu).

 

Lahkus Viktor Palm

22. jaanuaril 83-aastasena lahkunud akadeemik Viktor Palm kirjutatakse ajalukku kindlasti teise maailmasõja-järgse Tartu ülikooli ühe värvikaima ja samas üsna vastuolulise keemiaõppejõuna.

Tema isegi Hruštšovi-järgse sula taustal väga ketserlikke ideid täis avalikke vaidlusi “punaste ainete” õppejõududega mäletavad küllap paljud 1960ndate Tartu alma materi tudengid – ja ometi oli Palmil olnud “kristallpuhas pioneeri- ja komsomolinoorus”.

Õppejõuna oli ta julge eksperimenteerima isemoodi eksamikorralduse ja hindamissüsteemidega ning polnud ime, kui tema eksamil kukkus läbi üle poole kursuse. Siis oli professor murelik ja kandis ettevalmistujatele eksamiruumi kehakinnitust ja vaimuturgutust. Ta loenguid oli mehhaaniliselt peaaegu võimatu konspekteerida, aga kui suutsid mõttekäikudega kaasa minna, polnud pärast eksami eel vaja kuigi palju vaeva näha. Tudengiüritustel, eriti sportlikel, lõi Palm innukalt kaasa ja terve osakonna ees suuski murda polnud talle häbiasi.

Teadlasenagi oli ta pikka aega pigem revolutsiooniline autoriteet, lõpuks tikkus aga takerduma lahendamatutesse kinnisideedesse. Küllap ühe esimesena Eesti keemikuist innustus Palm n.-ö. arvutikeemiast ja nägi kurja vaeva mitte ainult riistvara hankimisega, vaid ka põlve otsas kodukootud tarkvara luues.

Lausa tavatu siirusega elas ta kaasa oma kaastöötajate olmeprobleemidele. Polnud toona ju kuigi tavapärane, et professor ruttas näiteks aspirandile oma abi pakkuma … kolimisel.

80ndate lõpu pöördelistel aegadel läks Palm kaasa uuendusmeelsetega ja oli rahvarinde üks asutajaid; iseseisvumisidee jäi talle aga võõraks ja nii tõmbus ta peagi aktiivsest poliitikast eemale.

Palm poleks olnud Palm, kui ta tõsiselt halvenenud tervist ja kõrge iga trotsides poleks teadustööd teinud sisuliselt elu lõpuni.

Toomas Jüriado,

üle kahekümne aasta (1968–1989) olnud Viktor Palmi juhendatav


 


  

  


Suurispeapurikas

  


Oodates jalgrattaaega

 

   

Esialgsete kavade kohaselt on Uudistaja toimetaja järgmisel nädalal koolitusel. Sel juhul jääb Uudistaja 5. veebruaril ilmumata ja potsatab teie e-postkasti jälle alles 12. veebruaril.

 
   


 


Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012