Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA




UUDISTAJA I
12. veebruar  2010



Kuna eelmisel nädalal jäi Uudistaja ilmumata, siis on tänane kahes osas.

 

 

VEEBRUAR



Talve tõsimeel ei taandu. Sulapäevi pole sel aastal veel olnudki ja ka lund tuleb aeg-ajalt tasapisi juurde. Eelmisest nädalast sumpasin põhiosa mööda lumepudrust pealinna; selle nädala hakul taas koduses Tartus tööle rutates oli lausa rõõm tunnustada siinset tõhusat lumekoristustööd suurema liiklusega tänavail.


 

Näiteks mu töökohauulitsa Veski veerest on lumevall lausa kadunud, …

 


… läheduses asuv Taara puiestee meenutab küll sõjakaevikut, aga suudab sõidukeid taas ladusalt läbi lasta.

 


Magalarajoonideni paraku lumekoristus nii tõhusalt pole küündinud ja jääb vaid imestada autofriikide visadust ikka üritada uksest ukseni sõita.

 


Küll teeb mõtlikuks – et mitte öelda murelikuks – paljudes kohtades haljastuse ümber …

 


… või lausa peale kuhjatud lumi. Kasuks see puudele-põõsastele vaevalt tuleb.

 

    


Udune päev Kloostrimetsas.


  




Pudemeid Kadrioru purikapillerkaarist.






 UUDISTAJA SOOVITAB




Loodusesõber ja maakeelsed kuunimed

Looduskaitse „plaan A” on kaitsta inimest võõrandumise eest, alles „plaan B” on luua uusi kaitsealasid. On ju nii, et kaitsealasid on vaja alles siis, kui oleme juba põhjalikult loodusest kaugenenud ja ei jää muud üle, kui metsad majandava inimese eest lukku panna. Meie ajakiri proovib tegeleda „plaan A”-ga ehk vähendada veidikenegi võõrandumist. Nimelt väga sobilikult looduskaitseaasta puhul (Eesti looduskaitse 100!) on Loodusesõber läinud üle maakeelsetele kuunimedele. Selle asemel et öelda jaanuar, veebruar, märts, ütleme edaspidi südakuu, radokuu, urbekuu.

Miks kasutada Rooma jumalate (nt. kahe näoga jumal Janus, puhastusjumal Februus) ja keisrite nimesid (nt. Augustus jne.), kui saame kuud kõnetada maakeeli? Paljudel rahvastel on vanad nimed täielikku unustusse vajunud, meil veel mitte. Euroopas kasutab omakeelseid kuunimesid seitse riiki, teiste hulgas Soome ja Leedu. Kas meie siis kehvemad oleme? Loodusesõbra arust oleks vahva, kui maakeelsete kuunimede kasutus laieneks.

See annaks meie noortele muide selle eelise, et nad ei võrdleks meie kodumaise oktoobri kliimat kenama Vahemere oktoobri ilmaga … kui kuu nimi on ikka porikuu (oktoober), austame teda ka vastavalt ja viskame „kena” oktoobri mõtted peast. Kui hetkeks järele mõelda, on ju selge, et looduskaitse algab meie peast ja meie suhtumisest, muidu ei aita ka traataed kaitsealade ümber. Omakeelsete kuunimede kasutamine on sammuke loodusele lähemale.

Lisaks Ahto Kaasiku põhjalikule kuunimede artiklile saab värskest radokuu (veebruari) numbrist teada, millal aitab jääpurikas avastada soojalekkeid, kuidas vattmeeter õpetab kodus elektrit säästma ja kui palju on Eestis veel kiviraidureid – iidse ameti pidajaid.

Helen Arusoo, Loodusõbra toimetaja



 


   



EESTI UUDISEID




Rein Veskimäe järjekordse teadusraamatu esitlusel teaduste akadeemia saalis.

 

Valgetähe orden meie oma mehele

Läinud nädalal said teatavaks need 97 inimest, keda tänavu tunnustatakse riiklike aumärkidega.

Loodusajakirjal on põhjust uhkust tunda: Valgetähe V klassi teenetemärgi pälvis presidendilt ka meie oma mees, ajakirja Horisont kauaaegne toimetaja ja hulga teadusraamatute koostaja Rein Veskimäe.

Samasuguse tunnustuse on teiste seas ära teeninud zooloog Aleksei Turovski, hinnatud ja oodatud loodusevahendaja. Valgetähe IV klassi ordeni saavad loodusteadlastest hüdroloog Ago Jaani, Eesti maaülikooli ihtüoloogist professor Tiit Paaver  ja Tallinna tehnikaülikooli professor molekulaarbioloog Tõnis Timmusk.

www. president.ee/Uudistaja

 

 

 

Marika Mikelsaar (Foto: ut.ee)

Selgunud on riigi teaduspreemiate laureaadid

Valitsus kinnitas eile, 10. veebruaril riigi teaduspreemiate saajad. Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) eelarvest eraldati tänavu teaduspreemiateks 3 600 000 krooni.

Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest saavad 600 000 krooni suuruse teaduspreemia Marika Mikelsaar ja Arvo Ots.

Eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antavate 300 000 krooni suuruste riigi teaduspreemiate laureaadid on Hannes Tammet (täppisteadused), Maris Laan (keemia ja molekulaarbioloogia), Rein Kuusik (kollektiivi juht), Andres Trikkel ja Tiit Kaljuvee (tehnikateadus), Irja Lutsar (arstiteadus), Hannes Kollist (kollektiivi juht), Heino Moldau ja Triin Vahisalu (geo- ja bioteadused), Tõnu Püssa (põllumajandusteadus), Anu Realo (sotsiaalteadused) ning Irina Belobrovtseva ja Svetlana Kuljus (humanitaarteadused).

Kollektiivse töö puhul makstakse kollektiivi juhile pool preemiast, teine pool jagatakse ülejäänud kollektiivi liikmete vahel võrdselt. Riigi teaduspreemiad antakse kätte vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril.

Vt. http://www.hm.ee/index.php?0511489.

HTM

  

 

 

Kaks sümpoosioni peategelastest: EMHI arendusosakonna peaspetsialist Ain Kallis ja peadirektor Jaan Saar.


 

Ilmajaama juures on Tallinna sünoptikute tähelepanu pälvinud unikaalne burromeeter TP-1.

 


Läbi tiheneva tuisu suure teleskoobi manu, …

 


… kus selgitusi jagab astronoom Indrek Kolka.

 

Tähtpäevade tähistus tuisuses Tõraveres

1. veebruaril märgiti Tartu observatooriumis Tõraveres mitut olulist tähtpäeva: 145 aastat on möödas ajast, mil Tartu ülikoolis (TÜ) avati meteoroloogia observatoorium, ning 60 aastat Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) Tartu-Tõravere ilmajaama rajamisest; 11 aastat tagasi arvati ilmajaam päikesekiirgust uurivasse ülemaailmsesse baasjaamade võrku.

Tartu ilmajaam kolis ilmaolude mõttes parematele jahimaadele, Tõravere küla põldudele, 1965. aastal, kui samas avati Tartu observatooriumi uus kompleks. Ilmajaama otsene esivanem oli rahvakeeli metobs ehk TÜ 1865. aasta detsembris oma aja parimal tasemel ilmamõõtmisi alustanud meteoroloogia observatoorium. Pärast sõda sai sellest esmalt geofüüsika observatoorium, 1. jaanuaril 1950 aga Tartu linna piiril avatud spetsiaalne aktinomeetriajaam, mille esmaülesanne oli mõõta päikesekiirgust.

Päeva juhatas sisse sümpoosion, kus sai muidugi kuulda tervitusi ja õnnitlusi, aga ka kolme teadusettekannet. TÜ professor Jaak Jaagus rääkis Eesti kliimast viimase pooleteise sajandi jooksul, EMHI arendusosakonna peaspetsialist Ain Kallis kiirgusmõõtmise sajandist Eestis ning Tartu observatooriumi teadur Viivi Russak päikesekiirguse mõõtmistest Tartus ja Tõraveres.

Järgnesid ekskursioonid, mida muutis meeldejäävamaks aina tugevnev tuisk. Minna polnud küll kaugele: ilmajaamahoones ja vaatlusplatsil jagasid selgitusi Ain Kallis ja Enn-Märt Maasik, observatooriumi suure teleskoobi juures aga Indrek Kolka. Päeva lõpetas koosviibimine.

Üritusele lisas kaalu tähtsate külaliste osalus: kohal oli nii maailma maapealsete kiirgusuuringute võrgu BSRN (Baseline Surface Radiation Network) juht ameeriklane Ellsworth Dutton isiklikult kui ka Soome meteoroloogiainstituudi juhtkond. See on veelkordne kinnitus, et 1999. aastast päikesekiirguse uurimise ülemaailmsesse baasjaamade võrku kuuluvast Tartu-Tõravere ilmajaamast on saanud üks rahvusvaheliste kiirgusmõõtmiste keskusi.

Selliseid eliitjaamu on maailmas kokku ligi 40 ning neist moodustatud võrgu ülesanded on siduda maapealseid mõõtmisi satelliitidelt tehtavatega, täiustada mõõtetehnikat ning uurida maakera kiirguskliimat.

EMHI/KKM/Uudistaja

  


 

WWF: seitse lihtsat asja Läänemere kaitseks

Eestimaa looduse fond (ELF) vahendas kolmapäeval, 9. veebruaril maailma looduse fondi WWF kirja Läänemere maade peaministritele.

Selles on seitse soovitust, mida rakendades saaksid riikide valitsused maailma ühe saastatuima mere Läänemere seisundit parandada. Kirja ajend oli 10. veebruaril Helsingis peetud Läänemere piirkonna tegevuskonverents, kus Läänemere riikide juhid arutasid ühisplatvormi Läänemere kaitseks.

Need seitse lihtsat asja on järgmised: keelustada pesuvahendites fosfaadid, maksustada mineraalväetistes lämmastik ja fosfor, keelata angerjapüük nende varude taastumiseni ning taastada nende rändeteed sisemail, ratifitseerida ballastvee konventsioon, kõrvaldada HELCOM-i välja toodud suured reostusallikad ehk nn. valupunktid (hotspots), rajada sadamatesse ristluslaevade reovee tasuta käitlemiseks asjakohased infrastruktuurid, luua kaitstavate merealade võrgustik.

ELF eutrofeerumiseksperdi Kristjan Piirimäe sõnul kehtib enamik soovitusi ka Eesti valitsuse jaoks. „Eesti valitsuse kõige suurem eksimus on,” kinnitas Piirimäe, „et erinevalt teistest Läänemere maadest pole suudetud fosfaatide kaotamiseks pesuvahenditest isegi vastavat eeluuringut algatada. Sellega rikub Eesti oma HELCOM-i Läänemere tegevuskavas võetud kohustust.”

WWF Eesti partnerorganisatsiooni ELF arvates saaks Eesti teha Läänemere kaitseks veel kolm lihtsat asja: luua õlireostuse tõrjeks spetsiaalne õlifondi, toetada Euroopa Komisjoni ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika keskkonnahoidlikumaks muutmise kohta ning töötada välja keskkonnasäästlik merealade kasutamise strateegia, sh. koostada taastuvenergeetika teemaplaneering, mis koalitsioonilepingu järgi oli lubatud algatada  juba 2008. aastal.

ELF

  

 

 


Allikas: keskkonnaministeerium

 

2010 on rahvusvahelise elurikkuse aasta

Keskkonnaministeerium avaldas 5. veebruaril pressiteate, milles on meenutatud, et ÜRO nimetas 2010. aasta rahvusvaheliseks bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse aastaks, et suurendada inimeste teadlikkust elurikkuse olulisusest.

Samal päeval lõppes Norras Trondheimis üleilmne konverents „2010. aasta seab uusi elurikkuse eesmärke”, kus Eestit esindas keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse bioloogilise mitmekesisuse nõunik Lauri Klein. Kleini kinnitusel tõdeti konverentsil, et riikide ja rahvaste pingutused elurikkust hoida ja taastada pole paraku veel andnud soovitud tulemusi. „Peamised ohud elurikkusele on elupaikade hävimine ja killustumine, maakasutusmuutused, loodusvarade ületarbimine, mittesäästlikud looduskasutusviisid (näiteks kalavarude ülepüüdmine), võõrliigid, reostus ning kliimamuutused,” tõdes Klein.

Elurikkuse aasta tähtsündmus on oktoobris peetav bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste 10. konverents Nagoyas Jaapanis. Sellel konverentsil määratakse elurikkuse poliitika üleilmsed põhisuunad pärast 2010. aastat.

Eesti ühines bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga 1994. aastal. Tänavu täitub meil sada aastat esimese kaitseala loomisest ning see annab põhjust tähistada ühtaegu elurikkuse aastaga ka looduskaitseaastat.

Loe lisaks http://www.envir.ee/1111672.

Elurikkuse aasta ametlik koduleht: http://www.cbd.int/2010/welcome/.

Looduskaitse 100 koduleht: www.keskkonnaamet.ee/lk100.

Keskkonnaministeerium

  

 

Salaküttide, reostajate ja röövpüüdjate elu läheb keeruliseks

Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) teatas 3. veebruaril, et keskkonnainspektsioon (KI) saab lähiaastatel enda valdusesse suuremal hulgal uudset järelevalvetehnikat. Muu hulgas soetatakse Euroopa regionaalarengu fondi toel 15 operatiivkontorit-bussi ja 22 veesõidukit, mis aitavad tunduvalt parandada keskkonna järelevalvet Eestis. KIK-lt rohelise tule saanud projekti kogumaksumus on ligi 37 miljonit Eesti krooni.

Keskkonnajärelevalve edukaks toimimiseks on vaja mitmesuguseid spetsiifilisi vahendeid; mida parem on keskkonnajärelevalve ja selleks mõeldud vahendid, seda kiiremini ja hõlpsamini saab avastada seaduserikkujaid – pahatahtlikke reostajaid, salakütte ja röövpüüdjaid.

Inspektsioonil on kavas soetada näiteks 15 operatiivkontorit-bussi, mis võimaldavad kohapeal teha toiminguid: võtta reostusproove, teha mõõtmisi ja esmaseid analüüse, koostada dokumente ja akte ning kasutada infosüsteeme andmete sisestamiseks või kontrollimiseks. Plaanide kohaselt hangitakse kontorid-bussid kõikidesse KI regioonidesse.

Hangitakse ka modifitseeritud maastureid, röövpüüdjate ohjeldamiseks aga 22 veesõidukit. Peale sõiduvahendite soetab KI pisemaid abivahendeid: öövaatlusseadmeid, veevoolukiiruse mõõtjaid, täppismõõdistuse ja proovivõtu komplekte, optikat, dosimeetreid, metsamõõtevahendeid ja palju muud.

Kokku on aastatel 2007–2013 planeeritud KIK-i kaudu anda keskkonnajärelevalve projektidele kuni 100 miljonit krooni Euroopa regionaalarengu fondi toetust.

KIK

  

 

Polli tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskuse idee sai heakskiidu

Eesti maaülikooli (EMÜ) teatel on ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS) heaks kiitnud üheksa piirkondliku kompetentsikeskuse arendamise ideekavandit, nende hulgas ka EMÜ plaani luua Viljandimaale Polli teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus.

EMÜ Polli aiandusuuringute keskuse juhataja Ave Kikase sõnul oleks kompetentsikeskuse peamine roll arendada Lõuna-Eesti piirkonna konkurentsivõimet ja tuntust Euroopa rohelise oaasina. Keskuse pädevusse kuulub eelkõige aianduslikust toorainest saadavate bioaktiivsete ühendite tarvitus funktsionaalsete jookide ja toiduainete, toidulisandite, kodukeemia ja looduskosmeetika ning looduslike taimekaitsevahendite tootmisel.

EAS-i heakskiidu pälvinud rajatavates kompetentsikeskustes hakatakse ettevõtjate ja teadlaste koostöös välja töötama rahvusvahelise konkurentsivõimega uuendusi piirkonnale omastes valdkondades. Kokku esitati EAS-ile 18 kavandit. Heaks kiidetud ideekavandite esitajatel on võimalik taotleda toetust keskuste väljaarendamise ettevalmistuseks kuni pool miljonit krooni ja ellurakendamiseks kuni 50 miljonit krooni.

Kompetentsikeskuste arendamist rahastab Euroopa regionaalarengu fond.

EMÜ

  








Eksponaadinäiteid käbinäituselt.

 

Käbid, käbikandjad ja puidud

Sellise nimega näitus oli Tallinna botaanikaaia palmimajas 30. jaanuarist 7. veebruarini. Väljapanekud aitasid sobitada tutvust mitmelt poolt maailmast pärinevate okaspuude käbide, puidu, puitudest saadavate eeterlike õlide ja nende kasutusvaldkondadega. Eksponaadid olid pärit Tallinna botaanikaaia ja Eesti loodusmuuseumi kogudest.

Tallinna botaanikaaed/Uudistaja

  

 

Pigem virtuaalne kui reaalne looduskaitse

Säästva Eesti instituut (SEI Tallinn) korraldas jaanuaris 2010 küsitluse keskkonnaameti looduskaitsega vahetult seotud ametnike hulgas ja on kokkuvõtteid tehes leidnud, et „loodust kaitstakse üha enam veebis kui vahetult looduses ja koos inimesega”.

Üheksa küsimusega ankeet, mis uuris hinnanguid 2009. aastal alanud ümberkorralduste mõju kohta looduskaitsekorraldusele, saadeti 221 ametnikule; vastuseid tuli 84 (38%). Mõnede küsimuste puhul vaadeldi eraldi suure looduskaitsekogemusega ametnike vastuseid, kuna eeldati, et pikema kogemusega ametnikel on võimalik võrrelda viimast reformi varasemate muudatuste mõjudega.

Selgus, et looduskaitseametniku töö on muutunud tubasemaks ja bürokraatlikumaks, andmebaaside ja registri taga kontoris. Suure looduskaitsekogemusega ametnike arvates nihkub looduskaitse kodanikust järjest kaugemale, kuna vahetut suhtlust on vähe.

Suuremad probleemid kogu looduskaitsekorralduses on vastajate arvates seotud kohapealse järelevalve nõrkuse või koguni puudumisega. Keskkonnainspektsiooni tegevuse kohta märgitakse, et see on tagantjäreletarkus, mitte kahju ärahoidev tegevus, ja et järelevalvet tehakse enamasti paberil, andmebaaside ja registrite alusel.

Suuremad probleemid looduskaitsetöö korralduses on seotud rollide ebaselgusega keskkonnaameti ja RMK vahel. Vastajate enamiku arvates ei aita ainult parem infovahetus, vaid kasuks tuleks rollide regulatsioon õigusakti tasandil.

Enamik ankeedile vastanuid ennustab, et looduskaitseametniku töö muutub üha keerulisemaks ja olulisemaks, sest nende otsustest sõltub loodusväärtuste säilimine. Samas soovitakse tunda suuremat ühiskonna tuge, kuivõrd praegu toetab ühiskond rohkem arendajat kui looduskaitsjat.

Küsitluse tulemused on täiskujul võrgupaigas http://www.seit.ee/failid/620.pdf.

SEI Tallinn

  

 

 

Wladyslaw Raczkiewiczi mälestustahvel Iuridicumi fuajees

 

Tartu ülikool põlistab mälestust suurmeestest

9. veebruaril avasid Tartu ülikool ja Poola saatkond TÜ õigusteaduskonna õppehoones Iuridicum mälestustahvli TÜ vilistlasele, hilisemale Poola vabariigi presidendile Wladyslaw Raczkiewiczile. Sellega tähistati Raczkiewiczi 125. sünniaastapäeva.

29. jaanuaril nimetas ülikooli nõukogu lahkunud emeriitprofessorite Atko-Meeme Viru ja Olaf Prinitsa järgi kaks loengusaali: vastavalt Jakobi 5 õppehoone auditooriumi 303 ning Liivi 2 õppehoone auditooriumi 224.

Atko-Meeme Viru oli rahvusvaheliselt silma paistnud sporditeadlane, kes töötas TÜ-s 1959. aastast kuni surmani 2007. aastal ning kes valiti esimest korda professoriks 1973. aastal.

Olaf Prinits töötas TÜ-s alates 1952. aastast kuni surmani 2006. aastal. Ta oli TÜ matemaatika õpetamise metoodika kateedri rajaja ja juhataja, professor aastast 1987. Prinits oli aastakümneid ka üks matemaatikaõpikute põhiautoreid.

TÜ/Uudistaja

  

 

 

Eesti maaülikooli metsamaja

 

Tartust saab metsapealinn

Eesti metsaselts teatas 28. jaanuaril, et praegune metsapealinn Viljandi annab selle tiitli 24.–30. aprillini peetava metsanädala ajal üle Tartule.

Metsanädal toimub 17. korda, metsapealinna traditsioon sai alguse 2004. aastal, seega antakse see tiitel ühele Eesti linnadest juba seitsmendat korda. „2010. aasta metsapealinna valimisel arvestati seda, et Tartu on metsanduse akadeemilise hariduse keskuseks ning tänavu täitub 90 aastat akadeemilise metsandusliku hariduse andmise algusest. Tartu on olulisim metsateaduse keskus ka praegu: Tartumaal asub Eesti ainus õppekatsemetskond,” ütles Eesti metsaseltsi president Heiki Hepner. Metsanädala ajal saab osaleda rohketel üleriigilistel üritustel, ent sündmuste põhirõhk koondub Tartusse.

Metsanädala korraldamist toetab KIK.

Eesti metsaselts

  

 

Taas saab toetust jäätmete taaskasutuse projektidele

Keskkonnainvesteeringute keskus teatas 29. jaanuaril, et alanud on jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutuse projektide rahastamise teine taotlusvoor.

Nagu eelmiseski voorus, on projektidele võimalus kokku saada 200 miljonit krooni Ühtekuuluvusfondi toetust ning vooru eelarve on toetatava tegevuse järgi jagatud kaheks: pool jäätmete kogumise ja sortimise projektidele ning teine pool taaskasutuseks.

Möödunud aasta novembris lõppenud esimesse vooru laekus erakordselt vähe taotlusi – ainult 14. Praegu veel hinnatakse toona laekunud taotlusi, aga rahastusotsused tehakse enne 5. aprilli, mis on nüüd välja kuulutatud vooru tähtaeg. KIK-i struktuuritoetuste üksuse juhi asetäitja Hannes Aarma sõnul oli huvi ka esimese vooru vastu suur: teabepäeval käis kuulamas ja küsimas ligi 70 inimest, kuid taotluseni jõudsid vähesed. Peamine probleem on Aarma hinnangul omaosalus, mida on ilmselgetel põhjustel keeruline leida.

Taotlemisest huvitatutele korraldatakse veebruaris teabepäevad Tallinnas ja Tartus, kus tutvustatakse meetme tingimusi, taotlemise korda ning vastatakse küsimustele. Täpsem info teabepäeva toimumisaja ja teemade kohta selgub lähinädalatel ning see avaldatakse KIK-i kodulehel www.kik.ee.

Meetme tingimustele vastav ja vormikohane taotlus tuleb esitada 5. aprilliks KIK-ile aadressil Narva mnt. 7a (VI korrus), 15172 Tallinn või saata e-postile taotlus@kik.ee. Elektrooniliselt saadetud taotlus peab olema digitaalselt allkirjastatud.

KIK

 

 

Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012