Rein Veskimäe järjekordse teadusraamatu esitlusel teaduste akadeemia saalis.

Valgetähe orden meie oma mehele

Läinud nädalal said teatavaks need 97 inimest, keda tänavu tunnustatakse riiklike aumärkidega.

Loodusajakirjal on põhjust uhkust tunda: Valgetähe V klassi teenetemärgi pälvis presidendilt ka meie oma mees, ajakirja Horisont kauaaegne toimetaja ja hulga teadusraamatute koostaja Rein Veskimäe.

Samasuguse tunnustuse on teiste seas ära teeninud zooloog Aleksei Turovski, hinnatud ja oodatud loodusevahendaja. Valgetähe IV klassi ordeni saavad loodusteadlastest hüdroloog Ago Jaani, Eesti maaülikooli ihtüoloogist professor Tiit Paaver  ja Tallinna tehnikaülikooli professor molekulaarbioloog Tõnis Timmusk.

www. president.ee/Uudistaja

 

Marika Mikelsaar (Foto: ut.ee)

Selgunud on riigi teaduspreemiate laureaadid

Valitsus kinnitas eile, 10. veebruaril riigi teaduspreemiate saajad. Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) eelarvest eraldati tänavu teaduspreemiateks 3 600 000 krooni.

Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest saavad 600 000 krooni suuruse teaduspreemia Marika Mikelsaar ja Arvo Ots.

Eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antavate 300 000 krooni suuruste riigi teaduspreemiate laureaadid on Hannes Tammet (täppisteadused), Maris Laan (keemia ja molekulaarbioloogia), Rein Kuusik (kollektiivi juht), Andres Trikkel ja Tiit Kaljuvee (tehnikateadus), Irja Lutsar (arstiteadus), Hannes Kollist (kollektiivi juht), Heino Moldau ja Triin Vahisalu (geo- ja bioteadused), Tõnu Püssa (põllumajandusteadus), Anu Realo (sotsiaalteadused) ning Irina Belobrovtseva ja Svetlana Kuljus (humanitaarteadused).

Kollektiivse töö puhul makstakse kollektiivi juhile pool preemiast, teine pool jagatakse ülejäänud kollektiivi liikmete vahel võrdselt. Riigi teaduspreemiad antakse kätte vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril.

Vt. http://www.hm.ee/index.php?0511489.

HTM

 

Kaks sümpoosioni peategelastest: EMHI arendusosakonna peaspetsialist Ain Kallis ja peadirektor Jaan Saar.

 

Ilmajaama juures on Tallinna sünoptikute tähelepanu pälvinud unikaalne burromeeter TP-1.

Läbi tiheneva tuisu suure teleskoobi manu, …

… kus selgitusi jagab astronoom Indrek Kolka.

Tähtpäevade tähistus tuisuses Tõraveres

1. veebruaril märgiti Tartu observatooriumis Tõraveres mitut olulist tähtpäeva: 145 aastat on möödas ajast, mil Tartu ülikoolis (TÜ) avati meteoroloogia observatoorium, ning 60 aastat Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) Tartu-Tõravere ilmajaama rajamisest; 11 aastat tagasi arvati ilmajaam päikesekiirgust uurivasse ülemaailmsesse baasjaamade võrku.

Tartu ilmajaam kolis ilmaolude mõttes parematele jahimaadele, Tõravere küla põldudele, 1965. aastal, kui samas avati Tartu observatooriumi uus kompleks. Ilmajaama otsene esivanem oli rahvakeeli metobs ehk TÜ 1865. aasta detsembris oma aja parimal tasemel ilmamõõtmisi alustanud meteoroloogia observatoorium. Pärast sõda sai sellest esmalt geofüüsika observatoorium, 1. jaanuaril 1950 aga Tartu linna piiril avatud spetsiaalne aktinomeetriajaam, mille esmaülesanne oli mõõta päikesekiirgust.

Päeva juhatas sisse sümpoosion, kus sai muidugi kuulda tervitusi ja õnnitlusi, aga ka kolme teadusettekannet. TÜ professor Jaak Jaagus rääkis Eesti kliimast viimase pooleteise sajandi jooksul, EMHI arendusosakonna peaspetsialist Ain Kallis kiirgusmõõtmise sajandist Eestis ning Tartu observatooriumi teadur Viivi Russak päikesekiirguse mõõtmistest Tartus ja Tõraveres.

Järgnesid ekskursioonid, mida muutis meeldejäävamaks aina tugevnev tuisk. Minna polnud küll kaugele: ilmajaamahoones ja vaatlusplatsil jagasid selgitusi Ain Kallis ja Enn-Märt Maasik, observatooriumi suure teleskoobi juures aga Indrek Kolka. Päeva lõpetas koosviibimine.

Üritusele lisas kaalu tähtsate külaliste osalus: kohal oli nii maailma maapealsete kiirgusuuringute võrgu BSRN (Baseline Surface Radiation Network) juht ameeriklane Ellsworth Dutton isiklikult kui ka Soome meteoroloogiainstituudi juhtkond. See on veelkordne kinnitus, et 1999. aastast päikesekiirguse uurimise ülemaailmsesse baasjaamade võrku kuuluvast Tartu-Tõravere ilmajaamast on saanud üks rahvusvaheliste kiirgusmõõtmiste keskusi.

Selliseid eliitjaamu on maailmas kokku ligi 40 ning neist moodustatud võrgu ülesanded on siduda maapealseid mõõtmisi satelliitidelt tehtavatega, täiustada mõõtetehnikat ning uurida maakera kiirguskliimat.

EMHI/KKM/Uudistaja

WWF: seitse lihtsat asja Läänemere kaitseks

Eestimaa looduse fond (ELF) vahendas kolmapäeval, 9. veebruaril maailma looduse fondi WWF kirja Läänemere maade peaministritele.

Selles on seitse soovitust, mida rakendades saaksid riikide valitsused maailma ühe saastatuima mere Läänemere seisundit parandada. Kirja ajend oli 10. veebruaril Helsingis peetud Läänemere piirkonna tegevuskonverents, kus Läänemere riikide juhid arutasid ühisplatvormi Läänemere kaitseks.

Need seitse lihtsat asja on järgmised: keelustada pesuvahendites fosfaadid, maksustada mineraalväetistes lämmastik ja fosfor, keelata angerjapüük nende varude taastumiseni ning taastada nende rändeteed sisemail, ratifitseerida ballastvee konventsioon, kõrvaldada HELCOM-i välja toodud suured reostusallikad ehk nn. valupunktid (hotspots), rajada sadamatesse ristluslaevade reovee tasuta käitlemiseks asjakohased infrastruktuurid, luua kaitstavate merealade võrgustik.

ELF eutrofeerumiseksperdi Kristjan Piirimäe sõnul kehtib enamik soovitusi ka Eesti valitsuse jaoks. „Eesti valitsuse kõige suurem eksimus on,” kinnitas Piirimäe, „et erinevalt teistest Läänemere maadest pole suudetud fosfaatide kaotamiseks pesuvahenditest isegi vastavat eeluuringut algatada. Sellega rikub Eesti oma HELCOM-i Läänemere tegevuskavas võetud kohustust.”

WWF Eesti partnerorganisatsiooni ELF arvates saaks Eesti teha Läänemere kaitseks veel kolm lihtsat asja: luua õlireostuse tõrjeks spetsiaalne õlifondi, toetada Euroopa Komisjoni ettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika keskkonnahoidlikumaks muutmise kohta ning töötada välja keskkonnasäästlik merealade kasutamise strateegia, sh. koostada taastuvenergeetika teemaplaneering, mis koalitsioonilepingu järgi oli lubatud algatada  juba 2008. aastal.

ELF

Allikas: keskkonnaministeerium

2010 on rahvusvahelise elurikkuse aasta

Keskkonnaministeerium avaldas 5. veebruaril pressiteate, milles on meenutatud, et ÜRO nimetas 2010. aasta rahvusvaheliseks bioloogilise mitmekesisuse ehk elurikkuse aastaks, et suurendada inimeste teadlikkust elurikkuse olulisusest.

Samal päeval lõppes Norras Trondheimis üleilmne konverents „2010. aasta seab uusi elurikkuse eesmärke”, kus Eestit esindas keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse bioloogilise mitmekesisuse nõunik Lauri Klein. Kleini kinnitusel tõdeti konverentsil, et riikide ja rahvaste pingutused elurikkust hoida ja taastada pole paraku veel andnud soovitud tulemusi. „Peamised ohud elurikkusele on elupaikade hävimine ja killustumine, maakasutusmuutused, loodusvarade ületarbimine, mittesäästlikud looduskasutusviisid (näiteks kalavarude ülepüüdmine), võõrliigid, reostus ning kliimamuutused,” tõdes Klein.

Elurikkuse aasta tähtsündmus on oktoobris peetav bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste 10. konverents Nagoyas Jaapanis. Sellel konverentsil määratakse elurikkuse poliitika üleilmsed põhisuunad pärast 2010. aastat.

Eesti ühines bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga 1994. aastal. Tänavu täitub meil sada aastat esimese kaitseala loomisest ning see annab põhjust tähistada ühtaegu elurikkuse aastaga ka looduskaitseaastat.

Loe lisaks http://www.envir.ee/1111672.

Elurikkuse aasta ametlik koduleht: http://www.cbd.int/2010/welcome/.

Looduskaitse 100 koduleht: www.keskkonnaamet.ee/lk100.

Keskkonnaministeerium

Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) teatas 3. veebruaril, et keskkonnainspektsioon (KI) saab lähiaastatel enda valdusesse suuremal hulgal uudset järelevalvetehnikat. Muu hulgas soetatakse Euroopa regionaalarengu fondi toel 15 operatiivkontorit-bussi ja 22 veesõidukit, mis aitavad tunduvalt parandada keskkonna järelevalvet Eestis. KIK-lt rohelise tule saanud projekti kogumaksumus on ligi 37 miljonit Eesti krooni.

Keskkonnajärelevalve edukaks toimimiseks on vaja mitmesuguseid spetsiifilisi vahendeid; mida parem on keskkonnajärelevalve ja selleks mõeldud vahendid, seda kiiremini ja hõlpsamini saab avastada seaduserikkujaid – pahatahtlikke reostajaid, salakütte ja röövpüüdjaid.

Inspektsioonil on kavas soetada näiteks 15 operatiivkontorit-bussi, mis võimaldavad kohapeal teha toiminguid: võtta reostusproove, teha mõõtmisi ja esmaseid analüüse, koostada dokumente ja akte ning kasutada infosüsteeme andmete sisestamiseks või kontrollimiseks. Plaanide kohaselt hangitakse kontorid-bussid kõikidesse KI regioonidesse.

Hangitakse ka modifitseeritud maastureid, röövpüüdjate ohjeldamiseks aga 22 veesõidukit. Peale sõiduvahendite soetab KI pisemaid abivahendeid: öövaatlusseadmeid, veevoolukiiruse mõõtjaid, täppismõõdistuse ja proovivõtu komplekte, optikat, dosimeetreid, metsamõõtevahendeid ja palju muud.

Kokku on aastatel 2007–2013 planeeritud KIK-i kaudu anda keskkonnajärelevalve projektidele kuni 100 miljonit krooni Euroopa regionaalarengu fondi toetust.

KIK

Eesti maaülikooli (EMÜ) teatel on ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS) heaks kiitnud üheksa piirkondliku kompetentsikeskuse arendamise ideekavandit, nende hulgas ka EMÜ plaani luua Viljandimaale Polli teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus.

EMÜ Polli aiandusuuringute keskuse juhataja Ave Kikase sõnul oleks kompetentsikeskuse peamine roll arendada Lõuna-Eesti piirkonna konkurentsivõimet ja tuntust Euroopa rohelise oaasina. Keskuse pädevusse kuulub eelkõige aianduslikust toorainest saadavate bioaktiivsete ühendite tarvitus funktsionaalsete jookide ja toiduainete, toidulisandite, kodukeemia ja looduskosmeetika ning looduslike taimekaitsevahendite tootmisel.

EAS-i heakskiidu pälvinud rajatavates kompetentsikeskustes hakatakse ettevõtjate ja teadlaste koostöös välja töötama rahvusvahelise konkurentsivõimega uuendusi piirkonnale omastes valdkondades. Kokku esitati EAS-ile 18 kavandit. Heaks kiidetud ideekavandite esitajatel on võimalik taotleda toetust keskuste väljaarendamise ettevalmistuseks kuni pool miljonit krooni ja ellurakendamiseks kuni 50 miljonit krooni.

Kompetentsikeskuste arendamist rahastab Euroopa regionaalarengu fond.

EMÜ

Eksponaadinäiteid käbinäituselt.

Käbid, käbikandjad ja puidud

Sellise nimega näitus oli Tallinna botaanikaaia palmimajas 30. jaanuarist 7. veebruarini. Väljapanekud aitasid sobitada tutvust mitmelt poolt maailmast pärinevate okaspuude käbide, puidu, puitudest saadavate eeterlike õlide ja nende kasutusvaldkondadega. Eksponaadid olid pärit Tallinna botaanikaaia ja Eesti loodusmuuseumi kogudest.

Tallinna botaanikaaed/Uudistaja

Pigem virtuaalne kui reaalne looduskaitse

Säästva Eesti instituut (SEI Tallinn) korraldas jaanuaris 2010 küsitluse keskkonnaameti looduskaitsega vahetult seotud ametnike hulgas ja on kokkuvõtteid tehes leidnud, et „loodust kaitstakse üha enam veebis kui vahetult looduses ja koos inimesega”.

Üheksa küsimusega ankeet, mis uuris hinnanguid 2009. aastal alanud ümberkorralduste mõju kohta looduskaitsekorraldusele, saadeti 221 ametnikule; vastuseid tuli 84 (38%). Mõnede küsimuste puhul vaadeldi eraldi suure looduskaitsekogemusega ametnike vastuseid, kuna eeldati, et pikema kogemusega ametnikel on võimalik võrrelda viimast reformi varasemate muudatuste mõjudega.

Selgus, et looduskaitseametniku töö on muutunud tubasemaks ja bürokraatlikumaks, andmebaaside ja registri taga kontoris. Suure looduskaitsekogemusega ametnike arvates nihkub looduskaitse kodanikust järjest kaugemale, kuna vahetut suhtlust on vähe.

Suuremad probleemid kogu looduskaitsekorralduses on vastajate arvates seotud kohapealse järelevalve nõrkuse või koguni puudumisega. Keskkonnainspektsiooni tegevuse kohta märgitakse, et see on tagantjäreletarkus, mitte kahju ärahoidev tegevus, ja et järelevalvet tehakse enamasti paberil, andmebaaside ja registrite alusel.

Suuremad probleemid looduskaitsetöö korralduses on seotud rollide ebaselgusega keskkonnaameti ja RMK vahel. Vastajate enamiku arvates ei aita ainult parem infovahetus, vaid kasuks tuleks rollide regulatsioon õigusakti tasandil.

Enamik ankeedile vastanuid ennustab, et looduskaitseametniku töö muutub üha keerulisemaks ja olulisemaks, sest nende otsustest sõltub loodusväärtuste säilimine. Samas soovitakse tunda suuremat ühiskonna tuge, kuivõrd praegu toetab ühiskond rohkem arendajat kui looduskaitsjat.

Küsitluse tulemused on täiskujul võrgupaigas http://www.seit.ee/failid/620.pdf.

SEI Tallinn

 

Wladyslaw Raczkiewiczi mälestustahvel Iuridicumi fuajees

Tartu ülikool põlistab mälestust suurmeestest

9. veebruaril avasid Tartu ülikool ja Poola saatkond TÜ õigusteaduskonna õppehoones Iuridicum mälestustahvli TÜ vilistlasele, hilisemale Poola vabariigi presidendile Wladyslaw Raczkiewiczile. Sellega tähistati Raczkiewiczi 125. sünniaastapäeva.

29. jaanuaril nimetas ülikooli nõukogu lahkunud emeriitprofessorite Atko-Meeme Viru ja Olaf Prinitsa järgi kaks loengusaali: vastavalt Jakobi 5 õppehoone auditooriumi 303 ning Liivi 2 õppehoone auditooriumi 224.

Atko-Meeme Viru oli rahvusvaheliselt silma paistnud sporditeadlane, kes töötas TÜ-s 1959. aastast kuni surmani 2007. aastal ning kes valiti esimest korda professoriks 1973. aastal.

Olaf Prinits töötas TÜ-s alates 1952. aastast kuni surmani 2006. aastal. Ta oli TÜ matemaatika õpetamise metoodika kateedri rajaja ja juhataja, professor aastast 1987. Prinits oli aastakümneid ka üks matemaatikaõpikute põhiautoreid.

TÜ/Uudistaja

 

Eesti maaülikooli metsamaja

Tartust saab metsapealinn

Eesti metsaselts teatas 28. jaanuaril, et praegune metsapealinn Viljandi annab selle tiitli 24.–30. aprillini peetava metsanädala ajal üle Tartule.

Metsanädal toimub 17. korda, metsapealinna traditsioon sai alguse 2004. aastal, seega antakse see tiitel ühele Eesti linnadest juba seitsmendat korda. „2010. aasta metsapealinna valimisel arvestati seda, et Tartu on metsanduse akadeemilise hariduse keskuseks ning tänavu täitub 90 aastat akadeemilise metsandusliku hariduse andmise algusest. Tartu on olulisim metsateaduse keskus ka praegu: Tartumaal asub Eesti ainus õppekatsemetskond,” ütles Eesti metsaseltsi president Heiki Hepner. Metsanädala ajal saab osaleda rohketel üleriigilistel üritustel, ent sündmuste põhirõhk koondub Tartusse.

Metsanädala korraldamist toetab KIK.

Eesti metsaselts

Taas saab toetust jäätmete taaskasutuse projektidele

Keskkonnainvesteeringute keskus teatas 29. jaanuaril, et alanud on jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutuse projektide rahastamise teine taotlusvoor.

Nagu eelmiseski voorus, on projektidele võimalus kokku saada 200 miljonit krooni Ühtekuuluvusfondi toetust ning vooru eelarve on toetatava tegevuse järgi jagatud kaheks: pool jäätmete kogumise ja sortimise projektidele ning teine pool taaskasutuseks.

Möödunud aasta novembris lõppenud esimesse vooru laekus erakordselt vähe taotlusi – ainult 14. Praegu veel hinnatakse toona laekunud taotlusi, aga rahastusotsused tehakse enne 5. aprilli, mis on nüüd välja kuulutatud vooru tähtaeg. KIK-i struktuuritoetuste üksuse juhi asetäitja Hannes Aarma sõnul oli huvi ka esimese vooru vastu suur: teabepäeval käis kuulamas ja küsimas ligi 70 inimest, kuid taotluseni jõudsid vähesed. Peamine probleem on Aarma hinnangul omaosalus, mida on ilmselgetel põhjustel keeruline leida.

Taotlemisest huvitatutele korraldatakse veebruaris teabepäevad Tallinnas ja Tartus, kus tutvustatakse meetme tingimusi, taotlemise korda ning vastatakse küsimustele. Täpsem info teabepäeva toimumisaja ja teemade kohta selgub lähinädalatel ning see avaldatakse KIK-i kodulehel www.kik.ee.

Meetme tingimustele vastav ja vormikohane taotlus tuleb esitada 5. aprilliks KIK-ile aadressil Narva mnt. 7a (VI korrus), 15172 Tallinn või saata e-postile taotlus@kik.ee. Elektrooniliselt saadetud taotlus peab olema digitaalselt allkirjastatud.

KIK