UUDISTAJA
19. veebruar 2010
VEEBRUAR
Kindlameelselt külmakraadine talv kestab. Linnad upuvad üha enam lumme, sest ehkki ühtteist viiakse tasapisi ka mujale, on taevaste lumemöldrite ind maiste lumetarijate võimetest ja võimalustest ilmselgelt üle.
Näiteke Tallinnast, …
… teine Tartust.
Selle nädala udused ööd-hommikud tõid vaateisse tagasi uhkeima talveehte – härmatise.
Nädalavahetusel märgiti meile üha omasema kõige võõramaise lembusega valge tiigri aasta algust:
Tartu Raekoja platsil avati juba traditsiooniks saanud jääkuju (skulptor Kalle Pruuden), …
… Tallinnas Rotermanni kvartalis aga terve idamaiste horoskoobiloomade lumeloomaaed (suurim elukas, ikka jälle valge tiiger, on Ekke Väli ja Põvvat Kama ühistöö).
Lõvi talvepuhkus: Löwenruh park Tallinnas
Teisipäeval hoolitseti linade pikkuse eest. Tartu Kassitoomele jagus vastlalisi terveks päevaks, kõige tihedamalt hõõruti järske nõlvu siiski vist tööpäevalõpu madalale laskunud päikeses.
UUDISTAJA SOOVITAB
Eesti Loodus alustab juttu aasta puust
Eesti Looduse veebruarinumbri kaanekaunitar on üks tavaline Eesti puu – toomingas. Eriliseks teeb toominga asjaolu, et ta on valitud selle aasta puuks. Ott Luuk tutvustab seda kevaditi nii märgilist, ent muul ajal pigem võsataimeks peetavat roosõielist nii: „Toomingas on nagu vana näitleja, keda ilma grimmita (loe: õiteta – toim.) ära ei tunta.” Et toomingas kuulub ploomipuu perekonda, on tema marjad botaaniliselt luuviljad – nagu kirsid ja ploomid.
Looduskaitseteemadega oleme jõudnud Eesti aega ning sellest perioodist kõneldes ei saa vahele jätta meie looduskaitse suurmeest Gustav Vilbastet, kes püsis looduskaitseinspektori ametikohal koguni kolme järjestikuse võimu all. Andres Tõnisson kirjutabki Vilbaste inspektoriaastatest ja tema tõekspidamistest sel teedrajaval ametikohal.
Kaitsealade rubriik viib meid sedakorda Viitna maastikukaitsealale, kus ooside ja mõhnade vahel leiame kolm tüübilt täiesti erinevat järve. Kodumaa geograafiat ja arengulugu õpetavad tundma ka Leili Saarse ja Jüri Vassiljev, kes kirjutavad mattunud järvesetete leiust Saaremaal Koimla kandis, selgitades leiu tähtsust Läänemere arenguloo uurimisel.
Karmi ja kriitilise pilguheite teeb riigikontroll sedapuhku Eestis aetavale kliimapoliitikale. Ühineti ju kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyôto protokolliga heas usus ja teadmises, et kasvuhoonegaasiheide väheneb tööstustoodangu mahu kahanedes niikuinii ja siis justkui ei peagi midagi tegema. Ent võta näpust – uued tuuled ja muutunud süsteemid sunnivad Eestitki kasvuhoonegaasiheidet veelgi vähendama. Riigikontroll on aga seadnud sügava kahtluse alla, kas selleks ollakse valmis.
Veebruarinumbrist saame veel teada, miks Hiiumaa praam kipub merepõhja kinni jääma, mis on ja kuidas kasutatakse bergamotiõli, kuidas tulevad Eestisse uued seeneliigid ning meenutame 25-aastase Eesti orhideeklubi loomist ja tegevust.
Eesti Loodus
EESTI UUDISEID
Kaks Eesti projekti valiti parimate LIFE Nature projektide hulka
Keskkonnaamet teatas 11. veebruaril, et Euroopa Komisjon valis 2009. aastal lõppenud 23 parima LIFE Nature projekti hulka projektid „Harivesiliku kaitse korraldamine Läänemere-äärsetes riikides” ning „Must-toonekure ja konnakotkaste kaitse korraldamine Eestis”.
Harivesiliku kaitse projektiga on parandatud kahe ohustatud kahepaikseliigi, harivesiliku ja mudakonna elutingimusi. Taastati 240 Kagu-Eesti väikeveekogu ja loodi sellega mõlemale liigile soodsamad olud säilida elujõuliste populatsioonidena. Projekti kureeris keskkonnaministeerium, see vältas neli ja pool aastat. Peale Eesti osalesid ka Soome ja Taani; Eestist lõid ministeeriumi kõrval kaasa keskkonnaamet ning Haanja ja Rõuge vald. Vt. ka www.envir.ee/harivesilik.
Must-toonekure ja konnakotkaste kaitse projekti eesmärk oli tagada ohustatud must-toonekure, väike-konnakotka ja suur-konnakotka liikide püsimajäämine Eestis. Projekti käivitusala oli Soomaa rahvuspark; viis aastat väldanud projekti käigus taastati sealsetel Natura 2000 võrgustiku aladel ligi 3000 hektarit jõeluhtasid ning loodi sihtliikide püsielupaigad enam kui 6000 hektaril. Must-toonekure pesapaikade ümber osteti ligi 80 hektarit vana metsa.
Projektist sai osa ka üldsus: üle 8,3 miljoni korra vaadati kogu maakeral sidus-ülekandeid must-toonekure või kotkaste pesadelt Eestis. Projekti viis ellu Eesti ornitoloogiaühing, partneriteks olid keskkonnaamet ja keskkonnaministeerium, Kotkaklubi ja Erametsaliit. Vt ka www.kotkas.ee/Eaglelife_m.htm.
Euroopa Komisjoni välja valitud 23 projektist valitakse omakorda viis parimatest parimat projekti (Best of the Best), mis tehakse teatavaks mais Brüsselis, LIFE Nature and Biodiversity konverentsil.
Keskkonnaamet
Värvikaid hetki Tourestilt
Tourest tõi taas osalusrekordi
Arvult 19. rahvusvahelisel Tallinna turismimessil „Tourest 2010” käis kolme päeva jooksul (12.–14. veebruar) 23 734 piletiga ja kutsega täiskasvanud inimest. Võrdluseks: „Tourest 2008-l” käinute arv oli 23 465, „Tourest 2009-l” aga 23 684.
Osales 408 põhi- ja kaaseksponenti, kes esindasid 25 riiki. Eksponentide käsutuses oli taas kolm Eesti Näituste messihalli ja messikeskuse esine välispind. Peahallis olid eripakkumistega väljas kõik Eesti suuremad reisikorraldajad; halli laval toimus kolme päeva jooksul 18 mängu, 27 oksjonit ja 13 esitlust. „Puhka Eestis” hallis tutvustasid kõik Eesti maakonnad koos paljude ettevõtjatega oma piirkonna eripära, vaatamisväärsusi, kultuuriüritusi ja turismitooteid. Lastehallis said lapsed taas Pipi juhatusel kaasa lüüa laste eriprogrammis.
Järgmine, 20. Tourest peetakse 18.–20. veebruaril 2011.
Eesti turismifirmade liit
Uurige rahvastikupüramiidi!
Statistikaameti veebilehel võrgupaigas http://www.stat.ee/public/rahvastikupyramiid/ leiab huviline animeeritud rahvastikupüramiidi, millelt saab uurida Eesti rahvastiku soolise ja vanuselise koosseisu muutusi aastail 1989–2009 ning prognoose aastaiks 2010–2050.
Prognoosi tehes on eeldatud, et summaarne sündimuskordaja suureneb pidevalt ja jõuab 2047. aastaks kahe lapseni naise kohta; suremus väheneb; oodatav eluiga sünnimomendil pikeneb 2050. aastaks naistel 80,44 ja meestel 78,36 aastani ning rännet ei toimu või sisseränne tasakaalustab väljarände.
Animatsioon on valminud statistikaameti koostöös Saksa statistikaametiga.
Uudistaja
Ülikool ja loomaaed taaskinnitasid koostööd
Tallinna ülikool (TLÜ) ja Tallinna loomaaed uuendasid 17. veebruaril koostöölepingut, et arendada õppetegevust keskkonna- ja loodushariduse valdkonnas ning edendada teadustööd ja arendustegevust.
Uuendati 1997. aastast pärit lepingut. Uue lepingu põhiline eesmärk on täpsustada asutuste koostööd, tõhustamaks mõlema poole tegevust.
Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal: „Loodame, et Tallinna loomaaias teostatav väikeste asurkondade looduskaitseteaduslik uuring teeb selle lepingu tulemusel olulise arenguhüppe. Samas saab Tallinna ülikool paremini kasutada Eesti oludes unikaalset loomaaia eksperimendi- ja uuringubaasi. Uuringud ei piirdu kitsalt vaid bioloogilise objektiga. Koostöös ülikooli teaduritega on kavas ka sotsiaaluuringute algatamine, mille tulemused võimaldavad loomaaial täpsemini rihtida puhke- ja õppevõimalusi külastajatele.“
TLÜ
Ööviiul trükiti postmargile
Täna annab Eesti Post välja 5.50-kroonise postmargi kahelehise käokeelega.
See üks Eesti tavalisemaid ja armastatumaid käpalisi kannab teadusnimetust Platanthera bifolia, rahvakeeles on aga tuntud ööviiuli nime all.
Margi on kujundanud Ülle Marks ja Jüri Kass ning seda on trükitud 50 000 eksemplari. Ilmunud on ka tavapärane esmasümbrik (fotol).
Eesti Post/Uudistaja
Ka ERM-i postimuuseum ei saa tiigrita
Eesti rahva muuseumi (ERM) postimuuseumis on saanud traditsiooniks võtta kasutusele looma-aasta kõrvaltempel.
Esimest korda tehti seda ahviaastal 2004. Edasi tulid kuke-, koera-, sea-, roti- ja pühvliaasta kõrvaltemplid. Tänavu saavad huvilised kasutada tiigriaasta templit. Postimuuseum asub Tartus Rüütli 15 ja on lahti kolmapäevast pühapäevani 11–18.
ERM
TASUB OSALEDA
Esseekonkurss kutsub noori kagueestlasi mõtisklema kodukoha ja keskkonna üle
Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) kutsub Põlva-, Valga- ja Võrumaa koolinoori osalema esseevõistlusel, mille eesmärk on propageerida keskkonnateadlikke ja loodushoidlikke eluviise ning leida ja levitada uusi keskkonnakaitseideid. Võitjad kuulutatakse välja KIK-i sünnipäeval 11. mail.
KIK-i juhatuse liikme Kalev Auna sõnul kiputakse igasuguseid võistlusi enamasti korraldama suurte linnade ja eriti Tallinna-keskselt, seepärast otsustati seekord vaadata hoopis seda, mida mõtlevad oma kodust ja loodusest Kagu-Eesti lapsed.
Et osaleda, tuleb huvilisel leida endale juhendaja, mõelda välja täpsem teema ning asuda kirjutama. Essee soovitatav pikkus on 2–3 A4 lehekülge ning esitamise tähtaeg 10. aprill. Essee tuleb saata kas tavaposti või e-kirjaga oma maakonna esindusse ning töö kaaskirja tuleb märkida koostaja(te) ees- ja perekonnanimi, vanus, juhendaja nimi ja tema kontaktandmed ning juhendamise ulatus. Laekunud töid hinnatakse põhikooli- ja gümnaasiumiosas eraldi ning võistlustöid hindavad korraldajate esindajad, kes ise konkursil osaleda ei tohi.
Lisainformatsiooni oma piirkonnas toimunud projektide kohta saab nii KIK-i maakondlikest esindustest Põlva-, Valga- ja Võrumaal kui ka KIK-i kodulehelt www.kik.ee.
KIK
Lumme mattunud Baeri monument üleeile
LUS: Baeri päev
Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) veebruarikuine üldkoosolek peetakse tavapäraselt koos Baeri päeva tähistusega 25. veebruaril.
Kell 14.30 asetatakse pärg Baeri ausamba jalamile Toomemäel, kell 15 järgneb koosolek Baeri majas (Veski 4). Ettekanded on Erki Tammiksaarelt („Karl Ernst von Baer ja Vene analüütiline luure – müüdid ja tegelikkus”) ning Maarja Öpikult („Arbuskulaarset mükoriisat moodustavate seente (Glomeromycota – krohmseened) elurikkus: Eesti salumetsaseente pürosekveneerimisest globaalsete levikukaartideni”).
Päeva korraldab LUS koos Eesti maaülikooli teadusloo uurimise keskusega.
LUS
Loodusretke juhatab Urmas Vahur.
Taas algab loodusgiidide koolitus
EAS turismiarenduskeskus, OÜ Gravitas Consult ning OÜ Natourest kutsuvad algajaid ja tegutsevaid loodusgiide osa saama loodusgiidide koolitusprogrammist, mis toimub märtsist augustini.
Koolitusprogrammi rahastab Euroopa Sotsiaalfond. Käsitletakse loodusgiidi klienditeeninduse üldpõhimõtteid ning Eesti linnustikku, taimestikku, putukaid ja imetajaid.
Koolitusprogramm kestab 15 päeva: kahe- ja kolmepäevaste tsüklitena nädalavahetustel. Konkursi alusel valitakse välja koolitusel osalejad, kes peavad olema (loodus)giidid, kel on arvestatavad eelteadmised Eesti loodusest ning algteadmised giiditööst; kes on töötanud loodusgiidina (praktiline kogemus 1–10 rühmaga) ning kes soovivad seda teha ka tulevikus. Oluline on ka hea inglise või mõne muu võõrkeele oskus ning soov ja võimalus osaleda kõigil 15 koolituspäeval.
Osalustasu on 1500 krooni, mis katab toitlustuskulud; majutuskulud tuleb osalejatel samuti endal kanda.
Majutusvõimaluste kohta saab lisainfot korraldajalt.
Konkursil osalemiseks tuleb saata CV e-posti aadressil kart@gravitas.ee hiljemalt 26. veebruaril. Vajaduse korral tehakse kandidaatidega lisaintervjuu. Välja valitud osalejatega võetakse ühendust, et täpsustada programmiga seotud detaile.
Lisainfo: Kärt Leppik, tel. 5695 2950, e-post kart@gravitas.ee.
OÜ Gravitas Consult
Talvisel Peipsil
Omnibussi nädalalõpp
Looduse Omnibuss teeb ühe sõidu juba täna: Tallinnast Palmsesse, kus Viinaköögi kaminasaalis tutvustab ajaloolane Marek Tamm Languedoci, üht Lõuna-Prantsusmaa huvitavat piirkonda nii sõnas kui ka pildis.
Väljasõit rahvusraamatukogu eest on kell 17 (tagasi Tallinnas kell 22) ning sõidu hind koos piduliku õhtusöögiga (tervituskokteil, praad, kohv/tee, kook) on 225, ilma praeta 175 krooni.
Homme, laupäeval, 20. jaanuaril sõidetakse Vello Ranniku juhatusel Kallastele karakatitsa’id vaatama ja vanausuliste külla Kolkjasse Peipsi kala ostma.
Väljasõit rahvusraamatukogu eest kell 9 (tagasi Tallinnas kell 20.30), sõit maksab täiskasvanutele 175 ja õpilastele 125 krooni.
Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibuss
Matsalu filmid Tartus
Tartu keskkonnahariduskeskuses (TKKHK, Kompanii 10) on Matsalu 7. loodusfilmide festivali filmid taas linal teisipäeval, 23. veebruaril kell 18.
Seekord saab vaadata Jaapani filme „Galapagos: ohustatud paradiis” („Galapagos: the Endangered Paradise”, režissöör Kisoya Nakajima) ning „Šimpansid: Kalunde – kuningalooja” („Chimps: Kalunde the Kingmaker”, režissöör Miho Nakamura).
Sissepääs maksab 10 ja 25 krooni, Tartu loodusmaja õpilased saavad filmiõhtule tasuta.
TKKHK
Õppurid-linnusõbrad saavad näidata aasta linnu tundmist
12. veebruaril algas aasta linnu kodulehel kooliõpilastele mõeldud õgija-teemaline nuputamismäng.
Mängu korraldab Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) koostöös Tartu keskkonnahariduskeskusega. Kõik küsimused puudutavad tänavusi aasta linde, hall-õgijat ja punaselg-õgijat, ning nende lähimaid sugulasi. Igas voorus on veidi erinev teema, mis võimaldab õpilastel saada teadmisi nende põnevate lindude välimusest, levikust, toitumisharjumustest ja muust.
Uued ülesanded ja õiged vastused ilmuvad kodulehele kord kuus ning nuputamismäng kestab sügiseni. Tublimatele ja järjepidevamatele kaasalööjatele on EOÜ välja pannud väikesed auhinnad: linnuraamatud ja helikandjad. Esimese vooru ülesanded ja täpsem teave on EOÜ aasta linnu kodulehel www.eoy.ee/ogijad.
Aasta linnu ettevõtmisi ja töölehtede valmimist toetab KIK.
EOÜ
See linavästrik on pesa ehitanud Niva mootorisse (Foto: Tiit Hunt).
Linnupesad ja munad loodusmuuseumis
Eesti loodusmuuseumis on kuni 25. aprillini avatud linnupesade ja -munade näitus.
Näitusel saab näha peamiselt Eestis pesitsevate linnuliikide mune ja pesi. Muu hulgas leidub väljapanekus Eesti väikseima ja suurima linnu muna ning ka maailma suurima linnu muna. Huviline saab piiluda pesakasti ning juhtnööre selle meisterdamiseks.
Eesti loodusmuuseum (Tallinn, Lai 29A) on lahti kolmapäevast pühapäevani 10–17.
Eesti loodusmuuseum
MAAILMAST
Foto: www.panda.org
Tiigril läheb halvasti
Maailma looduse fond WWF avaldas just enne idamaise tiigri aasta algust raporti, mille kohaselt on suure triibulise kassi arvukus Suur-Mekongi piirkonnas viimase tosina aastaga vähenenud üle 70 protsendi.
Kui 1998. aastal hinnati, et Kambodžat, Laost, Myanmari, Taid ja Vietnami hõlmavas Suur-Mekongis elab umbkaudu 1200 tiigrit, siis nüüd on neid pelgalt 350. Maailma asurkonna sama perioodi arvukus on kahanenud umbes 5000–7000 isendilt 3200-ni.
Allakäigu peapõhjus on aina kasvav nõudlus tiigri eri kehaosade järele – need on üliolulised traditsioonilises Aasia meditsiinis –, ning selle kõrval muidugi ka kodumaade jätkusuutmatust arengust tingitud elupaigakadu. Praeguste suundumuste jätkudes paariteist aasta pärast neid kaslasi Suur-Mekongis enam pole.
WWF/Uudistaja
Environmental Graffiti: Sony Europe on kõige rohelisem ettevõte
Environmental Graffiti, üks maailma suuremaid keskkonnateemalisi veebilehti (www.environmentalgraffiti.com), valis Sony Europe’i 2009. aasta kõige rohelisemaks ettevõtteks firma jätkuva pühendumise eest keskkonnahoidlikele projektidele ja algatustele.
Sony Europe’it kiideti eriti tema loominguliste roheliste ettevõtmiste eest 2009. aastal, kuhu mahtus näiteks Forest Guard’i algatus, millesse kaasatud Sony insenerid töötasid koos lastega, et arendada nende ideid metsapõlengute ärahoidmiseks. Metsapõlengud ei põhjusta suurt kahju mitte ainult inimesele, vaid ka keskkonnale; nende tekitatav süsihappegaasikogus võrdub mitme miljoni sõiduauto saastega aastas.
Partnerlus Prince’s Rainforest Project’iga aitas suurendada teadlikkust troopiliste metsade hävitamise kohta. Sony Europe pidas ka loengusarja jätkusuutlikkuse teemal koos Euroopa majanduskõrgkooliga ESCP-EAP, et väidelda äri ja tehnoloogia rolli üle kliimaprobleemide lahendamises.
Lisateavet Sony Europe’i keskkonnategevuse kohta leiate võrgupaigust www.sony.eu/eco ja www.sony.co.uk/hub/1201538224713.
Drum&Louder OÜ
Ainult surnud mangust on Samoal hea mangust (foto: SPREP).
Okeaania sõdib mangustiga
Vaikse ookeani regionaalse keskkonnaprogrammi sekretariaat SPREP teatas sel nädalal reipalt, et juba esimesel ööpäeval pärast lõksupaigaldust püüti Samoa saarel märgatud mangust kinni, aga et lõkse veel lattu ei panda. Sest mine tea: äkki polnud see isasloom ainus kutsumata külaline.
Rikki-Tikki-Tavi austajaid võib selline raport masendada, aga see ei tee olematuks kurba tõika, et Havaile ja Fidžile suhkruroo rotikahjustusi kontrollima toodud mangustid ei suutnud kahandada rottide arvukust, vaid asusid matti võtma hoopis põliste linnu- ja imetajaliikide seas ning on nüüd arvatud rahvusvahelise looduskaitseliidu IUCN saja ohtlikema invasiivi nimistusse. Näiteks Fidžil ongi nad mõne linnuliigi juba täielikult hävitanud.
Pole siis ime, et niipea, kui sellist pahelist elukat silmati ka üldiselt mangustivabal Samoal, tõusid saareriigi looduskaitsjad relvile.
SPREP/Uudistaja
Atlandi tormilind, üks liike, kes on rängalt kannatanud jadaõngepüügil. (Foto: Pedro Geraldes/BirdLife)
BirdLife: on aeg kaitsta Euroopa merelinde
Linnukaitseorganisatsioon BirdLife International ja tema Ühendkuningriigi partnerselts RSPB kutsuvad inimesi üles andma allkirju petitsioonile, mis saadetakse Euroopa Komisjoni kalandusvolinikule Maria Damanakile http://www.birdlife.org/eu/EU_policy/Fisheries_Marine/seabird_pledge.html.
Probleem on umbes kahes miljonis merelinnus, kes on hukkunud Euroopa kalameeste kaaspüügina viimase aastakümne jooksul, – ja veel rohkem muidugi neis, kes võivad vanade püügitavade jätkudes hukkuda edaspidi. Jadaõnge konksudesse jäänud, traaliga püütud või võrkudes uppunud tiivuliste seas on isendeid ka niigi kriitiliselt ohustatud liikidest.
Linnukaitsjate hinnangul võiks olukord tunduvalt paraneda, kui viivituseta viidaks ellu ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni FAO soovitustele tuginev EL merelindude tegevuskava.
BirdLife/Uudistaja
VASTUKAJA KOOS LÜHIKOMMENTAARIGA
Miks mitte pädevuskeskused?
Pärast eelmises Uudistajas ilmunud nuppu Polli tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskuse idee kohta vahetas Uudistajaga e-kirjamõtteid alati keeletundlik emeriitprofessor Aleksander Maastik.
Teenekat hüdrotehnikateadlast pahandab „uudismõiste” „kompetentsikeskus”: „Näib, et see tõbine sõna levib üle Eesti. Ministeeriumidki ei näi teadvat, et (vt ÕS või Võõrsõnade leksikon) kompetents on õigus- või võimupädevus ning kompetentsus pädevus, asjatundlikkus.” Sestap soovitab Maastik öelda oma keeli „pädevuskeskus” või kui võõrsõnast mitte kuidagi loobuda ei suudeta, siis „kompetentsuskeskus”.
„Mille pagana pärast peame võõrkeelsete sõnadega eputama,” lisab Maastik teises kirjas. „See kompetentsuskeskus (kui, siis nõndamoodi) on veel selle poolest sant, et pool liitsõnast on oma- ja pool võõrkeelne. Ja olen päris kindel, et vähemalt pool eestlastest ei teagi, mida 'kompetents' või 'kompetentsus' tähendavadki. Ilmselt ei tehta vahet ka päris kõrgetel ladvaokstel.”
Uudistaja kokkuseadjal, kes on keeleasjus saanud aastatepikkust utsitust mõneltki rangelt keeletoimetajalt, jääb üle emeriitprofessoriga täielikult nõustuda. Päevast päeva ametlikke kirjatöid lugedes-toimetades püüame ikka neist kantseliiti välja rookida ja võõrsõnadele emakeelseid asendusi leida või lausa leiutada. Paar aastat tagasi pakkusime veidra, aga ülilevinud liite „piloot-” (pilootprojekt, pilootkursus, piloot-mis-iganes) asemele „käivitus-”, niisama sageli pruugitava online’i püüame asendada liitega „sidus-”. Paraku näib see tegevus pigem niisama lootusetu, kui kuulsa muinasjutukangelase pingutused lohepäid raiuda. Ikka ja jälle mõtlen kadedusega islandlastele, kes nii kiivalt oma keele algupära ja puhtust jälgivad ning uutele nähtustele islandipäraseid nimetusi loovad ja on täpselt kirja pannud ka nimed, mida võib panna uutele ilmakodanikele Islandil.
Toomas Jüriado
Püsiv külm hoiab 30. jaanuari „Tule ja jää peoks” valminud meeleolu Kadrioru pargis alles:
… kaheksa ametikujuri loodud jääskulptuuriallee ning …
… harrastajate tehtud isevärki lumememmemeeskond.
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
