Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA




UUDISTAJA
26. veebruar  2010




VEEBRUAR
 




Eelmisest Uudistajast möödunud päevad on aina õigustanud veebruari tuisukuu-kuulsust. Läinud nädalalõpu rohke lumelisa tõi murekortsud või hirmuhigigi Tartu maratoni entusiastide laubale, aga kõik läks lõpuks hästi. Küll oli järjekordselt häiritud laevaliiklus ja Hiiumaa–Saaremaa vahel kurseeriv Kõrgelaid oli Triigist Sõrule teel 13 ja pool tundi, tagasisõiduks kulus lausa ööpäev. Tallinnas takerdusid lumme isegi rongid.

  


Lumme mattunud Emajõe kaldapealne 22. veebruari õhtul.

  


Sel teisipäeval tuiskas taas.

  


Aga tuisust olid selle talve oludes hoopis haruldasemad teisipäeva, 23. veebruari õhtul pärast tubli kahe kuu pikkust vaheaega Tartusse tulnud paar soojakraadi ning sademed, mis enim meenutasid peent uduvihma. Järgmiseks hommikuks ehk vabariigi aastapäevaks võttis külm juhtotsad jälle enda kätte.

 


EMHI lumekaart…

  


... esmaspäeva, 22. veebruari …

  


… ja eile, 25. veebruari hommikul.

 

 

 

 



UUDISTAJA SOOVITAB



     


 

   



EESTI UUDISEID



Huvi keskkonnahariduse vastu kasvab majanduslanguse kiuste

Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) keskkonnaprogrammi taotlusvooru laekus 674 taotlust, neist ligi pooled keskkonnateadlikkuse projektide rahastussooviga.

KIK-i keskkonnaprogrammi üksuse juht Heiko Põdersalu on rahul maakondades korraldatud teabepäevadega: „Eriti tore on see, et näiteks Harjumaa infopäeval tulid osalema sellised koolid ja lasteaiad, kes meile varem taotlusi esitanud pole. See näitab haridusasutuste üha kasvavat huvi tegeleda keskkonnatemaatikaga.”

Ehkki taotluste koguarv on tavapärane, on nendega küsitav toetus küllaltki väike, kokku 363,8 miljonit krooni. Ennekõike tehakse pisemaid investeeringuid, mis nõuavad ka vähem omaosalust, ja suuremad projektid lükatakse tulevikku.

Kõige rahamahukamaid taotlusi esitati veemajanduse programmi, kus soovitud toetuse kogusumma on üle 175 miljoni Eesti krooni ehk pool esitatud taotluste kogusummast. Rahamahukad on ka keskkonnakorralduse programmi esitatud taotlused, kus 68 taotluse toetusesoov on üle 56 miljoni Eesti krooni. Ennekõike on seekordsed keskkonnakorralduse projektid seotud just välisõhu kaitsega.

Lõpliku otsuse taotlusvoorul osalenud projektide rahastamise kohta teeb KIK-i nõukogu suvel.

Keskkonnaprogrammi rahastatakse keskkonnatasude seaduse alusel riigieelarvesse laekunud summadest.
Toetust antakse projektidele kaheksas valdkonnas: veemajandus, jäätmekäitlus, keskkonnakorraldus, looduskaitse, metsandus, kalandus, keskkonnateadlikkus ja maakondlik programm.

KIK

 

  

 

Metsisekukki käib mänguplatsidel poole vähem kui kümmekond aastat tagasi. Foto: Roland Müür/Keskkonnaamet

 

Metsis vajab kaitset

Keskkonnaameti tellitud ja Eesti ornitoloogiaühingu mullu tehtud metsise mängude uuring näitas, et metsiste arvukus Eestis on viimase kümnendi jooksul vähenenud.

415 teadaolevast metsisemängust käidi 111 mänguplatsil ja leiti, et viimase kümne-viieteistkümne aastaga on metsisekukki jäänud kuni poole vähemaks. Kõige kehvemas seisus olid looduskaitse alla võtmata mängupaigad, kus mängis kuni 2/3 vähem metsiseid kui 15 aastat tagasi. Kõige vähem on arvukus kahanenud püsielupaikades.

Keskkonnaameti looduskaitsebioloogi Ivar Ojaste hinnangul on metsiste üldine arvukus Euroopas vähenenud ennekõike põhjapoolsete metsade killustumise ja elupaikade muutuste tõttu, mis omakorda tingib metsisetibude suure suremuse. Metsisele sobivad elupaigaks vähemalt 60 aasta vanused metsad; Eestis näitas aastatetagune uuring, et pooled metsistest elasid üle saja aasta vanustes metsades.

Tänavu tehakse keskkonnaameti tellimusel metsade seisundi detailne analüüs teadaolevates metsise elupaikades. See annab võimaluse kontrollida, kuidas on järgitud kehtivat kaitsekorda metsise püsielupaikades ning võrrelda seda metsise arvukuse muutustega. Hinnatakse ka kaudseid tegureid, mis sageli võivad arvukust mõjutada märksa rohkem kui otsesed faktorid.

Uuringute tulemusena peab 2011. aasta lõpuks valmima uus metsise kaitse tegevuskava.

Keskkonnaamet/Uudistaja

  

  

Tartu saab uue loodusmaja

Tartu linnavolikogu otsustas osaleda Tartu uue loodusmaja projektis, mille eesmärk on koondada praegu eri rendipindadel paikneva Tartu keskkonnahariduskeskuse tegevus ühte Lille tänavale rajatavasse kompleksi ning parandada keskkonnahariduse kvaliteeti ja kättesaadavust.

Projekt esitatakse rahastamiseks keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamise meetmesse. Kui projekti maksumus 48,8 miljoni krooni ulatuses heaks kiidetakse, kaasrahastab Tartu linn seda kuni 4,9 miljoni krooniga.

Tänavu kevadel on kavas korraldada Tartu loodusmaja ideekonkurss, et saada võimalikult energiasäästlik hoone, mille juurde kuulub ka õppetööd toetav park. Uus loodusmaja peaks avatama 2013. aasta mais.

Tartu linnavalitsus

 

  



 

Nordeconi mehed seavad pärga Ahhaa-keskuse liimpuidust kuplile.

 


Kärt Joanna Stalde ja Lõmaš Kama heeliumipallidega.

 


Sama paar vaatab rõõmsalt vastu ka Ahhaa plakatilt.

 


Paar sõna meediale: Ahhaa-keskuse eestvedaja Tiiu Sild.

 


Juba on pärg üles leitud ja ehitajad viivad ta hoiule.

 


Sarikapeol olid kohal ka hoone arhitektid Vilen Künnapuu ja Ain Padrik

 
Ahhaa kodul on sarikad peal

22. veebruaril osales hulk tartlasi linna ühe oodatuima ehitise, teaduskeskuse Ahhaa hoone sarikapeol.

Seegi kord tegi ikka üllatusi valmistava keskuse pere kõik isemoodi: sarikapärga ei toodud mitte alla, vaid keskuse eesvedaja Tiiu Silla sõnul „lasti õhku”, seda siiski mitte paugu, vaid lennu mõttes. Hulgast õhupallidest rohelisele pärjale pidid hoogu lisama Ahhaa-embleemiga valged heeliumit täis balloonid. Tuul takerdas nöörid küll liimpuidust kuplikonstruktsiooni peenesse prakku, aga lõpuks sai lendu nii pärg kui ka kandurpallid, mille vallandajaiks olid Ahhaa noored giidid Kärt Joanna Stalde ja Lõmaš Kama.

Nordeconi ehitusmehed on lubanud keeruka maja aasta lõpuks valmis saada; siis paigaldatakse ekspositsioon ja järgmisel kevadel tehakse uksed loodetavasti huvilistele valla.

Uudistaja

 

    

Kaevandustööstuse jäätmete käitlemine sai uued nõuded

18. veebruaril kiitis valitsus heaks jäätmeseaduse ja maapõueseaduse muudatused, et võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiivid, mis käsitlevad peamiselt kaevandustööstuse jäätmete käitlemist.

Eelnõu kohaselt võetakse jäätmeseadusesse ja maapõueseadusesse kaevandamisjäätmeid puudutavad sätted. Täpsustuvad ka tootja vastutusega seotud sätted ja ettekirjutused korraldatud olmejäätmeveo kohta. Eelnõu toob esile konkreetsemad karistused selle eest, kui pole täidetud olulisemaid
jäätmehoolduskohustusi. Samuti täpsustub eelnõus see osa, mis käsitleb pädevate järelevalveasutuste määramist.

Ühtlasi on seaduses üksikasjalikumalt selgitatud jäätmeveo teenustasu nõuet, sest ei ole olnud üheselt mõistetav, et teenust osutatakse juba siis, kui vedaja on jäätmevaldaja juurde sõitnud, mitte ainult siis, kui jäätmevaldaja käest on jäätmeid saadud.

Vt. lähemalt http://www.envir.ee/1113679.

Keskkonnaministeerium

 
 

Kohilas kogub hoogu keskkonnaharidus

Keskkonnaamet ja Kohila vallavalitsus allkirjastasid koostööleppe, et edendada keskkonnaharidust Raplamaal.

Eelmise aasta lõpus avas uksed Kohila keskkonnahariduskeskus. Võrdset tähelepanu pööratakse nii loodusharidusele kui ka keskkonnatehnoloogiale ja -korraldusele. Sihtrühm on üldhariduskoolide õpilased, kuid tähelepanuta ei jää ka lasteaialapsed ja täiskasvanud.

Koostöös soovitakse korraldada keskkonnaharidusüritusi ja projekte, vahetada informatsiooni, aidata Raplamaal tõhusamalt kasutada praegusi võimalusi jagada keskkonnaharidust ning leida selleks uusi mooduseid.

Kohila vallas elab ligi 7000 elanikku ning valla pindala on 230 km2. Vald on väga mitmekesise loodusega. Siin asuvad mitme olulised kaitsealused karstialad, varutakse eri loodusvarasid (puit, turvas, kruus, paas), laialdaselt on tuntud loopealsed oma liigirikka taimestiku ja huvitavate karstinähtustega.

Kohila vallavalitsus/keskkonnaamet

 

  

 

Roosna-Alliku põhikool on küllap üks Eesti uhkemaid. Foto: Merike Kelve

 

Märgalapäeva preemiad jagatud

Peipsi koostöökeskus kutsus koole üles tähistama 2. veebruaril rahvusvahelist märgalade päeva. Sellega sooviti juhtida tähelepanu märgalade ja nende kaitse tähtsusele.

Üleskutsele vastas 21 kooli Tallinnast Värskani. Korraldajad kinnitavad, et on vaimustatud, kui toredaid ja harivaid tegevusi kõigis koolides ette võeti. Seetõttu oli päris raske valida, kellele anda preemiad.

Õppepäeva rabas saab auhinnaks Roosna-Alliku põhikool, kus korraldati väga mitmekesiseid üritusi, kuhu oli kaasatud terve kool. Viis kooli – Tartu Kroonuaia kool, Räpina ühisgümnaasium, Ala põhikool, Tartu Raatuse gümnaasium ja Koosa lasteaed-algkool – saavad soetada 2000 krooni eest uurimis- ja õppevahendeid. Kõigile osalenud koolidele saadeti tänukirjad koos väikeste meenetega.

Võistlus peeti Eesti-Läti koostööprojekti „Tagasi loodusesse” raames, mida toetab Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti-Läti programmi vahendusel ja KIK.

Peipsi koostöökeskus

  
 

 

 

 


TASUB OSALEDA



Maaülikooli raamatukogus taaselustub vabariigi alguse aegne Tartu

Eesti maaülikooli (EMÜ) raamatukogu avas vabariigi 92. sünnipäeva puhuks näituse „Elu ja olu vabariigi algusaastate Tartus”.

Vanadelt fotodelt on võimalik näha, milline nägi Tartu välja vabariigi algusaegadel. Huvilised saavad määrata kindlaks majade ning platside asukohta linnaplaanil, aga ka tutvuda toona pakutud kaupade ja teenustega ning võrrelda turuhindu.

„Noor näitusekülastaja saab sedagi teada, et muinasjuttudest tuttav üks penikoorem on seitse versta ehk 7,4675 km,” rääkis raamatukogu juhataja Tiina Tohvre. Moehuvilised võivad aga uurida, millisest ajakirjast muretseda endale ahvinahast mütsi lõige. Aja olustikulist hõngu lisavad esemed, mis on pärit raamatukogu töötajate vanematelt ja vanavanematelt.

Näitus on avatud kuni 31. märtsini.

EMÜ

 

  


Annelie Ehlvest
 

Loomastiku mitmekesisuse koolitus

Tartu ülikooli loodusmuuseum ootab loomastiku mitmekesisuse koolitusele 5.–6. märtsil õpetajaid ja juhendajaid.

Koolitus algab TÜ zooloogiamuuseumis Tartus Vanemuise 46 5. märtsil kell 11. Koolituse kavas on järgmised teemad: Eesti imetajad ja nende ökoloogia, Eesti linnustik ja linnulaul, limused (teod ja karbid), kahepaiksed ja praktilised tööd uues loomastiku mitmekesisuse õppeprogrammis. Lektorid on Harri Valdmann, Veljo Runnel, Külli Kalamees, Aivo Tamm ja Annelie Ehlvest.

Koolitusele tuleb registreeruda kuni 3. märtsini (kulli.kalamees-pani@ut.ee) ning teatada isikukood, aadress ja kontakttelefon. Täpse koolituskava leiab muuseumi veebilehelt www.natmuseum.ut.ee , koolitusel osalenud saavad tunnistuse.

Tasuta koolitust toetab KIK.

TÜ loodusmuuseum

 

  

Omnibuss: Sandrakuga lumistes ordulossides

Looduse Omnibussi pühapäeva, 28. veebruari reis viib viide Vana-Liivimaa ajaloolisse ordulossi. Need on Viljandi, Karksi, Ruhja, Volmari ja Võnnu. Pika päeva teemad on ka Vabadussõja lahingupaigad ning Läti esimene, Gauja (Koiva) rahvuspark. Retke juhib ajaloolane Ott Sandrak. Võta kaasa süü-juua, Läti raha ning ID-kaart või pass!

Väljasõit rahvusraamatukogu eest kell 8 (tagasi kell 21); sõidu hind täiskasvanutele 200, õpilastele 150 krooni.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss

 

  

 

Punaselg-õgija (Foto: Veljo Runnel)

 

Aastalinnujuttu Pärnus

Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) korraldab koostöös Pärnu loodusmajaga loodusõhtu aasta linnu kohta.

Üritus toimub teisipäeval, 2. märtsil kell 16 Pärnu loodusmajas (Kooli 11). Tarvo Valker räägib aasta linnu valimise traditsioonist, tänavuse aasta linnu projekti ettevõtmistest ning tutvustab muidugi 2010. aasta linnu paari, punaselg- ja hallõgijat.

Linnuhuviliste arvutilist

 

 

Algab Lahemaa loodusgiidide koolitus

MTÜ Lahemaa Ökoturism kutsub koostöös RMK Sagadi looduskooliga ja Eesti giidide liiduga osalema Lahemaa loodusgiidide koolitusel; koolitust toetab KIK.

Õpetust jagatakse kolmes osas; osalema on oodatud 15 Lahemaa ja selle ümbruse giiditöö ning looduse huvilist. Koolituse esimeses osas, mis vältab neli päeva (13. märts, 3. aprill ning 10.–11. aprill), toimub giidiõpe; 14.–16. mail õpitakse loodust vahendama ning kolmandas tsüklis (24. aprill ja üks päev juunis) on juttu turismi ja kohaliku kogukonna suhetest.

Koolituse tulemusena on võimalik saada loodusgiidi tunnistus. Osalustasu on 552 krooni (matka-ekskursiooni, loengute ja kohvipauside hind). Registreeruda tuleb 10. märtsiks kodulehel http://www.lahemaaokoturism.ee/giidikoolitus.

MTÜ Lahemaa Ökoturism

 

 

Seminar põhust ehitajatele

MTÜ Savikodu korraldab 6. märtsil Tartu loomemajanduskeskuses (Kalevi 13) põhumaja ehitamist tutvustava seminari „Põhumaja – põhupakkidest hoonete ehitamine. Üldised põhimõtted”.

Seminar algab kell 10 ning kestab umbes neli ja pool tundi. Nõuandeid jagab Knut Klais, kes on põhupakkidest ehitanud umbes viis aastat ning täiendanud ennast Belgias ja Saksamaal.

Info ja registreerimine: koolitus@savikodu.ee või 508 8924. Kindlasti on vaja eelregistreeruda, sest kohtade arv on piiratud. Osavõtutasu 300 krooni saab tasuda ülekandega MTÜ Savikodu arveldusarvele 221044626517 või kohapeal.

MTÜ Savikodu

 

  

 

Eesti maalammas (Foto: www.maavald.ee)

 

Kodumaiste tõugude ja sortide kaitseks

Homme algusega kell 11 peetakse Tartu keskkonnahariduskeskuses (Kompanii 10) koosolek, kus arutatakse kodumaiste loomatõugude ja taimesortide hoidmist ning selleks vajaliku ühingu asutamist.

Nagu mujal maailmas, nii on ka Eestis põlised taimesordid ning loomatõud kadumas, sest peavad taanduma uute kultuursortide ja -tõugude ees. Põlistest sortidest ja tõugudest huvitatud inimeste koondumine ühingusse on üks oluline eeldus, et eestimaised viljad ja loomad ei kaoks.

Lisateave: Kalle Eller (telefon 510 2274).

Maavalla koda

 



 


MAAILMAST




British Airways soovib lennata jäätmekütusega

Lennufirma British Airways (BA) ja USA bioenergiakompanii Solena tahavad Londonis East Endis asutada Euroopa esimese „rohelise“ lennukikütuse tehase.

Kui see aastal 2014 tööle hakkab, muudab ta igal aastal 500 000 tonni prügilaprügi, sealhulgas majapidamis- ja tööstusjäätmeid, 16 miljoniks galloniks n.-ö. null-süsinikuheitega lennukikütuseks. Sellest kütusekogusest piisab, et tankida lausa kõik lähedal asuvalt lennuväljalt, City Airport’ist praegu väljuvad lennukid – ja pool kütust jääb veel üle. Tavapärasest petrooleumist 95 protsenti vähem heidet võrdub mainitud kütusekoguse puhul sellega, kui teedelt eemaldataks 48 000 autot.

Ühtaegu lennukite kahaneva süsihappegaasiheitega väheneb tähelepanuväärselt ka prügimägedelt eralduva hoopis ohtlikuma kasvuhoonegaasi metaani kogus; kõrvalsaadusena toodetakse võimsusega 20 megavatti elektrit. Uues ettevõttes saab tööd 1200 inimest.

Kui need kavad ellu viiakse, aitab see suuresti kaasa BA võetud kohustusele vähendada aastaks 2050 süsinikuheidet poole võrra.

IEMA/Uudistaja

 

  

 

Üks kahekümne viiest ohustatuimast, Indoneesias Siau saarel elav tibatilluke kandlane Tarsius tumpara.
Foto: Geoff Deehab/IUCN

 

IUCN avaldas raporti maailma ohustatumatest primaatidest

Maailma 634 esikloomaliigist on ligi pooled, 48 protsenti kantud maailma looduskaitseliidu IUCN punase raamatu hukuohus liikide hulka.

Hiljuti avaldatud uurimuses „Esikloomad surmaohus: maailma 25 enim ohustatud primaati, 2008–2010“, mille koostamisel lõi kaasa 85 asjatundjat kogu maailmast, on välja toodud, et põhilised ohutegurid on hävinevad elupaigad, näiteks troopikametsade põletus ja raadamine, ahvide jahtimine toiduks ning ebaseaduslik kaubandus.

Veerandsaja hukuohu servale jõudnud looma seas on viis liiki Madagaskarilt, kuus Aafrika mandrilt, üksteist Aasiast ning kolm Kesk- ja Lõuna-Ameerikast. Mõnda neist liikidest on alles vähem kui sada isendit.

Ent raport toob välja ka mõned edulood. Nii on suudetud kriitiliselt ohustatud liikide nimistust kraad madalamale, ohustatud liikide loendisse tuua tamariinid Leonthopithecus chrysopygus ja Leonthophitecus rosalia; kolm aastakümmet väldanud päästetegevuses on kaasa löönud hulk institutsioone, näiteks loomaaedu.

Vt. lähemalt http://www.iucn.org/knowledge/news/?4753/Worlds-most-endangered-primates-revealed.

IUCN

 

  

Obama süütab rohelise tule tuumajaamadele

USA president Barack Obama on teatanud, et Valge Maja annab 8,3 miljardit dollarit laenutagatist esimeste tuumareaktorite ehituseks pärast 30-aastast vaheaega.

President kinnitas, et energiahiiglasele Southern Company antav garantii aitab käivitada uute reaktorite ehituslaine ja et just tuumaenergia on USA jaoks põhiline võimalus toota süsinikuheiteta energiat: „Et rahuldada meie kasvavat energiavajadust ning vältida kliimamuutuste halvimaid tagajärgi, peame suurendama tuumaenergia tootmist.“

Antav laenutagatis peaks katma umbes 70 protsenti Atlanta lähedale kavandatud Vogtle jaama kahe reaktori ehituskuludest. Reaktorid peaksid valmima aastail 2016–2017 ja nende võimsus on 2,2 gigavatti. Ehitus pakub tööd 3500 inimesele, jaam ise loob 800 uut töökohta.

www.guardian.co.uk

 

  

 


Lindurid aitavad päästa ohustatud liike

Ameerika linnukaitseühendus ABC (American Bird Conservancy) käivitas 17. veebruaril koos oma tosina koostööorganisatsiooniga kogu Ameerikast rahvusvahelise linnuvaatlusturismi algatuse Conservation Birding.

Selle mõte on koguda linnuturismiga raha linnukaitsealadele: hästi sisustatud vaatlusaladele tulevad huvilised jätavad sinna hea hulga dollareid. Aga selleks tuleb esmalt rajada mugavaid majutuspaiku, hästi läbi mõeldud varjeid ning radu jne. ABC ja ta partnerid on asutanud juba 36 linnukaitseala, millest pooltel on majutusvõimalusi. Need alad hõlmavad üle 250 000 aakri tähtsaid linnupaiku, mis on koduks rohkem kui 2000 linnuliigile ehk ligi poolele Ameerika avifaunasse kantud liikidest. Nende 2000 seas on hulk maailma ohustatumaid liike.

ABC asepresidendi Mike Parri sõnul on linnuturism populaarne nii või teisiti, miks mitte panna siis see teenima kasu ka linnukaitsele. Üks kampaania võtmekomponente on uus interaktiivne võrguleht www.conservationbirding.org, kust huvilised saavad kasulikku teavet eelkõige just linnukaitse sihiga rajatud vaatluspaikade kohta.

Huvitava näitena seni toimunust võib mainida kiiresti kasvava populaarsusega linnuvaatlusmaal Kolumbias juhtunut: üks õnnelik lindurite rühm avastas seal hiljuti uue kakuliigi.

ABC

 

 

   
 





Kujur Kalle Pruudeni loodud jäätiiger Tartu raekoja ees pole pimedal ajal sugugi mitte valge tiiger.


 

 





Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012