UUDISTAJA
05. märts 2010
VEEBRUARIST MÄRTSI
Veebruari lõpupäevil tõi lääneeurooplastele rohket kahju ja kannatusi orkaan Xynhthia. Esialgseil hinnanguil küünivad materiaalsed kaotused kuni 3 miljardi euroni, elu kaotas mitukümmend inimest.
Orkaani kauge kajana tuli Eestis väike vahe kaks kuud väldanud külmaperioodi. Paks kohev lumekiht vajus madalamaks ja raskemaks, jääteed tuli kinni panna, Saaremaalt Sõrvest raporteeriti kõigi aegade varaseimast sookurgede tulekust.
EMHI lumekaart 2. märtsi hommikul. Vaata võrdluseks eelmisest Uudistajast nädalataguseid!
27. veebruar: suur sula Tartus
Ei Emajõgi …
… ega Raekoja platsi lumemäed ega lumelinn ole enam talvise näoga.
„Emme, nää, sel pole sabagi!”
Kõhnaks, rahatuks ja sabatuks jäänud tiigril tuligi selle nädala alguseks platsilt taanduda.
„Ärge kartke, tüdrukud: vesi on jumala soe!”
2. märts: lörtsisajupäev
Rajaleidjad
Katusepäästjad
Peaaegu puhas kõnnitee: kesklinnaski haruldane
3. märts: …
… jälle talvehommik
Lumemägedemaal
Eile jäi kõnnitee puhastamata ...
UUDISTAJA SOOVITAB
  
Horisont on märtsis Energia avastuskeskuse sõber
Horisondi sõprus Energia avastuskeskusega tähendab seda, et märtsis saab Tallinnas Põhja puiesteel vanas elektrijaamas asuvas energiakeskuses sirvida Horisondi numbreid ning panna end koolivaheaja perenädalal 22.–27. märtsil proovile teemaviktoriinidel, mille küsimustele õigesti vastanud saavad kaasa Horisondi märtsinumbri või Teleskoobi-eri.
Lisaks kingib Horisont kõigile, kes vormistavad märtsis Energia avastuskeskuses Horisondi aastatellimuse, raamatu „Lehed ja tähed” neljanda osa alapealkirjaga „Evolutsioon ja revolutsioon”. Horisondi aastatellimuse hinnaga 220 krooni saab vormistada energiakeskuse piletikassas.
Täpsem info: www.horisont.ee ja www.energiakeskus.ee
Horisont
EESTI UUDISEID
Peagi kerkib Eestisse mitu keskkonnahariduskeskust
Huvi arendada Eestis keskkonnaharidust ja luua temaatilisi hariduskeskusi on erakordselt suur, sest keskkonnainvesteeringute keskuses (KIK) lõppenud taotlusvooru tuli rahasoove tublisti rohkem, kui on võimalusi toetust anda. Laekunud 89 taotluse toetusesoov on üle 800 miljoni krooni, kuid Euroopa Regionaalarengu Fondist on toetusteks ette nähtud kuni 350 miljonit krooni.
Enim taotlusi esitati Harjumaalt ja Lääne-Virumaalt, kogunisti viis taotlejat soovivad aga toetust projektidele, mis hõlmaksid tervet Eestit. Taotlusi on esitanud nii omavalitsused ja haridusasutused kui ka MTÜd ja sihtasutused.
Nüüd kontrollitakse taotluste vastavust rahastamise nõuetele ning taotlusi hindab sõltumatu ekspertkomisjon. Rahastusotsuseid on oodata mai lõpuks.
Vt. http://www.kik.ee/?op=body&id=2&art=371.
KIK
Ülikoolide koostööleping
Eile, 4. märtsil sõlmisid Tartu ülikooli (TÜ), Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) ja Eesti maaülikooli rektor TÜ-s strateegilise koostöö lepingu.
Maaülikooli kaasav leping on järjekordne samm tugevdada valdkondlikku koostööd, millele panid alusel eelmisel aastal sõlmitud TÜ ja TTÜ kahepoolne ning TÜ, TTÜ ja Eesti kunstiakadeemia kolmepoolne leping. Leping on esmajoones keskendatud tehnikateadustele ja tehnoloogiale ning loodus- ja majandusteadustele. Lepingut rakendades soovivad kolm ülikooli ühiselt edendada ka ettevõtlust ja innovatsiooni, töötada välja uusi ühisõppekavu, ühiseid doktorikoole ja arendada ühist kirjastustegevust.
Samuti töötatakse välja ühised õppetöökorralduse ning elukestva õppe ja täienduskoolituse alused ning ühisseisukohad rahvusvaheliseks muutuva üldhariduse, ülikoolihariduse ning õppetegevuse kohta.
Vt. http://www.ut.ee/750564.
TÜ
Mullu sai peaauhinna Jarek Jõepera selle fotoga
LAF 2010 saak internetis
Ka tänavuse, järjekorras kümnenda fotovõistluse „Looduse aasta foto 2010” (LAF 2010) pildisaak oli muljet avaldav: osalejaid oli niisama palju kui mullu, 1400, pilte aga üle üheteist tuhande. Võistlusega märgitakse seekord Eesti looduskaitse juubelit.
Huvilised saavad pilte hinnata ja kommenteerida võrgupaigas http://laf.wavecom.ee. 3. märtsil, tõsi, oli koormus veebilehel sedavõrd suur, et Looduse Omnibussi server hakkas streikima.
Juba selle nädala lõpus tuleb kokku žürii, kuhu kuuluvad Rein Maran (esimees), Arne Ader, Mati Hiis, Tiit Leito, Peep Puks, Tiit Pääsuke, Tõnu Talpsep, Urmas Tartes ja Sirje Tooma.
Võitjatele jagatakse Tantsivaid Hunte 18. aprillil algusega kell 14 NOKIA kontserdimajas. Ilmub ka „Loodusfoto aastaraamat 2009/2010”, kus sees kõik nii möödunud aastal kui ka tänavu žürii tunnustatud tööd.
Looduse Omnibuss
Kohalik kogukond vajab avalikku arutelu
25. veebruaril Kärdlas peetud Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitsekorralduskava ehk järgmise aastakümne looduskaitsetegevuse plaani arutelul osales ligi poolsada inimest. Arutelu oli aktiivne ja kaitsekorralduskava täiendamiseks tehti hulgaliselt ettepanekuid. Muu hulgas räägiti nii külastuskorralduse, kalanduse, jahinduse, niitude hoolduse kui ka ehitiste rajamisega seotud probleemidest. Kõik kõlanud ettepanekud said kirja ning keskkonnaamet võtab need arvesse või põhjendab, miks seda teha ei saa.
Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitsekorralduskava jätkab 2002. aastal koostatud kaitsekorralduskavaga seatud eesmärkide täitmist. Laidudel praegu püsielanikke pole, kuid eelkõige kunagiste saareelanike järeltulijad tegutsevad agaralt saarte maastike ning heaolu hoidmise nimel.
Hiiumaa laidude maastikukaitseala loodi 1971. aastal ning ta hõlmab paarikümmend laidu Hiiumaa kagurannikul, neid ümbritsevat merd ning omapärast ja haruldast rannikukooslust – soolakut – Salinõmme külas. Laidude maastik on omanäoline ja mitmekesine, seal pesitseb hulgaliselt haruldasi linnuliike ja leidub palju kaitstavaid taimi, nt. kodumaiseid orhideesid. Hiiumaa laidude ümbruse madalas meres asuvad Eesti ja kogu Läänemere olulised viigerhülge lesilad.
Kaitsekorralduskavad on vajalikud, et korraldada kõikide looduskaitse all olevate maade väärtuste kaitset. Praegu on kinnitatud kavad olemas kolmekümnel alal, ettevalmistatud kavasid on üle poolesaja. 2010. aastal valmistatakse keskkonnaametis ette sadakond uut kava.
Keskkonnaamet
Kui linnavalitsus praeguse ehituskava ellu viib, ei näe need puud suvist Emajõge.
Supilinlased vaidlevad linnaga ja omavahel
Esmaspäevast peale on Tartus, eriti Supilinnas, käinud äge arutelu Emajõe tänava vahtraallee tuleviku üle.
Juba mitu aastat tagasi valminud kaldakindlustuse kõrval oleva haljasala ja kogu tänava korrastamisega oodati, kuni saab valmis nn. Vabadussild. Nüüd on promenaadi ehitus kohe-kohe algamas ja selle käigus kavatsetakse 32 rahuldavas seisundis vahtrat maha raiuda.
Suurele osale supilinlastest see plaan ei sobi, ehkki linn lubab uued puud asemele istutada: Supilinna üldplaneeringu järgi tuleks allee jätta alles esialgsel kujul, kaherealisena. Teine puude rida hävis tunnelkollektori ehituse aegu; just siis sai kannatada ka praegu säilinud puuderida.
Linnavalitsus põhjendab raievajadust sellega, et kuna tänav ja haljasala muudetakse praegusest madalamaks ja sinna on vaja paigaldada torusid, saaksid puud tööde käigus viga. Kaks puuderida aga tänava ja jõe vahele lihtsalt ei mahtuvat.
Peale vastuvaidlejate on supilinlaste hulgas ka neid, kes arvavad, et pigem on siiski õige mitte kõige hiilgavamas seisundis puud asendada; peaasi, et istutataks vähemalt nelja meetri kõrgused puud, mitte mingid vitsakesed.
Üks positiivne näide vahtraallee asendamise kohta on Tartus ette näidata: 2002. aastal, enne Tartu ülikooli taasavamise 200. aastapäeva tehti seda – samuti pikkade vaidluste saatel – nn. Aeglasel surmal, ülikooli peahoone tagusel tõusul Toomemäele. Olgu siiski lisatud, et too vahtra-allee oli märksa halvemas seisundis kui vaidlusalune Emajõe-äärne puiestik.
Uudistaja
Margil on näituse paviljon
Eesti Post annab järgmisel neljapäeval, 11. märtsil välja 9-kroonise postmargi „Maailmanäitus EXPO 2010”.
Esimene maailmanäitus toimus 1851. aastal Londoni Hyde Park’is prints Alberti egiidi all. Näituseks valmis Kristallpalee, kus ühise katuse all eksponeeris oma saavutusi kogu maailm. Hiljem on osavõtvad riigid rajanud oma paviljonid.
Alates 1928. aastast koordineerib näituste korraldust Bureau International des Expositions (BIE), mille peakorter asub Pariisis. Praeguseks on BIE-ga liitunud 156 riiki.
Eesti on varem osalenud kümnel maailmanäitusel. Tänavu toimub EXPO 1. maist kuni 31. oktoobrini Hiina rahvavabariigis Šanghais.
Indrek Ilvese kujundatud margil on Eesti paviljon Šanghais.
Eesti Post
TASUB OSALEDA
Viie nädala pärast on ökoloogiakonverents
8.–9. aprillil peetakse Tartus XI Eesti ökoloogiakonverents „Elurikkus ja ökosüsteemid”, mis kuulub ÜRO rahvusvahelise elurikkuse aasta ürituste sarja ning tähistab ka Eesti looduskaitse 100. aastapäeva.
Konverentsi plenaaristung 8. aprillil Tartu ülikooli aulas juhatab sisse neli teemat, mille ettekandeid peetakse neljas sektsioonis: elurikkus, aine- ja energiavood ökosüsteemides, Läänemere keskkonnaprobleemid ning geograafiliste infosüsteemide rakendamine ökoloogias.
Esineda soovijail palutakse 15. märtsiks saata aadressil okokonv@ut.ee eestikeelsed ettekannete lühikokkuvõtted (2 lk. A4 formaadis normaalse reavahega, kirja suurus Times New Roman 11), mis avaldatakse veebis. Suulise ettekande jaoks on aega 12 ja küsimuste jaoks 3 minutit. Valitud konverentsi ettekandeid on hiljem kavas avaldada inglise keeles ajakirja Estonian Journal of Ecology erinumbris.
Registreerumine ja lisainfo: http://www.lote.ut.ee/geo/okoloogiakonverents.
Konverentsi koduleht: http://www.lote.ut.ee/geo/okoloogiakonverents.
Konverentsi korraldustoimkond
RMK talvine perepäev Aegviidus
Homme, 6. märtsil oodatakse kõiki metsasõpru talvisele „Metsaga mestis” perepäevale RMK Aegviidu-Kõrvemaa puhkealale. Üritus kestab kell 11–16 ja toimub Kõrvemaa matka- ja suusakeskuses ning selle ümbruses.
Perepäeval saab matkata räätsade ja tõukekelguga, sõita lumesaaniga, meisterdada toas ja õues, ehitada lumest ja puust. Töötubades õpetatakse viltimist, luua valmistamist ja vigursaagimist. Mudilastele on peale liulaskmise ja lumelinna ehitamise mõeldud retk, kus saab koguda loodustarkusi ja tutvuda talvise metsaeluga. Antakse nõu suusatamise algtõdede kohta, kogenud määrdemeistrite juhendusel õpitakse suuski hooldama. Ühtlasi saab laenutada ja hooldada suuski ning üürida lumesaani.
RMK Aegviidu looduskeskuse saalis näeb loodusfilme, saab tutvuda näitusega „Röövlinnud – metsa uhkus”, vaadata lasteaedade võistlustööde põhjal tehtud väljapanekut „Meisterdusi metsast” ning liituda „Metsaga mestis” metsasõprade klubiga. Õuealal pakutakse kogu päeva kuuma teed, toidutelgis kuuma suppi, magusat saia ja teed.
Osavõtutasu perele või sõpruskonnale (kuni 5 inimest) on 150 krooni. Üksikpilet eelregistreerimisel 50 krooni. Kohapeal maksab perepilet 225 krooni ja üksikpilet 75 krooni. Alla nelja-aastased lapsed saavad osaleda tasuta. Kõik perepäevalised saavad käepaela, mis tagab osavõtu mis tahes tegevuses, osalemise loosimisel ja lõunasöögi. Pere- või seltskonnapileti ostnute vahel loositakse välja 10 RMK metsamaja tasuta ööpäevast kasutust.
RMK soovitab perepäevale tulla rongiga. Elektrirongiga tulijatele on koostöös Elektriraudteega soodustus: tasuta tagasisõit. Selleks tuleb Aegviitu sõidu pilet alles hoida, võtta perepäeva infotelgist „Metsaga mestis” tempel pileti tagaküljele ja tagasisõidul esitada templiga pilet. Kuna perepäeva toimumispaik Kõrvemaa matka- ja suusakeskus on Aegviidu asulast viie kilomeetri kaugusel, siis liiguvad Aegviidu looduskeskuse (Jaama 7, Aegviidu) ja Kõrvemaa matka- ja suusakeskuse vahel tasuta bussid.
Üritusele saab eelregistreeruda RMK kodulehel www.rmk.ee, lisainfo telefonil 676 7532. Veebist leiab ka perepäeva kava ning rongide ja busside sõidugraafikud.
RMK
Orhideesid saab vaadata nii Tartus kui ka Tallinnas
Lõuna-Eesti esimene orhideenäitus „Orhideed – looduse kalliskivid sinu aknalaual” on lahti Tartu ülikooli botaanikaaias (Lai 38) kuni 11. aprillini.
Jagatakse nõuandeid orhideede kasvatamise kohta oma kodus ning tutvustatakse taimi kauneimatest orhideeperekondadest. Osaühing Jardin müüb taimi. Orhideenäitust saab vaadata iga päev kell 10–17.
Tallinna botaanikaaia palmimajas on igakevadine orhideenäitus 6.–13. märtsil; eksponeeritakse üle 60 troopilistelt ja subtroopilistelt aladelt pärit orhideede haruldase liigi ja üle 40 inimese aretustöö tulemusena saadud sordi.
Lisaks ilmestavad ekspositsiooni fotonäitus kodumaistest orhideedest ja klaasistuudio Annkris-Glass klaasikunstnike Kristi Ringkjobi ja Anne-Liis Lehe näitus „Võõrad suled”.
Näitusel müüakse soodushinnaga orhideesid, mis on just näituse jaoks Hollandist toodud. Spetsialistid jagavad huvilistele teavet orhideede kasvatamise ning enim levinud toaorhideede kasvu- ja hooldusnõuete kohta.
Palmimaja on lahti kell 11–16.
TÜ/Raepress
Vikipeedias käib informaatikaartiklite võistlus
Terve märtsikuu toimub eestikeelses ja võrukeelses Vikipeedias informaatikaartiklite kirjutamise võistlus, mille käigus hinnatakse nii uute artiklite kirjutamist kui ka seniste täiustamist, toimetamist ja süstematiseerimist.
Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit paneb välja auhinnaraha, millele lisanduvad eriauhinnad Elisalt, Skype’ilt ja Webmedialt.
Vt. lähemalt http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Informaatika-alaste_artiklite_kirjutamise_v%C3%B5istlus.
Aprillis algab samasugune võistlus geoloogia alal.
Uudistaja
TKKHK: koolitusi, filmiõhtu, fotonäitus
Tartu keskkonnahariduskeskuses (TKKHK, Kompanii 10) saab sel kevadel osaleda veel kolmel tasuta koolitusel. Veel on praegu vaadata fotonäitus ja kohe tulekul järjekordne loodusfilmiseanss.
8.–12. märtsil on 15-tunnine säästliku eluviisi kursus algajatele ja 5.–9. aprillil edasijõudnutele, 24. aprillil aga 8-tunnine „GPS ja looduses orienteerumine”.
Koolitustele registreerumiseks on enne vaja täita avaldus, mille vormi saate koolitusjuhilt Margit Sokult (margit.sokk@teec.ee või 736 6120). Kursuste kirjeldused ja lisainfo leiate võrgupaigast http://www.teec.ee/?nodeid=236&lang=et. Koolitusi toetavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.
Matsalu 7. loodusfilmide festivali filme saab taas vaadata teisipäeval, 9. märtsil kell 18. Kavas on filmid „Lennake, liblikad, lennake” („Go, Butterflies, Go”, režissöör Josephine Hamming Hollandist) ning „Bal Pandi – lindudele pühendatud elu” („Bal Pandi – a Life for Birds, režissöör Suresh Elamon Indiast). Pilet maksab 10 või 25 krooni, Tartu loodusmaja õpilased saavad sisse tasuta.
Keskuses on praegu avatud Tartu Waldorfgümnaasiumi õpilaste loodusfotonäitus „Teekond”, fotode autorid on kooli fotoringi liikmed, keda juhendab tuntud fotograaf Malev Toom. Näitus on pühendatud kooli 20. aastapäevale ja on lahti 12. märtsini tööpäevadel kell 10–17. Näitust saab vaadata tasuta.
TKKHK
Võistlus 2010. aasta noore looduskaitsja auhinnale
Eestimaa looduse fond (ELF) ootab avaldusi noore looduskaitsja auhinna saajate kohta.
Kandideerida võivad Eesti looduskaitsjad, kes ei ole passi või enesetunde järgi üle 35 aasta vanad ning kellel on väljapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel. Pole oluline, kas kandidaat töötab riiklikus, era- või mittetulundussektoris või vabatahtlikuna. Kandidaadiks võib esitada ka iseennast.
Kandideerimiseks tuleb saata avaldus koos põhjendusega ELF-i e-posti aadressile elf@elfond.ee 29. märtsiks. Avalduses tuleb märkida kandidaadi ees- ja perekonnanimi, vanus, töökoht ja/või tegevusvaldkond, olulisemad looduskaitsetööd ja saavutused.
Otsuse teeb ELF-i kokku kutsutud žürii, kuhu kuuluvad Kaja ja Alex Lotman, Tiit Randla, Mart Jüssi ning 2009. aasta noore looduskaitsja auhinna laureaat Murel Merivee. Auhinda rahastavad ELF, Alex Lotman ning osaühingud Estonian Nature Tours ja 360 Kraadi.
Auhinna asutasid 2005. aastal Kaja ja Alex Lotman ning ELF. Auhinda koos rahalise stipendiumiga antakse välja üks kord aastas silmapaistvale Eesti noorele looduskaitsjale. Auhinna eesmärk on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade.
ELF
MAAILMAST
Teine maltalaste kirg linnujahi kõrval on pidada laululinde puuris ja neid selleks hulgi püüda. Kui Malta kindluspealinna Valletta kitsail tänavatel kõndida, kajab linnulaul teie kõrvus lausa aasta ringi.
Malta linnukaitsjad ootavad abi
Malta linnukaitseorganisatsioon BirdLife Malta palub abi, et lõpetada ebaseaduslik kevadine linnujaht, mida on seal jätkatud hoolimata Euroopa Kohtu korduvatest ettekirjutustest.
Malta on ainus ja viimane Euroopa Liidu riik, kus kevadine linnujaht on osaliselt veel seadusega lubatud. Nõnda tapetakse Maltal igal aastal ka sadu kaitsealuseid linde, sh. kotkaid ja teisi röövlinde. See probleem puudutab otseselt ka Eestit, kuna meiegi mitut liiki linnud rändavad üle Vahemere ja Malta.
Võrgupaigas http://www.birdlifemalta.org/petition/sign/ saab alla kirjutada pöördumisele Malta peaministrile. Pöördumise eestikeelse teksti ja lisamaterjale leiate Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) kodulehelt www.eoy.ee. EOÜ on BirdLife International’i partner Eestis
EOÜ
Taanis tuleb „roheline” automaks
Taanist saab ilmselt Euroopa esimene maa, kus autodele kehtestatakse teemaksu asemel nn. roheline maks.
Et vähendada ummikuid ja süsihappegaasi heidet, maksustatakse iga läbitud kilomeeter. Autosid jälgivad neisse paigutatud GPS-seadmed, mis saadavad maksu koguvale keskusele teateid auto iga liikumise ja peatuse kohta.
Praeguse kava kohaselt peaks ühe kilomeetri keskmine maks olema kolm eurosenti, kusjuures tipptundidel ja suurema liiklusega teedel on see suurem. Samuti maksustatakse kõrgema tariifiga suuremad veokid. Samal ajal autode hinnad langevad kuni veerandi võrra, kuna mõned varasemad maksud kaovad.
Autode „rohemaks” peaks Taanis kehtima hakkama aastal 2012. Ligikaudu samasugune süsteem töötab Singapuris.
IEMA
Norrsjö loodusmets Jämtlandis (foto: www.protecttheforest.se/upprop)
Teadlased pole rahul Rootsi metsapoliitikaga
Omal ajal maailmas suurt tähelepanu pälvinud Rootsi keskkonnaeesmärkide hulgas tulnuks riigis 2010. aastal jõuda säästva metsanduseni. Paraku on Rootsi valitsus hoopis metsakaitse-eelarvet kahandanud ja andnud hoogu metsatööstusele.
See on ajendanud Rootsi ja Soome teadlasi koostama pöördumist, millele oodatakse võimalikult laia toetust ja mille leiab võrgupaigast www.protecttheforest.se/upprop. Muretsejate kinnitusel ei saa säästvast metsamajandusest juttugi olla maal, kus ekspluateeritakse 95 protsenti kasvavast metsast ja ainult 5 protsenti on kaitse all. Kuna Rootsis on suurim hulk Lääne-Euroopa loodusmetsadest, paneb see rahvusliku ja rahvusvahelise kohustuse elurikkus alles hoida.
Tänavu seab Rootsi keskkonnasihid aastaks 2020. Avaldajate arvates tuleks selleks ajaks võtta kaitse alla viiendik Rootsi metsadest ning hakata ülejäänud neljas viiendikus rakendama senisest mitmekesisemaid metsandusvõtteid ning rohkem hoolima vee ja elurikkuse kaitsest.
Lundi ülikooli ökoloogiaprofessori Sven Nilssoni sõnul peaks Rootsil kui maailma ühel kõige rikkamal riigil olema kõik võimalused hoida alles viimaseid loodusmetsi ning anda uus võimalus juba kadunud metsade elustikule. „Me oleme oma eelkäijailt pärinud rikka floora ja fauna, mis tuleb tulevastele põlvkondadele edasi anda,” lisab professor pateetiliselt.
TRN
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
