Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
12. märts  2010




MÄRTS
 




Ehkki ilmateade lubab taas pakaseöid ja lumesadu ning linnades kõrguvad endiselt vägevad lumemäed, pole puudust ka kevademärkidest, …


… olgu selleks esimesed lumevabad, enamasti ikka soojustorustiku kulgemist reetvad laigud, …
  


… Emajõe pinnakihi muutuv agregaatolek …

  


… või et üle katuseserva rippuvaid ohtlikke jääpanku näeb üha vähem.

  


Saladus pole enam ka ei see, et praeguste tilkuvate purikate toel ei maksa enam maja soojapidamatust tõestada, …

  


… ega künnivareste kasvav ind oma kõrgkorterite talvel viltu vajunud seinapalke õigeks sikutada.

 

Muidugi kinnitab kevade jõudsat kohalekõndi ka see, et maanteeamet teatas esmaspäeval, 8. märtsil, jääteede LÕPLIKUST sulgemisest selleks hooajaks. 


Parima võimaluse aastaajavahetust aistida annab esialgu siiski kuulmismeel – ja seda hoopis musikaalsemaid esitusi nautides kui vareste kah-ju-laululinnu-laul. Rohevindiisandate šrüii’d muutuvad üha sensuaalsemaks ning mõnigi puukoristajahärra on neljalaulisest kevadrepertuaarist juba paar pala soravalt meelde tuletanud. Ja just ja ainult praegu võib punakõhuliste peigmees-leevikeste kääksuv-vilisev-kigisevat vaikset kosimisjorinat kuulda neile nii ebasobivas paigas kui suuri kortermaju pungil magalarajoon.

 
  


 



UUDISTAJA SOOVITAB




     

Märtsi Horisont otsib tähendusi

Kõige otsesemalt arvutiteadlase ja tehisintellekti uurija Toomas Kirdi abil, kes on püstitanud enda ja lugeja jaoks küsimuse „Millise kivi all peidab end kivi tähendus?”. Ta tõdeb, et kuuldes tuttavat sõna, me tavaliselt ei juurdle, mida see võiks tähendada – sõna tähendus tundub olevat kohe olemas. Ent selgitada, kuidas tähendus tekib, pole sugugi nii lihtne. Ja veel keerulisem on luua süsteemi, mille/kelle jaoks oleks asjadel ja sündmustel mingi tähendus.

Ülevaates „Julius Johannsoni spordile ja autodele elatud elu” kirjutab Tallinna ülikooli magistrant Riho Paramonov lisaks 130 aastat tagasi sündinud Juliusele ka teistest vendadest Johannsonitest ning laiemalt Eesti autoasjanduse ja autospordi algusaegadest. Julius Johannson oli mees, kelle autoriteet oli omal ajal nii suur, et tema allkirjaga tunnistust aktsepteeriti juhiloa aseainena.

Eesti arhiivinduse 90. aastapäeva tähistab ajaloodoktor Jaak Valge essee „Ühiskond, arhiiv, ajaloolane”, mis vaeb, kas ajaloolane vormib ühiskonda või ühiskond ajaloolast, kas ajaloolane on leiutaja või avastaja, kas inimlik subjektiivsus on voorus, paratamatus või proovikivi, kui tähenduslikud on hääled minevikust ja kas nüüdne arhiiv tagab meie häälte jõudmise tuleviku ajaloolaseni.

Teadusajakirjanik Tiit Kändleri kirjutis  „Tuumareaktor vajab kookospähkli koori” käsitleb termotuumaenergia kasutamise võimalusi ja annab lõpuks ka vastuse, miks lugu ikkagi niisugust pealkirja kannab ja mida teadlased nende kookosekoortega õigupoolest teha kavatsevad.

Vello Mässi „Lippude lehvides mere põhja” kirjeldab, kuidas Austraalia lennukiinsener Darren Brown on pühendanud aastaid sellele, et uurida Briti aluste sõjateed Läänemerel Esimeses maailmasõjas. Hendrik Relve rändab sedakorda „Iguaçu dzunglis ja jugadel”, kus ta nägi ka tuukanit, kes on kehaga võrreldes kõige suurema nokaga lind.

Märtsikuu intervjuus küsitleb Rein Veskimäe geoloogist akadeemikut Dimitri Kaljot, kes räägib oma elutööst ja praegusest teadustegevusest. Üksainus küsimus talvest ja vanasõnadest on esitatud klimatoloog Andres Tarandile. Kuidas on teadus mõjutanud tema elu, selle üle mõtiskleb ajakirjanik Riina Eentalu.

Rubriigis „Siit- ja sealtpoolt horisonti” on jutuks Tartu keemikute unelmate hoone, Orioni udu, Stephen Hawkingi kihlveod, võimalus programmeerida sidekoerakud närvirakkudeks jm. „Olümpiaadi” rubriigist ei leia lugeja seekord mitte ülevaate järjekordsetest jõuproovidest, vaid Marseille’i ülikooli füüsikadoktorandi Mihkel Kree arutluse „Tartu kaudu või otse”, mis räägib aineolümpiaadide medalistide õpingutest Euroopa ja USA ülikoolides.

Raamatuarvustuses lappame entsüklopeediat „Tähistaevas”, „Enigmas” pakume nuputamist, kuidas teha tähti numbriteks, kalendrimõttemängud käivad kevade alguse ümber.

Horisont

 


 

Horisont on märtsis Energia avastuskeskuse sõber

Horisondi sõprus Energia avastuskeskusega tähendab seda, et märtsis saab Tallinnas Põhja puiesteel vanas elektrijaamas asuvas energiakeskuses sirvida Horisondi numbreid ning panna end koolivaheaja perenädalal 22.–27. märtsil proovile teemaviktoriinidel, mille küsimustele õigesti vastanud saavad kaasa Horisondi märtsinumbri või Teleskoobi-eri.

Lisaks kingib Horisont kõigile, kes vormistavad märtsis Energia avastuskeskuses Horisondi aastatellimuse, raamatu „Lehed ja tähed” neljanda osa alapealkirjaga „Evolutsioon ja revolutsioon”. Horisondi aastatellimuse hinnaga 220 krooni saab vormistada energiakeskuse piletikassas.

Täpsem info: www.horisont.ee ja www.energiakeskus.ee

Horisont



 

   



EESTI UUDISEID


  


Viimastele tulijatele tuli keskkonnahariduskeskuse teistest ruumidest toole juurde tuua.

 


Esindatud olid nii mittetulundusühingud kui ka linnavalitsus ja Tartu kõrgkoolid.

 


Korraldusmured: Maris Kivistik ja Robert Oetjen.

 

Keskkonnaamet korraldab ümarlaudu

Et tagada maakondades parem infovahetus ja tihendada koostööd keskkonnaharidusega tegelevate asutuste vahel, kutsub keskkonnaamet järjepanu kõigis maakondades kokku keskkonnahariduse ümarlauad.

Tartumaa arupidamisel, mille keskkonnaamet korraldas koostöös Tartu keskkonnahariduskeskusega 9. märtsil, osales poolsada või rohkemgi asjalist linna- ja maavalitsusest, riigi looduskaitseasutustest, kõrg-, kutseõppe- ja üldhariduskoolidest, lasteaedadest, vabaühendustest ja meediast.

Sissejuhatavate ettekannete järel vaeti Robert Oetjeni juhatatud „kohvikus” võimalusi, probleeme ja ettepanekuid kuues valdkonnas: infovahetus, õppekava lisaõppeprogrammid, täiskasvanute keskkonnaharidus, huvipakkuv keskkonnaharidustegevus noortele, eelkooliealiste laste keskkonnaharidus ning keskkonnahariduse infrastruktuur.

Ümarlaudade peakorraldaja, keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistiku sõnul on samu küsimusi arutatud kõigis senistes ümarlauamaakondades, välja öeldud mõtted on aga paikkonniti väga erinevad.

Lepiti kokku, et arutlejad tulevad veel enne suve uuesti kokku.

Uudistaja

 
  
 

Mereinstituut hakkab looma kaardirakendust naftareostuse tõrjeks

Tartu ülikool teatas 5. märtsil, et TÜ Eesti mereinstituut hakkab koos Soome partneritega looma kaardirakendust, mis aitaks minimeerida võimalike Soome lahe naftareostuste keskkonnakahjusid.

Tegemist on Interregi Kesk-Läänemere programmi projektiga OILRISK. Loodav veebipõhine kaardirakendus võimaldaks hinnata naftareostuse liikumist reaalsetes tingimustes ning eri naftatõrje stsenaariumite tõhusust ja ökoloogilist riski. Eesti ja Soome teadlaste koostöös valmiv kaardirakendus võimaldab tõhustada naftatõrjekoostööd asjaomaste ametkondade vahel nii ühisõppuste kui ka reaalse kriisi korral. Samuti võimaldaks see koostööd valdkonna ametkondadega Venemaal.

Lisaks mereinstituudile osalevad projektis Helsingi ülikool, Aalto ülikool, Soome keskkonnauuringute instituut ja Kotka merendusuuringute keskus. Kaardirakendus peaks valmima 2011. aastaks.


 
  
 


Ajakirjaga Eesti Loodus tutvuvad vanemveebel Vissarionov ja kapral Kalda (foto: http://mil.ee)

 

Loodusajakiri saatis Afganistani lugemisvara

MTÜ Loodusajakiri saatis Afganistani Eesti kontingendile loodusest ja teadusest kirjutavaid ajakirju Eesti Loodus, Horisont, Loodusesõber ja Eesti Mets.

„Tahtsime toetada Eesti poisse, et seal kaugel maal oleks neil ikka Eesti loodus südames ja hinge lähedal,” ütles Loodusajakirja reklaamijuht Elo Algma.

„Tänan MTÜ-d Loodusajakiri meile saadetud ajakirjade eest ning mul on siiralt hea meel, et meie sõduriteni jõuab ka tõsist, populaarteaduslikku kirjandust,” ütles Eesti kontingendi ülem kolonelleitnant Kajari Klettenberg. „Kodust eemal olles on igasugune toetus äärmiselt oluline, see näitab, et Eesti inimesed peavad meid meeles ja hindavad meie panust,” lisas kolonelleitnant Klettenberg.

Afganistanis teenib praegu peaaegu 150 kaitseväelast. Jalaväekompanii Estcoy-9 teenib Suurbritannia juhitava Helmandi väekoondise koosseisus Nad-e-Ali piirkonnas. Lisaks jalaväelastele teenivad rahutus Helmandi provintsis logistiline toetuselement NSE-8, staabiohvitserid ja staabiallohvitserid.

Eesti Kaitsevägi

 
  
 

On selgunud Eesti parimad noored füüsikud

6.–7. märtsil Tartu ülikoolis peetud Eesti füüsikaolümpiaadi võitjaks tuli gümnaasiumide arvestuses Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi 11. klassi õpilane Ants Remm.

Füüsikaolümpiaadi gümnaasiumiastme absoluutne võitja Ants Remm esindab Eestit 2010. aasta suvel Horvaatias Zagrebis toimuval rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil. Peale tiitli pälvis Remm ka TÜ füüsikainstituudi eripreemia – sülearvuti.

Põhikooli vanuserühma parim oli Tallinna reaalkooli 9. klassi õpilane Sandra Schumann, kellele määrati kirjastuse Avita 3000 krooni suurune stipendium. Avita stipendiumid said veel esimese järgu diplomi saanud Gustav Adolfi gümnaasiumi 11. klassi õpilane Madis Ollikainen ja Jaan Toots Tallinna tehnikagümnaasiumi 9. klassist.

Füüsikaolümpiaadi ürii otsuse järgi pälvisid Swedpanga 1000 krooni suurused Benoit Mandelbroti stipendiumid Tallinna reaalkooli õpilased Siim Liiser, Kadi Liis Saar, Kert Pütsepp, Ivar Kiitam, Erik Tamre ja Uku-Kaspar Uustalu, Pärnu Koidula gümnaasiumi õpilased Andres Jaanson ja Gerli Viikmaa, Sander Siim Tallinna vanalinna hariduskolleegiumist ning Kaur Aare Saar Tallinna inglise kolledist.

Kokku kutsuti olümpiaadile piirkonnavoorude tulemuste alusel 112 parimat 8.–12. klassi õpilast. Õpilastel tuli olümpiaadil viie tunni jooksul lahendada nii teoreetilisi kui ka praktilisi ülesandeid.


 
  
  


Ettekanded: Aldur Vunk Pärnu muuseumist viib kuulajad Hansa-aega.

 


Õhtuprogramm: ei saa Pärnumaal läbi Kihnu Virveta ja Endla teatri kunagises asupaigas Liina Reimanita.

 


Ekskursioonihommik: kolleegid mujalt Eestist piiravad Rüütli tänaval suurepärast Pärnu giidi Kaie Nurmestet.

 

Giidide päevad

Traditsiooniliste Eesti giidide päevade korralduskord jõudis tänavu Pärnuni; Eesti giidide liidu (EGL) liikmesorganisatsioonide esindajad tulid lumme uppunud suvepealinna läinud nädalavahetuseks, 6. ja 7. märtsiks.

Laupäeva ennelõuna sisustasid ettekanded, millele jättis oma pitseri kindlasti asjaolu, et just Pärnu on tänavu rahvusvaheliste hansapäevade toimumispaik. Suvise programmi tutvustusele tegi sisuka ajaloolise sissejuhatuse Alar Vunk kohalikust muuseumist. Aga vähemalt sama köitev oli Tiit Kase ülevaade Pärnu kuurordi ajaloost. Mujalt tulnud, aga küllap ka kohalikel giididel oli kasulik teada saada ka uudiseid Pärnumaa turismikorralduse, värskelt mitut sorti (turismi)tunnustust kogunud Soomaa rahvuspargi ning Kihnu muuseumi kohta.

Õhtupoolikul arutleti rühmades EGL rolli üle katusorganisatsioonina ning giidikutse andmise ja atesteerimise üle. Peeti ka EGL aastakoosolek, kus muu hulgas kinnitati liidu põhikiri. Päev lõppes meeleoluka õhtusöögiga restoranis Embecke.

Pühapäeva kuuetunnine programm kuulus tervenisti ekskursioonidele kohalike giidide juhatusel: bussiga ja jalgsi Pärnus ning ratastel ka Pärnust kaugemale, Torisse ja Sinti.

Uudistaja

  
 
  
 


Hiiumaa muuseumi Pikk maja

 

Hiiumaalt kogutud esemed läksid koju käima

Kolmapäeval, 10. märtsil tutvustasid Eesti rahva muuseumi (ERM) esindajad Hiiumaa muuseumi Pikas majas
ettekandeõhtul saare kihelkondadest kogutud esemeid ning samas avatud näitust.

ERM-isse on saja aastaga kogutud 3575 Hiiumaa päritoluga eset, osa vanematest ja põnevamatest esemetest viidigi tagasi kodusaarele: neljapäevani kestnud ühepäevanäitusel „Hiidlastele tagasi” sai uudistada rahvariideid, kaunistatud puuesemeid jm.

ERM

 


 

 
SOOVITUSI


  

Suurvett Soomaal tuleb veel oodata

RMK kinnitas teisipäeval üllitatud pressiteates, et kuna aastad pole vennad, siis on ka kevade kulgu raske ennustada ja veelgi raskem on prognoosida nn. viienda aastaaja algust Soomaal.

Parim viis ennast kursis hoida on jälgida Eesti meteoroloogia- ja hüdroloogiainstituudi kodulehel paiknevat Halliste ja Navesti jõe veetaseme kontrolltabelit ning sinna juurde uudiseid Soomaa sõprade lehelt Facebookis.

Selleks, et ennast varakevadisel Soomaal hästi tunda, soovitab RMK uurida enne teele asumist rahvusparki toovate teede läbitavust ja avalike külastusrajatiste olukorda Soomaa teabepunktist; kasutada viienda aastaajaga tutvumisel rahvuspargi kodulehel loetletud ettevõtete teenuseid; omal käel matka plaanides hankida endale sobilikud kaardid ja navigatsioonivahendid ning teised veematkal nõutud tarvikud; isiklikku veesõidukit kasutades kontrollida enne matkale asumist selle vee- ja õhupidavust; pikematel lõikudel Halliste ja Raudna jõel varakevadel osaleda vaid hea kehalise ettevalmistusega täiskasvanud inimestel; veematkale minnes jätta neljajalgsed sõbrad koju või kuivale maale sõprade hoolde.

Enne Soomaale tulekut soovitab RMK küsida lisa RMK teabepunktist.

RMK

 
  
 



Tuhalale appi!

Mittetulundusühing Tuhala Looduskeskus on pöördunud loodussõprade poole hädahüüuga: „Tuhala Nõiakaev hävineb, kui Ülemiste järve vesikonnas, Nabala karstialal avatakse 860 ha suurune lubjakivimaardla!”

Toetava hääle Tuhala Nõiakaevu kaitseks saab anda võrgupaigas www.tuhalanoiakaevuleappi.com‏. Ehkki mõni geoloog on kinnitanud, et jutud ohust Nõiakaevule on ilmselgelt liialdatud, ja nn. skeptikud püüavad väita, et maa-aluseid jõgesid polegi olema, oli eile pärastlõunaks oma allkirja andnud juba kaugelt üle 35 000 inimese. Küllap andis hoogu ka peaminister Andrus Ansipi üleeile Riigikogus lausutud seisukoht: „Loa väljaandja peab olema absoluutselt veendunud, et ta ei tekita keskkonnakahju selle loa väljaandmise tagajärjel vallanduva kaevandamisprotsessi ja kõige muuga. Kui tal absoluutselt kindlat veendumust ei ole, et kahju keskkonnale ei teki, siis ta ei saa seda luba välja anda.”

Uudistaja

 
  
 



Ornitoloogiaühingu ettekandesarja näeb nüüd ka veebist

Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) teatas, et kuna huvi ettekannete sarja „Ülikoolid ühingusse!” vastu on olnud suur, siis pakutakse nüüd ka võimalust vaadata ettekannete salvestisi internetis.

Vajalik link avaldatakse pärast iga üritust kolme tööpäeva jooksul EOÜ kodulehel www.eoy.ee.

EOÜ



 

 

TASUB OSALEDA



   

  
 

Maaülikool ootab abituriente tudengivarjudeks

Eesti maaülikooli (EMÜ) üliõpilased kutsuvad kevadisel koolivaheajal (20.–28. märts) abituriente tudengivarjudena osa saama ühest tõelisest ülikoolielu päevast.

Tudengivarju päeva eesmärk on anda abiturientidele võimalus saada aimu oma tulevasest erialast juba enne õppima asumist. Sel viisil võib õpilane, kes veel kahtleb oma valikutes, leida kõige sobivama ja õigema, ning õpilane, kes on oma valiku juba teinud, saada sellele kinnitust.

Tudengivarju päeva korraldab maaülikooli üliõpilasesinduse haridus- ja sotsiaaltoimkond. Abiturientidel tuleb osalemiseks täita üliõpilasesinduse kodulehel http://ye.emu.ee/ olev avaldus ja saata see esinduse sekretärile aadressil terjekask@gmail.com.

EMÜ üliõpilasesindus

 
  
 

Omnibuss viib Viljandimaale ja Soome

Pühapäeval, 14. märtsil sõidab Looduse Omnibuss Viljandimaale, kus on matkapäev Vanaõuelt Kurgjale – metsateel, mida mööda Carl Robert Jakobson käis Kurgja ja Viljandi vahet Sakalat toimetamas.

Traditsioonilise, 1961. aastast korraldatava matka pikkus on 12,2 km ja seda võib läbida nii jalgsi kui ka suuskadel. Kahes puhkekohas pakub RMK teed ja karaskit. Kurgjal ootab soe supp ja saab käia talumuuseumis.

Buss Tallinnast rahvusraamatukogu eest väljub kell 8 (tagasi kell 19), sõidu hind koos söögiga täiskasvanutele on 175, õpilastele 125 krooni. Tartust algab sõit keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10) kell 8.30 (tagasi kell 18.30) ning hinnad on 150 ja 100 krooni.

Laupäeva, 20. märtsi hommikust kuni 24. märtsi hilisõhtuni on kavas retk talvisele Lapimaale kevadet vastu võtma ja virmalisi vaatama: üks päev sõitu läbi Soome sinna ja teine tagasi ning kolm päeva ja neli ööd kohal. Matkatakse Riisitunturi ja Oulanka rahvuspargis, tõustakse Iivaara mäele ning külastatakse Hannu Hautala loodusfoto keskust Kuusamos. Mõnus omaette ööbimine, saun ja virmaliste vaatlus Kurkijärvel Kuusamo lähedal. Lisatasu eest saab sõita koerarakendi või mootorsaaniga.

Sõidu hind koos söögiga täiskasvanutele 3500, õpilastele 3000 krooni. Buss väljub rahvusraamatukogu eest laupäeval kell 6.30, kohtumine sadamas A-terminali ees kell 6.45, Viking Line’i laev väljub kell 8.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss

 
  
 

Tarkade Klubi kohvikus aetakse kliimajuttu

Ajakirja Tarkade Klubi märtsikuu teaduskohvik pealkirjaga „Mis selle kliimaga siis on?” võtab ette palju kõneldud ja vastakaid arvamusi tekitava kliimamuutuste teema.

Õhtu juhatavad ettekannetega sisse klimatoloog ja ekspoliitik Andres Tarand ning TÜ atmosfäärifüüsik Rein Rõõm. Kõik huvilised on oodatud neil teemadel küsima, kuulama ja arutama 16. märtsil kell 18 galeriikohvikus aadressiga Toompuiestee 35 (roheliste klaasidega büroohoone Schnelli pargi vastas). Üritus on tasuta. Info ja

eelmiste teaduskohvikute materjalid leiab aadressilt http://www.t-klubi.ee.

Tarkade Klubi

 





MAAILMAST


 

Climategate sunnib ilmaandmeid üle kontrollima
Ühendkuningriigi rahvuslik ilmateenistus Met Office on koostöös maailma meteoroloogiaorganisatsiooniga WMO algatanud projekti, mille käigus kogutakse kokku maailma tuhandete ilmajaamade algsed temperatuuri aegread, mis küünivad kuni 160 aasta taha.
Andmed kontrollitakse tähenärijalikult üle ning nende põhjal antakse sõltumatu hinnang temperatuurikõverate käigule maailma eri piirkondades. Analüüsiks on aega kolm aastat ja sellega loodetakse saada detailsem ülevaade ülemaailmsest soojenemisest, üksiti suurendada avalikkuse usaldust kliima valdkonnas töötavate teadlaste vastu. Viimast kõigutas teatavasti tugevasti kliimaskeptikute East Anglia ülikoolist varastatud e-kirjade põhjal tehtud järeldus, et teadlased on kliimaandmetega manipuleerinud. Seda skandaali on hakatud kutsuma climategate’iks.

IEMA/Telegraph

 

 

 

Punase mere korallid (foto: Hassan Ammar/APF/Guardian News).

 

Korallrahud lagunevad veel sel sajandil

See, et atmosfääri üha kasvav süsinikdioksiidisisaldus muudab ka ookeanivee happelisemaks ning et see hakkab lahustama koralle ja koorikloomade kodasid, pole ammu enam eriline uudis. Nüüd on teadlased välja pakkunud saatusliku piiri, millest alates hakkavad korallrahud lagunema kasvukiirusest hoogsama tempoga.

Arvatakse, et maailma eri piirkonnis paiknevad rohkem kui 9000 korallrahu lagunevad, kui süsihappegaasi on atmosfääris üle 560 osa miljoni kohta (ppm). Praegune süsihappegaasi sisaldus on 388 ppm, aga teadlaste arvates jõuab see mainitud kriitilise piirini juba 21. sajandil.

Korallrahude „skelett” koosneb teatavasti aragoniidist, kaltsiumkarbonaadi erimist, mis happelises vees lahustub. Rahud on aga mereökosüsteemide hulgas tuntud suurima elurikkuse poolest, olles koduks rohkem kui neljale tuhandele kalaliigile ning pakkudes sigimis-, varje- ja toitumisvõimalusi väga mitmepalgelisele mereasukate kogukonnale, näiteks krabidele, merekilpkonnadele ja meritähtedele.

IEMA/Guardian

 

 


 

Maailma ähvardab elektroonikasaaste

ÜRO keskkonnaprogrammi UNEP värske raport kinnitab, et ühel ajal elektroonikatoodete müügi kiire kasvuga Hiinas, Indias ja arengumaades on neis riikides tormiliselt kasvanud ka „e-saaste” mäed, kujutades tõsist ohtu keskkonnale ja inimeste tervisele. Silmas on peetud kõikvõimalikke vanu elektroonikaseadmeid – arvuteid ja nende osi, printereid, mobiiltelefone, digifotoaparaate, pleiereid, telereid, mänguasju, külmkappe –, mis jäävad reeglite kohaselt kokku kogumata ja käitlemata.

Ennustuste järgi suureneb arvutijäätmete maht 2020. aastaks Lõuna-Aafrika vabariigis ja Hiinas 200–400, Indias 500 protsenti võrreldes 2007. aasta tasemega. Mobiiltelefone visatakse Hiinas selleks ajaks minema 7 ja Indias lausa 18 korda rohkem kui 2007. aastal.

Aga juba praegu jääb Hiina e-jäätmete tekkelt alla veel vaid USA-le: vastavalt 2,3 ja 3 miljonit tonni. Ja ehkki elektroonikajäätmete sissevedu on Hiinas keelatud, on see riik endiselt jäänud tööstusriikide põhiliseks e-heitmete prügilaks. Olukorda komplitseerib seegi, et suuremat jagu Hiina elektroonikajäätmetest käideldakse kõiki reegleid eirates: väga sageli piirdub „töötlus” lihtsalt põletamisega kusagil tagahoovis, et saada kätte mingit hulka väärismetalle. Tagajärjeks on eluohtlik saaste ja suure hulga veel kasutatava toorme kaotus.

UNEP

 




 


UUDISTAJA UUDISTAS TALVIST SUVEPEALINNA 



Pärnu rannas on aeg peatunud.

  


Kus on promenaadi pingid?

  


Veetaseme kõrgusrekordite mõõdupuule võiks teha lisakriipsu: „Lumi talvel 2009/2010”.


 
 


Eesti ja Pärnu ühisjoon: mõlema kõrgeim tipp on Munamägi.

  


Punane torn: huvilejarohke ka külmal ajal.



Suvised hansapäevad ei anna (ümber)ehitajatele lumegagi hõlpu.


Loojanguvärvid tõotavad külma ööd.

 



Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee


28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012