Eesti Loodus

Tartus on Maailmafilmi festival

Terve selle nädala, kuni pühapäevani, saab Tartus osaleda seitsmendat korda toimuval Maailmafilmi festivalil, kus seekord on arutelukeskmes vananemine.

Nädal aega kestva filmifestivali jooksul räägivad oma filmidest ja vastavad küsimustele kohalolevad režissöörid. Festival peetakse ERMi näitusemajas ja Athena keskuses. Festivali raames on mõlemas toimumiskohas avatud ka näitused.

Ajakava saab vaadata Maailmafilmi veebilehelt www.worldfilm.ee. Festivali korraldavad Eesti rahva muuseum ja maailmafilmi ühing.

ERM

TÜ loodusmuuseumi huvipäev piilub maapõue

TÜ loodusmuuseumi huvipäev homme, 27. märtsil Vanemuise 46 geoloogiamuuseumis ja Bekkeri auditooriumis algab kell 12 Ivar Puura loenguga huvipäeva nimiteemal.

Rikkalikult illustreeritud loeng otsib vastuseid küsimustele „Kas maavärinate ja vulkaanide levikus on mingi seaduspära?”, „Milliseid kivimeid Maal leidub ja kuidas on need tekkinud?”, „Milline on iga kivi lugu – maapinnal, kaldakaljus või majaseinas?” jne.

Huvipäevad TÜ loodusmuuseumis on tasuta, neid toetab KIK.

TÜ loodusmuuseum

Looduskaitsekonverentsi teese oodatakse 5. aprilliks

Eesti looduskaitse 100. aastapäevale pühendatud teaduskonverentsi „Nature Conservation Beyond 2010 – Looduskaitse uued uuringusuunad” teeside esitamise tähtaega on pikendatud 5. aprillini.

Suuliste ja stendiettekannete põhiteemad on ökosüsteemsed hüved ja teenused, ökosüsteemne kaitsekorraldus, looduskaitse edulood, loodushoiu uued arengusuunad, loodusväärtuste kaitse ja kliimamuutused ning elurikkus ja majanduselu.

Ingliskeelsed kuni 500-sõnalised teesid tuleb saata aadressil conference100@emu.ee. Lisainfo ja vormistusnõuded: confrence100@emu.ee ja http://www.ncbeyond2010.eu/Call_for_Abstracts_51.htm.

Otsus ettekannete valiku kohta tehakse 12. aprilliks, osalejate registreerimise tähtaeg on 20. aprill. Konverentsi korraldavad keskkonnaministeerium, keskkonnaamet ja Eesti maaülikool (EMÜ).

EMÜ

Omnibuss viib Võrumaale

Looduse Omnibussi laupäevane, 27. märtsi retk suundub Piusa jõe lätetele ja Vastseliina.

Loodus- ja kultuuriloolist retke juhendab geograaf Taavi Pae. Sõidu hind on täiskasvanutele 175, õpilastele 125 krooni. Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 8 ja jõuab tagasi kell 21.

Info ja registreerimine 648 1740 , 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss

Rannarahva muuseum otsib näitusele mõrdasid

Harjumaal Viimsi vallas asuv rannarahva muuseum on mures, sest viimasel kümnendil on märgata ohtlikku tendentsi: vanad esemed leiavad pigem rakendust ruumikujunduslike elementidena, kui satuvad muuseumide kogudesse.

„On palju kõrtse, mille ruume kaunistavad kalavõrgud, tormilaternad ja poid, või kaunistab eramute aedu paadi sisse rajatud lillepeenar,” seisab muuseumi saadetud kirjas. Praegu on kõige põletavam mure leida muuseumi kogusse suvel valmiva näituse tarbeks mõrdasid.

Näituse „Vanad mõrrad” siht on tutvustada möödunud sajanditel enim levinud kalapüügivahendi ajalugu. Kogumistöö käigus loodetakse saada eri tüüpi rüsasid ja mõrdasid. Eriti teretulnud on vanad puidust vitstega rüsad ja mõrrad ning eri tüüpi vitsmõrrad. Huvi pakuvad ka mõrra juurde kuuluvad esemed: mõrdade ankrud, mõrralinad ja karjaaiad, mõrravaiad, -hargid jne.

Plaanitav näitus jätkab randlaste elu kajastavate näituste tsüklit. Kuni aprilli lõpuni on rannarahva muuseumis vaadata rannapüüki tutvustav näitus „Võrgu ilu” ja näitus hülgeküttide raskest elust „Hülgeküttide jälgedes”.

Maikuu lõpuni oodatakse infot, kui kellelgi on mõni mõrd, mille ta lahkesti annaks muuseumile näituse väljapanekuks. Neil, kes soovivad muuseumi kogumistööle kaasa aidata, palutakse ühendust võtta telefonil 606 6941.

Uudistaja/Rannarahva muuseum

Algab müra käsitlevate uurimistööde võistlus

MTÜ Ökokratt ja keskkonnamüra asjatundjate rühm koos õpetajatega kuulutavad välja üleriigilise üliõpilaste ja õpilaste uurimistööde võistluse müra kohta.

Võistluse eesmärk on pöörata noorte tähelepanu müra olemusele ja olemasolule, et nad hakkaksid kaasa mõtlema ning suudaksid teha teadlikke valikuid, et tõrjuda liigset müra. Oodatud on tööd, kus käsitletakse oma kokkupuuteid häiriva müraga, kogemusi müra tõrjumisel või hoopis müra tõttu kannatamisel, müra mõjust suutlikkusele, sooritusvõimele (näiteks kas müra on seda suurendanud või kahandanud).

Hinnatakse töö teaduslikkust, originaalsust, rakenduslikkust, teaduslike meetodite valikut, analüüsioskust, kirjanduse otstarbekat valikut ning töö vormistamist. Praktilisel tööl põhinev uurimistöö annab lisapunkte. Töid retsenseerivad eriala spetsialistid ja need tuleb saata 1. septembriks aadressile MTÜ Ökokratt, Saluvälja 3, Kuusalu küla, Harjumaa 74609. Uurimistöö ja kokkuvõte palutakse saata ka e-posti teel aadressil vastused@okokratt.ee.

Uurimistööde koostajad kutsutakse konverentsile, mis peetakse 21. oktoobril Tallinna tehnikaülikoolis; kokkuvõtted trükitakse ära konverentsi materjalides.

MTÜ Ökokratt

Kiek in de Kök ja bastionikäigud taas avatud

Eilsest alates pääseb Tallinnas pärast põhjalikke renoveerimistöid jälle Kiek in de Köki torni ja bastionikäikudesse.

Tallinna linnamuuseumi töötajate loodud ekspositsioon „Ajarännak. Tallinn 1219–2219” pakub nii elamusi, teadmisi kui ka meelelahutust. Innovaatiliste multimeedia-, video- ja helilahenduste abil tutvustatakse Tallinna tekkimist ja kujunemist, linna kaitserajatiste ajalugu ja tähtsamaid sõjalisi sündmusi.

Tornist bastionikäikudesse viiv uus tunnel on ääristatud ajasammastega, mis tutvustavad eri ajaarvamisi. Käikudes viib aga tulevikurong külastajad aastasse 2219, teine osa väljapanekust keskendub eri stseenide, valgus- ja heliefektide abil bastionide ning nende käikude ajaloole, liikudes kronoloogiliselt ajas tagasi 17. sajandisse. Uuele püsinäitusele annavad lisaväärtuse hiljuti valminud video- ja 3D-filmid. Kiek in de Köki ja bastionikäikude uue väljapaneku on kujundanud Leonardo Meigas ja Ivari Männi. Projekti toetas EAS, rahastajateks olid Euroopa Regionaalarengu Fond ja Tallinna linn. Projekti kogumaksumus oli 28, 4 miljonit krooni, sellest EAS-i toetus 21 miljonit krooni ja Tallinna linna finantseering 7,4 miljonit krooni.

Raepress

MAAILMAST

Paar õhuvaadet vulkaanilõhele Fimmvörðuhálsis Eyjafjallajökulli liustiku kõrval 22. märtsi hommikul. Aur on tekkinud laava sulatatud lumest, teisel fotol on näha must jahtunud laava ja tuhk (fotod: Ólafur Sigurjónsson, http://en.vedur.is).

Lõuna-Islandil oli väike vulkaanipurse

20. märtsi viimastel minutitel purskas vulkaan 120 kilomeetrit pealinnast Reykjavíkist idas, kahe kilomeetri laiusel jääta maaribal kahe liustiku, Eyjafjallajökulli ning kurikuulsat Katla vulkaani katva Mýrdalsjökulli vahel.

Purske-eelset maapinna rahutust täheldati tosin kilomeetrit hõlmavas piirkonnas alates 4. märtsist. Umbes poole kilomeetri pikkusel lõhel tõusis üles viis tulelonti. Mõnesajal inimesel tuli elukohast lahkuda; pühapäeval oli suletud saart ümbritseva ringtee lõunaharu ning kõik lennujaamad peale idarannikul asuva Egilsstaðiri.

Tegemist oli sedapuhku siiski üsna tagasihoidliku purskega ja kuna see leidis aset väljaspool liustikku, ei järgnenud ka uputust, mis on mõnelgi korral teinud Lõuna-Islandil tohutut hävitustööd. Küll ei peeta võimatuks, et see väike purse võib olla eelmänguks Katla ohtlikule aktiveerumisele. Fimmvörðuháls on üks saareriigi populaarsemaid matkade sihtpaiku.

Islandi ilmatalitus/Uudistaja

Brüsselis jagati Euroopa energiaauhindu

Täna lõpeb Brüsselis Euroopa Liidu jätkusuutliku energia nädal. Üleeile jagati selle raames traditsioonilisi Euroopa Komisjoni jätkusuutliku energia auhindu.

Viies kategoorias valitud võitjad selgitati 272 kandidaadi seast. Euroopa Komisjoni energiavoliniku Günther Oettingeri sõnul teeb talle erilist rõõmu just aastast aastasse suurenev nominent-projektide hulk.

Koostööprojektidest tunnistati võitjaks Hollandi “Sola. Now!”, mille käigus edendati seitsme Aafrika Sahara-lähise riigi taastuvenergiatöid. Tutvustus- ja levitusprojektidest oli edukaim ungarlaste töö koolide varustamisel energiasäästliku valgustus- ja küttesüsteemiga. Nelja aastaga on see installeeritud 1400 koolimajja, ees ootab veel 1500. Prantsuse kompanii Alcatel Lucent vahetas telekommunikatsioonisüsteemide diiselmootorid päikese ja tuule jõul töötavate jõuallikate vastu; tasuks preemia turumuutuste kategoorias. Haridus- ja reklaamiprojektidest võitis sakslaste kampaania „Sonne! Sonne! Sonne!”, mis selgitas humoristlikult päikeseenergia eeliseid ning kogus televisioonis ja internetis 16 miljonit vaatajat. Säästva energia kogukondade seas pälvis tunnustuse 77 000 elanikuga Taani rannikulinn Sønderborg, mis on seadnud sihiks olla aastaks 2029 CO₂-vaba ja liigubki jõuliselt valitud suunas.
Euroopa Komisjon

Tulekul on taas rändlinnupäev

Afro-Euraasia rändveelindude lepingu AEWA ja rändliikide konventsiooni CMS algatusel on selgi aastal rändlindudepäev, täpsemalt -päevad.

8. ja 9. mail toimuva kampaania teema on tihedalt seotud ÜRO elurikkuse aastaga: „Save migratory birds in crisis – every species counts!” („Päästa kriisis rändlinnud – iga liik on arvel!”).

Vt. lähemalt www.worldmigratorybirdday.org.

AEWA

Nädala pärast on ülestõusmispühad, seepärast ilmub Uudistaja tavalisest päev varem: neljapäeval,
1. aprillil.

Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee


	2012/12