Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
26. märts  2010




MÄRTS
 




Selgi nädala punnis talv nüüd juba seaduslikult võimul asuvale kevadele kõvasti vastu: mõnigi öö oli üsna talviselt külm ja paaril hommikul üllatas silma värske kiiskavvalge lumevaip. Päevad on siiski juba ilmselgelt olnud kevade valitseda.

  


20. märtsil Tallinnas: optimistid on valmis suvehooajaks.

  


22. märtsi hommikuvalge.

 
24. märts Tartus:
  


… tänavail valitsevad ohud nii alt …

  


… kui ka ülevalt, …

  


… Kassitoomel on kelgutusaeg ümber, …

  


… Emajões on vesi hakanud üsna jõudsasti tõusma.


 

 

 

 

UUDISTAJA SOOVITAB





Ajakirja Eesti Loodus märtsinumber: õudne ja ohtlik Eesti loodus

Äsja ilmunud Eesti Looduse erinumbris tutvustatakse Eesti looduse põhilisi ohte, sealhulgas ohtu kätkevaid ilmastikunähtusi. Peagi saabuval kevadel ongi õige aeg meenutada tegelikke ja väljamõeldud ohte ja õudusi meie muidu põhjamaiselt leebes looduses.

Kõige rohkem pelgavad inimesed metsloomadest suurkiskjaid, ent tegelikkuses on kartus enamasti asjatu. Hoopis sagedamad on puugid, kelle kaudu kanduvad edasi puukentsefaliit, borrelioos, erlihhioos, harva teised haigused. Puugid võivad olla nakatunud ka mitme haigustekitajaga korraga. Kuidas puukhaigustest hoiduda ja kus piirkondades on haigusoht suurem, sellest kirjutavad Eesti Looduses meedikud.

Inimest ohustavad ka mitmesugused parasiidid, ent nendega nakatumise oht on suurem lõunamaades. Nii on soovitatav enne lõunamaale puhkama minekut saada ülevaade võimalikest ohtudest. Eesti loodusest võib saada paelussinakkuse; kõige ohtlikum on ehhinokokk-paeluss, keda on Eestist seni leitud kiskjatelt.

Kiirabile on kõige rohkem tööd andnud herilaste ja mesilaste pisted; peaaegu igal aastal on mõni inimene allergilise reaktsiooni tõttu surma saanud. Märksa „ohutum” on kiirabi meelest rästikute salvamine. Meil kasvab ligi 200 liiki mürgiseid seeni, kellest viieteistkümne söömine võib haiglaravita lõppeda surmaga.
Eluohtlikke mürktaimi on meil kümmekond, kuid pisut mürgised, eriti väikelastele, on ka näiteks tavalised sinililled, ülased, tulbid ja nartsissid.

Tõelistele ohtudele lisaks on inimesed neid ka välja mõelnud. Näiteks rabad, kuhu on põhimõtteliselt küll võimalik uppuda, ent raba tundes ja kaine peaga on see võimatu. Eriti Lõuna-Eesti rahvapärimusest on teada „eksitaja” ehk „essütäjä” – jõud, mis inimese õigelt teelt kõrvale juhib, metsa ära eksitab. Ühtlasi on rahvaluulest rohkesti teada ka neetud paiku ja õudseid mütoloogilisi olendeid.

Eesti Loodus

 

  

 


Eesti Metsa põhiartiklid pajatavad metsaselektsioonist

Eesti Metsa kevadnumbri kahe põhiartikli teema on metsaselektsioon. Maaülikooli teadlased Tiit Maaten ja Malle Kurm on võtnud vaatluse alla kogu Eesti metsaselektsiooni arengu. Lõplik hinnang on karm: kodumaine metsaselektsioon on naabermaadega võrreldes konkurentsitult viimasel kohal. Isegi lätlastest oleme kehvemad. Keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialist Eda Tetlov kritiseerib oma kirjutises geenireservimetsade olukorda. Ka tema järeldused on üsna lohutud: reformide ja metsaseaduse muutmise keerises ei ole enam ühelegi asutusele pandud kohustust tegelda geenireservimetsadega.

Eesti Metsa värskes numbris annab metsateadlane ja õppejõud Kalle Karoles globaalse haardega ülevaate metsade mõjust süsinikuringele ja kliimamuutustele. Järgnevad kirjutised valgustavad meie metsanduse huvirühmade tegevust. Eesti metsaseltsi kommunikatsioonijuht Pille Rõivas kirjutab ühes artiklis maakondade metsanduse kõneisikutest ja teises ülimoodsa tehnoloogiaga puitmassitehasest Estonian Cell. Riigimetsa majandamise keskuse pikaajalisi majanduskavasid tutvustab RMK juhatuse liige Tiit Timberg. ELF-i metsaspetsialisti Kaupo Kohvi artikkel on keskendunud vääriselupaikade seisundile ja probleemidele.
Omajagu intrigeerivad on helilooja Alo Põldmäe kirjutis ja fotod muusikalistest puudest Neeruti metsas.

Eesti Mets



        
 



EESTI UUDISEID

 




EMHI tähistas maailma meteoroloogiapäeva konverentsiga

Teisipäeval, 23. märtsil tähistasid maailma meteoroloogiaorganisatsioon WMO ja tema 189 liikmesriiki, sh. Eesti, maailma meteoroloogiapäeva, seekord teemal „60 aastat ilmateenistust ohutuse ja heaolu nimel”.

Sama pealkirja kandis ka EMHI-s peetud konverents. Tänavu täitub nimelt WMO-l 60 tegutsemisaastat. Selle ajaga on välja arendatud standardiseeritud vaatluste võrgustik, ilmateenistustevaheline andmevahetus on muudetud vabaks ja piiramatuks ning kättesaadavaks on tehtud hulgaliselt liikmesriikide vajadustele vastavaid teenuseid.

Igal aastal tähistavad WMO ja rahvuslikud meteoroloogiateenistused päeva, mil jõustus WMO asutamise konventsioon. Eesti on olnud täieõiguslik WMO liige alates aastast 1992.

Vt. http://www.envir.ee/1116845.

Keskkonnaministeerium

  

 

 


Jäätmetekke vähendamise nädala auhind (foto: Maris Sepp/www.keskkonnaamet)

 

Sipelgas Ferda oli Brüsselis võidukas

Keskkonnaamet võitis Brüsselis Euroopa jäätmetekke vähendamise nädalal auhinna. Võidu tõi koolidele mõeldud prügi vähendamise õppeprogramm „Ferda vähendab prügi”, mille maskott on sipelgas Ferda.

Õppeprogramm kasvas välja mullu novembris peetud üleeuroopalise jäätmetekke vähendamise nädalast, mida Eestis koordineerib keskkonnaministeerium. Ferda programmi saab õpetaja tellida igas Eesti koolis, võttes ühendust oma maakonna keskkonnahariduse spetsialistiga. Õppeprogramm kestab koolis üks kuni kolm koolitundi; teadmisi ei jaga õpetaja, vaid inimene väljastpoolt kooli, jäätmeala asjatundja. Praeguseks on programmides osalenud umbes tuhat kooliõpilast üle Eesti.

Üleeuroopaline jäätmetekke vähendamise nädal korraldatakse igal aastal novembrikuus.
Keskkonnaministeerium ootab alates aprilli lõpust taas huvitavaid ettepanekuid ja projekte, mida jäätmetekke nädala raames ellu viia. Lisainfo: Maris Kivistik, keskkonnaameti keskkonnahariduse juhataja kt., tel 518 3249,
maris.kivistik@keskkonnaamet.ee.

Vt. ka http://www.ewwr.eu/sites/default/files/AWARDS_EWWR_DP_ENG.pdf ja http://www.keskkonnaamet.ee/index.php?id=11477.

Keskkonnaamet

  
 

Valvetelefonile 1313 helistatakse paar tuhat korda kuus

Keskkonnainspektsiooni (KI) valvetelefonile 1313 laekus möödunud aastal keskmiselt 2000 teadet kuus, millest pooled olid seotud KI pädevusse kuuluvate probleemidega ning ülejäänud poole hõlmasid n.-ö. inspektsioonivälised teated.

KI teated jagunevad kaheks enam-vähem võrdseks osaks: teated keskkonnaprobleemide ja võimalike õigusrikkumiste kohta ning teated kalalaevadelt sadamasse tuleku kohta. Keskkonnaprobleeme või õigusrikkumisi puudutavad teated jagunevad omakorda mitmekümne valdkonna või teema vahel. Arvukamalt on teateid kalapüügi, õhuprobleemide, samuti jäätmete ebaseadusliku ladustamise või põletamise kohta.
Olenevalt hooajast võivad esile kerkida ka muud probleemid, näiteks suvel mootorsõidukisõidud maastikul või kulupõlengud.

KI-välised teated suunatakse kokkulepitud korra järgi vastava pädevusega ametkonnale või organisatsioonile. Sinna hulka kuuluvad ka teated maanteedel viga saanud või hukkunud suurulukite kohta – ligi 3000 juhtumit aastas.

1313 operaatori ülesannete hulka ei kuulu keskkonnaalane nõustamine, teabe jagamine keskkonnaasutuste toimingute kohta ega küsimuste sisuline lahendamine. Nende küsimustega tuleks pöörduda tööajal KI või keskkonnaameti konkreetse valdkonna ametniku poole.

Valvetelefonile 1313 tulevate kõnede arv on aasta-aastalt suurenenud. Kui näiteks 2006. aastal võttis 1313 vastu ühtekokku 8022 teadet, siis 2008. aastal oli teadete arv juba 15 856 ja 2009. aastal 23 680.

Vt. http://www.kki.ee/?id=156445.

Keskkonnainspektsioon

  

 

 


Esimene talvine aialinnuvaatlus oli osalusrohke

30.–31. jaanuaril toimus esimest korda Eestis Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) ja Tallinna linnuklubi ühiskorraldatud talvine aialinnuvaatlus „Talv 2010”. Nüüd on tulemused kokku võetud ja need ületasid korraldajate ootusi.

Vaatlustulemusi saatis 1072 linnusõpra, vaatlusi tehti 888 paigas. Kui selline aktiivsus jätkub ka järgmistel aastatel, siis on võimalik teha juba usaldusväärseid järeldusi meie talvituvate aialindude liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste kohta.

Kokku vaadeldi 37 046 lindu vähemalt 62 liigist. Kõige arvukam liik oli oodatult rasvatihane, keda vaadeldi 95% vaatluskohtades. Järgnesid rohevint, varblased, vares, leevike, sinitihane. Kohati aga ka selliseid talviseid haruldusi nagu välja-loorkull, kaelus-turteltuvi, faasan.

EOÜ tänab Aarne Tuulet, kes tegi ära suure töö ürituse õnnestumiseks. „Talv 2011” toimub järgmise aasta 29.–30. jaanuaril. Talvise aialinnuvaatluse andmed nii üldkokkuvõttes kui ka maakondade kaupa leiate „Talv 2010” kodulehelt www.tallinna-linnuklubi.ee/talv.

Talvist aialinnuvaatlust toetasid KIK ning Islandi, Liechtensteini ja Norra EMP (Euroopa majanduspiirkonna) finantsmehhanismid Avatud Eesti Fondi vahendusel.

EOÜ

  

 

 


Paisuomanikud peavad hoolitsema suurvee ohutu läbipääsu eest

Keskkonnaamet tuletab paisuomanikele ja paisude valdajatele meelde, et suurvesi tuleb paisust ohutult läbi lasta. Kevadise suurvee ajal tuleb olla valvas ning tegutseda, lähtudes kujunenud olukorrast.

Veeseaduse järgi peavad kõik paisu omanikud või valdajad tagama paisu ohutuse. Muu hulgas tähendab see ka seda, et paisust ülalpool ei tohi tekkida lubatust suuremat veetõusu ega muid riske, mis võivad endaga kaasa tuua paisu purunemise ning sellest tuleneva keskkonnakahju. Iga paisu omanik või paisu valdaja on kohustatud korraldama paisu regulaarse ülevaatuse ning koristama paisu ette koguneva jää ja prahi, et see ei ummistaks liigveelaset ega põhjustaks ülaveetaseme lubatust suuremat tõusu. Keskkonnakahju ohust tuleb teavitada keskkonnaametit.

Juhul, kui selgub, et loetletud meetmetest ei piisa kevadise suurvee ohutuks läbilaskmiseks, peab paisu omanik või paisu valdaja, olgu tal vee erikasutusluba või mitte, võtma ühendust keskkonnaametiga, et välja selgitada võimalikud meetmed ja tingimused, kuidas veetaset alandada.

Vt. http://www.keskkonnaamet.ee/index.php?id=11497.

Keskkonnaamet

  

 

 

Jõmmu oli väga populaarne ka jõuluajal

 

Uuele lodjale on kiilupuu olemas

Eile, 25. märtsil langetati RMK Räpina metskonnas hiiglaslik mänd, millest saab uue lodja kiilupuu.

Lodi ehitatakse loodusõppelaevaks, millega hakatakse tegema õuesõpperetki nii Peipsil, Emajõel,
Võrtsjärvel, nendega piirnevatel põnevatel märgaladel kui ka Läänemerel. Uus lodi tuleb Jõmmust kaks korda ruumikam: 16 m pikk ja 9 m lai, vette loodetakse laev lasta 2012. aasta kevadel. Loodusõppelaeva ehitamiseks taotletakse toetust Euroopa Regionaalarengu Fondi keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamise meetmest. RMK toetab ettevõtmist laevaehituseks vajamineva puitmaterjaliga.

Menukaid looduslodja sõite on Jõmmu pardal korraldatud alates 2008. aasta kevadest. 2009. aastal pälvis looduslodi hõbemedali Eesti teaduse populariseerimise eest ja tänukirja „Aasta keskkonnateo” võistlusel. Looduslodja sõitude programmi on koostatud ja ellu viidud koostöös Eesti tuntuimate keskkonnaharidusorganisatsioonidega. Sõite on toetanud KIK.

Emajõe-Peipsi lodjad olid unikaalsed, ümara kere ja suure raapurjega puust kaubapurjekad, mis vedasid Tartu ja Pihkva piirkonna veeteedel kaupu üle poole tuhande aasta. Hansaajal siinsetele vetele tekkinud purjekad olid oma arvukuse tipul 19. sajandil, mil neid arvati olevat üle 500. Suurimad neist olid kuni 35 m pikad.
Viimased lodjad hävisid 20. sajandi keskpaigas. Maailma seni ainuke Emajõe-Peipsi lodi Jõmmu lasti vette 29. aprillil 2006.

Lodjaselts/ Uudistaja


 

 

 


TASUB OSALEDA





Tartus on Maailmafilmi festival

Terve selle nädala, kuni pühapäevani, saab Tartus osaleda seitsmendat korda toimuval Maailmafilmi festivalil, kus seekord on arutelukeskmes vananemine.

Nädal aega kestva filmifestivali jooksul räägivad oma filmidest ja vastavad küsimustele kohalolevad reissöörid. Festival peetakse ERMi näitusemajas ja Athena keskuses. Festivali raames on mõlemas toimumiskohas avatud ka näitused.

Ajakava saab vaadata Maailmafilmi veebilehelt www.worldfilm.ee. Festivali korraldavad Eesti rahva muuseum ja maailmafilmi ühing.

ERM

 

  

TÜ loodusmuuseumi huvipäev piilub maapõue

TÜ loodusmuuseumi huvipäev homme, 27. märtsil Vanemuise 46 geoloogiamuuseumis ja Bekkeri auditooriumis algab kell 12 Ivar Puura loenguga huvipäeva nimiteemal.

Rikkalikult illustreeritud loeng otsib vastuseid küsimustele „Kas maavärinate ja vulkaanide levikus on mingi seaduspära?”, „Milliseid kivimeid Maal leidub ja kuidas on need tekkinud?”, „Milline on iga kivi lugu – maapinnal, kaldakaljus või majaseinas?” jne.

Huvipäevad TÜ loodusmuuseumis on tasuta, neid toetab KIK.

TÜ loodusmuuseum

 

  

 


Looduskaitsekonverentsi teese oodatakse 5. aprilliks

Eesti looduskaitse 100. aastapäevale pühendatud teaduskonverentsi „Nature Conservation Beyond 2010 – Looduskaitse uued uuringusuunad” teeside esitamise tähtaega on pikendatud 5. aprillini.

Suuliste ja stendiettekannete põhiteemad on ökosüsteemsed hüved ja teenused, ökosüsteemne kaitsekorraldus, looduskaitse edulood, loodushoiu uued arengusuunad, loodusväärtuste kaitse ja kliimamuutused ning elurikkus ja majanduselu.

Ingliskeelsed kuni 500-sõnalised teesid tuleb saata aadressil conference100@emu.ee. Lisainfo ja vormistusnõuded: confrence100@emu.ee ja http://www.ncbeyond2010.eu/Call_for_Abstracts_51.htm.

Otsus ettekannete valiku kohta tehakse 12. aprilliks, osalejate registreerimise tähtaeg on 20. aprill. Konverentsi korraldavad keskkonnaministeerium, keskkonnaamet ja Eesti maaülikool (EMÜ).

EMÜ

 

  

Omnibuss viib Võrumaale

Looduse Omnibussi laupäevane, 27. märtsi retk suundub Piusa jõe lätetele ja Vastseliina.

Loodus- ja kultuuriloolist retke juhendab geograaf Taavi Pae. Sõidu hind on täiskasvanutele 175, õpilastele 125 krooni. Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 8 ja jõuab tagasi kell 21.

Info ja registreerimine 648 1740 , 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss

 

  


 

Rannarahva muuseum otsib näitusele mõrdasid

Harjumaal Viimsi vallas asuv rannarahva muuseum on mures, sest viimasel kümnendil on märgata ohtlikku tendentsi: vanad esemed leiavad pigem rakendust ruumikujunduslike elementidena, kui satuvad muuseumide kogudesse.

„On palju kõrtse, mille ruume kaunistavad kalavõrgud, tormilaternad ja poid, või kaunistab eramute aedu paadi sisse rajatud lillepeenar,” seisab muuseumi saadetud kirjas. Praegu on kõige põletavam mure leida muuseumi kogusse suvel valmiva näituse tarbeks mõrdasid.

Näituse „Vanad mõrrad” siht on tutvustada möödunud sajanditel enim levinud kalapüügivahendi ajalugu. Kogumistöö käigus loodetakse saada eri tüüpi rüsasid ja mõrdasid. Eriti teretulnud on vanad puidust vitstega rüsad ja mõrrad ning eri tüüpi vitsmõrrad. Huvi pakuvad ka mõrra juurde kuuluvad esemed: mõrdade ankrud, mõrralinad ja karjaaiad, mõrravaiad, -hargid jne.

Plaanitav näitus jätkab randlaste elu kajastavate näituste tsüklit. Kuni aprilli lõpuni on rannarahva muuseumis vaadata rannapüüki tutvustav näitus „Võrgu ilu” ja näitus hülgeküttide raskest elust „Hülgeküttide jälgedes”.

Maikuu lõpuni oodatakse infot, kui kellelgi on mõni mõrd, mille ta lahkesti annaks muuseumile näituse väljapanekuks. Neil, kes soovivad muuseumi kogumistööle kaasa aidata, palutakse ühendust võtta telefonil 606 6941.

Uudistaja/Rannarahva muuseum

 

 

Algab müra käsitlevate uurimistööde võistlus

MTÜ Ökokratt ja keskkonnamüra asjatundjate rühm koos õpetajatega kuulutavad välja üleriigilise üliõpilaste ja õpilaste uurimistööde võistluse müra kohta.

Võistluse eesmärk on pöörata noorte tähelepanu müra olemusele ja olemasolule, et nad hakkaksid kaasa mõtlema ning suudaksid teha teadlikke valikuid, et tõrjuda liigset müra. Oodatud on tööd, kus käsitletakse oma kokkupuuteid häiriva müraga, kogemusi müra tõrjumisel või hoopis müra tõttu kannatamisel, müra mõjust suutlikkusele, sooritusvõimele (näiteks kas müra on seda suurendanud või kahandanud).

Hinnatakse töö teaduslikkust, originaalsust, rakenduslikkust, teaduslike meetodite valikut, analüüsioskust, kirjanduse otstarbekat valikut ning töö vormistamist. Praktilisel tööl põhinev uurimistöö annab lisapunkte. Töid retsenseerivad eriala spetsialistid ja need tuleb saata 1. septembriks aadressile MTÜ Ökokratt, Saluvälja 3, Kuusalu küla, Harjumaa 74609. Uurimistöö ja kokkuvõte palutakse saata ka e-posti teel aadressil vastused@okokratt.ee.

Uurimistööde koostajad kutsutakse konverentsile, mis peetakse 21. oktoobril Tallinna tehnikaülikoolis; kokkuvõtted trükitakse ära konverentsi materjalides.

MTÜ Ökokratt

 

 



Kiek in de Kök ja bastionikäigud taas avatud

Eilsest alates pääseb Tallinnas pärast põhjalikke renoveerimistöid jälle Kiek in de Köki torni ja bastionikäikudesse.

Tallinna linnamuuseumi töötajate loodud ekspositsioon „Ajarännak. Tallinn 1219–2219” pakub nii elamusi, teadmisi kui ka meelelahutust. Innovaatiliste multimeedia-, video- ja helilahenduste abil tutvustatakse Tallinna tekkimist ja kujunemist, linna kaitserajatiste ajalugu ja tähtsamaid sõjalisi sündmusi.

Tornist bastionikäikudesse viiv uus tunnel on ääristatud ajasammastega, mis tutvustavad eri ajaarvamisi. Käikudes viib aga tulevikurong külastajad aastasse 2219, teine osa väljapanekust keskendub eri stseenide, valgus- ja heliefektide abil bastionide ning nende käikude ajaloole, liikudes kronoloogiliselt ajas tagasi 17. sajandisse. Uuele püsinäitusele annavad lisaväärtuse hiljuti valminud video- ja 3D-filmid. Kiek in de Köki ja bastionikäikude uue väljapaneku on kujundanud Leonardo Meigas ja Ivari Männi. Projekti toetas EAS, rahastajateks olid Euroopa Regionaalarengu Fond ja Tallinna linn. Projekti kogumaksumus oli 28, 4 miljonit krooni, sellest EAS-i toetus 21 miljonit krooni ja Tallinna linna finantseering 7,4 miljonit krooni.

Raepress

  

 

MAAILMAST


 




Paar õhuvaadet vulkaanilõhele Fimmvörðuhálsis Eyjafjallajökulli liustiku kõrval 22. märtsi hommikul. Aur on tekkinud laava sulatatud lumest, teisel fotol on näha must jahtunud laava ja tuhk (fotod: Ólafur Sigurjónsson, http://en.vedur.is).

 

Lõuna-Islandil oli väike vulkaanipurse

20. märtsi viimastel minutitel purskas vulkaan 120 kilomeetrit pealinnast Reykjavíkist idas, kahe kilomeetri laiusel jääta maaribal kahe liustiku, Eyjafjallajökulli ning kurikuulsat Katla vulkaani katva Mýrdalsjökulli vahel.

Purske-eelset maapinna rahutust täheldati tosin kilomeetrit hõlmavas piirkonnas alates 4. märtsist. Umbes poole kilomeetri pikkusel lõhel tõusis üles viis tulelonti. Mõnesajal inimesel tuli elukohast lahkuda; pühapäeval oli suletud saart ümbritseva ringtee lõunaharu ning kõik lennujaamad peale idarannikul asuva Egilsstaðiri.

Tegemist oli sedapuhku siiski üsna tagasihoidliku purskega ja kuna see leidis aset väljaspool liustikku, ei järgnenud ka uputust, mis on mõnelgi korral teinud Lõuna-Islandil tohutut hävitustööd. Küll ei peeta võimatuks, et see väike purse võib olla eelmänguks Katla ohtlikule aktiveerumisele. Fimmvörðuháls on üks saareriigi populaarsemaid matkade sihtpaiku.

Islandi ilmatalitus/Uudistaja

 

  

 


Brüsselis jagati Euroopa energiaauhindu

Täna lõpeb Brüsselis Euroopa Liidu jätkusuutliku energia nädal. Üleeile jagati selle raames traditsioonilisi Euroopa Komisjoni jätkusuutliku energia auhindu.

Viies kategoorias valitud võitjad selgitati 272 kandidaadi seast. Euroopa Komisjoni energiavoliniku Günther Oettingeri sõnul teeb talle erilist rõõmu just aastast aastasse suurenev nominent-projektide hulk.

Koostööprojektidest tunnistati võitjaks Hollandi “Sola. Now!”, mille käigus edendati seitsme Aafrika Sahara-lähise riigi taastuvenergiatöid. Tutvustus- ja levitusprojektidest oli edukaim ungarlaste töö koolide varustamisel energiasäästliku valgustus- ja küttesüsteemiga. Nelja aastaga on see installeeritud 1400 koolimajja, ees ootab veel 1500. Prantsuse kompanii Alcatel Lucent vahetas telekommunikatsioonisüsteemide diiselmootorid päikese ja tuule jõul töötavate jõuallikate vastu; tasuks preemia turumuutuste kategoorias. Haridus- ja reklaamiprojektidest võitis sakslaste kampaania „Sonne! Sonne! Sonne!”, mis selgitas humoristlikult päikeseenergia eeliseid ning kogus televisioonis ja internetis 16 miljonit vaatajat. Säästva energia kogukondade seas pälvis tunnustuse 77 000 elanikuga Taani rannikulinn Sønderborg, mis on seadnud sihiks olla aastaks 2029 CO2-vaba ja liigubki jõuliselt valitud suunas.
Euroopa Komisjon


  



Tulekul on taas rändlinnupäev

Afro-Euraasia rändveelindude lepingu AEWA ja rändliikide konventsiooni CMS algatusel on selgi aastal rändlindudepäev, täpsemalt -päevad.

8. ja 9. mail toimuva kampaania teema on tihedalt seotud ÜRO elurikkuse aastaga: „Save migratory birds in crisis – every species counts!” („Päästa kriisis rändlinnud – iga liik on arvel!”).

Vt. lähemalt www.worldmigratorybirdday.org.

AEWA

 



 

  

Nädala pärast on ülestõusmispühad, seepärast ilmub Uudistaja tavalisest päev varem: neljapäeval,
1. aprillil.








.


 

Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012