Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
31. märts 2010



Lihavõttepühade tõttu ilmub Uudistaja sedapuhku juba kolmapäeval. Järgmise nädala väljaanne jõuab teie arvutitesse taas reedel.

  


Pühadeseade Tartu ülikooli botaanikaaias.





MÄRTS JA TALV SAID OTSA 




Lumelinna kurb, aga paratamatu lõpp

Saan ise aru, et võrdlus on ülimalt kohatu, aga mis parata: kui läinud reede (26.03) hommikul Tartu Raekoja platsile jõudsin, tuli iseenesest pähe sõna „märtsipommitamine”: väljakul mitu nädalat lapsi lõbustanud lumelinnast oli saanud kaootiline ja kole varemeväli:

  


Aga oleks patt vastu vaielda linnavalitsuse linnamajandusosakonna juhatajale Rein Haagile, kelle sõnul ei näinud plats küll „kõige parem välja, kuid lume äraviimine maksaks hetkel ligi 80 000 krooni”.

  


Nädalavahetusel tulid nii kopsakad plusskraadid kui ka paras tugev (äikese)vihm, nii et juba esmaspäeva hommikuks olid „varemed” olulisel määral kahanenud.

  


Linnamajandajate arvestuste järgi pidi iga sulapäeva pealt kokku hoitama umbes 5000 krooni. Aga kui ööl vastu teisipäeva „varemed” siiski minema veeti, öeldi äraveohinnaks vaid 20 000. Taas töötas linnapea Andrus Ansipi kunagine kinnitus, et parim ja odavaim lumekoristaja on kevadine sula.

  


Mujal, näiteks Küüni tänaval sorgiti sinna kuhjatud lumehunnikuid natukene kobedamaks, sest kokkuvajunud lumi sulab aeglaselt. Ilmselt jäävad neis kohtades, kus kobestustööd ei tehta, talve jooksul tekkinud tehismäed veel kauaks püsima.

  



Kui Tartus on taevavalget alles veel väga vähe, …

  


… siis EMHI tänahommikuse lumekaardi kinnitusel on mõnes paigas maa veel poolemeetrise katte all!

  


Viimasel täis-märtsinädalal jõudsin näha kiivitajat ning kuulda põldlõokest ja kuldnokka, sel nädalal hakkas sageli kõrva reibas metsvindiaaria; siiski jäid mu linnamehe linnumuljeis endiselt domineerima talvised inimkaaslejad.

Juba mõnda aega oli mu viiekorruselise kodumaja akende all kõrguvas viirpuutihnikus oma kurbi krigisev-kurisev-vilistavaid kevadlaule veeretanud tilluke leevikeseisandate ansambel, vahel kahe-kolme-, vahel isegi seitsme-kaheksaliikmeline. Läinud nädalal liitus nende lauluga aeg-ajalt teine üsna nigela lauluga solist hallrästas. Tulemus sai kui melanhoolne ood looduse ärkamisele.

  



Aga nädala lõpul ilmus leevikeste seni üksluiselt mehisesse punakõht-seltskonda ka hallipugulisi neiukesi.

  


Mõnel pool Lõuna-Eestis olevat jõed tublilt priskemaks paisunud; tasapisi kerkib ka Emajõe pind: võrdluseks on …

  


… 26. ja …


 
 

… 31. märtsi pildid.

  


Eile oli rõõm märgata esimesi lumikellukesi.






UUDISTAJA SOOVITAB




       

        
 



EESTI UUDISEID

 



Veebikaamerapilt Karuskoselt (allikas: Loodusring).

 

Aeg alustada „viienda aastaaja” vaatlusi

Veebiküljelt http://www.looduskalender.ee saab jälgida, kuidas saabub Soomaale „viies aastaaeg”.

Veebikaamera pilt uueneb olenevalt ühendusest kuni paari minuti järel. Kaamera asukohas Karuskosel Raudna jõe veerel on pildil nähtav möödunud aasta kõrgeima veeseisu märk (oran) ja 1956. aasta veeseis (roheline). EMHI Riisa jaam asub Raudna suudmest mööda Halliste jõge mõned kilomeetrid pärivoolu ja kajastab veetaset Soomaal.

Üleujutust saab jälgida ka Regio kaardilt, millel kasutatakse taustana iga päev uuenevat NASA satelliidipilti. Tuleb vaid Soomaa kohal kaart välja suurendada. Maa- ja veepind on näha vaid selge, pilvitu ilmaga.

Loodusring

 

 


Mustamäel kohtusid Tallinna parimad noored keskkonnakeemikud

Täna pärastlõunal tutvustasid Mustamäe gümnaasiumis (TMG) oma uurimusi Tallinna koolide keskkonnakeemia uurimistööde võistluse kümme parimat.

Selle aasta uurimistööde peateema oli  „Eelista eestimaist. Vesi ja elu”. Mustamäe gümnaasiumi huvijuhi Vello Rusi sõnul on üheksandat korda korraldataval võistlusel kõikidel aastatel olnud edukamad need tööd, mis on põhinenud õpilaste praktilistel kogemustel ja käsitlenud kohalikke probleeme.

Kümne parima hulka pääsenud tööde autorid on Eerik Martma ja Marko Uibo (TMG, „Harku järve idast suubuvate vooluveekogude reostus”, juhendaja Kert Martma); Siim Urbla (TMG, „Fluoriid joogivees”, juhendajad Malle Solnson ja Toomas Urbla); Merilin Iital (Jakob Westholmi gümnaasium, „Sulfaatide sisaldus Eesti jõgedes”, juhendaja Arvo Iital); Hanna-Liis Joala (TMG, „Pirita jõe vee puhtuse määramine”, juhendaja Tiiu Saava); Keia Kuus (TMG, „Ellujäämine looduse meelevallas”, juhendaja Malle Solnson); Anastassia Shpiljova ja Kristiina Lestal (Tallinna 53. keskkool, „Kristallhüdraadid meie ümbruses” , juhendaja Vladimir Ossipov); Igor Fedjukin (Tallinna Mahtra gümnaasium, „Pirita jõe ökosüsteemi ja vee seisund”, juhendaja Liidia Teska); Galina Putilo ja Allan Makarenko (Tallinna Õismäe vene lütseum, „Linna antropoloogiline mõju lumele”, juhendaja Pelageja Ozerova); Juri Solovjov ja Anton Sazonov (Tallinna Ranniku gümnaasium, „Vesi ja elu”, juhendajad Ljudmila Biba ja Artur Likh) ning Aleksandra Kherkova, Jana Ušakova ja Mihhail Lonkin (Tallinna Mustamäe reaalgümnaasium, „Filtrid”, juhendaja Irina ikina).

Lõppvooris selgunud parima esitluse esitaja teatame järgmises Uudistajas.

TMG/Keskkonnaministeerium/Uudistaja

 

 

 

Foto: Internet

 

Keskkonnaamet hüvitas põllumeestele suurkiskjate tekitatud kahju

Keskkonnaamet teatas eile, 30. märtsil, et on põllumeestele hüvitanud enamiku eelmisel aastal huntide, karude ja ilveste tehtud kahjust. Rahuldamata jäid kolm avaldust, mille puhul eksperdid ei suutnud tõendada suurkiskjate osalust, murtud kariloomade arvu või mis ei vastanud kehtivatele seadustele.

„Hundi tekitatud kahjusid hüvitati kokku 45 taotlejale ligi 530 000 krooni ulatuses, ilvese poolt kariloomade murdmisi kompenseeriti viiele inimesele ligi 45 000 krooni eest ning karude poolt mesitarude kahjustusi 25 mesinikule veidi rohkem kui 140 000 krooni ulatuses,” ütles keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi. Eelmisel aastal laekus keskkonnaametile kokku 1,2 miljoni krooni ulatuses suurkiskjate tehtud kahjude hüvitamise taotlusi.

Talvi lisas, et edaspidi pööratakse kiskjakahjude hüvitamise menetlemisel senisest suuremat tähelepanu omanikuvastutusele ja kasutatud ennetusabinõudele (karjamaade vahetamine ja järelevalve, karjuste ja karjakoerte kasutamine, kiskjakindlate aedade rajamine, aktiivsed hirmutid jms). Eesti loodushoiu sümbolite ja tegevusprioriteetide hulka kuuluvad nii traditsioonilise põllumajandusega hooldatud poollooduslikud kooslused kui ka meie rikkalik suurkiskjate fauna.

Enim teevad kiskjad kahju nendel aladel, kus leidub suurkiskjatele sobivaid elupaiku, looduslikku saaki ja kariloomad on kättesaadavad. Kiskjakahjude suurus peegeldab ka inimasustuse ja -tegevuse muutumist maapiirkondades ning nõrka omanikujärelevalvet.

Looduskaitseseaduse järgi, mis on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega, hüvitatakse põllumajandustootjatele Eestis pruunkaru, hundi ja ilvese tekitatud kahjud ning kahjustuste vältimiseks tehtud kulutused.

Suurkiskjate tehtud kahju hüvitatakse peaaegu täielikult; abitaotleja kanda jääb omavastutuse kohustuslik osa: 1000–2000 krooni aastas. EL liikmesriigina peab Eesti jälgima, et põllumajandustoodete esmatootjatele antav vähese tähtsusega abi ei ületaks Euroopa Komisjoni kehtestatud piirmäära – 7500 eurot (117 350 krooni) kolme aasta kohta.

Keskkonnaamet

 

 


Linnalinnud loeti üle

Nädalavahetuse traditsiooniliselt igakevadist linnadevahelist linnuvõistlust segasid mõneski paigas raskevõitu ilmastikuolud, kuid peakorraldaja Tarvo Valkeri sõnul need linnusõpru ei heidutanud: „Vastupidi – huvi ürituse vastu oli tänavu taas kord kõrgeim ning vaatlustulemused laekusid seekord juba 16 Eestimaa linnast. Kokku osales linnakeskkonnas toimuval linnuvaatlusel 56 inimest.”

Liigirikkaimad linnad olid tänavu väga võrdsed: 59 linnuliiki vaadeldi nii Paldiskis kui ka Haapsalus, vaid üks liik vähem saadi kirja Tallinnas. Sisemaalinnade arvestuses oli pikim liiginimekiri taas Tartul, kus registreeriti 44 linnuliiki. Võistkondadest kogus kõige enam liike Paldiski linnas tegutsenud meeskond koosseisus Ivar Jüssi, Ivar Ojaste, Jana Pärnalaas ja Jaanus Tanilsoo. Esimest korda linnadevahelisel linnuvõistlusel osalenud Paldiski sai ka kõige rohkem „ässasid”, koguni kaheksa. „Ässadeks” nimetatakse linnuvõistlustel liike, keda märkab vaid üks võistkond. Üldse kohati tänavu 24 „ässaliiki”.

Kokku nähti-kuuldi meie linnades 99 liiki sulelisi. Põnevamad leiud olid kanada lagle, laanepüü, teder, kanakull, välja-loorkull, laanerähn, tamme-kirjurähn, värbkakk ja kukkurtihane.

Läänemaa linnuklubi

 
 
  




TASUB OSALEDA




Kevadpühade aegu vaadeldakse taas linde

Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) traditsioonilised lihavõtte linnuvaatluspäevad on sel aastal 3.–4. aprillil.

Linnuvaatluspäevadel kaasalöömine eeldab õige vähe: tuleb lihtsalt nende kahe päeva jooksul leida pisut aega tähele panna, kes meie ümber sagivad ja vidistavad. Seda võib teha enda koduaias, tunnisel jalutuskäigul või kogu nädalavahetuse vältaval linnuretkel. Neil päevil korraldatakse mitmel pool Eestis asjatundjate juhatusel ka tasuta linnuretki, kuhu on oodatud kõik huvilised.

EOÜ palub osalejatel kõik tuttavad linnuliigid kirja panna ning kas või hinnanguliselt üles märkida, mitut lindu igast liigist kohati, millises piirkonnas tähelepanekud on tehtud ning millised olid huvitavamad vaatlused või kohtumised lindudega. Kokkuvõtted oma vaatlustest tuleks ühe nädala jooksul saata vaatluspäevade koordinaatorile soovitatavalt e-postiga aadressil raul@jjaani.ee või kirja teel aadressil Uus 53, 73301 Järva-Jaani. Linnuvaatluse abimaterjalid, eelmiste aastate kokkuvõtted ja teave toimuvate ürituste kohta on EOÜ kodulehel www.eoy.ee.

Lihavõtte linnuvaatluspäevade korraldamist toetavad Islandi, Norra ja Liechtensteini finantsmehhanismid Avatud Eesti Fondi vahendusel.

EOÜ

 
  

Seminar tänapäevasest keskkonnaharidusest

9.–10. aprillil peetakse Tallinna ülikoolis (Uus-Sadama 5) seminar „Uendus ja loovus keskkonnahariduses”.

Seminari eesmärk on leida uudseid keskkonnahariduse edendamise viise, vahetada praktilisi nõuandeid ja kogemusi. Arutatakse, kuidas paremini integreerida eri õppeaineid, võimalusi innustada ja motiveerida nii õpetajaid kui ka õpilasi. Kõne all on eelkõige igapäevane koolitöö.

Seminarile on oodatud koolide õpetajad, haridusametnikud ja keskkonnaühenduste liikmed ning kõik, kes tahavad edendada keskkonnaharidust.

Projekti partnerid on sihtasutus SA REC Estonia, Eesti bioloogia- ja geograafiaõpetajate liit, Eesti bioloogiaõpetajate ühendus ja Eesti geograafiaõpetajate ühendus; toetab KIK.

Lisainfo ja registreerimine http://lukk2010.wordpress.com/; huvilistel palutakse registreeruda hiljemalt 6. aprilliks 2010.

SA REC Estonia

 
  
 

Linnulauluhommikud Tallinnas

Ka sel kevadel kutsub Loodusring koostöös Tallinna keskkonnaametiga pealinna koolide õpilasi ja õpetajaid linnulauluhommikutest osa saama.

Kooli lähedal saab harrastusornitoloog Peep Veedla juhendusel teha tutvust eri linnuliikidega. Lühikese jalutuskäigu vältel saab selgeks, kuidas neid välimuse või laulu järgi ära tunda, kus ja kuidas on nad karmi talve mööda saatnud ning kuidas linnaoludega kohandunud.

Linnulauluhommikud toimuvad 14., 15., 16., 19., 20., 21. ja 22. aprillil.

Osavõtt tasuta. Vajalik eelregistreerimine info@loodusring.ee või telefonil 607 0045.

Loodusring

 
  
 


Maateaduse artiklite võistlus Vikipeedias

Eestikeelses Vikipeedias peetakse 1. aprillist kuni 14. juulini maateaduse (sh. geoloogia, mäenduse, klimatoloogia, planetoloogia jne.) artiklite võistlus, millele panevad auhinnad välja nii Eesti looduseuurijate selts, Eesti geoloogia selts, Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituut kui ka Tallinna tehnikaülikooli mäeinstituut.

Peaauhind parima kaastöö eest on Eesti geoloogia seltsilt.

Lisainfo: http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Maateaduste-teemaliste_artiklite_v%C3%B5istlus; kontakt: Evelin Verš (evelin.versh@gi.ee, 5621 3511) ja Ave Maria Mõistlik (avjoska@yahoo.com, 525 3584).

TTÜ GI

 

  

 


  
  
  
MAAILMAST

 


Allkirjatoojate käes on maltalaste linnujahikire järjekordsed ohvrid (foto: BirdLife Malta).

 

Malta linnukaitsjad kogusid üle 120 000 allkirja jahi vastu

Kogu Euroopa Liidus ja väljaspoolgi seda koguti Malta linnukaitseorganisatsiooni BirdLife Malta eestvõttel sel talvel allkirju väikeriigi peaministrile lähetatud kirjale, mis nõuab, et ometi kord tehtaks lõpp seadusvastasele jahile sellel rändlindudele tõeliselt strateegilise tähtsusega saarel, kust rändab läbi 170 liiki linde.

Kui BirdLife Malta aktivistid 122 000 protestiavaldust 23. märtsil valitsushoonesse viisid, oli neil politseile üleandmiseks kaasas ka kolm äsja kütitud röövlindu: sulaselge märk sellest, et hoolimata kõigist nii kodumaal kui ka rahvusvaheliselt antud lubadustest pole saareriigi võimud jahimeeste ohjeldamisega hakkama saanud.

BirdLife Malta/Loodusajakiri

 
 
 

Foto: www.independent.co.uk

 

Halvad uudised tuunikalale

Hariliku tuuni (Thunnus thynnus) püük jääb kontrollimatult kestma. See selgus ohustatud liikide rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni CITES nõupidamisel Dohas: ettepanek keelata kohe tuunikala müük teenis vaid 20 poolt- ja tervelt 68 vastuhäält.

Maha hääletati (43 : 72) ka Euroopa Liidu toetatud lahjem abinõu keelata müük 2011. aastal. Põhilised keelu vastu töötajad olid Kanada ja Jaapan, kes väidavad, et keeld hävitaks maailma kalakaubanduse, ja on oma kiiluvette suutnud värvata hulga arengumaid.

Harilikku tuuni, sushirestoranides kõrgelt hinnatud kala, ähvardab peatne häving: tema arvukus on kahanenud kunagisest vaid 15 protsendini. See üks maailma kõige majesteetlikumaid kalu, keda on vahel nimetatud „allvee-Ferrariks”, võib kasvada kolme meetri pikkuseks. Tuuni rändeparved satuvad kalurite iga-aastase hävitustöö kätte teekonnal läbi Gibraltari väina Vahemerre kudema. Sest see juba antiikgurmaane võlunud kala on tänapäeval eriti Jaapanis lausa kullahinnas: kopsakate isendite hinnad küünivad kümnete tuhandete dollariteni. Üks 500-naelane tuun müüdi paari kuu eest Tokyo kalaturu oksjonil 111 000 naela eest; nii kalliks pole kunagi varem ühtegi kala hinnatud. Pole siis ime, et Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Malta ja Küpros on aastaid blokeerinud EL ettepanekuid keelata püük nende territoriaalvetes. Jaapan on aga otse välja öelnud, et kui CITES peakski müügikeelu kehtestama, ei kavatse nemad sellest kinni pidada.

Moodsa tehnoloogia toel suudetakse sonarite ja lennukite abil kindlaks teha lausa iga üksikisend. Sageli hoitakse kalu mereveepuurides ja toidetakse sel viisil, et rasvane liha saavutaks sushi-gurudele eriti meelepärase tekstuuri. Liiki vangistuses sigitada pole siiani õnnestunud.

Maailma looduse fondi WWF kalateadlase Sergi Tudela sõnul saaks olukorda päästa vaid tarbijate keeldumine tuunilihast. Aga Doha hääletus näitas üheselt, kui keeruline on 175 liikmeriigiga konventsioonil teha hädavajalikke ja igati põhjendatud otsuseid.

The Independent

 

  
 


Soomlased on leiutanud ökopakendi

Metsatööstushiiglane Stora Enso on turule toonud kartongpakendi DeLight, mis liidab kiudainete ja polümeeride parimaid omadusi innovatiivsel ja ökoloogilisel moel.

Esimene uue pakendi kasutaja Soomes on Atria, mis pakendab sellesse mikrolaineahjus soojendatavaid lõunaid. Stora Enso pakenditööde juhi Jalliina Järvineni sõnul seisneb pakendi uuenduslikkus polümeeride kombineerimises kartongiga. Tänu tugevdatud ääristele saab seda kindlalt sulgeda ja talle stiilset välimust anda. Pakend on valmistatud põhiliselt taaskasutusmaterjalist, ta on kerge, taaskasutatav ja tarbijale mugav ning muidugi rõhutavad väljatöötajad tema väikest „süsinikujalajälge”.

DeLight kannatab nii kuumutamist prae- või mikrolaineahjus kui ka külmutamist. Seetõttu on ta ideaalne materjal, kui sisu säilitatakse pakendigaasiga või kui see on valgustundlik. Ehkki toote esimene tarbija oli toidukompanii, sobib DeLight ka muuks otstarbeks, näiteks kosmeetika või vabaajakaupade pakendamiseks.

Töö uue materjali kallal kestis kolm aastat ning selle edu polnud sugugi ette teada; seepärast oli väga oluline, et Soome tehnoloogiaagentuur Tekes projekti toetas. Nüüd on soomlastel kindel kava viia DeLight rahvusvahelisele turule.

Stora Enso

 

 
 

Niigi kaitset vajava trompetkure seisundit muudab kliimamuutus veel ohustatumaks (foto: Lance and Erin/BirdLife).

 

Ohud rändlindudele aina suurenevad

Kliimamuutus ähvardab lisaohuna rändlinnuliike, kes on niigi stressis elupaikade kao, võõrliikide ja muude põhjuste tõttu – selline järeldus on kirjas USA siseministri Ken Salazari esitatud raportis The State of the Birds: 2010 Report on Climate Change.

Ühendriikides elavast 800 linnuliigist on ligi kolmandik ohustatud, ohualtid või väheneva arvukusega. Kui rohkem kui sajandi jooksul tuli rändlindudel rinda pista selliste inimtekkeliste ohumõjuritega nagu kommertsjaht, metsade häving, DDT ja teiste pestitsiidide kasutus, märgalade ja muude võtmeelupaikade kadu, võõrliikide asustamine, siis nüüd on neile hädadele lisandunud elupaiku ja toiduvarusid drastiliselt mõjutav kliimamuutus ning üha enam liike satub hukuohtu. Hulga riigi- ja teadusasutuste ning keskkonnaorganisatsioonide ühistööna valminud raport väidab, et kliimamuutus mõjutab lindude käekäiku lausa kõigis elupaikades, kõige ohustatumad on aga ookeani- ja Hawaii saarte linnud.



Vt. raportit
www.stateofthebirds.org.

ABC/Uudistaja


 

   



 

HÄID LIHAVÕTTEPÜHI!



 

Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012