Veebikaamerapilt Karuskoselt (allikas: Loodusring).

Aeg alustada „viienda aastaaja” vaatlusi

Veebiküljelt http://www.looduskalender.ee saab jälgida, kuidas saabub Soomaale „viies aastaaeg”.

Veebikaamera pilt uueneb olenevalt ühendusest kuni paari minuti järel. Kaamera asukohas Karuskosel Raudna jõe veerel on pildil nähtav möödunud aasta kõrgeima veeseisu märk (oranþ) ja 1956. aasta veeseis (roheline). EMHI Riisa jaam asub Raudna suudmest mööda Halliste jõge mõned kilomeetrid pärivoolu ja kajastab veetaset Soomaal.

Üleujutust saab jälgida ka Regio kaardilt, millel kasutatakse taustana iga päev uuenevat NASA satelliidipilti. Tuleb vaid Soomaa kohal kaart välja suurendada. Maa- ja veepind on näha vaid selge, pilvitu ilmaga.

Loodusring

Mustamäel kohtusid Tallinna parimad noored keskkonnakeemikud

Täna pärastlõunal tutvustasid Mustamäe gümnaasiumis (TMG) oma uurimusi Tallinna koolide keskkonnakeemia uurimistööde võistluse kümme parimat.

Selle aasta uurimistööde peateema oli  „Eelista eestimaist. Vesi ja elu”. Mustamäe gümnaasiumi huvijuhi Vello Rusi sõnul on üheksandat korda korraldataval võistlusel kõikidel aastatel olnud edukamad need tööd, mis on põhinenud õpilaste praktilistel kogemustel ja käsitlenud kohalikke probleeme.

Kümne parima hulka pääsenud tööde autorid on Eerik Martma ja Marko Uibo (TMG, „Harku järve idast suubuvate vooluveekogude reostus”, juhendaja Kert Martma); Siim Urbla (TMG, „Fluoriid joogivees”, juhendajad Malle Solnson ja Toomas Urbla); Merilin Iital (Jakob Westholmi gümnaasium, „Sulfaatide sisaldus Eesti jõgedes”, juhendaja Arvo Iital); Hanna-Liis Joala (TMG, „Pirita jõe vee puhtuse määramine”, juhendaja Tiiu Saava); Keia Kuus (TMG, „Ellujäämine looduse meelevallas”, juhendaja Malle Solnson); Anastassia Shpiljova ja Kristiina Lestal (Tallinna 53. keskkool, „Kristallhüdraadid meie ümbruses” , juhendaja Vladimir Ossipov); Igor Fedjukin (Tallinna Mahtra gümnaasium, „Pirita jõe ökosüsteemi ja vee seisund”, juhendaja Liidia Teska); Galina Putilo ja Allan Makarenko (Tallinna Õismäe vene lütseum, „Linna antropoloogiline mõju lumele”, juhendaja Pelageja Ozerova); Juri Solovjov ja Anton Sazonov (Tallinna Ranniku gümnaasium, „Vesi ja elu”, juhendajad Ljudmila Biba ja Artur Likh) ning Aleksandra Kherkova, Jana Ušakova ja Mihhail Lonkin (Tallinna Mustamäe reaalgümnaasium, „Filtrid”, juhendaja Irina Þikina).

Lõppvooris selgunud parima esitluse esitaja teatame järgmises Uudistajas.

TMG/Keskkonnaministeerium/Uudistaja

 

Foto: Internet

Keskkonnaamet hüvitas põllumeestele suurkiskjate tekitatud kahju

Keskkonnaamet teatas eile, 30. märtsil, et on põllumeestele hüvitanud enamiku eelmisel aastal huntide, karude ja ilveste tehtud kahjust. Rahuldamata jäid kolm avaldust, mille puhul eksperdid ei suutnud tõendada suurkiskjate osalust, murtud kariloomade arvu või mis ei vastanud kehtivatele seadustele.

„Hundi tekitatud kahjusid hüvitati kokku 45 taotlejale ligi 530 000 krooni ulatuses, ilvese poolt kariloomade murdmisi kompenseeriti viiele inimesele ligi 45 000 krooni eest ning karude poolt mesitarude kahjustusi 25 mesinikule veidi rohkem kui 140 000 krooni ulatuses,” ütles keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi. Eelmisel aastal laekus keskkonnaametile kokku 1,2 miljoni krooni ulatuses suurkiskjate tehtud kahjude hüvitamise taotlusi.

Talvi lisas, et edaspidi pööratakse kiskjakahjude hüvitamise menetlemisel senisest suuremat tähelepanu omanikuvastutusele ja kasutatud ennetusabinõudele (karjamaade vahetamine ja järelevalve, karjuste ja karjakoerte kasutamine, kiskjakindlate aedade rajamine, aktiivsed hirmutid jms). Eesti loodushoiu sümbolite ja tegevusprioriteetide hulka kuuluvad nii traditsioonilise põllumajandusega hooldatud poollooduslikud kooslused kui ka meie rikkalik suurkiskjate fauna.

Enim teevad kiskjad kahju nendel aladel, kus leidub suurkiskjatele sobivaid elupaiku, looduslikku saaki ja kariloomad on kättesaadavad. Kiskjakahjude suurus peegeldab ka inimasustuse ja -tegevuse muutumist maapiirkondades ning nõrka omanikujärelevalvet.

Looduskaitseseaduse järgi, mis on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega, hüvitatakse põllumajandustootjatele Eestis pruunkaru, hundi ja ilvese tekitatud kahjud ning kahjustuste vältimiseks tehtud kulutused.

Suurkiskjate tehtud kahju hüvitatakse peaaegu täielikult; abitaotleja kanda jääb omavastutuse kohustuslik osa: 1000–2000 krooni aastas. EL liikmesriigina peab Eesti jälgima, et põllumajandustoodete esmatootjatele antav vähese tähtsusega abi ei ületaks Euroopa Komisjoni kehtestatud piirmäära – 7500 eurot (117 350 krooni) kolme aasta kohta.

Keskkonnaamet

Linnalinnud loeti üle

Nädalavahetuse traditsiooniliselt igakevadist linnadevahelist linnuvõistlust segasid mõneski paigas raskevõitu ilmastikuolud, kuid peakorraldaja Tarvo Valkeri sõnul need linnusõpru ei heidutanud: „Vastupidi – huvi ürituse vastu oli tänavu taas kord kõrgeim ning vaatlustulemused laekusid seekord juba 16 Eestimaa linnast. Kokku osales linnakeskkonnas toimuval linnuvaatlusel 56 inimest.”

Liigirikkaimad linnad olid tänavu väga võrdsed: 59 linnuliiki vaadeldi nii Paldiskis kui ka Haapsalus, vaid üks liik vähem saadi kirja Tallinnas. Sisemaalinnade arvestuses oli pikim liiginimekiri taas Tartul, kus registreeriti 44 linnuliiki. Võistkondadest kogus kõige enam liike Paldiski linnas tegutsenud meeskond koosseisus Ivar Jüssi, Ivar Ojaste, Jana Pärnalaas ja Jaanus Tanilsoo. Esimest korda linnadevahelisel linnuvõistlusel osalenud Paldiski sai ka kõige rohkem „ässasid”, koguni kaheksa. „Ässadeks” nimetatakse linnuvõistlustel liike, keda märkab vaid üks võistkond. Üldse kohati tänavu 24 „ässaliiki”.

Kokku nähti-kuuldi meie linnades 99 liiki sulelisi. Põnevamad leiud olid kanada lagle, laanepüü, teder, kanakull, välja-loorkull, laanerähn, tamme-kirjurähn, värbkakk ja kukkurtihane.

Läänemaa linnuklubi