Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA




UUDISTAJA
09. aprill 2010




APRILL





Suurveepäevad Tartus
Kui märtsi lõpus hakati tasapisi arvama, et ega tänavu teab mis suurt üleujutust tulegi, siis nüüd on teemaks pigem see, KUI suur ta lõpuks tuleb.
EMHI kinnitusel on Emajõe Tartu piirkonna ohtlikuks veetasemeks hinnatud 239 cm üle jaama nulli. 5. aprillil avaldatud (http://www.emhi.ee/?ide=9,1276,1300) artiklis võrdlevad hüdrometeoroloogid tänavust veetaseme kõvera käiku 1953. aastaga:


Allikas: EMHI

Kevadine suurvesi algas 1953. aastal 25. märtsil, kestis 59 päeva ja suurveeperioodi tipp oli 9. aprillil, mil veetase ulatus 315 cm üle nulli. Võrdluseks on graafikul toodud ka 1956. aasta veetase, mille kõrgeim tase oli 345 cm.
Tartu hüdromeetriajaama aegrea algusaasta on 1867 ning sellest ajast alates on ohtlik veetase ületatud 65 korda. Absoluutne rekord pärineb 1867. aastast, kui veetase oli 6. mail 373 cm üle jaama nulli.
Kolmapäeval ületas veetõus kolme meetri piiri.
EMHI/Uudistaja


Uudistaja veevaatlused Vabaduse puiestee kaldapealsel:


31. märts


2. aprill


4. aprill
  


5. aprill


6. aprill


8. aprill


Pardid udus: vaikne reede Ihaste luhal
  


Uudistaja supelrannas hooaega avamas ei käinud; küll saime fototunnistuse meie lugejalt.

Foto: Kalle Vaalma


Kevadpühade aegu suleti liivakottidega Supilinna truup Tartus.
 
  



5. mai: mehed omavahel


Veel värvilaike 5. aprilli päikesepaistepäevast:






 



  

Viimast korda sel kevadel Uudistajas: EMHI lumekaardid


5. aprill



7. aprill





UUDISTAJA SOOVITAB



      


 

Foto: Peep Veedla
 

21. roheliste rattaretk viib Vooremaale

Rekordilised lumehanged on pidanud kevadele alla vanduma, iga päevaga kahaneb valge pinnasekate ning asendub hiiglaslike veekogudega. Vesi aga imendub-aurustub peagi ning teed ja rajad on rattasõiduks valla. Esimene pikem rattasõit kevadel on mõistlik ette võtta roheliste rattaretkel, mis tänavu toimub 7.–9. mail ning kannab nimetust „Kuidas elad, Vooremaa?”. Kolme päeva jooksul läbitakse 162 kilomeetrit Vooremaa teid, tutvutakse kaunite ja huvitavate paikadega, haritakse end keskkonnateabega ning elatakse kaasa hea muusika viljelejatele, kelleks seekord on Nolens Volens, Nikns Suns, Vägilased, Ultima Thule jt.

Registreerimine rattaretkele algab juba esmaspäeval, 12. aprillil. Rohkem teavet: www.rattaretked.ee.

 




EESTI UUDISEID

 


Üleujutused veebikaardil
Tartu ülikool teatas 5. aprillil, et TÜ, Regio ja Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) koostöös on valminud „uudne prooviteenus, mis näitlikustab kosmosetehnoloogia radarsatelliitide abil, kuidas on võimalik jooksvalt kaardistada Eesti üleujutuste värskeimat seisu”.
Iga kahe päeva järel uuendatavat Regio veebikaarti saab vaadata Delfi portaalis http://kaart.otsing.delfi.ee/index.php?id=1&type=3.
Näidisteenuses kasutatud ESA satelliit ENVISAT näeb korraga 400 kilomeetri laiust ala, kogu Eesti kaetakse ära mõne minutiga. Praegu on kaardistatud üleujutusalad Emajõel, Soomaal, Kasari ja Keila jõel. Esialgu vaid militaarotstarbel kasutatud radarsatelliite on hakatud üha enam rakendama ka tsiviilelus. Eestis on neid varem kasutatud näiteks jääolude kaardistamiseks ja merereostuse kindlakstegemiseks.
Juba käimasoleva Eesti tudengisatelliidi programmi järel on see töö esimene TÜ kosmosetehnoloogia projekt, mis tehakse koostöös Regioga. Tulevikus loodetakse jõuda operatiivsüsteemini, mis pakuks täpset ja kiiret infot üleujutusalade kohta päästeametile, politseile, maanteeametile ja teistele, kellele on selline info väga vajalik. Pärast edukat käivitusprojekti Eestis loodab Regio minna lahendusega välisturgudele.

 

  


Hetk keskkonnahariduse ümarlaualt Tartus.

Keskkonnahariduse ümarlauad tõi kokku ligi 400 huvilist
Keskkonnaamet kutsus veebruaris-märtsis kokku maakondlikud ümarlauad, et parandada keskkonnaharidusega seotud asutuste ja organisatsioonide koostööd. Ümarlaudade töös osalesid maavalitsused, omavalitsusliidud, RMK, KIK, kutseõppeasutused, ülikoolid, ainesektsioonid, aktiivsemad koolid ja lasteaiad, keskkonnaharidust pakkuvad ettevõtted ja vabaühendused. Ühtekokku osales ümarlaudade töös ligi 400 inimest.
Ümarlaudade tulemusena selgus, et suurim probleem on kõikjal keskkonnaharidusinfo liikumine. Kuigi toimivad infolistid, kodulehed ja teised veebikeskkonnad, on info üleliia killustatud ja vajalikku on raske leida. Ühe lahendusena pakuti, et kogu keskkonnaharidusega seotud info võiks koondada veebilehele www.keskkonnaharidus.ee, mida haldab keskkonnaministeerium. Tarvilikuks peeti koostöö tihendamist haridus- ja teadusministeeriumiga, sh. keskkonnahariduse arengukava valmimisel.
Keskkonnahariduse ümarlaud on koostöövorm, mille raames saadakse kokku kaks kuni neli korda aastas, et arutleda eri sihtrühmade võimaluste ja vajaduste üle ning sõnastada probleemid ja leida neile lahendusi, arendamaks maakondade keskkonnaharidust.
Ümarlaudade kokkuvõtetega saab tutvuda keskkonnaameti kodulehel http://www.keskkonnaamet.ee/index.php?id=11636.
Keskkonnaamet
 

  

Saatjatega kotkaste-kurgede rändekaart on veebis üleval
Kotkaklubil on valminud interaktiivne sidusreiimil kaardirakendus saatjatega lindude jälgimiseks. Kaardil on võimalik vaadata 28 linnu teekondi nii kevad- kui ka sügisrändel ja talvitusaladel alates 2005. aastast.Kuna taustakaardiks on Google Maps, siis saab huviline liikuda kaardil nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt (s.t. suumida vajaduse järgi, et teha näiteks kindlaks, missuguses metsatukas on ööbinud kotkas).
Kotkaklubilt on viimase nelja aasta jooksul sadu kordi küsitud lisainfot saatjatega lindude kohta. Siduskaart võimaldab kõigil huvilistel seda laadi info ise kätte saada. Rändekaardil on võimalik valida huvipakkuv lind (näiteks must-toonekurg Raivo) ja vaadata, missugune on tema rändetee sügisel ja kevadel ning kas see erineb eri aastatel. Samuti on seal soovi korral näha liikumine talvituskohtades. Vaid pesitsusaegseid lindude asukohti ei näidata.
Valida saab eesti- või ingliskeelse versiooni. Kaart sisaldab lühiinfot kuvatud liikide ja konkreetsete lindude kohta, samuti on lisatud enamiku lindude pildid. Rännet saab vaadata jäljena kaardil või käivitada animatsioon ning jälgida seda nagu sõitu pesitsus- ja talvitusala vahel. Kaardi andmeid uuendatakse konkreetse linnu kohta 3–10 päeva järel, olenevalt saatja programmist: talvel tulevad uued andmed harvem, suvel tihedamini. Lehel on ka uudisteveerg tähtsamate sündmuste kajastamiseks.
Rändekaardi programmi on koostanud IT firma 5D Vision, toetas keskkonnaamet. Suuremas osas on siiski tegemist mitme inimese vabatahtliku tööga. Saatjate ostmisel ja tööshoidmisel on kaasa aidanud Euroopa Liit, keskkonnaamet, Tartu ülikool, maaülikool, RMK, Eesti Põlevkivi, KIK, Eesti ornitoloogiaühing jt.
Kasutatud piltide saamisloos on oluline osa proua Thea Asmusel.
Kaardi leiate Kotkaklubi veebist (www.kotkas.ee), Looduskalendrist (www.looduskalender.ee) või otseviitega http://birdmap.5dvision.ee/.
Kotkaklubi
 

  

Puhtus asub maailma vanim säilinud Schilleri mälestussamma (joonistanud Ott Luuk)

Ilmus kogumik „Puhtu ajalugu ja loodus”
Läänemaal asuva Puhtulaiul ehk Puhtu poolsaarel on Eesti looduse uurimisloos eriline ja silmapaistev koht.
Uurimislugu on tihedas seoses saare ja hilisema poolsaare asustus- ja kultuurilooga. 20. sajandi keskpaigast, mil Jakob von Uexküllile kuulunud suvemajas on tegutsenud zooloogia ja botaanika instituudi ornitoloogia- ja hilisem bioloogiajaam, on siin välitöid teinud, pikemalt või lühemalt peatunud või käinud peaaegu kõik Eesti loodusteadlased, eriti aga zooloogia ja botaanika instituudi töötajad.
Seeria „Estonia Maritima” kaheksanda raamatuna ilmunud kogumik sisaldab seitse artiklit, kus on kõne all Virtsu ja Puhtu ajalugu (Ants Hein), Puhtulaiu looduse uurimine (Toomas Kukk, Märt Rahi), kadakatarjak, Puhtu kummalisim torikseen (Erast Parmasto), Puhtu maismaateod (Tiina Talvi, Raivo Mänd), Puhtu ebaskorpionilised (Tõnu Talvi), Puhtu liblikad (Urmas Jürivete) ning Puhtulaiu taimestik ja taimkate (Toomas Kukk).
Kogumiku on toimetanud Toomas Kukk ja kirjastanud pärandkoosluste kaitse ühing (PKÜ), väljaandmist toetas keskkonnainvesteeringute keskus. Kogumikku saab endale tasuta ajakirja Eesti Loodus toimetusest Veski 4, Tartu.
PKÜ
 

  

Tööd alustas keskkonnateabe keskus
1. aprillil alustas keskkonnaministeeriumi haldusalas tööd keskkonnateabe keskus, mis on loodud keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse ning metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse alusel.Uue asutuse tegevusvaldkond on koguda, töödelda, analüüsida ja avalikustada asjakohaseid, usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid Eesti keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite kohta ning pidada andmekogusid.
Keskuse hooleks jääb enamik liidetavate asutuste kohustustest. Mõned ülesanded, nagu näiteks metsakaitseekspertiiside tegemine ning metsauuendustegevus ja jahimaade korraldamine, on juba keskkonnaametile üle antud.
Keskkonnaministeerium
 

  



Ilmunud on Keskkonnahariduslehe uus number
Kevadisest Keskkonnahariduslehest saab lugeda keskkonnaameti ja RMK koolidele ja lasteaedadele tasuta pakutavatest õppeprogrammidest, kevadistest näitustest Eesti loodusmuuseumis ning Tallinna botaanikaaia ja Tallinna loomaaia tegemistest keskkonnahariduse kujundamisel.
Kuna tänavune aasta on looduskaitseaasta, siis on juttu ka Eesti looduskaitse 100. sünnipäevast ja rahvusvahelise elurikkuse aasta tähistamisest. Lugeda saab uurimustööde konkursist Saaremaal ja jäätmeteavituskampaaniast „Prügihunt”. Lehe viimasel küljel on traditsiooniliselt avaldatud keskkonna ja pärandkultuuriga seotud tähtpäevade ja sündmuste kalender.
Keskkonnaharidusleht ilmub kaks korda aastas nii eesti- kui ka venekeelsena ja on mõeldud koolijuhtidele, õpetajatele, looduskeskuste juhendajatele ja teistele huvilistele.
Keskkonnahariduselehega saab tutvuda ka keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee. Lehe väljaandmist toetab KIK.
Keskkonnaamet




TASUB OSALEDA





Huvilisi kutsutakse võistu loodust vaatlema
Hiljuti loodud keskkonnateabe keskuse eestvõttel peetakse mais elurikkuse aasta raames kõigile loodussõpradele ja kooliõpilastele loodusvaatluste võistlusi.
Loodusvaatluste andmebaasi (LVA) võistluse „Haruldaste liikide kuu” sihtrühm on kõik loodushuvilised. Osalemiseks tuleb maikuu jooksul tehtavad loodusvaatlused kaitsealuste liikide kohta sisestada ajavahemikus 1. maist 10. juunini loodusvaatluste andmebaasi (http://loodusvaatlused.eelis.ee).
Vaatlusandmete juurde saab lisada ka pilte. Võitjaks osutub loodusvaatleja, kes on sel perioodil andmebaasi sisestanud kõige enam kaitsealuste liikide vaatlusi. Tulemused tehakse teatavaks 18. juunil. Esikolmikule on välja pandud ka auhinnad.
Rööbiti läheb käima LVA võistlus kooliõpilastele „Kaitsealuste liikide äratundmise päev”, mis toimub vaatlusrühmade vahel (rühmas kuni 20 kooliõpilast ja juhendaja). Rühmad tuleb registreerida hiljemalt 30. aprilliks e-kirja teel aadressil Reigo.Roasto@keskkonnainfo.ee. Seejärel saadetakse kontaktisikule täpne juhend, kuidas kanda vaatlusandmed loodusvaatluste andmebaasi. Vaatluste aeg on 7.–9. mai ning arvestusse lähevad ainult kaitsealuste liikide vaatlused. Tehtud vaatluste andmebaasi sisestamiseks on aega 14. maini. Võitja on rühm, kes on vaadelnud kõige rohkem kaitsealuseid liike ja need korrektselt andmebaasi sisestanud.
Tulemused tehakse teatavaks 21. mail, paremad saavad auhinnad.
Võistlustingimuste kohta saab lugeda võrgupaigast http://eelis.ic.envir.ee/kaart2/index.php?topic=1&meny=EST&subtopic=1&subtopic2=1.
Keskkonnateabe keskus
 

  

Keskkonnaameti kevadised õppeprogrammid
Keskkonnaamet pakub alates 5. aprillist kuni 15. juunini üldhariduskoolidele ja lasteaedadele ligi sada õppekavakohast programmi, mis aitavad koolis õpitut praktiliste kogemuste ja vaatlustega rikastada.
Programmid on koolidele ja lasteaedadele tasuta, juhendajad on keskkonnahariduse spetsialistid. Üritusi korraldatakse keskkonnaameti looduskeskustes, õppe- ja matkaradadel, koolide juures õuesõppealadel või koolis. Samuti pakutakse näiteks Pärnumaal võimalust tutvuda piirkondliku jäätmekeskuse ja reoveepuhastiga.
Programmid on koostatud aktiivõppena ning pakuvad osalejatele vaheldusrikast tegevust ja ümbritseva tunnetamist kõigi meeltega. Teemad hõlmavad veekasutust ja -kaitset, jäätmekäitlust, looduskaitset ja elurikkust, kooslusi ja nende kujunemist, pinnavorme ja nende tekkelugu ning aastaaegadega seostuvaid muutusi looduses. Kõikides maakondades saavad koolid ja lasteaiad tellida jäätmeteemalist programmi „Sipelgas Ferda vähendab prügi”.
Keskkonnaametil on KIK toel võimalik kompenseerida tänavu 170 kooli sõidukulu 2000 krooni ulatuses. Täpsemat infot sõidukompensatsiooni võimaluste kohta saab maakondade keskkonnahariduse spetsialistidelt, kelle kontaktid leiab keskkonnaameti kodulehelt.
Programmide nimekiri on kodulehel www.keskkonnaamet.ee – KEVADISED ÕPPEPROGRAMMID. Lisainfo: Maris Kivistik, keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja, tel. 518 3249.
Keskkonnaamet
 

  
 


Jälle saab lahendada Overalli loodusviktoriini

Aktsiaselts Overall annab 18. aprillil toimuval kümnenda võistluse „Looduse aasta foto” lõpuüritusel Nokia kontserdimajas üle Canoni kinkekaardid parimatele loomapiltide autoreile.
Tavaks on saanud ka sama võistluse raames korraldatav Overalli loodusviktoriin: tänavu on loodusfotograaf Tiit Hundi koostatud küsimused huviliste ees viiendat korda. Need leiab Overalli veebilt võrgupaigast http://www.overall.ee/Loodusviktoriin/.
Kõigile küsimustele õigesti vastanute vahel loositakse välja Canoni fotoaparaat PowerShot SX210 IS, varuks on ka hulk lohutusauhindu.
Vastuseid saab saata kuni 17. aprillil kella 18-ni. Loosimine on 18. aprillil „Looduse aasta foto” tseremoonial.
Overall
 

  


„Roheline samm” (autor: Mihkel Nurm)
 
Seitsme päevaga kaks miljonit kilekotti ringluses vähem
19.–25. aprillil toimub üle-eestiline kilekotivahetuskampaania „Minu roheline samm”. Kampaania raames jagatakse Tallinnas, Tartus ja Pärnus laiali 6200 tasuta tekstiilkotti, ühtaegu saavad kõik soovijad tuua kodust ära oma vanad kilekotid, mis lähevad ümbertöötlusse. Kampaania raames kogutakse kilekotte kokku viies Rimi kaubanduskeskuses ja Solarises.
Osalejatele antakse kaks tekstiilkotti, millest üks tuleb omakorda edasi anda osalejal endal – nii kaasatakse ürituse käigus 3100 tekstiilkottide jagajat. Seesugune anna-edasi-kontseptsioon võimaldab panna inimesi rohkem mõtlema kilekoti kui probleemi peale.
Keskmine eestlane kasutab aastas 300 kilekotti. Kui korrutada 6200 kampaania käigus vahetatavat riidekotti 300-ga ja liita kõik kampaania käigus kokku kogutavad kilekotid, siis saame nädalaga ringlusest ligi kaks miljonit kilekotti vähemaks.
Kampaania korraldavad osaühingu GreenStep ja Killerkoti kampaania meeskonnad. GreenStep on ettevõte, mis pakub laias valikus keskkonnahoidlikke kandekotte. Killerkoti meeskonna taga on noorteorganisatsioon JCI GO Koda, kes propageerib keskkonnateadlikku käitumist liikmete isikliku eeskuju, projektide, teavitustöö ja rahvusvahelise suhtluse kaudu.
Kampaania peasponsorid on aktsiaseltsid EMT ja Rimi Eesti Food; toetavad osaühing Tootjavastutusorganisatsioon, aktsiaselts Põltsamaa Felix, Eesti maaülikool ja erakond Eestimaa Rohelised. Meediapartnerid on Trio LSL ja Postimees.
Kampaania toimub järgnevates keskustes: Ülemiste Rimi 19.04, Haabersti Rimi 20.04,Norde Centrumi Rimi 21.04, Solaris 22. ja 23.04 – kõikjal kell 16 ning Tartu Rimi Hüpermarket Lõunakeskuses 24.04 ja Pärnu Rimi Hüpermarket Kaubamajakas 25.04, mõlemas kell 12.
GreenStep
 



 

Tartus tuleb taas LiLiLa
Tartu keskkonnahariduskeskus (TKKHK) ja TÜ botaanikaaed korraldavad koostöös Eesti ornitoloogiaühinguga LiLiLa ehk linnalinnulaupäevaku.
See toimub homme, 10. aprillil kell 12–15 TÜ botaanikaaias (Lai 38). Meisterdatakse pesakaste, vaadata saab tehispesade näitust, mängida mänge ja lahendada ristsõnu. Kell 12.15 ja 14.15 tutvustab Riho Kinks aasta linde õgijaid ja nende kodulehte; kell 12.15–13, 13.15–14 ja 14.15–15 on Urmas Kalla juhatusel linnuretked botaanikaaias. Osalus on tasuta.
TKKHK
 

  

Veel linnuüritusi
TÜ loodusmuuseumi linnuretk Pärnumaale Häädemeeste ranniku parimatesse linnupaikadesse on laupäeval, 10. aprillil.
Kaasa tuleks võtta binokkel ja oma söök-jook. Linnuretke juhendavad  Margus Ots, Aivo Klein ja Riho Marja. Väljasõit on Tartust Vanemuise 46 eest kell 7 hommikul, tagasi Tartusse saab kell 18. Linnuretk on osalejatele tasuta, retke toetab KIK.
Eelregistreerimine: loodusmuuseum@ut.ee, info tel. 737 6076 (administraator).
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse lindude õppepäev algab 17. aprillil kell 7.30 nn. Mahlamäe ristis Elvas, kust sõidetakse edasi matka alguspunkti Elva-Vitipalu maastikukaitsealal. Linnulauluhommikut juhatab ornitoloog Jaanus Elts.
Kaasa võtta soe jook, soovi korral võileib, neljajalgsed sõbrad ei ole retkele teretulnud. Osavõtuks tuleb registreeruda telefonil 525 4172 (Triinu). Rühma mahub piiratud arv osalejaid. Linnulaulu õppepäev on osalejatele tasuta, toetab KIK.

TÜ loodusmuuseum/VVV SA

 

  

TÜ loodusmuuseumi geoloogia huvipäev
17. aprillil toimub TÜ loodusmuuseumi huvipäev väljasõiduga Pakri poolsaarele „Pangad ja kosed kevadel”.Käiakse Pakri pangal, kus tutvutakse paiga geoloogilise ehituse ja kivististega. Jälgitakse geoloogilisi protsesse, mis on toimunud pärast panga murdumist 12. märtsil 2008. Võimaluse korral minnakse ka Keila-Joa kosele, et vaadelda seda suurvee ajal.
Väljasõit on Tartust Vanemuise 46 õppehoone juurest kell 8, tagasi jõutakse 18.30. Kaasa söök-jook. Üritus on tasuta, seda toetab KIK. Vajalik on eelregistreerumine loodusmuuseum@ut.ee, info tel. 737 6076 (administraator).
TÜ loodusmuuseum


 
Ka RMK pakub haridusprogramme
RMK kevadistes loodusharidusprogrammides pööratakse eraldi tähelepanu looduskaitse 100. sünniaastale programmiga „Loodusega koos”. Kevadkampaania toimub 12. aprillist 21. maini.
Programmide nimekirja RMK looduskeskuste kaupa leiate võrgupaigast http://www.rmk.ee. Sobivale programmile registreerumiseks tuleb kodulehel täita kirjelduste juurde lisatud registreerimisleht ja saata see vastavasse RMK looduskeskusesse või võtta sellega ühendust. Registreerumisel tasub arvestada, et tasuta ürituste arv on piiratud, taotlused rahuldatakse nende saabumise järjekorras.
RMK

  

 


  
  
  
MAAILMAST


 

 


Davis pürib esimeseks „süsinikuneutraalseks” linnaks USA-s
Linnade plaanid kärpida oma süsihappegaasiheidet nullini pärinevad enamasti ikka Põhja-Euroopast, esmajoones Skandinaaviast. Nüüd – üllatus-üllatus! – on sellise kava esitanud Californias asuv Davis, University of California ühe campus’ena tuntud 65 000 elanikuga linn.
Et plaanide eestvedaja on omaaegne olümpiatuleteatejooksu direktor ja 62 riigis kümneid miljoneid inimesi haaranud nn. Maajooksu (Earth Run, 1986) korraldaja David Gershon, kelle juhatusel on linnast saanud juba USA kuulsaim jalgrattalinn, võib pidada teostatavaks plaani jõuda „süsinikuneutraalsuseni” juba selle sajandi keskpaigaks. Kui kogu osariik tahab CO2-heidet kahandada 20 protsenti, siis Davise soov on juba aastaks 2013 saavutada 50-protsendine vähenemine. Selleks peaks Gershoni kampaaniaga „Vähese süsiniku dieet: 30-päevane programm kaotada 5000 naela” (Low Carbon Diet: A 30-day Program to Lose 5,000 Pounds) liituma kolmveerand linna majapidamistest ja kord omaks võetud elustiilist mitte loobuma. Nimelt pärineb kolmveerand linna kasvuhoonegaasidest just kodudest.
CityofDavis.org
  

 


Foto: Internet

Šoti „Saudi-Araabia” hakkab tootma laineelektrit
Šotimaa valitsus teatas plaanidest rajada Šotimaa põhjaranniku lähedale merre kümme laine- ja loodetejaama, mis saavutavad koguvõimsuse 1,2 gigavatti.
Esiminister Alex Salmondi sõnul on Orkney ja Pantland Firth’i piirkonna vesi kui mereenergia Saudi-Araabia – tohutu loodusvara. Jaamad, mille võimsus ulatub 50 kuni 200 megavatini, peaksid suutma kokku elektriga varustada 700 000 majapidamist. Kui praegu on kogu Šotimaal juba installitud või ehitamisel taastuvenergiajaamu seitsmegigavatise koguvõimsusega, siis aastaks 2011 on šotlased valmis jõudma taastuvenergia osakaalult kogu energiatootmises 31 protsendini ja aastaks 2020 koguni 50 protsendini. Alles paar kuud tagasi teatati kavadest luua 11,2-gigavatise koguvõimsusega avameretuuleparke.
IEMA
  

 


 
Põhja-Iiri teadlased aitavad ohustatud mageveelimuseid
Belfasti Qeens’s University tosin aastat väldanud mageveelimuste tehisoludes kasvatamise projekt on kandnud esimesi magusaid vilju: üle kolmesaja paljudes Euroopa ja Põhja-Ameerika paikades ohustatud liigi isendit lasti loodusesse kahes Põhja-Iirimaa looduslikus elupaigas, mida hoitakse saladuses. Limuste kodadele on kinnitatud PIT-märgised (Passive Integrated Transponder), nii et uurijad saavad iga isendi liikumisi jõesängis jälgida.
Ülikooli looduskaitseteadlased alustasid koos Tyrone’i Ballinderry kalakasvanduse asjatundjatega nende väga aeglaselt kasvavate limuste kasvatamist 1998. aastal. Karbid võivad kasvada 17 cm pikkuseks ja elada kuni 285 aasta vanuseks. Paraku on nad ka Põhja-Iirimaa looduses jõudnud väljasuremise servale. Samas on nad jõe ökosüsteemi väga oluline osa vee puhastajana.
Belfasti teadlastel on ambitsioonikas plaan taastada liigi arvukus sellisena, nagu see oli sada aastat tagasi – enne, kui teda hakkas mõjutama ülekalastamine ja elupaikade häving. Kui Põhja-Iiri keskkonnaagentuuri NIEA rahastatud projekt õnnestub, saab iirlaste omandatud oskusi kasutada ehk mujalgi Euroopas ja ka väljaspool seda.
Queen’s University Belfast

  

 





Lumemägede maalt: enne ja nüüd


13. märtsil ja …


… 5. aprillil.


10. märtsil ja …


… 5. aprillil


3. märtsil ja …


… 6. aprillil.
  

 

 
Uudistaja toimetaja on järgmisel nädalal Eestist eemal; seepärast ilmub järgmine Uudistaja ülejärgmisel neljapäeval, 22. aprillil.


 

Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012