Eesti Loodus

Huvilisi kutsutakse võistu loodust vaatlema
Hiljuti loodud keskkonnateabe keskuse eestvõttel peetakse mais elurikkuse aasta raames kõigile loodussõpradele ja kooliõpilastele loodusvaatluste võistlusi.
Loodusvaatluste andmebaasi (LVA) võistluse „Haruldaste liikide kuu” sihtrühm on kõik loodushuvilised. Osalemiseks tuleb maikuu jooksul tehtavad loodusvaatlused kaitsealuste liikide kohta sisestada ajavahemikus 1. maist 10. juunini loodusvaatluste andmebaasi (http://loodusvaatlused.eelis.ee).
Vaatlusandmete juurde saab lisada ka pilte. Võitjaks osutub loodusvaatleja, kes on sel perioodil andmebaasi sisestanud kõige enam kaitsealuste liikide vaatlusi. Tulemused tehakse teatavaks 18. juunil. Esikolmikule on välja pandud ka auhinnad.
Rööbiti läheb käima LVA võistlus kooliõpilastele „Kaitsealuste liikide äratundmise päev”, mis toimub vaatlusrühmade vahel (rühmas kuni 20 kooliõpilast ja juhendaja). Rühmad tuleb registreerida hiljemalt 30. aprilliks e-kirja teel aadressil Reigo.Roasto@keskkonnainfo.ee. Seejärel saadetakse kontaktisikule täpne juhend, kuidas kanda vaatlusandmed loodusvaatluste andmebaasi. Vaatluste aeg on 7.–9. mai ning arvestusse lähevad ainult kaitsealuste liikide vaatlused. Tehtud vaatluste andmebaasi sisestamiseks on aega 14. maini. Võitja on rühm, kes on vaadelnud kõige rohkem kaitsealuseid liike ja need korrektselt andmebaasi sisestanud.
Tulemused tehakse teatavaks 21. mail, paremad saavad auhinnad.
Võistlustingimuste kohta saab lugeda võrgupaigast http://eelis.ic.envir.ee/kaart2/index.php?topic=1&meny=EST&subtopic=1&subtopic2=1.
Keskkonnateabe keskus

Keskkonnaameti kevadised õppeprogrammid
Keskkonnaamet pakub alates 5. aprillist kuni 15. juunini üldhariduskoolidele ja lasteaedadele ligi sada õppekavakohast programmi, mis aitavad koolis õpitut praktiliste kogemuste ja vaatlustega rikastada.
Programmid on koolidele ja lasteaedadele tasuta, juhendajad on keskkonnahariduse spetsialistid. Üritusi korraldatakse keskkonnaameti looduskeskustes, õppe- ja matkaradadel, koolide juures õuesõppealadel või koolis. Samuti pakutakse näiteks Pärnumaal võimalust tutvuda piirkondliku jäätmekeskuse ja reoveepuhastiga.
Programmid on koostatud aktiivõppena ning pakuvad osalejatele vaheldusrikast tegevust ja ümbritseva tunnetamist kõigi meeltega. Teemad hõlmavad veekasutust ja -kaitset, jäätmekäitlust, looduskaitset ja elurikkust, kooslusi ja nende kujunemist, pinnavorme ja nende tekkelugu ning aastaaegadega seostuvaid muutusi looduses. Kõikides maakondades saavad koolid ja lasteaiad tellida jäätmeteemalist programmi „Sipelgas Ferda vähendab prügi”.
Keskkonnaametil on KIK toel võimalik kompenseerida tänavu 170 kooli sõidukulu 2000 krooni ulatuses. Täpsemat infot sõidukompensatsiooni võimaluste kohta saab maakondade keskkonnahariduse spetsialistidelt, kelle kontaktid leiab keskkonnaameti kodulehelt.
Programmide nimekiri on kodulehel www.keskkonnaamet.ee – KEVADISED ÕPPEPROGRAMMID. Lisainfo: Maris Kivistik, keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja, tel. 518 3249.
Keskkonnaamet

Jälle saab lahendada Overalli loodusviktoriini
Aktsiaselts Overall annab 18. aprillil toimuval kümnenda võistluse „Looduse aasta foto” lõpuüritusel Nokia kontserdimajas üle Canoni kinkekaardid parimatele loomapiltide autoreile.
Tavaks on saanud ka sama võistluse raames korraldatav Overalli loodusviktoriin: tänavu on loodusfotograaf Tiit Hundi koostatud küsimused huviliste ees viiendat korda. Need leiab Overalli veebilt võrgupaigast http://www.overall.ee/Loodusviktoriin/.
Kõigile küsimustele õigesti vastanute vahel loositakse välja Canoni fotoaparaat PowerShot SX210 IS, varuks on ka hulk lohutusauhindu.
Vastuseid saab saata kuni 17. aprillil kella 18-ni. Loosimine on 18. aprillil „Looduse aasta foto” tseremoonial.
Overall

„Roheline samm” (autor: Mihkel Nurm)

Seitsme päevaga kaks miljonit kilekotti ringluses vähem
19.–25. aprillil toimub üle-eestiline kilekotivahetuskampaania „Minu roheline samm”. Kampaania raames jagatakse Tallinnas, Tartus ja Pärnus laiali 6200 tasuta tekstiilkotti, ühtaegu saavad kõik soovijad tuua kodust ära oma vanad kilekotid, mis lähevad ümbertöötlusse. Kampaania raames kogutakse kilekotte kokku viies Rimi kaubanduskeskuses ja Solarises.
Osalejatele antakse kaks tekstiilkotti, millest üks tuleb omakorda edasi anda osalejal endal – nii kaasatakse ürituse käigus 3100 tekstiilkottide jagajat. Seesugune anna-edasi-kontseptsioon võimaldab panna inimesi rohkem mõtlema kilekoti kui probleemi peale.
Keskmine eestlane kasutab aastas 300 kilekotti. Kui korrutada 6200 kampaania käigus vahetatavat riidekotti 300-ga ja liita kõik kampaania käigus kokku kogutavad kilekotid, siis saame nädalaga ringlusest ligi kaks miljonit kilekotti vähemaks.
Kampaania korraldavad osaühingu GreenStep ja Killerkoti kampaania meeskonnad. GreenStep on ettevõte, mis pakub laias valikus keskkonnahoidlikke kandekotte. Killerkoti meeskonna taga on noorteorganisatsioon JCI GO Koda, kes propageerib keskkonnateadlikku käitumist liikmete isikliku eeskuju, projektide, teavitustöö ja rahvusvahelise suhtluse kaudu.
Kampaania peasponsorid on aktsiaseltsid EMT ja Rimi Eesti Food; toetavad osaühing Tootjavastutusorganisatsioon, aktsiaselts Põltsamaa Felix, Eesti maaülikool ja erakond Eestimaa Rohelised. Meediapartnerid on Trio LSL ja Postimees.
Kampaania toimub järgnevates keskustes: Ülemiste Rimi 19.04, Haabersti Rimi 20.04,Norde Centrumi Rimi 21.04, Solaris 22. ja 23.04 – kõikjal kell 16 ning Tartu Rimi Hüpermarket Lõunakeskuses 24.04 ja Pärnu Rimi Hüpermarket Kaubamajakas 25.04, mõlemas kell 12.
GreenStep

Tartus tuleb taas LiLiLa
Tartu keskkonnahariduskeskus (TKKHK) ja TÜ botaanikaaed korraldavad koostöös Eesti ornitoloogiaühinguga LiLiLa ehk linnalinnulaupäevaku.
See toimub homme, 10. aprillil kell 12–15 TÜ botaanikaaias (Lai 38). Meisterdatakse pesakaste, vaadata saab tehispesade näitust, mängida mänge ja lahendada ristsõnu. Kell 12.15 ja 14.15 tutvustab Riho Kinks aasta linde õgijaid ja nende kodulehte; kell 12.15–13, 13.15–14 ja 14.15–15 on Urmas Kalla juhatusel linnuretked botaanikaaias. Osalus on tasuta.
TKKHK

Veel linnuüritusi
TÜ loodusmuuseumi linnuretk Pärnumaale Häädemeeste ranniku parimatesse linnupaikadesse on laupäeval, 10. aprillil.
Kaasa tuleks võtta binokkel ja oma söök-jook. Linnuretke juhendavad Margus Ots, Aivo Klein ja Riho Marja. Väljasõit on Tartust Vanemuise 46 eest kell 7 hommikul, tagasi Tartusse saab kell 18. Linnuretk on osalejatele tasuta, retke toetab KIK.
Eelregistreerimine: loodusmuuseum@ut.ee, info tel. 737 6076 (administraator).
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse lindude õppepäev algab 17. aprillil kell 7.30 nn. Mahlamäe ristis Elvas, kust sõidetakse edasi matka alguspunkti Elva-Vitipalu maastikukaitsealal. Linnulauluhommikut juhatab ornitoloog Jaanus Elts.
Kaasa võtta soe jook, soovi korral võileib, neljajalgsed sõbrad ei ole retkele teretulnud. Osavõtuks tuleb registreeruda telefonil 525 4172 (Triinu). Rühma mahub piiratud arv osalejaid. Linnulaulu õppepäev on osalejatele tasuta, toetab KIK.

TÜ loodusmuuseum/VVV SA

TÜ loodusmuuseumi geoloogia huvipäev
17. aprillil toimub TÜ loodusmuuseumi huvipäev väljasõiduga Pakri poolsaarele „Pangad ja kosed kevadel”.Käiakse Pakri pangal, kus tutvutakse paiga geoloogilise ehituse ja kivististega. Jälgitakse geoloogilisi protsesse, mis on toimunud pärast panga murdumist 12. märtsil 2008. Võimaluse korral minnakse ka Keila-Joa kosele, et vaadelda seda suurvee ajal.
Väljasõit on Tartust Vanemuise 46 õppehoone juurest kell 8, tagasi jõutakse 18.30. Kaasa söök-jook. Üritus on tasuta, seda toetab KIK. Vajalik on eelregistreerumine loodusmuuseum@ut.ee, info tel. 737 6076 (administraator).
TÜ loodusmuuseum

Ka RMK pakub haridusprogramme
RMK kevadistes loodusharidusprogrammides pööratakse eraldi tähelepanu looduskaitse 100. sünniaastale programmiga „Loodusega koos”. Kevadkampaania toimub 12. aprillist 21. maini.
Programmide nimekirja RMK looduskeskuste kaupa leiate võrgupaigast http://www.rmk.ee. Sobivale programmile registreerumiseks tuleb kodulehel täita kirjelduste juurde lisatud registreerimisleht ja saata see vastavasse RMK looduskeskusesse või võtta sellega ühendust. Registreerumisel tasub arvestada, et tasuta ürituste arv on piiratud, taotlused rahuldatakse nende saabumise järjekorras.
RMK

MAAILMAST

Davis pürib esimeseks „süsinikuneutraalseks” linnaks USA-s
Linnade plaanid kärpida oma süsihappegaasiheidet nullini pärinevad enamasti ikka Põhja-Euroopast, esmajoones Skandinaaviast. Nüüd – üllatus-üllatus! – on sellise kava esitanud Californias asuv Davis, University of California ühe campus’ena tuntud 65 000 elanikuga linn.
Et plaanide eestvedaja on omaaegne olümpiatuleteatejooksu direktor ja 62 riigis kümneid miljoneid inimesi haaranud nn. Maajooksu (Earth Run, 1986) korraldaja David Gershon, kelle juhatusel on linnast saanud juba USA kuulsaim jalgrattalinn, võib pidada teostatavaks plaani jõuda „süsinikuneutraalsuseni” juba selle sajandi keskpaigaks. Kui kogu osariik tahab CO₂-heidet kahandada 20 protsenti, siis Davise soov on juba aastaks 2013 saavutada 50-protsendine vähenemine. Selleks peaks Gershoni kampaaniaga „Vähese süsiniku dieet: 30-päevane programm kaotada 5000 naela” (Low Carbon Diet: A 30-day Program to Lose 5,000 Pounds) liituma kolmveerand linna majapidamistest ja kord omaks võetud elustiilist mitte loobuma. Nimelt pärineb kolmveerand linna kasvuhoonegaasidest just kodudest.
CityofDavis.org

Foto: Internet

Šoti „Saudi-Araabia” hakkab tootma laineelektrit
Šotimaa valitsus teatas plaanidest rajada Šotimaa põhjaranniku lähedale merre kümme laine- ja loodetejaama, mis saavutavad koguvõimsuse 1,2 gigavatti.
Esiminister Alex Salmondi sõnul on Orkney ja Pantland Firth’i piirkonna vesi kui mereenergia Saudi-Araabia – tohutu loodusvara. Jaamad, mille võimsus ulatub 50 kuni 200 megavatini, peaksid suutma kokku elektriga varustada 700 000 majapidamist. Kui praegu on kogu Šotimaal juba installitud või ehitamisel taastuvenergiajaamu seitsmegigavatise koguvõimsusega, siis aastaks 2011 on šotlased valmis jõudma taastuvenergia osakaalult kogu energiatootmises 31 protsendini ja aastaks 2020 koguni 50 protsendini. Alles paar kuud tagasi teatati kavadest luua 11,2-gigavatise koguvõimsusega avameretuuleparke.
IEMA

Põhja-Iiri teadlased aitavad ohustatud mageveelimuseid
Belfasti Qeens’s University tosin aastat väldanud mageveelimuste tehisoludes kasvatamise projekt on kandnud esimesi magusaid vilju: üle kolmesaja paljudes Euroopa ja Põhja-Ameerika paikades ohustatud liigi isendit lasti loodusesse kahes Põhja-Iirimaa looduslikus elupaigas, mida hoitakse saladuses. Limuste kodadele on kinnitatud PIT-märgised (Passive Integrated Transponder), nii et uurijad saavad iga isendi liikumisi jõesängis jälgida.
Ülikooli looduskaitseteadlased alustasid koos Tyrone’i Ballinderry kalakasvanduse asjatundjatega nende väga aeglaselt kasvavate limuste kasvatamist 1998. aastal. Karbid võivad kasvada 17 cm pikkuseks ja elada kuni 285 aasta vanuseks. Paraku on nad ka Põhja-Iirimaa looduses jõudnud väljasuremise servale. Samas on nad jõe ökosüsteemi väga oluline osa vee puhastajana.
Belfasti teadlastel on ambitsioonikas plaan taastada liigi arvukus sellisena, nagu see oli sada aastat tagasi – enne, kui teda hakkas mõjutama ülekalastamine ja elupaikade häving. Kui Põhja-Iiri keskkonnaagentuuri NIEA rahastatud projekt õnnestub, saab iirlaste omandatud oskusi kasutada ehk mujalgi Euroopas ja ka väljaspool seda.
Queen’s University Belfast

Lumemägede maalt: enne ja nüüd

13. märtsil ja …

… 5. aprillil.

10. märtsil ja …

… 5. aprillil

3. märtsil ja …

… 6. aprillil.

Uudistaja toimetaja on järgmisel nädalal Eestist eemal; seepärast ilmub järgmine Uudistaja ülejärgmisel neljapäeval, 22. aprillil.

Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee


	2012/12