Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA I
23. aprill  2010



Kuna eelmise Uudistaja ilmumisest on möödas kaks nädalat, siis tuleb tänane väljaanne kahes osas.

 



APRILL: VULKAANITUHKA JA SUURVETT
 





 

Uudistaja toimetaja tänavune esimene lennureis välismaale päädis tuhapilvevangistuse ja üle kolmekümne tunni väldanud autosõiduga läbi seitsme riigi.



Üldiselt olin siiski õnneseen: väidetavasti olnud meie pisikese seltskonna ärasõidu hetkel esmaspäeva õhtul ainuüksi Eesti Brüsseli konsulaadi abivajajate nimekirjas veel 40 inimest. Millal ja kuidas nad kõik lõpuks koju said, seda ma muidugi ei tea. Kahel eelnenud päeval raudteejaamade välissõitude piletikassade juures valitsenu meenutas aastakümnetetaguseid situatsioone “suure ja murdumatu” vaksaleis. Kusjuures rohkete hädasolijate seas polnud sugugi mitte ainult “maksumaksja kulul reisivad poliitikud” või lustreisijad. Sestap polnud õhtul kuigi meeldiv lugeda koduse loodusharija lillenuusutajalikke mõtisklusi lennukiteta maailma eelistest: üsna vale hetk selliste targutuste tarvis.

Õppetund oli aga kahtlemata võimas: tuhandetes ja tuhandetes peades küpses mõistmine, kuivõrd haavatav on meie kõrgel tehnilisel tasemel tsivilisatsioon. See, mida Islandi loodus viimaseil nädalail korda on saatnud, on ju vaid tilluke liivakastimäng kõige selle kõrval, milleks saare vulkaanidel võimsust jätkub ning millega nad ajaloo jooksul hakkama on saanud. Transpordi “monokultuurne” areng vajab päris kindlasti põhjalikku järeldamistööd ja suuri suunamuutusi.



 

Takerdunud tagasitulek jättis mu ilma ka võimalusest ise pildistada Emajõe kõrgeimat veeseisu Tartus, mis olevat küündinud 330 sentimeetrini üle mõõdulati nulli. Küll saab EMHI kodulehelt vaadata juba tuttavaid, aga vahepeal täienenud graafikuid, sealhulgas võrdlust kahe varasema “hullu aasta”, 1953. ja 1956. aastaga. Tänavuse kõvera esialgne hämmastav paralleelsus neist esimesega näib tasapisi hajuvat.
 

 

 

Allikas: EMHI 

 
Emajõgi 22. aprilli pärastlõunal. 



 
Üsna kehv üllatus oli pärast peaaegu suvesooja nädalavahetust Brüsselis, Gentis ja Waterloos kodulinna jahe tervitus – ehk jahedamgi kui ärasaatmislehvitus paarteist päeva tagasi. Midagi oli vahepeal siiski muutunud:

 

… põõsad on siin-seal kergelt rohetama löönud ja …

  




… lumemäed üsna kõhnaks vajunud (vt. võrdluseks 9. aprilli Uudistajat,
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja318.html).

 

 

 

 

UUDISTAJA SOOVITAB




Loodusesõber rattaretkest

Loodusesõbra mahlakuu (aprilli) numbris rändame Vooremaale koos tänavukevadise roheliste rattaretkega “Kuidas elad, Vooremaa?” ja püüame ajakirjas marsruudikaardi, päevakava ning paikkonna lugude abil luua pildi, mis sel kevadel retkel toimuma hakkab. Ka Kalevipoja paikade väikese kaardi oleme ajakirja lisanud: just Vooremaa on koht, kus meie eeposekangelane siili õpetussõnu kuulas, sortsidega võitles ning vendadega võidu kivi viskas – need kohad leiab kõik Vooremaalt ja Peipsi äärest ning korralik eestlane tahab kindlasti neid paiku oma silmaga kaeda, kui juba seal kandis ollakse.

Et alustame ja lõpetame retke Palamusel, ei saa me üle ega ümber Lutsu-aegsest Palamuse koolimajast, mis kindlasti nii mõnelegi üllatuseks töötas koolina kuni 1975. aastani. Palamuse endisel õpetajannal käis külas Malle Pajula. Lisaks Palamusele leiab roheliste retkega seotud teemasid veel: Vooremaa iseäralike pinnavormide teket selgitab geoloog Kalle Suuroja, Elistvere loomaaia asukate iseloomu tutvustab Risto Mets ning Jõgeva sordiaretusejaamas ajab kadunud kartulisordi “Jõgeva Kollane” jälgi allakirjutanu.

Vooremaa teemadega ajakiri ei ammendu: meie uus rubriik “Loodusesõbrast uurijaks” õpetab, miks ja kuidas putukaid hotelli panna ning rubriik “Loodus kodus” tutvustab deegusid – sõbralikke lemmikloomi. Lisaks õpetame välku pildistama ja valguskiiri jälgima. Ulukiuurija Marko Kübarsepp räägib, kuidas hundil sel lumerikkal talvel läks ning Ahto Kaasik tutvustab mahlakuu ja lehekuu nime päritolu. Mõtiskleme ka uute raamatute, öötaeva heleduse ja väljendi “elab nagu siga” tegeliku tähenduse üle.

Helen Arusoo, Loodusesõbra peatoimetaja

 

 
 
    



EESTI UUDISEID




Keraamik Anne Türni tehtud Tantsiv Hunt 2010 (foto: Toomas Tuul)

  


Musträstas on hommikul esimene (foto: Mats Kangur)

  


Mina hunti ei karda (foto: Merily Salura)

 

Parima loodusfoto tegi Loodusajakirja (peaaegu) oma mees

Läinud pühapäeval jagati Tallinnas Nokia kontserdimajas kümnenda fotovõistluse “Looduse aasta foto” auhindu. Seekord oli Eesti looduskaitse juubeliaastale pühendatud võistlusele saadetud üle 11 000 töö 1400 autorilt.

Žüriile meeldis kõigist piltidest kõige rohkem foto “Musträstas on hommikul esimene”, mille on teinud Mats Kangur, ajakirja Loodusesõber praegune põhiline fotode autor. Autasuks loomaportreede kategooria Tantsiv Hunt ja grand prix.

Teistes kategooriates pälvisid täiskasvanutest Tantsiva Hundi Remo Savisaar (kategooria “Loomad tegutsemas”, foto “Toidupoolist valiv kobras”); Sven Zaèek (maastikupildid, “See ongi kristallitehas”); Karel Bernard (“Inimene ja loodus”, “Vabadusvõitlus”); Ene Engel (“Vormi mängud looduses”, “Looduse kunstiteos”) ja Tõnis Tuuga (“Maailma loodus”, “Põdrad jääl”). Kategooria “Taimed ja seened” parima foto “Kastepärlid” on pildistanud Heinrich Lukk.

Noortest said Tantsiva Hundi Merily Salura (loomapildid, “Mina hunti ei karda”); Villem Voormansik (looduspildid, “Maandus”); Arvi Anderson (“Inimene ja loodus”, “Iga kord, kui ma olen sellest kohast möödunud, olen ma vaadanud ühte puud…”) ja Meeri Sõelsepp (“Maailma loodus”, “Poola, Leba, liikuvad liivad”).

Lastest tegid Tantsivat Hunti väärinud foto Karl Eik Rebane (loomapildid, “Lumine siga”), Ottomar Ojaveer (looduspildid, “Pikknina. Buratino”), Kaarel Eensoo (“Inimene ja loodus”; “Lumememme ehitus”) ning Rasmus-Oliver Veskimägi (“Maailma loodus”, “Pole üldse külm”).

Jagati ka hulk madalamat klassi auhindu ning eriauhindu. Neid olid välja pannud Nordea pank, RMK, Regio, keskkonnaministeerium, ELF, OLEREX, Kunda Nordic ja trükikoda Print Best.

Looduse Omnibuss

 
  
 

Noore looduskaitsja auhinna sai Ulvar Käärt

“Looduse aasta foto” lõpuüritusel 18. aprillil andis Eestimaa Looduse Fond (ELF) üle noore looduskaitsja auhinna, millega kaasneb stipendium 10 000 krooni.

Žürii (Kaja ja Alex Lotman, Tiit Randla, Mart Jüssi ning 2009. aasta noore looduskaitsja auhinna laureaat Murel Merivee) otsusega pälvis tänavuse auhinna Ida-Virumaalt Kunda lähedalt pärit keskkonnaajakirjanik Ulvar Käärt. Käärt on õppinud Sonda põhikoolis, käinud keskkoolis Kiviõlis ja ülikoolis Tallinnas, kus õppis keskkonnajuhtimist. Bakalaureusetöö kaitses teemal “Ühiskondlikult olulise objekti asukoha valik keskkonnamõjude hindamisel”. Sellest selgub, et suurtööstuse ettevõtete asukoha valik on pigem juhuslik kui ühiskondlikust aspektist lähtuv.

Ajakirjanik sai temast tänu ülikooliaegsele toanaabrile, kes soovitas toona erafirmas keskkonnaspetsialistina leiba teeninud Ulvaril kandideerida Eesti Päevalehe (EPL) reporteriks. Määrav oli ankeeti tillukeste tähtedega kirjutatud “keskkonnateema”.

Ulvar Käärt on teinud EPL artiklite kaudu palju tööd eestlaste keskkonnateadlikkuse parandamiseks ning kirjutanud tihti ka looduskaitse probleemidest, mis muidu peaavoolumeedia uudisekünnist ei ületa. Eesti keskkonnaühenduste koda valis EPL-i loodus- ja keskkonnateemade kajastamise 2007. aasta keskkonnateoks.

Noore looduskaitsja auhinna lõid 2005. aastal Kaja ja Alex Lotman ning ELF. Auhinna siht on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade ning seda antakse silmapaistvale Eesti noorele looduskaitsjale koos rahalise stipendiumiga välja üks kord aastas. Auhinda rahastavad ELF, Alex Lotman, Estonian Nature Tours ja OÜ 360 kraadi.

ELF

 
  
 

Olümpiaadiuudiseid kodust ja kaugemalt

11.–17. aprillil toimus Rootsis Göteborgis VIII Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaad kuni 16-aastatele õpilastele. Eesti A-võistkond pälvis olümpiaadil seitsmenda ja B-võistkond kümnenda koha.

Kuldmedali võitnud A-võistkonda kuulusid Eva-Lotta Käsper Hugo Treffneri gümnaasiumist (HTG), Erik Tamre Tallinna reaalkoolist ja Rene Lomp Tallinna Liivalaia gümnaasiumist. B-võistkond (Tallinna reaalkooli õpilased Anu Ainsaar, Ralf Ahi ja Taivo Pungas) jäi lõpparvestuses seitsme punktiga A-võistkonnast maha ning sai paremuselt kolmanda hõbemedali. Kokku osalesid võistlusel 21 Euroopa Liidu liikmesriigi õpilased, igast riigist kaks kolmeliikmelist võistkonda.

Võistlusel lahendati kahes voorus eksperimentaalülesandeid; paremusjärjestuse määramisel võeti arvesse mõlemas voorus saavutatud tulemused. Loodusteadused hõlmavad keemiat, füüsikat ja bioloogiat. Olümpiaadi eel said kõik võistkonnad tutvuda kummagi võistluspäeva jaoks koostatud legendiga, mis andis aimu, millisest valdkonnast eksperimentaalülesanded pärinevad. Lisaks eksperimendile tuli vastata ka teemakohastele küsimustele.

Eesti õpilaste osalust rahvusvahelistel olümpiaadidel koordineerib Tartu ülikooli teaduskool ning finantseerib haridus- ja teadusministeerium.

10. ja 11. aprillil peeti aga Tartu ülikoolis Eesti 49. bioloogiaolümpiaadi lõppvoor gümnaasiumiõpilastele. Piirkonnavoorude tulemuste põhjal oli Tartusse kutsutud 65 noorbioloogi üle Eesti.

Esimesel olümpiaadipäeval mõõdeti oskusi praktikumides, mis hõlmasid botaanikas süstemaatikat, biokeemias ensüümiaktiivsuse määramist, mikrobioloogias tundmatute mikroobide tuvastamist ning rakubioloogias raku eri struktuuride hindamist. Teine olümpiaadipäev andis ülevaate õpilaste teoreetilistest teadmistest.

Summeerides praktiliste tööde vooru ja teooriavooru tulemused, selgusid 2010. aasta 12 parimat gümnaasiumide bioloogiatundjat, kes võtavad veel omavahel mõõtu, et selgitada Eesti esindajad 11.–18. juulil toimuval 21. rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil Lõuna-Koreas Changwonis. Need on HTG õpilased Uku-Laur Tali, Eva-Lotta Käsper, Katrin Kalind, Kristiina Tomasson ja Madis Hurt; Erik Tamre, Heiko Kase ja Liisi Mõtshärg Tallinna reaalkoolist, Siret Somarokov Kiili gümnaasiumist, Eero Vaher Pärnu Koidula gümnaasiumist, Mona Teppor Jõhvi gümnaasiumist ning Eerik Müürsepp Tallinna inglise kolledžist.

10. klasside arvestuses olid parimad Eva-Lotta Käsper, teooriavooru edukaim sooritaja Erik Tamre ja Liis Lääts HTG-st. 11. klasside esikolmikkusse kuulusid Uku-Laur Tali, Eero Vaher ja Mona Teppor ning 12. klasside esikolmikus olid Katrin Kalind, Kristiina Tomasson ja Madis Hurt.

Kirjastus Avita autasustas klasside parimaid õpilasi stipendiumidega. Meeneid jagas olümpiaadil OÜ Naxo. MTÜ Loodusajakiri andis teooriavooru parimale Erik Tamrele ja praktiliste tööde parimale Uku-Laur Talile ajakirja Eesti Loodus aastatellimuse. Eesti aineolümpiaade rahastab haridus- ja teadusministeerium.


 
  
 



SEI uuring: usaldamatus pärsib säästvat arengut

Säästva Eesti instituut SEI-Tallinn tegi veebruaris ja märtsis küsitluse keskkonnamõju hindamise praktika ja asjaosaliste ootuste kohta. Uuringu tulemused näitasid, et viie aasta tagused probleemid on jäänud püsima: ka siis kritiseeriti osaliste rollide ebamäärasust, menetluse halba kvaliteeti ja järelduste subjektiivsust.

Küsitluse tulemustest kumab läbi asjaosaliste rahulolematus keskkonnamõju hindamise ja selle tulemustega. Paljud vastajad pole rahul teiste osalejate pädevuse ja erapoolikusega ning sellega, kuidas asjad on korraldatud. Enim rahuolematust tekitab otsustaja tegevus või tegevusetus. Otsustajale pannakse süüks ebapädevust keskkonnavaldkonnas, erapoolikust (arendaja huvide eelistamist) ning oskamatust protsessi juhtida ja asju korraldada. Suur osa vastajatest peab eksperti erapoolikuks; otsustaja nõrkus ja eksperdi erapoolikus on põhjused, miks avalikud huvid ei ole kaalule pandud võrdselt erahuvidega ja miks paljudel juhtudel eelistatakse majanduslikku kasu mittemajanduslikele väärtustele. Ka keskkonnamõju hindamise järelevalvajas soovitakse näha rohkem avalike huvide kaitsjat ja protsessis aktiivset osalejat kui ainult dokumentide kontrollijat. Huvirühmi peavad teised asjaosalised ebakompetentseteks, kes protsessi pigem pidurdavad.

Selleks, et arendada säästvat arengut, tuleks taastada usaldus keskkonnamõju hindamise osaliste vahel. Usalduse taastamiseks tuleks tõhustada avalike huvide kaitse tagamise mehhanisme, suurendada asjaosaliste pädevust keskkonnamõju hindamise menetluses ja parandada hindamise kvaliteeti.

Uuringu aruanne on täismahus kättesaadav aadressil: http://www.seit.ee/failid/676.pdf.

Säästva Eesti instituut

 
  



Kalade kudeajal kehtivad püügikeelud

Keskkonnaministeerium tuletab kalastajatele meelde, et alanud on kevadine kudeaeg ja seetõttu on mõnede kalaliikide püük keelatud.

Näiteks on haugi keelatud püüda Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves kuni 15. maini. Teistes siseveekogudes, välja arvatud Võrtsjärves, kestab haugipüügikeeld 10. maini, Võrtsjärves ja meres 30. aprillini.

Koha ei tohi Peipsi, Lämmi- ega Pihkva järves püüda alates 15. maist kuni 15. juunini, teistes siseveekogudes jäävabast veest 15. aprillist kuni 15. juunini. Kevadine vimmapüügikeeld kehtib vaid Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma, Vihterpalu, Kasari (koos lisajõgedega), Paadremaa, Audru, Pärnu, Sauga ja Reiu jões alates 10. maist kuni 20. juunini.

Latikapüügi keeluajaks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on ajavahemik 15. mai kuni 15. juuni, teistes siseveekogudes 1. maist kuni 20. juunini. Latika puhul on keeluajal tema püük siiski lubatud lihtkäsiõngega Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves ning lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega teistes siseveekogudes. Võrtsjärves latikapüügi keeluaega ei ole.

Lestapüügikeeld Soome lahel kehtib alates 15. veebruarist kuni 31. maini ning teistel merealadel 15. veebruarist 15. maini.

Keskkonnaministeerium soovitab alati enne kalastama minekut tutvuda kehtivate kalapüügipiirangutega.
Kalapüügieeskiri on kättesaadav ka keskkonnaministeeriumi kodulehe aadressil
http://www.envir.ee/2111.

Keskkonnaministeerium

 
  
 

Nabala kaitseala loomise otsustavad eksperdid

14. aprillil edastas keskkonnaministeerium Tuhala looduskeskuse ettepaneku Nabala maastikukaitseala loomise kohta keskkonnaametile, kelle juhatusel koostatakse ala võimalikuks kaitse alla võtmiseks ekspertiis.

Praegu on Nabala piirkonnas Rahaaugu hoiuala ja Tammiku looduskaitseala, mis kuuluvad Natura 2000 võrgustikku. Kui ekspertide arvamus kinnitab, et vajalik on ka Nabala maastikukaitseala, siis algatatakse selle loomine. Ettepaneku luua Nabala maastikukaitseala tegi MTÜ Tuhala looduskeskus. Ühtlasi tegi keskus ettepaneku hinnata sealsed lubjakivimaardla aktiivtarbevarud ümber passiivvarudeks.

Keskkonnaministeerium

 
  
 

Jälle on kaamera kodukaku pesaõõnes

Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) teatel saab mullu kuulsust kogunud aasta linnu kodukaku esipaari pesaõõnt taas veebikaamera abil jälgida.

Seekord sisustab kodukaku kodulage jaanuaris paigaldatud Mobotixi kahel režiimil töötav kaamera: päeval on võimalik vaadata loomuliku valgusega värvilist pilti ja öösel infrapunavalguse abil mustvalget pilti. Kakkude pesaelu saab jälgida EOÜ kodukaku veebilehel http://www.eoy.ee/kodukakk/kakukaamera/ ja looduskalender.ee vahendusel http://www.looduskalender.ee/node/7130.

Mullu munes emaslind esimese muna juba 1. märtsil, mis on tavapärasest paar nädalat varem. Tänavuse lumerohke ja külma talve järel on eelmisel aasta looduskalender.ee foorumis Klausiks ja Klaaraks nimetatud kakupaar õnneks täie tervise juures ning pesitseb samas õõnsuses. Seekord hakkasid kakud pesas käima alles märtsi keskel ja pesitsemise märke polnud näha. Üllatuslikult muneti 6. aprillil pessa aga esimene muna, millele järgnesid järgmised 9., 11. ja 14. aprillil. Möödunud aastal oli kurnas viis muna, millest ühe varastas metsnugis, ja mais sai tuule tiibadesse neli kakupoega. Vaadake, kuidas Klausil ja Klaaral läheb tänavu.

Kodukaku veebikaamera paigaldamisel ja pildi edastamisel on EOÜ partnerid EENet, keskkonnaamet ja Beta Grupp OÜ.

EOÜ

 
  
 



Jätkus tuletornide margiseeria

Eesti Post andis eile, 22. aprillil käibele kaks postmarki Suurupi liitsihi tuletornidega.

Nagu ikka, on margid kujundanud meremuuseumi kunstnik Roman Matkiewicz ning nende nimiväärtus on 6.50 ja 8 krooni. Ilmunud on ka tavapärane esmasümbrik ja maksimumkaart.

Uudistaja

 




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012