Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
06. juuli 2004


UUDISED





Eesti Mets meenutab istutustalguid ja kutsub oma juuri otsima

Tnavused istutustalgud on nd minevik. Nende smboolseks alguseks vib pidada metsandala avapeva 12. aprilli, kui metsapealinnas Rpinas pandi mulda esimene puu miljonist. Lpupunkt pandi 20. mail Ida - Virumaal Eesti kaitsevelaste poolt.
Kui hiljem kokkuvtteid tehti, selgus, et puutaimi istutatud tublisti le miljoni. Kas viks seda vtta kui ennet eesti rahva iibe kasvu kohta ? Pidime istutama niisama palju puid, kui on eestlasi. Aga istutasime hulga rohkem. Thendab, tulevikus on oodata eesti rahva iibe mrgatavat paranemist.
Eesti Metsa vrske numbri avalood knelevad metsandalast ja puude istutamisest. Philugu, Jrgen Kusmini ja Lembit Tarangu kirjutis, ksitleb aga hoopis prandkultuuri metsas. Loodetavasti laieneb prandkultuuri jlgede otsimine Velise metsadest peagi ka mujale Eesti metsadesse. Veel saab uuest Eesti Metsa numbrist lugeda lo Eriku kirjutist Eesti kige kiirekasvulisemast okaspuust, eurojaapani lehisest, Andres Talijrve tutvustust metsatstusliidu programmi kohta "Eesti elab metsast", Tiina Neljandiku artiklit RMK Aegviidu loodusmaja kohta ning muud huvitavat.
Vt http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel310_271.html

Loodusajakiri







Cassini piidleb Saturni

1. juuli hommikul kivitas seitse aastat teel olnud NASA automaatjaam Cassini poolteiseks tunniks oma peamootori ja judis esimese inimese loodud seadmena orbiidile mber Saturni. Jrgneb neli aastat Saturni ja tema kaaslaste uurimist. Jrgmise aasta jaanuaris siseneb praegu Cassini pardal olev ESA (Euroopa Kosmoseagentuuri) maandur Huygens Saturni suurima kuu Titani atmosfri ja vib heal juhul edastada infot ka selle Pikesessteemi ainsa atmosfriga kaaslase pinnalt.

Tnu Tuvikene


SNDMUS

Millega tegeleb arheoloogia?
Laupeval, 24. juulil 2004


Millega tegeleb arheoloogia? Kige vanema ajalooga. Milleks on seda vaja? Kui teame, kust oleme tulnud, teame paremini, kuhu edasi minna.
Videtavalt hlmab arheoloogia ajaliselt le 90 protsendi kogu ajalooteadusest. Arheoloogia, uurides nii vanimaid inimese poolt valmistatud esemeid kui ka keskaega, koondab endasse tohutu pika ajaligu kogu inimkonna ajaloost.
Arheoloogilised vljakaevamised on esmane vahend hankida informatsiooni ajast, mil inimene ei jtnud endast jrele kirjalikke allikaid, vi kui jttis, siis ei kata need mitte kiki eluvaldkondi.
Kuidas arheoloogid korraldavad vljakaevamisi? Kust nad teavad, kus oma labidas maasse la? Kust nad teavad, millal labidas maasse la? Kui sgavale kaevata? Milliste vahenditega kaevata? Mida on Eestis vlja kaevatud ja vlja kaevatakse? KAS EESTIS IKKA LEIDUB HBEDAT JA KULDA? Mis saab leidudest prast vljakaevamisi? Kas arheoloogia ongi pelgalt vljakaevamised?
Kikidele neile ja paljudele muudelegi huvitavatele ksimustele otsitakse vastuseid Horisondi teadusreisil, mis viib vaatama vljakaevamisi Kivisaarel ja Viljandi lossimgedes.
Retke juhendab arheoloog Mari-Liis Rohtla.
Kivisaare - kiviaegne elu- ja matmispaik Suur-Vrtsjrve saarel
Viljandi lossimed - 13. saj alguse piiramismasin

Vljasit Sakala parklast kell 09.00 tagasi Tallinna juame kell 21.00 ( kestus 12 tundi).
Hind 235 krooni, Horisondi tellijale 215 krooni.
Hinna sees bussisit vastavalt marsruudile, reisijuhi teenused. Igale osavtjale tasuta ks MT Loodusajakirja vljaanne.

Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee vi telefonil 6482271

Loodusajakiri


Paasapiv Setomaal
19.-20. augustil 2004


Paasapiv (19. august) ehk Issanda Muutmise pha on Obinitsa kla traditsiooniline praasnik, milles on kaunilt hendatud ortodokssed ja rahvalikud tavad. Jumalateenistuse jrel kogunevad inimesed surnuaiale kadunukesi mlestama ning prast seda vib toimuda spontaanne vi vhemspontaanne kirmask. Alates paasapevast lubatakse seto lastel unu ja herneid sa ning kirikus nnistatud uudseandidest loodetakse tusvat jtkuvat kasu ja saaginne. Kuigi kestab maarjapevale eelnev maarjapaast, jtkub setode traditsiooniline klaphade-tskkel ja juba 20. augustil peetakse vgevat kirmaskit Lep klas.
Naudime Setomaa kaunist loodust, Vaatame setosid mjutanud phasid paiku ja Setomaad poolitavat riigipiiri ning saame teada mndagi uut setode folkloori, usundi ja ajaloo kohta.
Retke juhib folklorist Andreas Kalkun Eesti Rahvaluule Arhiivist.

Obinitsa - Issanda Muutmise kirik, surnuaed, kalmed, muuseumitar
Miikse - Ristija Johannese kirik, jaanikivi
Piusa koopad
Vrska - Jri kirik, talomuuseum
Saatse - Saatse "saabas", Paraskeva Ptnitsa kirik, koduloomuuseum
Podmotsa ts'asson ja surnuaed

Vljasit Sakala parklast 19. augustil kell 07.00 tagasi Tallinna juame 20. augustil kell 21.00
Hind 635 krooni, Horisondi tellijale 595 krooni.
Hinna sees bussisit vastavalt marsruudile, reisijuhi teenused, muuseumide psmed, majutus Vrskas 4 inimest toas. Igale osavtjale tasuta ks MT Loodusajakirja vljaanne.

Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee vi telefonil 6482271

Loodusajakiri




ASJATUNDJA

Lne-Eesti saarestiku Biosfri katseala mte on siiani jnud hiskonnale paljuski tabamatuks. Kuidas seatakse plaanid nd, mil nukogusse llitus ka keskkonnaministeerium?

Hans Trass, emeriitprofessor:

Vaevades BKA
Kolmkmmend kolm aastat tagasi loodud UNESCO programmi MAB (Man and Biosphere, Inimene ja biosfr) kige thtsamaks lesandeks on olnud luua Maa biosfri kaitsealade (BKA) vrgustik. Ndseks on neid 440, teiste hulgas ka Lne-Eesti saarestiku biosfri kaitseala. Saanud 1990.a. UNESCO ametliku tunnustuse - sertifikaadi, ei jtkunud selle rakendamiseks kahjuks organiseeritust ja hismeelsust. Kohe tekkisid vastuolud kolme - Saare-, Hiiu- ja Lnemaa (tegelikult Vormsi) keskuste vahel. Ei suudetud kivitada keskuste vahelist koostd ega isegi juda tegevuse programmiliste kokkulepeteni. Kohati nis, et BKA ei suudagi kriisiseisust vlja tulla, kohaneda uute vabamajanduse tingimustega ning BKAd ootab ees hbumine tegevusetusesse. Midagi vljapsutaolist leiti uues organisatsioonivormis, mis sai nimeks Sihtasutus Biosfri Programm (vt. Kogumik "Kohtumispaik. Biosfri kaitsealade kogemus maailmas ja Eestis, iseranis Hiiumaal," Krdla, 2004, koostaja Toomas Kokovkin). On ilmne, et jupingutused BKA keskuste ksteist toetavaks tlerakendamiseks ei kanna vilja. Nendesarnaste jikade ksuste asemel tuleks orienteeruda isetekkeliste, lokaalselt kujunevate, altpoolt tekketuke saavate organisatsioonivormide rakendamisele, kandku need kasvi teadus- ja halduskogude nime. Peaasi, et need ei muutuks rilisteks kasusaamise ettevteteks. Eespool viidatud kogumikus vidab koostaja, et biosfri kaitsealad on piirkonnad, kus viiakse ellu looduskaitset teaduse, kultuuri ja hariduse vahenditega. Tal on igus - teaduse, kultuuri ja haridusega, kuid mitte mingil juhul riga. Sest ritsemisel on neid kolme suursugust inimtegevust kahjustav, isegi hvitav toime.


Olav Etverk, Keskkonnaministeeriumi looduskaitse ja metsanduse asekantsler:

SA Biosfri Programm eesmrk on propageerida sstva arengu eluviise. Sstev areng ei puuduta mitte ainult keskkonnakaitset, vaid ka sotsiaalset elu ning kindlasti ka majandusruumi. Seetttu on ks lhima aja eesmrke kaasata SA Biosfri Programm tsse nii Sotsiaal- kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kindlasti on Keskkonnaministeeriumi huvitatud kindlast tegevuskavast, mis peab valmis saama kesoleva aasta lpuks ning tegusast projektijuhist, kes selle tegevuskava ellu viiks.


KSIMUS JA VASTUS

Kuuldavasti hakkab Aegna vahet kima uus laevaliin, mille pileti hind on senisest tkk maad odavam. Monica pilet maksis 200 krooni edasi-tagasi, uuel laeval 75. Tenoliselt hakkab saarel kima rohkem rahvast kui siiani. Kas linn on astunud ka mingeid samme, et kasvava puhkajate hulgaga toime tulla? Sadamas ja randades pole isegi avalikke kimlaid.

Vastab Tallinna Ettevtlusameti juhataja Kairi Teniste

AS Saaremaa Laevakompanii avas Tallinna Linnahalli kailt Tallinn-Aegna-Tallinna liini.
Laevad vljuvad kikidel ndalapevadel v.a teisipev
Tallinn Aegna
09.00 10.00
11.00 12.00
17.00 18.00
19.00 (reede, laupev, phapev) 20.00 (reede, laupev, phapev)

Reisija tispilet maksab 75 EEK
pilased, pensionrid, puudega isikud 50 EEK
Alla 7 a lapsed, puudega lapsed,sgava puudega isikud TASUTA

Aegna saare korrashoiuks on slmitud leping AS Facioga. Leping hlmab teede, telkimisplatside, ranna jne korrashoidu. Mis puutub kimlatesse, siis on need olemas sadamas (2 tk), supelrannas (2 tk) ja telkimisplatside piirkonnas (2 tk).
Nende korrashoiu eest vastutab samuti AS Facio. Lisaks AS Facio poolt teostatavatele heakorratdele puhastasid saarel laagris olnud lapsed juunis kolme ndala jooksul neid objekte ja alasid, mis ei ole lepinguga kaetud. Jb le ainult oodata ilusat suve ja rohket saare klastamist turistide poolt.





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012