Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
06. juuli 2004


UUDISED





Eesti Mets meenutab istutustalguid ja kutsub oma juuri otsima

Tänavused istutustalgud on nüüd minevik. Nende sümboolseks alguseks võib pidada metsanädala avapäeva 12. aprilli, kui metsapealinnas Räpinas pandi mulda esimene puu miljonist. Lõpupunkt pandi 20. mail Ida - Virumaal Eesti kaitseväelaste poolt.
Kui hiljem kokkuvõtteid tehti, selgus, et puutaimi istutatud tublisti üle miljoni. Kas võiks seda võtta kui ennet eesti rahva iibe kasvu kohta ? Pidime istutama niisama palju puid, kui on eestlasi. Aga istutasime hulga rohkem. Tähendab, tulevikus on oodata eesti rahva iibe märgatavat paranemist.
Eesti Metsa värske numbri avalood kõnelevad metsanädalast ja puude istutamisest. Põhilugu, Jürgen Kusmini ja Lembit Tarangu kirjutis, käsitleb aga hoopis pärandkultuuri metsas. Loodetavasti laieneb pärandkultuuri jälgede otsimine Velise metsadest peagi ka mujale Eesti metsadesse. Veel saab uuest Eesti Metsa numbrist lugeda Ülo Eriku kirjutist Eesti kõige kiirekasvulisemast okaspuust, eurojaapani lehisest, Andres Talijärve tutvustust metsatööstusliidu programmi kohta "Eesti elab metsast", Tiina Neljandiku artiklit RMK Aegviidu loodusmaja kohta ning muud huvitavat.
Vt http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel310_271.html

Loodusajakiri







Cassini piidleb Saturni

1. juuli hommikul käivitas seitse aastat teel olnud NASA automaatjaam Cassini poolteiseks tunniks oma peamootori ja jõudis esimese inimese loodud seadmena orbiidile ümber Saturni. Järgneb neli aastat Saturni ja tema kaaslaste uurimist. Järgmise aasta jaanuaris siseneb praegu Cassini pardal olev ESA (Euroopa Kosmoseagentuuri) maandur Huygens Saturni suurima kuu Titani atmosfääri ja võib heal juhul edastada infot ka selle Päikesesüsteemi ainsa atmosfääriga kaaslase pinnalt.

Tõnu Tuvikene


SÜNDMUS

Millega tegeleb arheoloogia?
Laupäeval, 24. juulil 2004


Millega tegeleb arheoloogia? Kõige vanema ajalooga. Milleks on seda vaja? Kui teame, kust oleme tulnud, teame paremini, kuhu edasi minna.
Väidetavalt hõlmab arheoloogia ajaliselt üle 90 protsendi kogu ajalooteadusest. Arheoloogia, uurides nii vanimaid inimese poolt valmistatud esemeid kui ka keskaega, koondab endasse tohutu pika ajalõigu kogu inimkonna ajaloost.
Arheoloogilised väljakaevamised on esmane vahend hankida informatsiooni ajast, mil inimene ei jätnud endast järele kirjalikke allikaid, või kui jättis, siis ei kata need mitte kõiki eluvaldkondi.
Kuidas arheoloogid korraldavad väljakaevamisi? Kust nad teavad, kus oma labidas maasse lüüa? Kust nad teavad, millal labidas maasse lüüa? Kui sügavale kaevata? Milliste vahenditega kaevata? Mida on Eestis välja kaevatud ja välja kaevatakse? KAS EESTIS IKKA LEIDUB HÕBEDAT JA KULDA? Mis saab leidudest pärast väljakaevamisi? Kas arheoloogia ongi pelgalt väljakaevamised?
Kõikidele neile ja paljudele muudelegi huvitavatele küsimustele otsitakse vastuseid Horisondi teadusreisil, mis viib vaatama väljakaevamisi Kivisaarel ja Viljandi lossimägedes.
Retke juhendab arheoloog Mari-Liis Rohtla.
Kivisaare - kiviaegne elu- ja matmispaik Suur-Võrtsjärve saarel
Viljandi lossimäed - 13. saj alguse piiramismasin

Väljasõit Sakala parklast kell 09.00 tagasi Tallinna jõuame kell 21.00 ( kestus 12 tundi).
Hind 235 krooni, Horisondi tellijale 215 krooni.
Hinna sees bussisõit vastavalt marsruudile, reisijuhi teenused. Igale osavõtjale tasuta üks MTÜ Loodusajakirja väljaanne.

Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee või telefonil 6482271

Loodusajakiri


Paasapäiv Setomaal
19.-20. augustil 2004


Paasapäiv (19. august) ehk Issanda Muutmise püha on Obinitsa küla traditsiooniline praasnik, milles on kaunilt ühendatud ortodokssed ja rahvalikud tavad. Jumalateenistuse järel kogunevad inimesed surnuaiale kadunukesi mälestama ning pärast seda võib toimuda spontaanne või vähemspontaanne kirmask. Alates paasapäevast lubatakse seto lastel õunu ja herneid süüa ning kirikus õnnistatud uudseandidest loodetakse tõusvat jätkuvat kasu ja saagiõnne. Kuigi kestab maarjapäevale eelnev maarjapaast, jätkub setode traditsiooniline külapühade-tsükkel ja juba 20. augustil peetakse vägevat kirmaskit Lepä külas.
Naudime Setomaa kaunist loodust, Vaatame setosid mõjutanud pühasid paiku ja Setomaad poolitavat riigipiiri ning saame teada mõndagi uut setode folkloori, usundi ja ajaloo kohta.
Retke juhib folklorist Andreas Kalkun Eesti Rahvaluule Arhiivist.

Obinitsa - Issanda Muutmise kirik, surnuaed, kalmed, muuseumitarõ
Miikse - Ristija Johannese kirik, jaanikivi
Piusa koopad
Värska - Jüri kirik, talomuuseum
Saatse - Saatse "saabas", Paraskeva Päätnitsa kirik, koduloomuuseum
Podmotsa ts'asson ja surnuaed

Väljasõit Sakala parklast 19. augustil kell 07.00 tagasi Tallinna jõuame 20. augustil kell 21.00
Hind 635 krooni, Horisondi tellijale 595 krooni.
Hinna sees bussisõit vastavalt marsruudile, reisijuhi teenused, muuseumide pääsmed, majutus Värskas 4 inimest toas. Igale osavõtjale tasuta üks MTÜ Loodusajakirja väljaanne.

Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee või telefonil 6482271

Loodusajakiri




ASJATUNDJA

Lääne-Eesti saarestiku Biosfääri katseala mõte on siiani jäänud ühiskonnale paljuski tabamatuks. Kuidas seatakse plaanid nüüd, mil nõukogusse lülitus ka keskkonnaministeerium?

Hans Trass, emeriitprofessor:

Vaevades BKA
Kolmkümmend kolm aastat tagasi loodud UNESCO programmi MAB (Man and Biosphere, Inimene ja biosfäär) kõige tähtsamaks ülesandeks on olnud luua Maa biosfääri kaitsealade (BKA) võrgustik. Nüüdseks on neid 440, teiste hulgas ka Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala. Saanud 1990.a. UNESCO ametliku tunnustuse - sertifikaadi, ei jätkunud selle rakendamiseks kahjuks organiseeritust ja ühismeelsust. Kohe tekkisid vastuolud kolme - Saare-, Hiiu- ja Läänemaa (tegelikult Vormsi) keskuste vahel. Ei suudetud käivitada keskuste vahelist koostööd ega isegi jõuda tegevuse programmiliste kokkulepeteni. Kohati näis, et BKA ei suudagi kriisiseisust välja tulla, kohaneda uute vabamajanduse tingimustega ning BKAd ootab ees hääbumine tegevusetusesse. Midagi väljapääsutaolist leiti uues organisatsioonivormis, mis sai nimeks Sihtasutus Biosfääri Programm (vt. Kogumik "Kohtumispaik. Biosfääri kaitsealade kogemus maailmas ja Eestis, iseäranis Hiiumaal," Kärdla, 2004, koostaja Toomas Kokovkin). On ilmne, et jõupingutused BKA keskuste üksteist toetavaks töölerakendamiseks ei kanna vilja. Nendesarnaste jäikade üksuste asemel tuleks orienteeruda isetekkeliste, lokaalselt kujunevate, altpoolt tekketõuke saavate organisatsioonivormide rakendamisele, kandku need kasvõi teadus- ja halduskogude nime. Peaasi, et need ei muutuks ärilisteks kasusaamise ettevõteteks. Eespool viidatud kogumikus väidab koostaja, et biosfääri kaitsealad on piirkonnad, kus viiakse ellu looduskaitset teaduse, kultuuri ja hariduse vahenditega. Tal on õigus - teaduse, kultuuri ja haridusega, kuid mitte mingil juhul äriga. Sest äritsemisel on neid kolme suursugust inimtegevust kahjustav, isegi hävitav toime.


Olav Etverk, Keskkonnaministeeriumi looduskaitse ja metsanduse asekantsler:

SA Biosfääri Programm eesmärk on propageerida säästva arengu eluviise. Säästev areng ei puuduta mitte ainult keskkonnakaitset, vaid ka sotsiaalset elu ning kindlasti ka majandusruumi. Seetõttu on üks lähima aja eesmärke kaasata SA Biosfääri Programm töösse nii Sotsiaal- kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kindlasti on Keskkonnaministeeriumi huvitatud kindlast tegevuskavast, mis peab valmis saama käesoleva aasta lõpuks ning tegusast projektijuhist, kes selle tegevuskava ellu viiks.


KÜSIMUS JA VASTUS

Kuuldavasti hakkab Aegna vahet käima uus laevaliin, mille pileti hind on senisest tükk maad odavam. Monica pilet maksis 200 krooni edasi-tagasi, uuel laeval 75. Tõenäoliselt hakkab saarel käima rohkem rahvast kui siiani. Kas linn on astunud ka mingeid samme, et kasvava puhkajate hulgaga toime tulla? Sadamas ja randades pole isegi avalikke käimlaid.

Vastab Tallinna Ettevõtlusameti juhataja Kairi Teniste

AS Saaremaa Laevakompanii avas Tallinna Linnahalli kailt Tallinn-Aegna-Tallinna liini.
Laevad väljuvad kõikidel nädalapäevadel v.a teisipäev
Tallinn Aegna
09.00 10.00
11.00 12.00
17.00 18.00
19.00 (reede, laupäev, pühapäev) 20.00 (reede, laupäev, pühapäev)

Reisija täispilet maksab 75 EEK
Õpilased, pensionärid, puudega isikud 50 EEK
Alla 7 a lapsed, puudega lapsed,sügava puudega isikud TASUTA

Aegna saare korrashoiuks on sõlmitud leping AS Facioga. Leping hõlmab teede, telkimisplatside, ranna jne korrashoidu. Mis puutub käimlatesse, siis on need olemas sadamas (2 tk), supelrannas (2 tk) ja telkimisplatside piirkonnas (2 tk).
Nende korrashoiu eest vastutab samuti AS Facio. Lisaks AS Facio poolt teostatavatele heakorratöödele puhastasid saarel laagris olnud lapsed juunis kolme nädala jooksul neid objekte ja alasid, mis ei ole lepinguga kaetud. Jääb üle ainult oodata ilusat suve ja rohket saare külastamist turistide poolt.





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet