Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA




UUDISTAJA
13. mai  2010




MAI
 





See nädal on toonud ometi ka kauaoodatud sooja. Seevastu kuu esimene kümmepäevak oli üsna jahe ja vihmane – kui välja arvata eelmise laupäeva paigutine lühike suvesoojalaine, mis päädis üsna pea mitmel pool kõva äikesepagiga.

Aga eile Tartus kuuldud-märgatud esimesed piiritajad lubavad loota, et küllap tuleb ka suvi.

  




11. mail

  


12. mail

  




13.mail: õide on puhkenud ka aasta puu.


 

 

 

 

UUDISTAJA SOOVITAB





Väikeste asjade horisondid

Maikuu Horisondi teemad hõlmavad nii kevadist looduse tärkamist kui ka lugemisaastat, nii teaduse ajalugu kui ka tänapäeva.

Kuidas taimed räägivad ja kuidas „Taimede „keel” mõjutab õhu kvaliteeti”, seda selgitab taimefüsioloog Ülo Niinemets. Luulet lugema ja end seeläbi tervendama julgustab psühholoog Maria Teiverlauri „Luule mõjust ja luuleravist”. „Pool sajandit lasereid” on füüsik Henn Käämbre lugu, mis laserite 50. sünnipäeva tähistab.
Teaduse tänasele päevale ja isegi tulevikule on suunatud maailmamainega Eesti teadlaste Anne Kahru ja Endel Lippmaa „Nanode ilu ja valu”, kus peaaegu et juba „vana tegija” nanotehnoloogia kõrval on juttu täiesti uuest teadusharust – nanotoksikoloogiast. Selle eesmärk on uurida nanoosakeste võimalikke kahjulikke mõjusid.

Maikuust käivitub rubriik „Erilised asjad”, mis on teaduskirjanik Tiit Kändleri uus sari Horisondis. Selle esimene lugu kannab intrigeerivat pealkirja „Kuidas ilu patta panna. Antiaine arstitoas”. Hendrik Relve on käinud Aafrikas „Ninasarvikute jahil”, Vello Mässi „Lippude lehvides mere põhja: paraadilaevad sõjatules” keskendub hiljuti meremuuseumi kogusse lisandunud ajaloolise foto tuvastamise loole.

Horisondi intervjuu „Tööd jätkub tuhandeks aastaks” on noore ajaloolase Vladimir Sazonoviga ja räägib sellest, kuidas muistse Lähis-Ida ajaloo uurimine aitab paremini mõista nüüdset kultuuri, poliitikat, ideoloogiat, vaimuelu. Üksainus küsimus Galápagosest on esitatud Galápagose fondi juhatuse liikmele ja evolutsionist Charles Darwini lapselapselapselapsele Randal Keynesile. Kuidas on teadus mõjutanud tema elu, selle üle mõtiskleb ajaloolane Seppo Zetterberg.

„Siit- ja sealtpoolt Horisonti” uurib närvirakkude koostööd ajus, kõnnib lemmikloomapidajate ökoloogilisi jalajälgi mööda ning proovib mõõta matemaatikapelgust. Olümpiaadirubriik aga annab ülevaate matemaatika- ja füüsikahuviliste jõukatsumistest. Olavi Kärner ja Anto Raukas on lugenud Ühendriikides töötava eesti soost teadlase Arno Arraku raamatut, mis käsitleb kliimateemat.

Horisont

 
  
 



Maikuu Eesti Loodus − Eesti looduskaitse 100

Käesoleval aastal möödub 100 aastat esimesest sihipärasest looduskaitsesammust Eestis: 1910. aasta augustis rentis Riia loodusuurijate selts Vaika saared ja lõi sinna looduskaitseala. Kuna aga looduskaitsekuu on meil just nimelt mai, siis langebki juubeliaasta tähistamise põhiraskus lehekuule. Nii ka meie ajakirjas − ehkki pöörame looduskaitsele suuremat tähelepanu kogu aasta vältel, on just mainumber pühendatud eelkõige looduskaitsele.

Kaanekaunitar on sedakorda elegantne orhidee − punane tolmpea, Eesti tänavuse aasta käpaline, üks meie suuremaõielisemaid orhideesid. Tiiu Kulli avaloos saame selle majesteetliku ja üsna suurekasvulise taime kohta rohkem teada. Näiteks seda, et temale meeldib lubjarikas pinnas ja pisut varjuline kasvukoht. Viimastel kümnenditel on aga sobivaid kasvukohti üha vähemaks jäänud ja seetõttu nende nõtkete lillede arvukus märgatavalt vähenenud.

Teet Koitjärv aga pakub oma artiklis välja Eesti looduskaitse ajaloo uue periodiseeringu, lähtudes muu hulgas riigikorra muutustest. Ajas tagasi vaatavad ka Hanno Zingel ja Taimo Aasma, kes heidavad pilgu kaitsealade süsteemi algusesse ja otsivad vastust küsimusele, miks oleme just sellises seisus ja kuhu minna edasi.

Tavapärast kesklaotuse postrit asendab looduskaitse erinumbris Eesti kaitstavate alade kaart, kus lisaks ajaloost tuntud kaitsealatüüpidele on esitatud ka uued: hoiualad, Natura 2000 loodusalad ja Natura 2000 linnualad. Natura 2000 süsteemi, selle vajalikkust, eesmärke ja rahastamist tutvustab Kadri Möller.

Looduskaitse on valdkond, mis ei saa tugineda vaid riigi algatusele või võimalustele. Suure osa tegelikust looduskaitsetööst teevad mitmesugused valitsusvälised keskkonnaühendused. Just seetõttu on ajakirjas mahukas ülevaade suurematest Eestis tegutsevatest keskkonnaorganisatsioonidest.

Lugeda saab veel kalade ja kalavarude kaitse ajaloost, looduskaitsemärgist, Nord Streamist, villimardikatest ehk “maiussidest” ning toomingast rahvapärimuses. Intervjueeritava toolis istus sedakorda keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar.

Eesti Looduse

 

 

    



EESTI UUDISEID




Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ja Kumari-preemia laureaat Rein Einasto istutasid Tallinna botaanikaaia Lõhmuse platsile pärnapuu. Puu jääb meenutama 2010. aastat kui Eesti looduskaitse 100. tegevusaastat. Foto: Eve Rand / keskkonnaministeerium

 

Eerik Kumari looduskaitsepreemia sai geoloogiaprofessor Rein Einasto

Traditsiooniliselt anti looduskaitsekuu avaüritusel Tallinna botaanikaaia palmimajas 10. mail üle Eerik Kumari looduskaitsepreemia. Tänavu pälvis selle geoloogiaprofessor Rein Einasto.

Sageli ka lihtsalt Paevanaks hüütav Rein Einasto on geoloogiaprofessor, Tallinna tehnikakõrgkooli õppejõud. Ta on uurinud varapaleosoikumi platvormsete settebasseinide paleogeograafiat ja avaldanud rohkelt teaduslikke ja populaarteaduslikke artikleid.

Erialase tegevuse kõrval on Rein Einasto ka ühiskondlikult aktiivne. Ta on Eesti paeliidu asutaja ja juhatuse liige, Tallinna looduskaitse seltsi ja Eestimaa Rohelise Liikumise asutajaliige, esinenud paekivi ja paekivitooteid tutvustavate kivimi- ja fotonäitustega nii Eestis kui ka välismaal. Einasto algatusel kinnitati paas 1992. aastal ametlikult Eesti rahvuskiviks, kolmandaks rahvussümboliks rukkilille ja suitsupääsukese kõrval.

Eerik Kumari (1912–1984) oli ligi 30 aastat Eesti teaduste akadeemia looduskaitse komisjoni esimees, kelle eestvõttel algatati Eesti punase raamatu pidamine. Maailmas teatakse ornitoloogiaprofessor Eerik Kumarit kui Eesti linnuteaduse ja looduskaitse alusepanijat.

Eerik Kumari looduskaitsepreemia suurus on 40 000 krooni. Keskkonnaministeerium on seda välja andnud alates 1989. aastast; preemia eesmärk on tõsta esile isikute ja asutuste tööd looduslike koosluste, liikide ja üksikobjektide kaitsel ning looduskaitseteadmiste levitamisel ja propageerimisel.

Vt. pikemalt http://www.envir.ee/1123091.

Keskkonnaministeerium  
 



Tänusõnu Aasta Sipelga auhinna eest ütleb ornitoloogiaühingu direktor Andres Kalamees. Foto: KIK

 

KIK on kümnene

Keskkonnainvesteeringute keskus tähistas 10. tegevusaastat 11. mail Tallinnas Mustpeade majas peetud keskkonnakonverentsiga „Loodushoid algab teadmistest”.

KIK on viimase kümne aasta jooksul rahastanud 12 623 projekti kokku enam kui 15,2 miljardi Eesti krooniga nii Euroopa Liidu fondide summadest kui ka Eesti keskkonnatasudeks kogutavast rahast. Ehkki rahaliselt on kõige suurem toetusvaldkond endiselt veemajandus ehk puhta joogivee heaks tehtavad investeeringud, on projektide arv suurim keskkonnateadlikkuse alal (vt. diagrammi).


 
 


Mustpeade majas peetud konverentsil esinesid ettekannetega Mart Jüssi, Jaak Tambets, Lada Mehikas, Holger Koot ja Sven Paulus. Sõna võtsid ka keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov, Marika Siht keskkonnaministeeriumist, Säästva Eesti instituudi projektijuht Kaja Peterson ja KIKi juhatuse liige Kalev Aun.

Konverentsi ettekannetega saab tutvuda KIKi kodulehel http://www.kik.ee/et/uudised/kik-10-konverents.html.
Vt. ka
http://www.kik.ee/et/uudised/220-kik-taehistab-10-tegevusaastat-keskkonnakonverentsiga.htmlt.

Tavapäraselt anti konverentsil välja Aasta Sipelga auhind, millega KIK tunnustab head koostööpartnerit ja keskkonnasõpra. Varem on selle tunnustuse pälvinud Antsla vallavalitsus, Tartu keskkonnahariduskeskus ning Rapla ja Kehtna vallavalitsus ühise projekti eest. Seekord sai auhinna Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ).

KIKi juhatuse liige Kalev Aun nimetas EOÜ pikaajaliseks koostööpartneriks, „kes on oma projekte korrapäraselt planeerinud ja ellu viinud”; tunnustuse tõi aga esmajoones möödunud aasta kodukaku projekt.
Projekti „Aasta lind 2009 – kodukakk” raames said veebikaamera kaudu Eesti kodukakuga tuttavaks inimesed üle maailma ning linnule pühendatud laste joonistusvõistlusest võttis osa 2745 õpilast. EOÜ on koostanud ka mahuka „Haudelindude levikuatlase”, andnud välja ajakirja Hirundo ning linnuhuviliste teabelehte Tiirutaja.

KIK




Mälestuskivi Heino Tederile

7. mail avati Valgamaal Kaara talus mälestuskivi Eesti metsanduse ja looduskaitse ühele pikaajalisemale juhile Heino Tederile. Mälestuskivil on Heino Tederi bareljeef, kivi teisel küljel on kiri „Metsale pühendatud elu”. Alates 1962. aastast juhatas Heino Teder ENSV metsamajanduse ja looduskaitse peavalitsust. Kui 1966. aastal loodi metsamajanduse ja looduskaitse ministeerium, juhtis ta seda ministrina kuni 1988. aastani. Ministeeriumi haldusalas töötas üle 10 000 inimese, kelle jaoks Teder oli vaieldamatu autoriteet. Just tema korraldas ümber Eesti metsade majandamise, peatas üleraie, nõudis raiutud metsade asemel uute rajamist, ühtlasi väheväärtuslike maastike metsastamist jne.
Samuti pööras Heino Teder suurt tähelepanu metskondade väljaehitamisele ning metsa kuivendusele ja metsateede rajamisele. Tederi eestvõttel teoks saanud Eesti looduskaitsekorraldust aga seati juba tema eluajal eeskujuks kogu toonases Nõukogude Liidus.
Heino Teder oli üks Eesti looduskaitse seltsi asutajatest. Vabariigi president on tunnustanud Heino Tederit III klassi Valgetähe teenetemärgiga.
Bareljeef avati Tederi kodutalu õuel, autor on skulptor Tõnis Paberit, kes võitis sihtasutuse H. Tederi metsatalu-koolituskeskus korraldatud konkursi parima kunstniku leidmiseks.

Vt. pikemalt http://www.envir.ee/1122677.

Keskkonnaministeerium



  
  

Maaülikoolis on alanud rohelise ülikooli nädal

Kuni homseni kestab Eesti maaülikoolis (EMÜ) esmaspäeval alanud rohelise ülikooli nädal. Sell eesmärk on tutvustada tegevusi, mille kaudu EMÜ saaks ja võiks olla rohelisem.

Teist korda aset leidva rohelise ülikooli nädala jooksul sai degusteerida eestimaiseid mahetooteid ning osaleda mitmelaadses praktilises tegevuses, näiteks ülikoolilinnaku heakorratalgutel, aga ka põnevates töötubades, kus õpitakse ökodisaini, riidekottide maalimist, tuulelohede valmistamist. Esimest korda saab näha ja katsetada elektrit tootvat jalgratast.

Nädala kavas on fotovõistlus „Roheline ruum”, mis otsib maaülikooli kõige rohelisemat tööruumi. Rohelisuse mõiste jääb konkursil osalejate endi lahti mõtestada. Võitja kuulutatakse välja 14. mail.

Kogu rohelise ülikooli nädala programm: www.emu.ee/rohelineylikool/tegevused.

EMÜ

   




Pilte rattaretkelt

Läinud nädalavahetusel trotsis ligi kaks tuhat ratturit heitlikku ilma 21. roheliste rattaretkel, mis seekord viis Vooremaale.

 


Sel ajal, kui teise õhtu laagriplatsil Laiuseväljal oli kolm tundi kohal Uudistaja fotoaparaat, …

  


… käis sealt üle tõsine äike ning marutuul, …

  


… mis lõhkus „Rohelise telgi” …

  


… ja sundis kliimaõhtule esinema kutsutud Ain Kallist ja Andres Tarandit (pildil Loodusesõbra peatoimetaja Helen Arusoo seltsis) ootama, et võimendus taas korda saaks.

  


Aga telklinn ja …

  


… „söögisaal” elasid pärast maru häirimatult oma rõõmsat rattaretkeelu.

   




Aasta linnu margi esmasümbrik …

 


… ja maksimumkaart (www.post.ee)

 

Ilmunud on mark aasta linnuga

Eesti Post andis täna käibele margi aasta linnu punaselg-õgijaga.

Margi nimiväärtus on 5.50 ning selle – nagu mitmed varasemadki linnumargid – on kujundanud Vladimir Taiger. Tavapärasel esimese päeva ümbrikul võib näha teist tänavust aasta lindu hallõgijat. Ilmunud on ka maksimumkaart.

Uudistaja

   


Võitlesid maateaduse tudengid

Lõppenud on Eesti geograafia seltsi noorteklubi, Eesti looduseuurijate seltsi geoloogiasektsiooni, Eesti geoloogia seltsi, Eesti geotehnika ühingu ja Eesti mäeseltsi ühiskorraldatud tudengitööde võistlus geoloogia, geograafia, mäenduse, geotehnika ja teiste maateaduste valdkonnas.

Laekus 34 tööd, esikohta jagasid Triin Hansson tööga „Rannajoone muutused viimase sajandi jooksul Kakumäe poolsaarel” ja Kati Kadarik tööga „Siselinna vanemate eluasemete ja elanikestruktuuri muutused Tartus 1998–2008”. Kolmanda koha pälvis Kaija Pärtli („Karbonaatide konkretsioonide morfotüübid Kiruvere järve nüüdissettes”). Esimese auhinna võitjad saavad täna õhtul Tallinna ülikooli ökoloogia instituudis toimuval tseremoonial kaks raamatut igalt korraldavalt seltsilt, kolmanda koha omanik aga igalt ühe raamatu.

TTÜ

   



Foto: Kaido Haageni auhinnafoto

 

Tapja-kilekoti pilt tõi Kaido Haagenile rahvusvahelise võistluse auhinna

Keskkonnaorganisatsiooni Maa Sõbrad (Friends of the Earth International, FOEI)) fotovõistlusel „Acting in Solidarity and Building Movements for Change” hinnati töid just nimelt nendes kahes nimikategoorias: solidaarsed teod ja liikumine muutustele.

Võistlusele saadeti üle 700 foto 46 maailma riigist.

Teisena mainitud kategoorias pälvis kolmanda koha meie tuntud allveefotograafi Kaido Haageni pilt „killer-kottidest”. Võitjaks tunnistati ungarlane Rudolf Árpád Kozsák. Solidaarsuskategoorias sai esikoha Sreesailam Pasupula Indiast.

FOEI / Uudistaja

   


Valminud on uus Looduse Omnibussi fännileht Facebookis

Looduse Omnibussi fännilehe leiate võrgupaigast http://www.facebook.com/pages/Looduse-Omnibuss/120757737946014.

Looduse Omnibuss

  

  



TASUB OSALEDA




Erilisel aastal on eriline looduskaitsekuu

Tänavu tähistame korraga nii looduskaitse 100. tegevusaastat kui ka rahvusvahelist elurikkuse aastat. Pole siis ime, et kogu aasta, eriti aga maikuu ehk looduskaitsekuu kalender on üritusi triiki täis.

Võrgupaigast http://www.keskkonnaamet.ee/lk100/ leiab iga huviline endale sobiva ettevõtmise, kus üksi või pere või sõpradega kaasa lüüa.

Et lapsed ja koos nendega ka suured inimesed loodusesse viia, korraldab keskkonnaamet juba teist aastat üle-eestilisi matku kaitsealadele. Tänavused matkad toimuvad laupäeval, 22. mail, rahvusvahelisel elurikkuse päeval. Head loodusetundjad keskkonnaametist võtavad huvilised käekõrvale, juhivad neid mööda keerulisi-käänulisi matkaradu ning räägivad looduse tarkusest, rikkusest ja kõikvõimsusest. Matkadest osavõtt on tasuta.

Samalaadseid matku on korraldatud juba kümmekond aastat üle kogu Euroopa, et tähistada 24. mail Euroopa kaitsealade päeva. Nii on koos meiega Euroopa kaitsealadele ja rahvusvahelisele elurikkusele pühendatud maikuu päevadel veel 20 Euroopa riiki, kes tutvustavad oma rahvale vähemalt 80 kaitseala.

Matkade kohta saab maakondade kaupa teavet keskkonnaministeeriumi kodulehelt
http://www.envir.ee/1123176
.

Keskkonnaministeerium

 

 

 


Margi- ja raamatuesitlus

Täna, 13. mail kell 15 esitletakse Tallinnas Rahva Raamatu kaupluses Viru Keskuse 4. korrusel postmarki „Aasta lind. Õgijad” ning raamatut „Aasta linnud”.

Kui aasta linnu postmargi esitlus on juba igal aastal oodatud sündmus, siis sel aastal on kirjastuse Menu algatusel koostöös Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) ja Eesti Postiga valmis saanud ka raamat, kus tutvustatakse kõiki seniseid aasta linde. Tekstide autorid on EOÜ liikmed, oma kogemuslood ja fotod on lisanud Fred Jüssi, Ingmar Muusikus ja Remo Savisaar. Lisaks leiab raamatu vahelt ka CD kõigi aasta lindude häältega.

EOÜ

 

 


Eile õhtul kogunes Lili Kängsepa juhitud ekskursioonile hulk huvilisi, …

  


… kes said meeldiva üllatusena heita pilgu Karlovale Tartu kunstikooli veel avamata hoone tornist ja rõdult.

 

Karlova päevad toovad kunsti tänavale

Ekskursiooniga algasid eile Tartus pühapäevani vältavad Karlova linnaosa päevad, mis pakuvad lisaks mitmekülgsele kultuuriprogrammile võimalust osaleda säästva renoveerimise loengutes, tutvuda linnaosa ajalooga ning kaubelda karlovlaste laadal.

Karlova päevade põhiüritused toimuvad laupäeval, 15. mail südapäevast kuni kella viieni õhtul Tartu ülikooli füüsikahoone (Tähe 4) ja Päeva tänava vahelisel alal. Esimest korda on selleks puhuks autodele suletud Tähe tänav vahemikus Pargi kuni Tolstoi tänavani, mille vallutavad maalimiseks Tartu kunstikooli õpilased ja Tartu kõrgema kunstikooli tudengid ning oma teenuseid pakkuvad Karlova ärid.

Oma uksed avavad kõigile huvilistele Tartu loomemajanduskeskus (Kalevi 13) ja kohalik kohvik Anna Edasi (Tähe 20), samuti saab käia Tartu kunstikooli ja Tartu kõrgema kunstikooli uues õppehoones Eha tänaval.

Täpse ajakava leiate Karlova kodulehelt www.karlova.ee.

www.karlova.ee

 

 

TÜMRI avab ülikooli raamatukogus sünnipäevanäituse

Täna, 13. mail kell 16 avatakse Tartu ülikooli raamatukogus näitus „20 aastat Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituuti”.

Näitus annab väikese ülevaate instituudi ajaloost ning tutvustab uurimissuundi, millega teadlased praegu tegelevad. Näituse koostamisel osalesid kõik instituudi õppetoolid ja ka tehnoloogiainstituudi molekulaar- ja rakubioloogia laborid. Väljapanek jääb avatuks 2. juulini.

Peale näituse tähistab TÜMRI sünnipäeva ka 20. aastapäeva konverentsiga, mis peetakse järgmisel kolmapäeval, 19. mail algusega kell 10 TÜ aulas. Konverentsi reklaamklipp ja päevakava: http://www.ut.ee/792482.

TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut (TÜMRI) loodi 1990. aastal, et ühendada molekulaar- ja rakubioloogiaalane teadus- ning õppetöö. Nüüdseks kuulub instituudi koosseisu kümme õppetooli. 20 aasta jooksul on instituudist välja kasvanud mitu uut teadusasutust, umbes 15 biotehnoloogiafirmat ning instituudi alusel on rajatud kaks tippkeskust.


 





MAAILMAST



Foto: www.independent.co.uk

 

Britid võivad ilma jääda oma ajaloolistest tammedest

Inglismaa tammi on tabanud varem tundmatu bakteri tekitatud haigus, mis paneb puu „veritsema” musta vedelikku ja tapab ta viie aastaga. Uut haigust peetakse ohtlikumaks kui nn. jalakasurma või hollandi haigust, mille ohvriks on 1967. aastast alates langenud 25 miljonit puud.

Riigi metsakomisjon on tõbe seni sedastanud 55 paigas, aga mõned metsakaitserühmad arvavad, et tegelikult on see jõudnud juba sadadesse piirkondadesse, ja süüdistavad valitsust, kes ei andnud kohe küllaldaselt raha kaks aastat tagasi avastatud haiguse uurimiseks.

Haigus on ohtlik vähemalt 50 aasta vanustele tammedele ning see võib hävitada linnade haljastud ja muuta suuresti maastikke. Ekspertide arvates on surmatooja kohe jõudmas ka riigi iidseimate tammede kallale, millest mõnel on eluiga üle neljasaja aasta. Paraku pole õnnestunud siiani selgitada, kuidas haigus õigupoolest levib: kas õhu kaudu või loomade kaasabil.

Tamm on Inglismaal konkurentsitult enim levinud lehtpuu, kattes 16 protsenti kõigist metsamaadest, ning igas mõttes maa ajaloo ja kultuuri lahutamatu osa.

The Independent

 
  
 


Foto: David Silverman / Getty Images

 

Mesilaste kadu ähvardab viljasaake

Juba neljandat aastat järjest ei suutnud suur hulk USA mesilasperesid talve üle elada. Mesilindude allakäik algas 2006. aastal ja see pole kaugeltki ainult USA probleem; miljardeid mesilasi on surnud kogu maailmas.

Selle talvega vähenes mesilasperede arv Ameerikas sealse mesindusinspektsiooni ja valitsuse põllumajandusuuringute ameti andmeil 33,8 protsenti. Mesilaste kadu tähendab aga üksiti tohutut ohtu viljasaakidele. Hinnanguliselt sõltub kolmandik inimtoidust tolmeldajatest.

Mis mesilastega tegelikult on juhtunud, pole siiani selge. Kaalutakse verdimevate parasiitide, viirus- ja bakternakkuste võimalusi, samuti ei peeta võimatuks, et süüdi on hoopis pestitsiidid või farmide intensiivmajandamise tõttu halvenenud mesilaste toiduolud. Kuna enamasti jäävad tarud lihtsalt tühjaks ja surnud mesilasi neis pole, siis on katastroofi hakatud nimetama ka Mary Celeste sündroomiks.

IEMA

  





 

MÕISTATUSE VASTUS




Tuntuim Siili tänava maja asub uulitsa linnapoolses otsas, …

 


… vanarauast „Siil” ehib aga tänava Ropka-poolset otsa.

 

Siil on Siili tänaval

Eelmises Uudistajas esitatud pildiküsimus tõi rõõmustavalt palju vastuseid.

Peaaegu kõigil vastajail oli õigus: jah, see kuju asub Tartus üsna Emajõe ääres üpris uue Siili tänava linnast kaugemas otsas ning tema loojad on Jõhvi vallakunstnik Kalev Prits, Riias elav skulptor Edvins Kruminš ja kujur Simson Seakülast.

Paar vastajat olid pakkunud asukohaks Jõhvit. Tõesti, seal asub samade autorite esimene vanarauasiil. Aga meie pilt on klõpsatud siiski Tartus. Kust on pärit iseäraliku teose idee ja kuidas see ellu viidi, seda saab uurida pooleteist aasta vanusest Tartu Postimehest http://www.tartupostimees.ee/?id=56738. Mitmed vastajad ei teinud saladust, et jõudsid Google’i abil just selle lehenumbrini ja saidki sealt vastuse kätte.

Ja mitu inimest ütles meile selle küsimuse eest aitäh: „Tänu sellele saime ka meie „Siilist” teada!” Ütleme siis ära, et just see küsimust esitades meie salamõte oligi: tõesti ei ole isegi paljud tartlased raudsiilist kunagi midagi kuulnud.

Võib tunduda naljakaski, et juba 2007. aasta sügisest oma kohal seisvast põnevast kunstiteosest nii vähe teatakse. Eks põhjusi ole mitu; esmajoones vast lihtsalt vähene info. Aga ega kuju ole ka lihtne leida. Siili tänav koosneb kahest osast, mida lahutab tükk sadamaraudteega tühermaad – ja kuju asub just selles kaugemas otsas.

Õigesti vastanute seast aitas võitjat selgitada Loodusajakirja keeletoimetaja Monika Salo; tema öeldud järjenumbri taga oli kirjas nimi Helle Pohl-Raidla. Nagu lubatud, saab võitja omal valikul ühe Loodusajakirja aastaraamatutest „Lehed ja tähed”.

Toomas Jüriado


 



Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012