Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
21. mai  2010




MAI
 



 

  



Lõosilmad

 

Juba kümmekond päeva püsinud väga soe ja küllaltki sajune ilm on pannud roheluse lokkama ning õied õilmitsema. Ilusa ilma halb pool on see, et kõige uhkem õiteaeg tikub jääma väga lühikeseks.


Selle nädala alguseks olid Tartus vahtrad õitsenud ja kirsipuud peaaegu õitsenud, …

  




… avanema hakkasid sirelite õied, …

  


… pooleldi õites olid õunapuud ning …

  


… täisõies tammed ja …

  




… kastanid.

 

 

 


LOODUSAJAKIRI SOOVITAB



   

 

    



EESTI UUDISEID



 


Professor Andres Metspalu. Foto: Andres Tennus / TÜ

 

Andres Metspalu – esimene eestlane Vilniuse ülikooli audoktorite seas

TÜ Eesti geenivaramu direktor ja TÜ biotehnoloogia professor Andres Metspalu sai teisipäeval, 18. mail Vilniuse ülikooli (VÜ) kirikus VÜ audoktori regaalid.

VÜ meditsiiniteaduskonna dekaani professor Zita Aušrel Kuinskien sõnul seob professor Metspalu VÜ-ga aastatepikkune koostöö õppe ja teaduse alal ning rahvusvahelised uurimisprojektid.

Andres Metspalu on sündinud 1951. aastal Lääne-Virumaal ja lõpetanud 1976. aastal TÜ arstiteaduskonna; 1979 sai ta teaduste kandidaadi kraadi. Ta on end täiendanud Columbia ja Yale’i ülikoolis ning Baylori meditsiinikolledis USAs, Max Plancki instituudis Berliinis ja oli valitud külalisteadlane Lyonis rahvusvahelises vähiuuringute keskuses. 1980 sai Metsapalu ENSV riikliku teaduspreemia ja 2002 riikliku arstiteaduse preemia.

Alates 1974. aastast on professor Metspalu pidevalt töötanud TÜ-s. Aastatel 1986−1992 töötas ka Eesti biokeskuse teadusdirektorina ning alates 1992. aastast on TÜ biotehnoloogia korraline professor. Metspalu rajas 1996. aastal TÜ kliinikumi molekulaardiagnostika osakonna ja juhtis seda esimesed 12 aastat. 2007. aasta lõpus valiti ta TÜ Eesti geenivaramu direktoriks.

VÜ on Leedu vanim kõrgharidusasutus, mis asutati 16. sajandil. Ülikoolil on 14 teaduskonda, 6 instituuti, 3 ülikooli haiglat ja 10 õppe- ja teaduskeskust; seal töötab ligi 3000 töötajat ning õpib üle 23 000 üliõpilase.


 
  
 

Nädalavahetuse kevademeeleolusid ja -uudiseid Peipsi äärest I

 


Mustvee õigeusukiriku ümbert on kadunud vanad puud

  


Kallaste vanausupalvela uus kuub

  


Alatskivilgi kimbutab liigvesi, …

  


… kalmistul rulluvad lahti sõnajalad, …

  


… maantee servas tervitab tulijaid aga Sibulateed ja tulevast Roomaad reklaamiv roopreili.

 
  
 


Mesilasenäpp. Foto: static.photo.net

 

Harulduste kevad

Alates eelmisest reedest saab linnuhuviliste arvutilistist lugeda aina uutest ja uutest Eestisse sattunud haruldustest.

Nii täheldati 14. mai hommikul Prangli saarel siidhaigrut (Eesti kolmas vaatlus) ja Ristnas mesilasenäppi.
Veel põnevam uudis tuli päev hiljem: Vihterpalu lähedal jäi linnumeeste vaatevälja kääbuskotkas (Hieraaetus pennatus), seda liiki pole meil varem kohatud. Linnuharulduste komisjoni (HK) esimehe Margus Otsa sõnul on tegemist Euroopas suhteliselt laialt levinud linnuga, kelle lähimad pesitsusalad jäävad Ukrainasse.
„Tegelikult oligi juba kuidagi imelik tunne, et seda liiki senini meil kohatud ei olnud,” kommenteeris Ots arvutilistis. Kui HK vaatluse kinnitab, on kääbuskotkas Eesti 376. linnuliik.

Ja veel üks päev hiljem, 16. mail, leiti Läänemaal Põgari rannas mustjalg-tüll (vana nimega meritüll, Charadrius alexandrinus). Tegemist on selle liigi kolmanda vaatlusega Eestis.

Linnuhuviliste arvutilist / Uudistaja

 
  
 


Selle esmaspäeva keskpäeval toimetati lillefestivali platsil vaid kahes tulevases aias

 

Täna algab lillefestival

Tänavune rahvusvaheline Tallinna lillefestival avatakse täna õhtul kell 20 Tornide väljakul. Avatseremoonia järel esinevad Marvi Vallaste ning Maarja-Liis Ilus ja Rein Rannap, kell 22.15 lendab taevasse festivali algust tähistav ilutulestik.

Kogu suvi, kuni augusti lõpuni kestev suursündmus Tornide väljaku pargis pakub kõrgtasemelist kultuuriprogrammi ja silmailu nii linlastele kui ka Tallinna külalistele, näha saab 31 iluaeda. Aiakunstiteoste teemad on seekord „Vanaema lillepeenar” ja „Aed kui paradiis”.

Vt. lähemalt http://www.lillefestival.tallinn.ee/.

www.lillefestival.ee

 
  
 

Uus juhend tutvustab elurikkuse hoiu võimalusi linnakeskkonnas

Säästva Eesti instituut (SEI) teatas teisipäeval, et on valminud juhend „Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine kohalikul tasandil”.

Juhendi siht on parandada linnaomavalitsuste võimekust arvestada elurikkuse aspektiga nii planeeringute puhul ja tegevusluba taotledes kui ka tehes muid igapäevaotsuseid. Juhendis tutvustatakse elurikkuse kaitse strateegilisi põhimõtteid ning mitmekesise linnaelustiku tähtsust elukvaliteedi kujundamisel.

Juhendit ajendas koostama asjaolu, et senised linnade arengusuunad ja planeerimispraktikad on selgelt alahinnanud linnalooduse väärtusi ning mõistnud vääriti selle tähtsust ja tähendust linnaelanikele. Kui linnaelustik on jäetud eri otsustustasanditel arvestamata, on see toonud kaasa aina süveneva elustiku vaesumise.

Paljud Euroopa linnad on viimaste kümnendite jooksul astunud jõulisi ja kulukaid samme, et peatada elurikkuse vähenemine ning luua samas linlasele väärtuslik ja tervislik elukeskkond. Koostatud juhend vahendab muu hulgas nende linnade kogemusi.

Juhend on mõeldud ennekõike linnavalitsuste juhtidele ning keskkonna- ja planeerimisspetsialistidele, kuid väljaandest leiavad uusi teadmisi eluslooduse mitmekesisust arvestavate planeerimisvõtete kohta ka keskkonnaeksperdid, asumiseltside esindajad ja arendajad.

Juhendi saab alla laadida SEI kodulehelt http://www.seit.ee/failid/685.pdf.

SEI

 
  
 

Nädalavahetuse kevademeeleolusid ja -uudiseid Peipsi äärest II

 


Nina kordoni külalismaja sviidid on ootel ja …

  


… kummijukud suvepuhkusel.

  


Kolkjal hakkab peagi rändureid teenindama Peipsiveere külastuskeskus, …

  


… kus töötoas saab proovida ka näiteks pakutrükki.

  




Muuseumiööl oli avatud Kasepää galerii AmbulARToorium.



 
    
   
 

TASUB OSALEDA



Tartus tuleb LIFE+ infoseminar

Euroopa Komisjon (EC) avas 5. mail LIFE+ programmi raames neljanda taotlusvooru, kus on võimalik taotleda kuni 240 miljoni euro suurust kaasfinantseerimist kolme teema all: loodus ja mitmekesisus, keskkonnapoliitika ja haldus ning info ja kommunikatsioon.

EC korraldab koostöös firmadega Stella Consulting ja MWH Eestis infoseminari LIFE+ programmi kohta. Seminari eesmärk on anda 2010. aasta taotlusvooru potentsiaalsetele taotlejatele ülevaade LIFE+ programmist ja nõuetest taotluste esitamisel. Seminar peetakse 25. mail Tartu keskkonnaametis.

Täpsema informatsiooni leiate LIFE internetileheküljelt http://ec.europa.eu/environment/life/funding/lifeplus.htm.

EC

 
  
 



Rein Marani uus film „Üheksavägised”

Eile, 20. mail esilinastus Tallinnas kinos Artis (Solarise keskus, Estonia pst. 9, sissepääs Rävala puiesteelt) Rein Marani loodusfilm „Üheksavägised” sarjast „Tunne Eestimaa loodust”.

Filmi saab selles kinos vaadata 27. maini ja see keskendub taimedele, mida inimesed on iidsetest aegadest oma ihu- ja hingehädade ravis kasutanud. „Nende hulgas on nii kõrgusesse pürgivaid puudehiiglasi kui tibatillukesi taimeraasukesi,” kinnitatakse filmi annotatsioonis. „Otsime neid kõikjalt: päikeseliselt niidult, rannalagedalt, koduaiast, soo ja raba avarustelt, ürgmetsa hämarusest. Teejuhiks on Tartu ülikooli farmakognoosiadotsent Ain Raal.” Filmi on valitud kolmkümmend kolm Eestimaa taime nii aegade hämaruses kui ka tänapäeval tuntud ravimtaimede hulgast.

Stsenarist ja reissöör on Rein Maran, operaatorid Rein Maran ja Tõnu Talpsep. Film on valminud stuudios Gaviafilm.

Loodusring

 
  
 

Omnibussiga Soo- ja Lätimaale

Looduse Omnibussi laupäevane (22. mai) retk viib Soomaale.

Päeva juhatab sisse 17 kilomeetri pikkune kanuumatk Karusekoselt mööda Raudna, Halliste ja Navesti jõge Saarisooni. Juhendab Kuusekäära talu peremees Indrek Hein. Pärast matka ja piknikku Saarisool on ees sõit Tõramaale, kus ootavad RMK ja kontsert: Riho Sibul, Jaak Tuksam, Andre Maaker, õed Taulid ja Vladislav Korets.

Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 8 (tagasi 21.30); hind koos kanuusõidu ja piknikuga täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele on 275, õpilastele 200 krooni, koolieelikud saavad kaasa tasuta. Kontsert on kingitus RMK-lt.

Pühapäeval, 23. mail sõidetakse aga nii Tallinnast kui ka Tartust läbi Mulgimaa Lätti loodus- ja kultuuriloolisele retkele Liivimaa liivlaste radadel; juhendavad ajaloolased Ott Sandrak ja Enrico Talvistu. Kaasas peab olema pass või ID-kaart.

Tallinnast rahvusraamatukogu eest on väljasõit kell 8, Tartust keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10) kell 9 (tagasi mõlemas linnas kell 21) ning sõidu hinnad 200 ja 150 krooni.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss

 
  
 

Kuidas võiks elektrituulik tulevikus välja näha?

Eesti tuuleenergia assotsiatsioon kutsub osalema ideekonkursil „Tulevikutuulik” (vt. videokutset http://www.youtube.com/watch?v=c-ysJcTWmaY&feature=channel).

Taastuvenergeetikatööstus on praegu üks kiiremini arenevaid majandussektoreid kogu maailmas. Tuulegeneraatorid ei pruugi paarikümne aasta pärast välimuselt ja lahenduselt olla enam sugugi sellised nagu nüüd. Arengut suunavad ühelt poolt soov vähendada elektrituulikuga toodetud elektri hinda ja seega vajadus suurendada tuuliku kasutegurit ning teiselt poolt ühiskonna nõudmine, et tuulik peab sobima keskkonda ja meeldima inimestele. Alanud võistluse eesmärk ongi luua innovaatilisi ideid, kuidas võiks tulevikus tuulest elektrit tootev tuulik välja näha.

Võistlusel on kaks kategooriat. Noorte konkursi peaauhind on reis tuulikutootja WinWind tehasesse Haminas (Soome), ühtlasi käiakse tuulepargis ja uudistatakse elektrituuliku gondlit. Põhikonkursi võitjat ootab uue põlvkonna täishübriidajamiga sõiduauto Toyota Prius ühe kuu kasutusõigus. Lisaks paneb Eesti Energia välja eriauhinna silmapaistvamatele osalejatele: nad saavad käia Baltimaade võimsaimas tuulepargis ja pääsevad elektrituuliku gondlisse.

Võitjad kuulutatakse välja ülemaailmsel tuulepäeval 15. juunil ning tööd eksponeeritakse Vabaduse väljaku tunneli Eksperimentaalgalerii näitusel „Tulevikutuulik” ja kodulehel www.tuuleenergia.ee.

Konkursitöö koosneb http://www.tuuleenergia.ee/konkursid/ lehelt trükitavast ja täidetud registreerimislehest ja ankeedist ning idee visuaalsest poolest PDF-failina. Tööd tuleb saata kinnises ümbrikus pealkirjaga konkurss „Tulevikutuulik” aadressil Eesti tuuleenergia assotsiatsioon, Regati pst.1, Tallinn 11911. Tähtaeg on 31. mai.

Vt. ka http://www.tuuleenergia.ee.

TKKHK

 
  
 

Looduseuurijate seltsis

Eesti looduseuurijate seltsi (LUS) poolaasta viimane üldkoosolek peetakse 27. mail kell 17.15 LUS-i maja saalis Tartus Struve 2.

Ettekannetega esinevad TÜ analüütilise keemia professor Ivo Leito („Hapetest ja alustest: nii ja teisiti”) ning LUS-i raamatukogu juhataja Kai Reemann („LUS-i raamatukogust ja raamatukogu elektroonilisest andmebaasist”). Võetakse vastu uusi liikmeid.

LUS

 
  
 

Looduskaitse läbi aegade

5. juunil on looduskaitse juubeliüritus „Looduskaitse läbi aegade” Matsalus ja see on mõeldud looduskaitse seltsi (ELKS) Lihula osakonna ja Matsalu rahvuspargi endistele töötajatele.

Ürituse korraldavad ELKS Lihula osakond, keskkonnaamet ja RMK.

Tervitussõnade järel, mida lausuvad Kaja Lotman keskkonnaametist, Juhan Telgmaa ELKS-ist ja Marju Pajumets RMK-st, siirdutakse väljasõidule. Käiakse Eerik Kumari mälestuskivi juures Kirblas, Lihula, Karuse ja Hanila kalmistul ning Kalju Porki mälestuskivi juures Laelatus. Tagasiteel vaadatakse Matsalu ja Keemu mõisa.

Pärast lõunasööki Penijõel on kavas ettekanded ja vestlusring ning RMK matkapäeva kontsert, õhtusöögi järel aga meenutused ja mõttevahetused.

Osalejatel palutakse registreeruda aadressil marju.pajumets@rmk.ee või telefonidel 472 4236 ja 522 0259

ELKS

 

 

 

MAAILMAST



Aerofoto Foja mägede vihmametsadest. Foto: Tim Laman /
National Geographic

  

Uue hiireliigi Pogonomys sp.nov avastas Kristofer Helgen. Foto: Tim Laman /
National Geographic
  


Foja mägedes avastatud senitundmatu liblikaliik Ideopsis fojana. Joonistus: Henk van Mastrigt

  


Uus keisertuviliik (Ducula sp. nov.). Foto: Neville Kemp

 

Fotod ja joonis on avaldatud ajakirja National Geographic ja võrgupaiga www.ngm.com/foja ühekordse loa alusel.

 

Uusi põnevaid liike Uus-Guineast

Looduskaitseorganisatsioon Conservation International (CI) ning ajakiri National Geographic koos oma portaaliga pakkusid sel nädalal rahvusvahelise elurikkuse päeva puhul keskkonnaväljaandeile unikaalse võimaluse avaldada fotosid „kadunud maailmast”, Indoneesia Uus-Guineast ja seal avastatud loomaliikidest.

Indoneesia teadlaste ja nende välismaiste kolleegide ühisekspeditsioon käis CI kiirseire programmi raames puutumatu loodusega Foja mägedes 2008. aasta lõpus. Rasketes loodus- ja ilmaoludes kulgenud otsingute käigus, mille jooksul tõusti mägede jalamilt Kwerba külast kuni aheliku 2200 meetrini kõrguva harjani, avastati hulk senitundmatuid loomaliike: mitu imetajat, üks roomaja ja kahepaikne, vähemalt tosin putukat ja eriti tähelepanuväärse leiuna ka uus tuviliik.

Ekspeditsiooni rahastasid National Geographic Society, Smithsoni instituut ja Indoneesia teadusinstituut LIPI. Foja mägedes on 300 000 hektarit teedeta, inimkäest puutumata ja häirimata vihmametsi. Oma suhtelise eraldatuse ja kõrguse ning troopilise kliima tõttu on piirkond juba varasemast kuulus kui haruldaste asukate elupaik. Selle metsa käekäik ja liigirohkus on kõige muu kõrval oluline ka süsiniku sidujana ning elatise pakkujana metsas elavatele inimestele.

Ülevaade Foja-ekspeditsiooni tulemustest ilmub ajakirja National Geographic juuninumbris.

CI 
 

 


Foto: Suburbanblocke / BirdLife

 

Kliimamuutust tuleb võtta tõsiselt

BirdLife korraldas sel nädalal Nairobis toimuva elurikkuse konventsiooni CBD nõupidamise raames seminari, kus esitleti uurimust kliimamuutuse ennustatavast mõjust Aafrika elurikkusele.

Uurimuses on kinnitatud, et kuna teaduslikke tõestusi kliimamuutuste ja nende juba tegelikkuseks saanud või võimaliku laastava mõju kohta inimestele, elurikkusele ja elupaikadele on piisavalt palju, tuleb olukorda suhtuda tõsiselt. Kliimamuutus mõjutab põhilisi eluks vajalikke eeldusi kogu Aafrikas. Mitmeid ökosüsteeme, millest inimesed ja elurikkus olenevad, näiteks metsi ja märgalasid, mõjutab kliimamuutus eriti tõsiselt.
Meretaseme tõus võib kahjustada rannikulinnu, ekstreemsed ilmaolud, näiteks teravnev põud, toovad kaasa terviseriske ja muudavad haiguste kulgu, kahanevad vee- ja toiduvarud.

Kliimamuutust aitavad paremini üle elada ökosüsteemidele toetuvad muutused elukorralduses. Seminaril toodi hulk näiteid, kuidas volituse saanud kohalikud kogukonnad on suutnud sel moel teiseneva keskkonnaga toime tulla, kaitstes põhilisi loodusvarasid, leides alternatiivseid elatisvõimalusi ja vältides kohanematust.

BirdLife
   

 




 

MAI




Nädalavahetuse kevademeeleolusid ja -uudiseid Peipsi äärest III

  




Varnja sibulapeenarde erinevad kevadsaatused.

  


Kallaste: kõrge veeseis ja …

  


… liivakivipanga uued kulpad.

  




Voblaküllus, õllesõbra rõõmu-unenägu.

 

 




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012