Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
28. mai  2010




MAI
 


 

 




Läinud laupäeval põgusalt Kuremaa järve äärde sattunud Uudistaja oli üllatunud: kas oli õhk liiga soe või vesi liiga jahe, igatahes suvitajaid oli õige napilt.

 

Eelmise nädala lõpuks haripunkti tõusnud suvepalavuslaine tõi uue kõneaine: enneolematus hulgas siginud sääsed ja sääsetõrjevahendite althõlmamüük. Uudistaja fotosilm putukaid tabada ei suuda, seepärast piirdume tänagi esmajoones õiteilmaga.

  


Toomingas oli läinud pühapäevaks sama hästi kui ära õitsenud, …

  








… küll köitis pilku sirelivärvispekter (ja tõi tahes-tahtmata meelde vana nalja „sirelikarva
hobusest”…).

  


Teisi õitsejaid: moon, …

  


… veigela, …

  


… looduskaitsealune kollane hobukastan.

 

 

 

UUDISTAJA SOOVITAB



 

   
 

    



EESTI UUDISEID



Tallinnas kohtuvad maailma juhtivad looduskaitseeksperdid

Eilsest homseni (27.–29. mail) on Tallinnas rahvusvaheline teaduskonverents „Looduskaitse uued uuringusuunad” („Nature Conservation beyond 2010”), mis on pühendatud Eesti looduskaitse 100. tegevusaastale. Konverentsi eesmärk on tutvustada rahvusvahelisele üldsusele Eesti looduskaitse saavutusrohket ajalugu, hetkeolukorda ning seada loodushoiu arengusihid.

Konverentsi peaesinejateks on kutsutud mitu oma tegevusvaldkonna juhtpersooni maailmast. Huvitavaid ettekandeid loodushoiust, -kaitsest ja -korraldusest jätkub konverentsi kahele päevale, laupäeval sõidetakse aga ekskursioonidele Lahemaa ja Matsalu rahvusparki ning Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealale.

Vt. teaduskonverentsi kohta lähemalt www.ncbeyond2010.eu.

Keskkonnaministeerium

 
  
 


Tükike Karula rahvusparki

 

Esmaspäeval oli Euroopa kaitsealade päev

24. mail traditsiooniliselt tähistatud Euroopa kaitsealade päev keskendus tänavuse rahvusvahelise elurikkuse aasta puhul esmajoones elurikkuse, inimese ja looduse suhetele.

Üleeuroopalise kaitsealade päeva (Europan Day of Parks) üldine eesmärk on rõhutada kaitsealade, sealhulgas rahvusparkide tähtsust looduskaitses ning tuletada meelde Euroopa ühiseid loodusväärtusi ja abinõusid nende kaitseks.

Esimest korda tähistati seda päeva kaitsealade ühenduse Europarc eestvedamisel 1999. aastal, mil möödus 90 aastat Euroopa esimeste rahvusparkide loomisest. 24. mail 1909 asutas Rootsi Riigipäev korraga üheksa rahvusparki. Seega saavad Euroopa esimesed rahvuspargid tänavu 101-aastaseks.

Ka Eesti esimese kaitseala loomisest täitub tänavu sajand. Nüüdseks on Eestis 5 rahvusparki, 131 looduskaitse-, 148 maastikukaitse- ja 343 hoiuala; 546 parki ja puistut; 1038 püsielupaika; lisaks veel teisi kaitstavaid loodusobjekte. Kokku on meil 3543 kaitsealust loodusobjekti. Eesti on seotud ka üleeuroopalise kaitsealade võrgustikuga Natura 2000, mis on suurendanud meie kaitstavate alade pindala 11%-lt 18%-ni.

Keskkonnaamet tähistas nii Euroopa kaitselade päeva kui ka rahvusvahelist elurikkuse päeva, mis oli läinud laupäeval, 22. mail, üle-eestiliste matkadega meie kaitsealadele.

Keskkonnaministeerium

 
  
 

Tartu: ülikool ja linn seadsid koostööks uusi sihte

25. mail allkirjastasid TÜ rektor professor Alar Karis ja Tartu linnapea Urmas Kruuse pikaajalise koostöölepingu Tartu kui ülikoolilinna ühiseks arendamiseks.

Lepingu järgi jätkavad ülikool ja linn tihedat koostööd teadusmahuka ettevõtluse, konverentsiturismi ja linnaruumi arendamisel. Lisaks on koostöövaldkondadena ära märgitud ka ühisturunduse, nüüdisaegse elu- ja õppekeskkonna ning spordi- ja kultuuritegevuse edendamine.

Raamlepingu alusel lepitakse iga aasta sügisel kokku ühise arendustöö konkreetsed tegevused.
Tänavused kokkulepped ja kohustused on suures osas kajastatud jooksva aasta tegevusplaanides ning eelarvetes: endiselt saavad toetust spordihoone, muuseumid, botaanikaaed ja korvpalliklubi TÜ/Rock.

„Selle lepinguga asume ka tihedamale koostööle ülikooli hoonestamise põhimõtete väljatöötamisel ja alustame hoonestu teemaplaneeringu koostamisega,” ütles TÜ kantsler Andres Liinat.


 
  
    
 


Narva kolledi ehitusplats aprilli lõpul

 

TÜ Narva kolled sai nurgakivi

Eile, 27. mail pandi Narva raekoja platsil nurgakivi Tartu ülikooli Narva kolledi uuele õppehoonele. Samal päeval tähistas Narva kolled oma 11. tegevusaastat.

Narva kolledi haldusjuhi Jaanus Villiko sõnul võimaldab uue hoone siselahendus luua Eesti parima õpetajakoolituskeskkonna ning avaliku ruumi näiteks Eesti ja Venemaa kontaktinstituudi asutamiseks.

Põhja-Euroopa barokkpärliks nimetatud vanalinn hävitati 1944. aasta märtsis. Kolledi uus, endise börsihoone kohale kerkiv hoone on viimase kahekümne aasta esimene katse vanalinna taaselustada.

Narva kolled on TÜ regionaalne asutus, mis alustas tööd 1999. aastal ning keskendub ainsa ülikooli asutusena põhiliselt venekeelsete lasteaedade ja koolide õpetajate ettevalmistamisele. Kolledis on 700 üliõpilast ja 1500 täienduskoolituskursustel osalejat aastas.

Narva kolledi uue hoone autorid on arhitektid Katrin Koov, Indrek Peil ja Siiri Vallner. Hoone asub kunagise börsihoone ja kahe selle taga asunud hoone krundil ning selle Uue õppehoone fassaad meenutab endise börsihoone fassaadi ja markeerib selle asupaika.

Ehitust rahastab Euroopa regionaalarengu fond, ehitab Nordecon Ehitus.

TÜ Narva kolled

 
  
 

Parimad kaitsealuste liikide tundjad õpivad Võhmas

21. mail selgusid keskkonnaministeeriumi ja keskkonnateabe keskuse kooliõpilastele korraldatud kaitsealuste liikide tundmise võistluse tulemused. Võitjaiks osutusid Võhma gümnaasiumi õpilased.

Kaitsealuste liikide tundmise võistlusega tähistati rahvusvahelist elurikkuse aastat. Võistlusele registreerus üheksa võistkonda. Võistlus peeti loodusvaatluste andmebaasi (http://loodusvaatlused.eelis.ee) kaudu ja kestis 7.–12. maini. Selle aja jooksul kanti andmebaasi üle 150 vaatluse.

Esimese koha saavutasid Võhma gümnaasiumi õpilased, kes saavad auhinnaks ekskursiooni Eestimaa looduskaunisse kohta; sihtkoha valikul arvestatakse võitjate soovi. Napilt kaotasid Lihula gümnaasiumi õpilased, kelle lugemisvaru täieneb nüüd Stichman Marney`i raamatutega „Looma- ja taimeriigi teejuht”.

Loodusvaatluste andmebaasi kaudu jätkub mai lõpuni täiskasvanutele mõeldud kaitsealuste liikide vaatluste võistlus, mis on pühendatud nii rahvusvahelisele elurikkuse aastale kui ka Eesti looduskaitse 100. tegevusaastale. Vaata http://loodusvaatlused.eelis.ee.

Keskkonnaministeerium

 
  
 


Tartu vanas tähetornis käib praegu innukas ennistustöö.

 

Taavet Rootsmäe 125

25. mail tähistas Tartu ülikooli ajaloo muuseum teaduspäevaga Eesti astronoomiakoolkonna ühe rajaja ja pikaaegse tähetorni direktori Taavet Rootsmäe 125. sünniaastapäeva.

Teaduspäeval esines ettekandega „Taavet Rootsmäe – õpetaja ja teadlane” akadeemik Jaan Einasto; Tõravere observatooriumi teadur Antti Tamm rääkis teemal „50 aastat hiljem: Taavet Rootsmäe vaimne pärand”. Avati ka museoloogiaüliõpilaste koostatud väljapanek, mis tutvustab Taavet Rootsmäe elu ja tegevust.

1885. aastal Kastre-Võnnu vallas sündinud Taavet Rootsmäe õppis aastatel 1906–1912 TÜ-s matemaatikat. Aastail 1919–1959 oli Rootsmäe TÜ astronoomiaõppejõud, 1931. aastal nimetati professoriks. 1919–1948 töötas ta ka Tartu tähetorni direktorina. 1959. aastal surnud Taavet Rootsmäe on tuntud ennekõike astronoomia populariseerijana ja kooliõpikute autorina. Tal on oluline roll eestikeelse astronoomiasõnavara väljatöötajana. Rootsmäega seondub kogu sõdadevaheline ja vahetult Teisele maailmasõjale järgnenud etapp Tartu tähetorni arengus.


 
  
 

1,4 miljoni krooni aitab populariseerida teadust

2010. aasta teaduse populariseerimise projektikonkursil sai rahastuse 18 projekti kogusummas üle 1,4 miljoni krooni.

Tallinna tehnikaülikooli korraldatav traditsiooniline robotivõistlus Robotex sai toetust 250 000 krooni, rahamahukamate projektide hulka kuulusid veel Eesti tehnoloogiakasvatuse liidu projekt „Terviklik tehnoloogiaõpetus”, millele eraldati 200 000 krooni, ja Eesti füüsika seltsi koordineeritav teadusbuss „Suur Vanker” (120 000 krooni).

Tartu ülikoolist konkursile esitatud projektidest olid edukad lausa viis: TÜ Narva kolledis toimuv Ida-Virumaa laste teadussügis ja Narva lasteülikool ning videoklippide võistlused koolinoortele ja tudengitele, teaduse töötoad koolides ja doktorantide populaarteaduslike artiklite võistlus.

Edukalt osalesid ka koolid: näiteks Maardu gümnaasiumi projekti „Mina – teadlane” käigus korraldatakse õppevisiite loodusesse, tehakse kohalike seas küsitlusi, kirjutatakse uurimistöid ja kohtutakse teadlastega; tegevusse on kaasatud peaaegu kogu koolipere. Saaremaa ühisgümnaasiumi sihtasutus sai toetust traditsioonilise üleriigilise õpilaskonverentsi korraldamiseks.

Teaduse populariseerimise projektikonkurss osutus sel aastal üle ootuste populaarseks: kokku esitati 95 taotlust teadust populariseerivate tegevuste rahastamiseks. Taotluste kogusumma oli üle 14 miljoni krooni, ületades seega konkursi eelarve kümme korda.

 

SA Archimedes 
  
 



Naljavideo lindudest

Võrgupaigast http://vimeo.com/8312016 leiate Eesti kunstniku Chintis Lundgreni joonisfilmi „Hallõgija”. Juttu on selles ka mõnestki teisest linnust peale tänavuse aasta linnu ja kui kõike nähtavat mitte lausa lõplikuks tõeks pidada, peaks saama omajagu muheleda.

Uudistaja

 

     

 






PANIN TÄHELE

 




Miks on mullused marjad-seemned põõsas?

Uudistaja toimetajale tundub, nagu oleks tema kodulähedastel viirpuudel otsas tavatult palju mulluseid marju ja sirelitel seemneid. Kas olen olnud varem lihtsalt tähelepanematu või on silma jäänul tõesti tõepõhi all? Kui jah, siis kuidas seda seletada?

Uudistaja


 


 

 

 

TASUB OSALEDA




Fotomälestus 60 aasta tagant: noored looduseuurijad (vasakult) Viktor Masing, Vambola Maavara, Asta Tuisk (Vilbaste) ja Juhan Vilbaste ekspeditsioonil Endla soostikus. Foto: www.loodusajakiri.ee arhiiv.

 

Asta Vilbaste mälestusnäitus

Tartus Baeri majas (Veski 4) on kunagise TA zooloogia ja botaanika instituudi (ZBI) tuntud teadlase entomoloog Asta Vilbaste (05.04.1923–25.04.2010) mäletusnäitus. Täna, 28. mail kell 16 kõnelevad näitusel Sirje Vilbaste („Astat mäletades”) ja Mati Martin („Ämblikud ja puugid, meie igapäevased kaaslased”).

Asta Vilbaste (sünd. Tuisk) teadlastee algas üliõpilaspõlves 1947. aastal laborandina samal aastal asutatud ZBI-s (esialgu bioloogia instituut) ja kestis samas instituudis peaaegu 40 aastat. Asta Vilbaste elutöö on osa ZBI ajaloost. Bioloogiakandidaadi töö kaitses ta 1956, väitekiri käsitles Eesti puuke.

Näitus tutvustab Vilbaste publikatsioone puukide ja ämblike faunistika ja ökoloogia kohta (määrajad, artiklid, ettekanded, fotod). Asta Vilbaste oli äärmiselt täpne ja korrektne igas asjas. Näitusel käija saab imestada tema ülikaunis käekirjas meenutusi välitöödelt, tee- ja töökaaslastest, instituudi elust, ettekannetest, juubelitest jm. Näitusel on mõni lehekülg Asta enda koostatud käsikirjalisest kokaraamatust (kingitus lapselapsele). Vaatajad arvavad, et ilma mitu korda ümberkirjutamata ei saaks käekiri küll nii korrektne olla!

TA LKK



  
 



Omnibuss viib võrokeste juurde ja Endla sohu

Looduse Omnibuss sõidab homme, 29. mail, Tallinnast Põlvasse võrokeste laulupeole.

Enne laulupidu käiakse Taevaskodades ja „Uma pido” laadal, kus vägevat kultuuriprogrammi juhib Contra. Õhtul kell kuus algab rongkäik Põlva järve äärest Intsikurmu. Laulupeo laval esinevad etno-rokkpunt Folkräüss ja üle 3300 laulja ja tantsija.

Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9. Tagasi Tallinna saab öösel kell 2 ja retkelised püütakse vedada linnaositi kodudele lähemale. Sõidu hind koos laulupeo piletiga täiskasvanutele 250, üliõpilastele ja pensionäridele 200 ja õpilastele 150 krooni. Lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad kaasa tasuta.

Pühapäeval sõidetakse aga nii Tallinnast kui ka Tartust Endla looduskaitsealale. Näha saab uhkeid Norra-Oostriku allikaid, millest üks kannab Eesti esimese looduskaitseinspektori Gustav Vilbaste nime. Pärast matka Männikjärve rappa on piknik ja kontsert Toomal. Retke juhib looduskaitsja Kai Kimmel, pilli mängib akordionist Henn Rebane.

Tartust väljub buss keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10) kell 10 (tagasi kell 19); sõidu hind koos kontserdi ja piknikuga täiskasvanutele 175, õpilastele 125 krooni. Tallinnast rahvusraamatukogu eest läheb sõiduks kell 9 (tagasi kell 20); sõidu hind on vastavalt 200 ja 150 krooni.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss

 
  
 



Tartus avatakse Teatri Kodu

30. mail avatakse Tartu mänguasjamuuseumi Teatri Kodu (Lutsu 2).

Avamisega tähistab muuseum ühtlasi ka oma 16. sünnipäeva. Sel päeval on nii Teatri Kodu kui ka mänguasjamuuseum kõigile priilt avatud.

Kell 13 ja 15 saab Teatri Kodu uues saalis vaadata lastelavastust „Sipsik”. Pakutakse torti ning limonaadi ja korraldatakse ekskursioone muuseumi uues hoones.

Tartu mänguasjamuuseum

 
  
 


Üks Tartu uutest omanäolistest jalgrattaparklatest.

 

Jalgsi ja jalgrattaga liikumise audit Tartu linnas

Tartu linn korraldab 25.–31. mail projekti Active Access raames jalgsi ja jalgrattaga liikumise auditi, et analüüsida kergliiklejate seisukohast peamisi marsruute südalinna, suuremate elamupiirkondade ja ülikooli linnakute vahel. Auditi abil soovib linn leida jalgsi ja jalgrattaga liiklemise probleeme ning otsida neile lahendusi.

Auditis osalemiseks on tarvis valida endale sobiv trajektoor kolmest võimalikust: Annelinn–kesklinn, Tähtvere–kesklinn ja Veeriku–kesklinn. Marsruuti võib läbida mõlemas suunas. Ei pea läbima kogu trajektoori, kuid valitud tee pikkus peaks olema vähemalt üks kilomeeter.

Marsruudi puudusi tuleks kirjeldada kaardil, mille saab printida PDF-vormingus või täita word-dokumendina. Paberkujul kaarte võib saada Tartu infokeskusest raekoja esimesel korrusel. Kaart tuleb tuua hiljemalt 31. mail raekoja infokeskusesse või saata skaneeritult või word-dokumendina aadressil
toomas.pold@raad.tartu.ee.

www.tartu.ee

 
  
 


Läinud nädalavahetusel oli Vudilas ehitamist veel küllaga.

 

Jõgevamaal hakkab tööle Vudila

Lastekaitsepäeval, 1. juunil avatakse Jõgevamaal Kaiavere järve ääres kogu pere mängumaa Vudila. Nimi olevat tuletatud asjaolust, et kunagi töötas Kaiaveres vutifarm; reklaamkaardile kirjutatud värsikegi kutsub: „Meil pole aega tudida – meid ootab vuti Vudila”.

Mängumaa asub populaarsest Elistvere loomapargist vaid 1,7 kilomeetri kaugusel ning seal hakkab tööle hulk lõbustusatraktsioonidega vabaõhumänguväljakuid.

Vt. lähemalt www.vudila.ee.

Uudistaja

  





MAAILMAST



Kolumbias avastatud uus linnuliik Grallaria fenwickorum. Foto: Fundación ProAves



Pilti hoiavad Rita ja George Fenwick, vasakul Alonso Quevedo, paremal David Caro, esimene neist on ProAves’i president, teine sama organisatsiooni tegevjuht. Foto: ABC

 

Uus linnuliik sai looduskaitsja nime

20. mail Washingtonis Kolumbia saadiku residentsis peetud pidulikul tseremoonial kuulutati välja Kolumbias avastatud linnuliigi nimetus. Eesti keeles veel nimetu perekonna Grallaria uue liigi liiginimetuseks võeti Ameerika linnukaitseorganisatsiooni American Bird Conservancy (ABC) presidendi George Fenwicki perekonnanimi. Niisiis kutsutakse lindu ladina keeles Grallaria fenwickorum ja inglise keeles Fenwick’s Antpitta. Sel moel austati Kolumbia saadiku Carolina Barco sõnul ABC ja selle presidendi Fenwicki 15-aastast panust Kolumbia lindude kaitsesse.

2008. aastal avastatud liik on eriline selles mõttes, et määramise aluseks olnud isend, holotüüp, püüti kinni, teda mõõdeti ja pildistati, võeti DNA-proov – ning lasti taas vabadusse. Fenwicki sõnul on eriti meeldiv, et uus liik suudeti määrata lindu tapmata: „Haruldasi ja erilisi linde ei tohiks teaduse huvides ohverdada.”

Liik avastati Kolumbia juhtiva linnakaitseorganisatsiooni Fundación ProAves hallatavas loodusreservaadis Andides Paramo del Soli mäelaamas, kus on elukoha leidnud mõned muudki haruldased ja hukuohus liigid.

ABC

 
  
 


Christiana Figueres Foto: iisd.ca

 

Kliimamuutuste tõrjujate uus juht on costaricalanna

Christina Figueres on nimetatud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni UNFCCC tegevjuhiks.

Costa Ricast pärit Figueres on kliimaläbirääkimisel nii UNFCCC kui ka Kyoto protokolli raames osalenud alates 1995. aastast, olnud Ameerika jätkusuutliku arengu keskuse CSDA asutaja ning osalenud kliimatemaatikaga tegelevate vabaühenduste töös ja juhtimises.

www.un.org

 
  
 


Habibullo Abdussamatov Foto: meteoLCD

 

Pulkovo teadlane ennustab väikest jääaega

Oleme Uudistajas varemgi kirjutanud Pulkovo observatooriumi osakonnajuhatajast Habibullo Abdussamatovist, kes on mõnda aega ennustanud, et peagi saabub nn. väike jääaeg.

Viimati oli päikese aktiivsuse muutusest tingitud „väike jääaeg” ligikaudu vahemikus 1650–1850; järgmine algavat Abdussamatovi hinnangul juba aastal 2014. 18. mail kõneles ta sellest kliimamuutuste konverentsil Chicagos, ettekande salvestust saab vaadata võrgupaigast http://www.wnd.com/index.php?fa=PAGE.view&pageId=155225.

WorldNetDaily

 
  
 



Greenpeace’isil õnnestus veenda Nestlet olema loodushoidlikum

Keskkonnaorganisatsioon Greenpeace teatas 17. mail suurest edust, mis saatis nende kampaaniat toidutööstusgigandi Nestle vastu.

Nimelt avastas Greenpeace, et Nestle kasutab šokolaadi KitKat tootes palmiõli, mis on saadud Indoneesia nendest istandustest, mis vihmametsi hävitades rikuvad orangutanide elupaiku. Seepeale alustas Greenpeace kaks kuud väldanud nn. sotsiaalmeedia kampaaniat, kasutades näiteks Facebooki ja Twitterit. Nestle ongi nüüd kinnitanud, et hakkab koostöös metsakaitseorganisatsiooniga The Forest Trust rakendama loodushoidliku tooraine hanke juhendit.

IEMA

 
  
 


Alaotra väikepütti võib nüüd vaadata veel vaid piltidelt. Joonis: Chris Rose / BirdLife



Väike looduskaitse edulugu: assoori leevike. Foto: Pedro Monteiro /
www.rarebirdsyearbook.com

 

Lindude punane raamat tõi nii halbu kui ka häid uudiseid

Maailma looduskaitseliidu IUCN tänavuse punase raamatu kinnitusel on kadunud Ida-Madagaskaril väga kitsukesel asualal elanud alaotra väikepütt (Tachybaptus rufolavatus).

Liigi arvukuse kiire allakäik algas pärast seda, kui nende pesitsusjärve toodi lihatoidulisi kalu. Oma osa oli kaluritel, kelle nailonvõrgud püüavad ja uputavad ka veelinde.

Samuti võõrliikide tõttu on kriitiliselt ohustatud liikide sekka sattunud Kuuba soodes ülipeitelist elu elav kuuba huik (Cyanolimnas cerverai). Selle liigi seni ainsa pesa avastas ja kirjeldas muide väga kuulsa nimega Kariibi ornitoloog James Bond. Elupaikade häving ja saastamine on aga tinginud kunagi väga tavaliste kurvitsaliste hiidrüdi (Calidris tenuirostris) ja idakoovitaja (Numenius madagascariensis) allakäigu.

Siiski on kurbade uudiste kõrval ka rõõmsaid sõnumeid. Tänu pingelisele kaitsetööle on näiteks kriitiliselt ohustatud liikide seast ohustatud liikide kategooriasse jõudnud assoori leevike (Pyrrhula murina), ohualdiste sekka aga Kolumbia vahapalmi-papagoi (Ognorhynchus icterotis).

BirdLife



UUDISTUSI

 

Uudistaja uudistas nädalavahetusel Tartumaa muuseumi korraldatud ekskursioonil Jõgevamaa unustatud mõisaid ja mõisaparke:

  


Elistvere

  


Kaiavere

 
 

Visusti

  


Kudina

  


Pala

  


Saare

  


Kadrina



Halliku




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012