UUDISTAJA
04. juuni 2010
MAIST JUUNISSE
Viimasest Uudistajast möödunud päevade ilma sobib ilmselt kõige paremini iseloomustama sõna „muutlik”: lehekuu keskpaiga palavus ei naasnud, aga sooja siiski jätkus, tuli omajagu vihma, oli ka äikest.
Kuumalaine surus tänavuse õiteaja sisemaal väga ahtakeseks. Päris kade on tartlasel mõelda, et saarte- ja rannikurahvas võib veel toomingalõhnagi nautida; lausa kurb, et ise sinna ei saa… Ja ka sääsenuhtlus olnud neil hoopis mõõdukam kui meil siin sisemaal.
Toimetuse aknast või maja uksestki välja vaadates näeb veel vaid rohelust: isegi sirelid on juba ära õitsenud. Seepärast käisin värvilaike otsimas kaugemal:
Kivilinnas ja …
… botaanikaaias.
Võrgupaigast http://www.ilm.ee/rannailm/ saab juba uurida, kui soe on meie supelrandades vesi ja õhk, milline lipp seal lehvib ning koguni, kui palju on parajasti rannas suvitajaid.
Paar kildu lastekaitsepäevast
Traditsioon tähistada 1. juunil rahvusvahelist lastekaitsepäeva pärinevat 1925. aastast, kui Hiina konsul kutsus Ameerikas San Francisco linnas traditsioonilise Draakonifestivali tähistamiseks kokku vanemateta Hiina lapsi, et neid lõbustada.
Eesti tänavusel lastekaitsepäeva postmargil on kujutatud Eesti Posti 2009. aastal korraldatud joonistusvõistluse „Lapsed ja loodus” võitnud kuueaastase Tallinna tüdruku Helina Madari töö. Esimese päeva ümbriku kujundamisel on kasutatud Mara-Mia Samorokovi tööd ning tempel on tehtud Berit Liivamaa joonistuse järgi.
TÜ botaanikaaed avas lastekaitsepäeval mänguväljaku, kus on kümme tegevuskohta. Mänguväljak on botaanikaaia Kroonuaia tänava poolses vaikses ja turvalises nurgas ja selle on kavandanud ARC Projekti arhitekt Kati Niibo. Kasutatud on botaanikaaia maastikku sobivaid OÜ TipTipTap tooteid ning Räpina meister Elmar Erik on väljakule loonud originaalsed puuskulptuurid. Mänguplatsi lillepeenrad on kujundanud ja istutanud botaanikaaia aednik Annela Nõmmik.
Laste mänguväljak valmis tänu aktsiaseltside Olerex ja G4S toetusele.
UUDISTAJA SOOVITAB
See foto tõi mullu noorteklassis Yyhely Hälvinile seenepiltide peaauhinna.
Eesti Looduse tänavune fotovõistlus
Ajakirja Eesti Loodus üheteistkümnes fotovõistlus on pühendatud rahvusvahelisele elurikkuse ehk looduse mitmekesisuse aastale.
Võistlusfotosid saab Eesti Looduse kodulehele üles laadida pärast 1. septembrit, fotode esitamise viimane tähtaeg on 25. oktoober. Iga osaleja võib võistelda kuni kümne pildiga.
Foto peab olema tehtud Eestis ning sellel jäädvustatud vabalt looduses elavad olendid. Fotod inimesega harjunud loomadest või istutatud taimedest võistlevad omaette kategooriates (koduloom ja aiataim).
Pildistatud loom, taim või seen peab olema äratuntav ning autoril võimalikult täpselt määratud. Rahvusvahelise elurikkuse aasta puhul võib fotol olla ka võimalikult palju eri liiki olendeid koos oma elupaigas. Eraldi hinnatakse parimat elurikkust kujutavat ülesvõtet. Iga foto juurde ootame kindlasti lühikest lugu (100–500 tähemärki), kus ja kuidas pilt on saadud ja kes on pildil.
Arvesse lähevad digifotod, mille pikema külje pikkus on vähemalt 3000 pikslit (noortel 2000). Fail peab olema kas vähima tihendamisega JPEG- või TIFF-vormingus. Igat fotot saab esitada ühes kategoorias.
Arvestus on kahes vanuseklassis: noored (kuni 16 eluaastat, kaasa arvatud) ning täiskasvanud. Välja antakse looma-, taime-, seenefotode ja elurikkuse pildi peaauhind ja esimene auhind nii üld- kui ka noorte arvestuses. Ühtlasi jagatakse eriauhindu järgmistes kategooriates: aasta lind, käituv loom, väike loom (lähi- või makrovõte), koduloom (sh. lemmikloom), veeloom, väike taim (lähi- või makrovõte), aiataim ning veetaim. Väike eriauhind antakse pildile, mis kujutab eluvaeseimat Eestit, koos lisatud asjakohase looga.
Korraldajatel on õigus auhinnatud fotosid tasuta avaldada ajakirjades ja teistes trükistes. Kõiki võistlusele saadetud pilte võivad korraldajad tasuta kasutada võistlust tutvustavatel üritustel (näitused, ettekanded jms.).
Lisainfo: www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/, toimetus@el.loodus.ee, tel. 742 1143.
Eesti Loodus
EESTI UUDISEID
Fotol TÜ kuratooriumi esimees Jüri Raidla. Foto: Andres Tennus / Tartu ülikool
Kuratoorium peab ülikooli juhtimisstruktuuri muudatusi möödapääsmatuks
27. mail peetud Tartu ülikooli kuratooriumi istungil leiti ühiselt, et ülikooli edasise arengu vältimatuks eelduseks on ülikooli juhtimisstruktuuri ajakohastamine, et siduda ülikooli paremini ühiskonnaga. Samuti vajab kuratooriumi hinnangul selgemat määratlemist TÜ kui rahvusülikooli roll.
Kuratooriumi esimehe vandeadvokaat Jüri Raidla sõnul on ülikooli juhtimise nüüdisajastamine ning väliste partnerite sisuline kaasamine ülikooli tegevusse praegu kriitilise tähtsusega. „Ümbritsev keskkond on täna muutumas kiiremini kui kunagi varem, mis on pannud ka Eesti ülikoolid senisest teravamasse konkurentsi kogu siinses regioonis,” täpsustas Raidla. „Ülikoolide valmisolek ning soov muudatustele reageerida on saamas üheks peamiseks võtmeküsimuseks nende arengus.”
Kuratoorium toetab selgelt väliste liikmete kaasamist ülikooli kõrgeimasse otsustuskogusse, kus kavandatava üheteistkümneliikmelise nõukogu koosseisust viis liiget oleksid väljastpoolt ülikooli ning kuhu ei kuuluks ühtegi poliitikut. Viis liiget oleksid ülikooli liikmeskonnast, sh. üks üliõpilane. Kümme liiget ühiselt valiksid lisaks nõukogu esimehe väljastpoolt ülikooli.
Rektori valiks omakorda nõukogu vähemalt kaheksa liikme poolthäälega nõukogule esitatud kandidaatide seast. Ülikooli senatile antakse rektori valimise küsimuses veto õigus.
„Ainult sellisel juhul muutuks ülikool avatumaks ning arvestaks ka sisuliselt, mitte formaalselt väliste liikmetega otsuste tegemisel. Vastasel juhul kestavad edasi partnerite kaasamise mängud ning strateegilised, ent sageli valusad otsused jäävad vastu võtmata,” selgitas Raidla. „Seejuures rõhutan eraldi, et väliste liikmete näol ei räägi keegi poliitikutest, vaid ühiskonna arvamusliidritest ja spetsialistidest erinevates eluvaldkondades.”
Raidla sõnul viitas muudatuste vajadusele kriitiliselt ka vabariigi president Toomas Hendrik Ilves 6. mail Tallinnas Arengufoorumil peetud kõnes.
Teise põhimõttelise seisukohana toetati ühiselt TÜ kui rahvusülikooli rolli selgemat määratlemist, et koos paremini mõista rahvusülikooli staatusega kaasnevaid ülesandeid. Rahvusülikooli nimetus on ka kehtivas TÜ seaduses, ent sellega kaasnevad rollid on jäänud täpsustamata.
Kuratooriumi istung lõppes tõdemusega, et kõige enam võidab plaanitavatest muudatustest ülikool ise, kui tal jätkub piisavalt avarat ja enesekriitilist pilku oma tegevusele.
TÜ
Polüklooritud bifenüülidest tuleb loobuda
Ettevõtted, kellel on polüklooritud bifenüüle (PCB-sid) sisaldavaid seadmeid, peavad need tänavu kasutuselt kõrvaldama või ohtlikust saastest vabastama.
Valitsuse määruse järgi ei tohi alates selle aasta 31. detsembrist tarvitusel olla ühtegi PCB-sid sisaldavat seadet. Üldjuhul sisaldavad kõik ajavahemikul 1930–1980 toodetud kondensaatorid PCB-sid, samuti võib neid olla ka näiteks trafodes.
PCB-sid toodeti maailmas hulgaliselt 1930.–1980. aastatel. Nad on keemiliselt väga püsivad ning kõrge kuumataluvusega ning olid seetõttu laialdaselt kasutusel elektri- ja hüdraulikaseadmetes ning määrdeainetes. PCB-d on vähki tekitavad ained; organismi võivad nad sattuda hingamis- ja neeluteede või naha kaudu.
1985. aastal keelati Euroopa Liidus rangelt PCB-de kasutamine ja nendega kauplemine. EL nõuete kohaselt tuleb kõrvaldada kõik PCB-sid sisaldavad seadmed nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt 2010. aasta lõpuks.
Neil, kellel mainitud seadmeid leidub, tuleb neist teatada keskkonnateabe keskusele. Kuna seadmete kõrvaldamise tähtaeg on lähedal, tuleb hakata otsima võimalusi, kellele need üle anda. Teavet selliste ettevõtete kohta saab keskkonnaametist. Järelevalvet PCB-dega seadmete kõrvaldamise üle teostab keskkonnainspektsioon.
Loe lähemalt PCB-sid sisaldavate jäätmete kohta http://www.envir.ee/1123473.
Keskkonnaministeerium
Koivakonnu lihaveiserantšost Valgamaal. Foto: ELF
ELF alustas koostööd keskkonnahoidlike taludega
Eestimaa looduse fond (ELF) tegi kokkuvõtteid võistlusest, mille käigus valis Lõuna- ja Lääne-Eesti piirkonnast välja kümme keskkonnahoidlikku põllumajandustootjat, kellega luuakse Eesti-Läti ühine näidisettevõtete koostöövõrk. Igale ettevõttele töötatakse välja ka säästva arengu kava.
Konkursil hinde 5+ saanud Koivakonnu lihaveiserantšo Valgamaal ulatub oma tegevusega juba ka ise Lätisse, kasutades piiritaguseid heinamaid. Talu peremees Kalev Raudsepp hooldab loomi karjatades Mustjõe ja Koiva jõe äärseid poollooduslikke kooslusi. Sellega avab ta maastikuvaateid ning uuendab pidevalt elupaiku jõeäärsete avamaastike taime- ja loomaliikidele. Samas korraldab ta loodushoiutalguid ja -koolitusi.
Eestist valiti välja Alt-Lauri, Kanarik-Jakobi, Kurese, Pajumäe, Sepa ja Väike-Nakatu talu, osaühingud Koivakonnu, Viraito ja Riido ökotalu ning Sürgavere põllumajandusühistu. Nende hulgas on nii mahe- kui ka tavatootjaid, nii suurettevõtteid kui ka vaid lisasissetulekut andvaid majapidamisi. Ka toodete profiili poolest on võrgustik mitmekesine: on lamba-, piima-, liha-, teravilja- ja köögiviljakasvatajaid.
Kaheaastast DemoFarmi projekti rahastab EL INTERREG-i Eesti-Läti programm. Projekti peapartner on Läti põllumajanduse koolitus- ja nõustamiskeskus, kaasa lööb ka Läti looduse fond. Peale näidistalude võrgustiku töötatakse projekti käigus välja keskkonnasäästliku talupidamise põhimõtted ja vastav talukorraldustarkvara.
ELF
Eesti õpilased olid tublid rahvusvahelisel filosoofiaolümpiaadil
21.–23. mail peeti Kreekas Ateenas XVIII rahvusvaheline filosoofiaolümpiaad, kus eestlased saavutasid silmapaistvaid tulemusi.
Eestit esindasid Anna Smertina Hugo Treffneri gümnaasiumist ja Paul Kuuse Kadrioru Saksa gümnaasiumist, kes saavutasid aprillis toimunud üle-eestilises lõppvoorus vastavalt esimese ja teise koha.
Olümpiaadi ainus ülesanne oli kirjutada nelja tunni jooksul võõrkeelne filosoofiline essee. Valida sai nelja teema vahel, millest kolm kaldusid poliitikafilosoofiasse. Anna Smertina kirjutas inimõiguste teemal ning Paul Kuuse inimloomuse seosest seaduse ja õiglusega. Mõlema Eesti võistleja töö märgiti ära (honourable mention), varem on selle tulemuse saavutanud vaid üks Eesti võistleja.
Medaleid jagatakse filosoofiaolümpiaadil vähe, sel aastal kokku vaid kuus. Kuldmedali pälvis seekord õpilane Sloveeniast. Kokku osales rahvusvahelisel võistlusel 52 võistlejat 23 riigist üle maailma.
Rahvusvahelist filosoofiaolümpiaadi organiseerib Fédération Internationale des Sociétés de Philosophie (FISP) ning korraldamist toetab UNESCO. Peale võistlusessee on olümpiaadi programmis alati oluline koht õpilastele mõeldud loengutel ja ümarlaudadel ning kultuuripärandiga tutvumisel.
Eesti õpilaste osalust rahvusvahelistel olümpiaadidel koordineerib TÜ teaduskool ning finantseerib haridus- ja teadusministeerium.
TÜ
Algas registreerumine Tartu ülikooli sisseastumiseksamitele
1.–25. juunini saavad TÜ rakenduskõrgharidus- ning bakalaureuseõppe päevasest õppest huvitatud registreeruda sisseastumiseksamitele aadressil www.ut.ee/sisseastumine.
TÜ-s tehakse bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppe päevases õppes sissastumiseksameid enne avalduste esitamist. Seetõttu on tarvis ka enne eksamitele registreeruda. Sisseastumiseksamile registreerudes saab üliõpilaskandidaat teada eksami toimumise aja ja koha, samuti saadetakse tema e-postile kinnitus eksamile registreerumise kohta.
Sisseastumiseksamid toimuvad 29. juunist 8. juulini, eksamitulemused selguvad hiljemalt 9. juulil ning need avalikustatakse aadressil www.ut.ee/sisseastumine.
Vajaduse korraldada sisseastumiseksamid enne avalduste esitamist tingib lävendipõhine vastuvõtt. TÜ õppeosakonna vastuvõtu peaspetsialisti Kaja Karo sõnul on ülikooli eesmärk, et üliõpilaskandidaat saaks enne avalduse esitamist teada nii riigieksamite kui ka sisseastumiseksamite tulemused. See võimaldab üliõpilaskandidaadil oma punktisumma välja arvutada ja teada saada, kas ta ületab soovitud õppekavale kehtestatud lävendi. Lävendi ületamine garanteerib õppekoha TÜ-s olenemata õppekohtade arvust. Ainsa teaduskonnana ei võeta lävendi põhjal vastu arstiteaduskonda ning sinna saab kandideerida paremusjärjestuse alusel.
Dokumente saab esitada 28. juunist 16. juulini aadressil www.sais.ee ja 12.–16. juulini ülikoolis kohapeal. Vastuvõetute nimekirjad selguvad 20. juulil ja need avalikustatakse Interneti-aadressil www.sais.ee.
Riigieelarvelisele õppekohale vastu võetud üliõpilaskandidaat peab hiljemalt 26. juuliks teavitama ülikooli oma õppima asumisest.
TÜ
TASUB OSALEDA
Urmas Sisask, energiline muusik, jätkab koolitamist ka sellel aastal.
Selgi aastal tuleb suvekoolis lastetuba. Fotod: Tiit Hunt
teadus.ee: Suvekool tuleb energiline
Tänavu suvel korraldatakse teadus.ee suvekool kuuendat korda. Nagu ikka, tullakse kokku Käsmu meremuuseumis augusti viimasel nädalavahetusel. Nõnda siis toimub suvekool 27.–29. augustil Käsmu meremuuseumi ja Käsmu rahvamaja põlistel aladel.
Eesmärk on käsitleda energiat eri teaduste ja kunstide vaatenurgast, et nõnda looduse toimimisele lähemale jõuda. Kool toimub kolm päeva, nii on osalejatel võimalus ka üksteisega suhelda, et käsitletavate teemade üle arutleda.
Energia on nii iga inimese kui ka Eesti jaoks tähtsam kui ehk kunagi varem. Seda püütakse lähemalt seletada eri teaduste mätta otsast, aga ka mõelda Eesti energiatuleviku üle: tuumaenergia, taastuvenergia, algosakeste energia, Läänemere energia, toidu energia jms. Kooli suuremad toetajad on Eesti Energia, haridus- ja teadusministeerium ja teaduse populariseerimise programm TeaMe.
Vt lähemalt registreerimisest www.teadus.ee
Esinevad geoloogid Alvar Soesoo ja Erik Puura, füüsikud Andi Hektor ja Jaak Kikas, mikrobioloog Marika Mikelsaar, teoloog ja literaat Toomas Paul, insener ja kunstnik Raul Meel, helilooja, harrastusastronoom ja visionäär Urmas Sisask, füüsik ja teadusloolane Ülo Kaevats, merefüüsik Jüri Elken, Eesti Energia tuumaenergeetika osakonnajuhataja Andres Tropp, teadusajakirjanik Priit Ennet ning teaduskooli peakorraldaja füüsik, teadustoimetaja ja teaduskirjanik Tiit Kändler.
Nagu ikka olnud, tuleb nüüdki Tiit Hundi fotokool, lastekool meisterdamiseks ja viktoriin. Toimub Eesti ajakirjanike töötuba, kus arutletakse, kuidas käsitleda energiateemat ausalt, teaberikkalt ja paeluvalt. Öösel vastu pühapäeva osaletakse Läänemere muinastulede öös ja mõlgutatakse mõtteid Aarne Vaigu, Urmas Sisaski ja kõigiga ühiselt.
teadus.ee
Vikipeedia otsib pildimaterjali
Kui ahvatlevalt kõlab teadaanne, et „otsitakse pilte Eesti loodusest, mis oleksid sobilikud illustreerima entsüklopeediaartikleid”? Igatahes otsustas eestikeelne Vikipeedia katsetada selle üleskutse mõju Eesti amatöör- ja profifotograafidele, sest mis võiks veel parem pind olla oma loomingu eksponeerimiseks kui üks enim külastatud lehekülgi Internetis.
Ei tule vast üllatusena, et Eesti loodusest artikleid koostades võiks olla suureks abiks, kui saaks kasutada sobilikku illustreerivat pildimaterjali, sest ega ainult teksti varal ei saa hästi edasi anda kogu looduse ilu koos vormi ja värvi rikkaliku mänguga. Ainsad nõuded on fotomaterjalile entsüklopeediakõlblikkus ning selle lubamine vabasse kasutusse.
Parimad pildid leiavad kindlasti tee paljudesse artiklitesse eri keeleversioonides ning aitavad sellega omalt poolt oluliselt Eesti loodust tutvustada. Ühtlasi on võimalik jõuda aga ka eestikeelse Vikipeedia esilehele.
Vaata lähemalt eestikeelsest Vikipeediast lehelt Vikipeedia:HELP
http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:HELP.
Eestikeelse Vikipeedia toimkond
James Randi. Foto: skeptik.ee
James Randi esineb Eestis
Mittetulundusühing Eesti Skeptik teatas läinud nädalal, et Eestisse tuleb maailmaklassi skeptik James Randi.
Randi saabub Eestisse 12. juunil, esialgse kava kohaselt on sama päeva õhtul ka loeng Tallinnas ning kohtumine vabas õhkkonnas. Pühapäeval, 13. juunil on kavas esinemine Tartus; toimumiskohad ja kellaajad täpsustatakse.
James Randi alustas oma karjääri mustkunstnikuna, hiljem on ta tuntust kogunud oma miljoni dollari auhinnaga sellele, kes kontrollitud tingimustes suudab tõendada mingi paranormaalseks peetud võime või nähtuse olemasolu, olgu selleks millegi kindlakstegemine nõiavitsaga, esemete liigutamine mõttejõul (telekinees), mineviku või tuleviku ennustamine (selgeltnägemine), homöopaatia, astroloogia või kas või tulnukad kaugete tähtede juurest.
Olles näinud selget ja otsest kahju, mida usk üleloomulikusse inimestele kaela võib tuua, on James Randi aktiivselt võidelnud nende vastu, kes inimlikke nõrkusi omakasu huvides ära kasutavad.
Vt. ka http://www.randi.org/site/ ja http://en.wikipedia.org/wiki/James_Randi.
MTÜ Eesti Skeptik
Omnibussiga Matsallu ja Käsmu
Looduse Omnibuss sõidab laupäeval, 5. juunil nii Tallinnast kui ka Tartust RMK matka- ja muusikapäevale Matsallu.
Sellega lõpetatakse maailma keskkonnapäeval looduskaitsepäeval alanud looduskaitsekuu ning tähistatakse Eesti looduskaitse 100. juubeliaastat.
Tallinnast väljub buss rahvusraamatukogu, Tartust keskkonnahariduskeskuse eest (Kompanii 10) kell 9 (tagasi vastavalt kell 21.30 ja 22.30) ning sõit maksab koos kontserdi ja supiga täiskasvanutele 175, õpilastele 125 krooni. Soovijatele lisatasu (50 krooni) eest kahetunnine paadisõit mööda Suitsu jõge Matsalu laheni.
Pühapäeval saab minna tunnistama, kuidas Käsmus viikingilaeva merre lastakse. Seda ettevõtmist tuleb tunnustama viikingilaev Turm Tartust. Ajastu meeleolu loob Oorti kontsert, kohal on muinaskäsitöömeistrid.
Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 10 (tagasi kell 19); sõit koos kontserdiga maksab 150 ja 100 krooni. Lisatasu eest (50 krooni) tunnine retk viikinglaevaga Turm Käsmu lahel.
Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 (Tallinn), 55591032 (Tartu) ja info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibuss
TÜ loodusmuuseum pakub taas looduskoolitust
TÜ loodusmuuseumi taimede õpperetk „Suvised niidud ja metsad” toimub järgmisel reedel, 11. juunil Pühajärve ümbrusesse.
Väljasõit bussiga Tartust Vanemuise 46 eest kell 10; juhendavad Margit Reintal ja Külli Kalamees. Vajalik on eelregistreerimine (loodusmuuseum@ut.ee).
Päev hiljem, 12. juunil on kavas huvipäev „Nahkhiirte öine elu”, mis algab kell 21 TÜ zooloogiamuuseumis (Vanemuise 46) ja jätkub hiljem öö pimenedes vaatlusena pargis ja Emajõe ääres. Juhendaja zooloog Matti Masing. Huvipäeval tutvutakse Eesti nahkhiirtega, kuulatakse nende hääli ja vaadatakse lühifilme.
Üritused on tasuta, neid toetab KIK. Info telefonil 737 6076 ja www.natmuseum.ut.ee.
TÜ loodusmuuseum
MAAILMAST
Vahapalmi-papagoi (Ognorhynchus icterotis): veel hiljuti hävinuks arvatud, aga nüüd üle tuhande isendi jõudnud linnuliik. Foto: www.proaves.org
Looduskaitsetöö suurvõit – päästetud papagoiliik
Eelmises Uudistajas mainisime lindude punase raamatu sõnumis ka paari edulugu, sealhulgas seda, et ohualdiste liikide sekka on nüüd arvatud Kolumbia vahapalmi-papagoi (Ognorhynchus icterotis). Ameerika linnukaitseorganisatsioon ABC on vahendanud selle liigi päästmise lugu.
Esimene suursündmus kadunuks arvatud liigi päästmise loos oli 1998. aastal, kui Kolumbia linnukaitseorganisatsioon Fundación ProAves leidis ABC ja papagoide kaitsele pühendunud looduskaitseühenduse Fundación Loro Parque toetusel Kolumbia Andidest 81-isendilise asurkonna. Järgnes üksteist aastat ränka looduskaitsetööd, milles lõi kaasa 180 üksikisikut ning 47 organisatsiooni kogu maailmast.
Andide metsadesse loodi nn. papagoikaitsekoridor, 4000 hektarit taasmetsastati, paigaldati hulk pesakaste. Väga palju tehti loodusharidustööd; näiteks sai õpilaste hulgas väga populaarseks „Loro buss”, mis sõitis läbi suurema jao Kolumbiat ja mille tundides osales 120 000 koolilast. Kaasati ka katoliku kirik. Sellele papagoile on väga oluline Kolumbia rahvuspuu vahapalm. Palmipuudepüha raames veensid vaimulikud kolumbialasi piirama vahapalmi kasutust.
Kõigi pingutuste tulemusena on vahapalmi-papagoi arvukus nüüd juba üle tuhande isendi.
ABC
JUUNI
Veel värvilaike TÜ botaanikaaiast:
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
