UUDISTAJA
11. juuni 2010
Alates tänasest läheb Uudistaja üle suvisele reþiimile: uudiskiri ilmub septembri lõpuni ebaregulaarselt, aga siiski vähemalt kaks korda kuus, nagu oleme Eesti Looduse kodulehel (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/teema15.html) lubanud, võib-olla küll mitte alati reedeti. Püüame sel perioodil igas Uudistajas teatada järgmise Uudistaja ilmumise kuupäeva.
Eelolevad kaks nädalat on Uudistaja toimetaja puhkusel ja järgmine uudiskiri jõuab teieni praeguste plaanide kohaselt 3. juulil.
JUUNI
No ei ole juuni seni rannailmu toonud, ei ole.
Näiteks läinud laupäeval oli Tartus päikeseline, aga tugeva ja külma kirdetuulega ilm.
Igav liiv ja tühi väli – ning punane lipp; …
… siiski ka üks päevitaja – ja neli päästjat valmis teda veest välja tooma.
Rododendronikirevus 4. juunil Tallinnas rahvusraamatukogu taga. Seda ilu silmas tahes-tahtmata igaüks, kel asja Loodusajakirja Tallinna kontorisse.
Rõõmu järjekordsest seenevihmapäevast.
UUDISTAJA SOOVITAB
Loodusesõber uurib sõstrapõõsast
Kui eelmises numbris kirjutasime putukahotellidest, putukatele kunstlikult loodud elupaikadest, mis Euroopas populaarsust koguvad, siis nüüdses väljaandes uurime ühte n.-ö. naturaalset putukahotelli – sõstrapõõsast.
Kõigile teada-tuntud taim on meil justkui kahe silma vahele jäänud oma elurikkuse ja ilu poolest. Nagu tavalised asjad tihti. Urmas Tartes pildistas ja kirjeldas elu sõstrapõõsas nõnda, et nüüd on suvistel mammukorjajatel põhjust ajakirjaga põõsa äärde tulla ja uurida, et kas leiab kõik need olesed ka oma koduste marjakandjate pealt üles. Muidugi, võiks ju kätte võtta ka mõne putukate välimääraja, aga siis kummitab alati oht jäädagi seda lappama ja päris kindlalt sa oma uue tuttava nime lõpuks kinnitada ei julgegi. Palju lihtsam on sõstrapõõsa tegelasi Tartese artikli järgi selgeks õppida ning seeläbi pisioleste maailmas veidi paremini orienteeruma hakata.
Kui sõstrapõõsa lugu kutsub lugejat otse tegevusväljale, oma silmaga elukaid uurima, siis Arne Adra kormoranide lugu viib meid ainult hetkeks kohale ja kõik. Tondirahul, kormoranide koloonias, saame läbi autori silmade vaadelda seal toimuvat ühe ööpäeva jooksul. Ning veenduda ise, kui liialdatud on jutud kormoranist kui „meistermurdvargast”, kes teiste tagant kalu pihta paneb ja ise aina mõnuleb ja kosub toiduahel tipus. Kormoranipojad on toiduahelas näiteks oluline osa meie armastatud-hoitud merikotkastele. Samuti hõbekajakatele. Mainimata ei saa jätta, et kormoran on väga ilus, kui lähedalt vaadata.
Muudest ajakirja teemadest soovitaksin lugeda Paevana retkest mööda Nabala pühapaiku (Nõiakaevu juurde ta ei lähegi!), usutlust Rein Maraniga tema uue filmi kohta ning Fred Jüssi mõtisklusi sõnajalgadest.
Helen Arusoo,
peatoimetaja
EESTI UUDISEID
Üks viiest Võrtsjärve väravast: järvemuuseum
Parim veeturismi sihtkoht on Võrtsjärve piirkond
3. juunil kuulutati võistluse „Eesti avastamata aarded 2010. Veeturism” võitjaks Võrtsjärve piirkond. Võrtsjärv võlus rahvusvahelist þüriid tugevate ja mitmekesiste turismiteenuste, väga hästi toimiva koostöö ning rikkalike traditsioonide hoiuga. Septembris esitleb võitja oma vaatamisväärsusi Euroopa turismifoorumil.
Konkursi Eesti koordinaatori, EAS turismiarenduskeskuse direktori asetäitja Marje Braunbrücki sõnul on Võrtsjärve piirkonna tugevus väga hästi korraldatud ja kogu Võrtsjärve ümbrust hõlmav koostöö, mis väljendub reaalselt ka valdade arenguplaanides ja investeeringutes turismi. „Investeeringute tulemusena on Võrtsjärvel tänaseks viis põhiväravat, mis kõik on eraldi turismiobjektid,” kirjeldab Braunbrück. „Võrtsjärv pakub puhkamisvõimalusi nii kultuuri-, loodus- kui ka aktiivse puhkuse otsijaile ning on osanud oma turismitoodetes suurepäraselt ühendada nii ajaloo kui ka kaasaja,” lisas ta.
Võrtsjärve sihtasutuse juhataja Jaanika Kaljuvee sõnul on Võrtsjärve piirkonnal kolm olulist tugevust: Võrtsjärv kui unikaalne loodusressurss ise, piirkonna rikkalik ajaloo- ja kultuuritraditsioon ning selle jätkusuutlikkus ning kolmandaks kvaliteetsed ja mitmekesised turismiteenused. Võrtsjärve piirkonda iseloomustavad iidsed kalurikülad, ajalooline kalapüügilaev kalepurjekas, Eesti ainuke mageveekalade järvemuuseum, järve angerja-, latika- ja koharikkus ning muistne torupilli mängimise kultuur. Turistid saavad Võrtsjärve vaatamisväärsuste ja tegevusvõimalustega tutvuda kõige tõhusamalt kas internetis aadressil www.vortsjarv.ee või kohapeal Võrtsjärve külastuskeskuses Jõesuus, Suure Emajõe suudmes.
Võistluse þüriisse kuulusid mainekad loodus- ja turismieksperdid nii Eestist kui ka välisriikidest. Þüriid juhtis Gerald Broddelez, rikkaliku kogemusega loodusekspert, kes töötab rahvusvaheliselt tuntud reisiettevõttes Naturetrack ja kellel on kogemusi kõigilt kontinentidelt ühtekokku 160 riigist.
Võistluse Eesti finaali jõudis üheksa konkurendi seast kolm sihtkohta: Muhu saar (esitaja MTÜ Väinamere Uisk); Peipsiveere Sibulatee (esitaja MTÜ Sibulatee) ja Võrtsjärve piirkond (esitaja Võrtsjärve SA). Arvestati piirkonna ja turismiteenuste autentsust, teenuste atraktiivsust nii sise- kui ka välisturistile, sihtkoha jätkusuutlikkust ning etteplaneeritust vähemalt kolmeks eelseisvaks aastaks. Lisaks oli oluline kriteerium piirkonna turunduse läbimõeldus ja toetava infrastruktuuri tase.
Võistlus peetakse Euroopa Komisjoni algatatud projekti European Destinations of Excellence (EDEN) raames. Seekord oli eesmärk tunnustada ranniku-, järve- ja jõeäärseid turismikohti, mis edendavad uuenduslikke käsitlusviise ning pakuvad veeturismi teenuseid viisil, mis arendab kvaliteetsemat keskkonda ja tuleb toime hooajast tingitud probleemidega.
EAS
Maaülikoolis algasid kolmapäeval lõpuaktused
9. juunil oli Eesti maaülikoolis (EMÜ) käesoleva õppeaasta esimene lõpuaktus: rektor Mait Klaassen andis diplomi 72 tehnikainstituudi lõpetajale, kellest üheksa sai cum laude diplomi. Bakalaureuseastme lõpetajaid oli 47, magistriastme lõpetajaid 25.
Täna, 11. juuni keskpäeval algab veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi lõpuaktus, kus antakse diplom 79 noorele. Cum laude lõpetajaid on kaks.
Järgmisel nädalal on lõpuaktused metsandus- ja maaehitusinstituudil (17. juunil kell 12), majandus- ja sotsiaalinstituudil (18. juunil kell 12) ning põllumajandus- ja keskkonnainstituudil (21. juunil kell 14). Maaülikoolis on tänavu kokku üle 700 lõpetaja.
Aktused peetakse Kreutzwaldi 64 aulas. Videoülekannet saab jälgida maaülikooli kodulehel www.emu.ee.
EMÜ
Tulekul on kümnes geenifoorum
18.–19. juunil toimub Tartus kümnes rahvusvahelise geenifoorum, seekord teemal „Funktsionaalne ja komplekshaiguste geneetika”.
Konverents annab ülevaate genoomika ja biomeditsiini arengust, tutvustab uuemaid teadussaavutusi ja kirjeldab nende rakendamise võimalusi. Interdistsiplinaarne programm koondab Tartusse rahvusvaheliselt tunnustatud spetsialistid, eelkõige evolutsiooni-, populatsiooni- ja meditsiinigeneetika valdkonnast ning geenitehnoloogia eksperdid ja teadlased. Konkreetsetele teemadele keskendunud ettekannete kõrval kajastatakse konverentsil ka valdkonna üldist arengut ja tulevikuvõimalusi.
Mitmekesine programm pakub ettekandeid evolutsiooni- ja haiguste geneetikast, geneetilisest testimisest ning tervisehäirete geneetilistest alustest.
Ettekandjate seas on nimekaid teadlasi Hollandist, Saksamaalt, Rootsist, USA-st, Soomest, Suurbritanniast, Šveitsist ja Eestist.
SA Geenikeskus
Ornitoloogiaühingu uue näoga veeb
Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) teatas läinud nädalal, et ühingu koduleht (endiselt aadressil www.eoy.ee) on saanud uue kuue ja uuendatud sisu.
EOÜ projektijuhi Riho Kinksi sõnul pole uut teavet esialgu kuigi palju lisandunud, kuid „loodetavasti leiavad huvilised nüüd selgema struktuuri abil neid huvitava kodulehelt lihtsamini üles. Selleks on abiks ka otsimootor.”
Oluline muudatus on uus sisuhaldusprogramm, mis võimaldab töötajatel ja projektijuhtidel lihtsamalt kodulehe sisu uuendada ning teeb mitmed silmale nähtamatud tööd automaatselt ära. Lisandunud on ka moodsamaid vahendeid: otseviide EOÜ Facebooki lehele ning BirdLife Internationali jooksvad uudised.
Lähemate kuude jooksul on kavas teha veel tehnilisi muudatusi ning sisu aktiivselt uuendada. EOÜ kontor ootab ettepanekuid, kuidas muuta koduleht paremaks ja mugavamaks nii sisult kui ka vormilt.
EOÜ tänab Urmas Taliveed ja Hannes Margussoni suure abi eest uue kodulehe tehnilisel teostamisel ning nõuga abiks olnud vabatahtlikke. Kodulehe uuendamist rahastas Islandi, Liechtensteini ja Norra finantsmehhanism Avatud Eesti fondi vahendusel.
EOÜ
TASUB OSALEDA
ELF kutsub mehi talgutele
Eestimaa looduse fond (ELF) teatas 9. juunil oma suvistest talgureisidest, kuhu sel aastal on otsustatud eraldi kutsuda just mehi. Koos algatusega „Mehed liikuma” tahetakse muuta keskmise eesti mehe arusaama aktiivsest liikumisest ja igapäevarutiini vastu võitlemisest.
ELF-i talgute projektijuhi Tarmo Tüüri sõnul on talgud alati olnud väga populaarsed, mõned üritused broneeritakse isegi päeva-paariga. „Rohkem osalejaid on reeglina aga just naiste hulgast,” selgitas Tüür. „Ei teagi, kas naised on lihtsalt kiiremad reageerijad või ettevõtlikumad suveks plaanide pidamisel.”
ELF-i talgud on kolme- kuni kuuepäevased üritused eri kaitsealadel ja rahvusparkides, kus tehakse looduskaitsetöid. Loodustalgud on tõeliselt aktiivne puhkus värskes õhus paraja koormusega, millest on tagatipuks midagi kasu ka ümbritsevale.
Seeläbi on ELF-i talgutel suur ühisosa ka algatuse „Mehed liikuma” eesmärkidega. „Mehed liikuma” projektijuht, TÜ kliinikumi meestearst Kristo Ausmees: „Meie projekt toetab kindlasti ELF-i algatust. Meeste märgatavalt väiksem aktiivsus peegeldab üsna objektiivselt keskmise eesti mehe arusaama aktiivsest liikumisest ja igapäevarutiini vastu võitlemisest. On teada, et Eesti mehed liiguvad üsna vähe, sellega on seotud paljud kroonilised tervisehädad. Minu arvates on talgud suurepärane võimalus alustada uut elu, tõsta oma igapäevast kehalist koormust ja parandada tervisesõbralikku käitumist.”
Et mehed piltlikult öeldes metsa ajada, on ELF reserveerinud kõigil selle suve talgutel kolm kohta spetsiaalselt meestele. (Mis muidugi ei tähenda, et ülejäänud kohtadele ei võiks mehed registreeruda.) Nii saavad ehk ka pikema toimega põhjamaamehed oma otsustusjõu kokku võtta ning end sobivale talguüritusele kirja panna.
Meesjõud kulub marjaks ära peaaegu kõigi talgutööde puhul. Heinateol oleks vaja hangu hoida ja võsavõtmisel saagi, Põhja-Liivi sooservade talgutel ehitatakse aga turbapätsidest tamme, mitmel pool tuleb katsuda jõudu kadakatega.
Lähem info meestele (reserveeritud kohtadest) www.talgud.ee/talgud/2010/mehed-metsa.
ELF
Kivi puhkemajad Tartumaal
Midagi uut: sääsepüüdmise võistlus
Täna õhtul peetakse MTÜ Sibulatee eestvõttel Tartumaal Kivi puhkemajade juures Eesti esimesed meistrivõistlused sääsepüüdmises.
Sääsepüüdmise võistluse idee on päris Soomest, kus korraldatakse lausa sääsepüüdmise maailmameistrivõistlusi juba aastaid. Eestis võisteldakse sel alal esimest korda; käesolev aasta annab püüdmisvõistluseks ka suurepärased tingimused. Jõudu ja osavust katsutakse nii individuaalselt kui meeskondlikus arvestuses.
Võistluste esindaja Aksel Kivi sõnul on sääsepüüdmine lõbus ja seltskondlik tegevus, mis ei vaja eelnevat treeninglaagrit ning millega saavad hakkama kõik. Seega pole vanuselise, soolise ega rahvusliku kuuluvuse piiranguid. Auhinnad parimatele on välja pannud Sibulatee liikmed ja auhinnalaud on rikkalik alates purjejahiga sõidust Peipsil kuni vibuseikluseni.
Kivi puhkemajad asuvad Tartust 11 kilomeetri kaugusel Aovere-Kallaste maantee ääres.
Vt. ka http://www.sibulatee.ee/saasepyydmine/
Sibulatee
MAAILMAST
Jalgpalli võidutotalisaator on asetanud hele-kaeluskotka enneolematusse ohtu (Foto: Fveronesi1 / BirdLife)
Ärge võtke võitja ennustamiseks appi ajusid!
Üsna uskumatu mure on Lõuna-Aafrika linnukaitsjatele toonud täna algavad jalgpalli maailmameistrivõistlused, täpsemalt isegi väikeste jalgpalliturniiridega ikka kaasnev lootus eduka ennustamisega priskelt teenida. Nimelt kinnitavat kohaliku muti nõiakunsti järgijad, et Aafrika ühe suurima röövlinnu hele-kaeluskotka (Gyps coprotheres) kuivatatud ajude suitsetamine annab ennustajale üleloomuliku jõu mängude tulemusi ette näha!
Niigi kogu maailmas hukuohus liigile lisandub selle ebausuga päris kindlasti lisaoht. Isegi juhul, kui jalgpalli maailmameistrivõistlused toimuksid kusagil mujal, on asjatundjad välja arvutanud, et raisakotkaste tapmine nn. traditsioonilise kasutuse eesmärgil viinuks hele-kaeluskotka kadumiseni mõnedest Lõuna-Aafrika piirkondadest juba selle sajandi keskpaigaks, võib olla isegi juba tosinkonna aasta jooksul. Vähe sellest: enamasti pruugivad muti nõiad raisakotkaid „varudes“ mürki, mis on surmavalt ohtlik ka inimestele.
BirdLife
Landmannalaugar, üks Islandi turismimagneteid
Parim aeg käia Islandil
Mõistagi on aprillikuine tuhapilveblokaad jätnud tugeva jälje turismiturule; eriti ettevaatlikud on inimesed ostma reise „kurjajuuremaale“ Islandile endale. Sestap on viikingite järeltulijad käivitanud oma imepärast kodusaart tutvustava ja kiitva veebikülje „Islandist inspireeritud“ (www.inspiredbyiceland.com).
Lehelt saab kuulata lugusid ja vaadata videolõike reisidest saarele ning saata neile lisa, samuti leiab sealt mitmelaadset värsket infot alates kohalesõidu võimalustest ning lõpetades mõistagi tulemäeteabega. Muidugi rõhutatakse seda, et veel kunagi varem pole Islandil olnud nii odav reisida kui praegu.
Islandlased loodavad kampaaniaga ümber lükata müüte, mis on tekkinud pärast vulkaanipurset, ning rõhutavad, et tuhk mõjutab saarest vaid väga väikest osa; et lende Islandile ja Islandilt tuhk ei sega; et eluvajalik infrastruktuur jäi purskest kahjustamata; et turistile olulised hinnad ei ole kõrgemad Euroopa keskmisest.
www.inspiredbyiceland.com
Mehhiko lahe osariigid on kalanduskatastroofi piirkond
USA valitsus kuulutas meresaadusi tootvad osariigid Louisiana, Mississippi ja Alabama kalanduskatastroofi alaks, millele laieneb õigus saada toetust föderaalfondidest.
See samm astuti leevendamaks majandusraskusi, kuhu selle kandi kalamehed, -töötlejad ja -kaupmehed USA kõigi aegade suurima õlikatastroofi tõttu vältimatult satuvad.
Louisiana mereannitööstus annab toodangut 2,4 miljardi dollari eest aastas ehk 40 protsenti Ühendriikide mereandide kogutoodangust ning seal töötab üle 27 000 inimese. Üheski teises osariigis ei varuta nii palju krevette, austreid, krabisid ja languste.
Kõnealuses teates ei ole juttu ei summadest ega tähtaegadest, millal fondid avatakse.
IEMA
Täna on maailma vee tund
11. juunil leiab Kanada keskkonnakaitsjate koostöövõrgustiku Ecologos (www.ecologos.ca) programmi Water Alive (www.water-alive.org) raames aset maailma esimene vee tund (Water Hour).
Vajadust pöörata veele senisest hoopis suuremat tähelepanu on korraldajad illustreerinud kujuka võrdlusega. Kui kujutada kogu maakera veevarusid gallonilise pangetäiega, siis sellest inimesele kättesaadav kogus oleks vaid supilusikajagu. Kusjuures see tühine veehulk kahaneb aina katastroofilisema kiirusega: rahvastikuarvu kasvu, saastumise, ülekasutuse ning kliima soojenemisest tingitud suurema aurumise tõttu.
Lähemat teavet vee tunni kohta leiab huviline veebilehelt http://www.waterhour.org, Facebook’ist http://www.facebook.com/n/?group.php&gid=289743054301 ja Twitterist http://www.twitter.com/WaterHour.
Ecologos/Uudistaja
UUDISTUSI
21. mail avatud Tallinna lillefestivalilt tasub suve jooksul kindlasti korduvalt läbi astuda, sest pilt aina muutub.
Uudistaja esimene käik sai teoks 4. juunil; allpool mõned üsna juhuslikult valitud aiad.
„Hea ja kurja tundmise puu” (autorid Erik Tammi, Pavel Jartšanovski ning Marta ja Andre Rühka)
Moskvalaste “Vanaema aed”
„Kadunud ingel” (Kati Niibo, Lagle Suursild, Rait Pärg ja Belka)
„Ajas muutuv vanaema lillepeenar” (Eesti maaülikooli tudengid, juhendaja Ele Vool)
„Vanaema lillepeenar” (Eesti vabaõhumuuseum)
„Küsimuste ja vastuste aed” (Eesti kunstiakadeemia)
„Paradiisiaed Haitil … on aasta 2010” (Peep Pira)
„Taevatähed, lilled ja lapsed” (Julika Korv ja Liina Heck)
Uudistaja soovib ilusat, aga ka mõistlikult mõõdukat jaaniaega!
Nagu uudiskirja alguses öeldud, ilmume taas 2. juulil.
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
