Eesti elanik peab ennast keskkonnateadlikuks, naabrit aga eriti mitte
Keskkonnaministeerium esitles juuni lõpus Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkuse uuringut. Sellest selgub, et peaaegu kõik Eesti elanikud peavad ennast üpris keskkonnateadlikeks, 22% koguni väga teadlikuks. Kaaskodanike keskkonnateadlikkust hinnatakse aga pigem halvaks või ei peetakse neid üldse keskkonnateadlikeks.
Uuringu Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkuse kohta tellis keskkonnaministeerium ja selle tegi tänavu maikuus Turuuuringute AS. Uuringu aruanne on kättesaadav keskkonnaministeeriumi kodulehel: http://www.envir.ee/1127584.
Keskkonnaministeerium
Uudistaja uudistusi I
16. juulil ei saanud Uudistaja teisiti, kui pidi taas käima Tallinna lillefestivalil Tornide väljakul, …
… aga ka üle vaatama uuenenud Kalamaja pargi.
Eesti esitab rahvusvahelisse märgalade nimekirja veel ühe ala
1. juulil kiitis valitsus heaks Haapsalu-Noarootsi ala esitamise rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse.
Haapsalu-Noarootsi ala puhul on tegu Haapsalu Tagalahe ning Noarootsi jäänukjärvede piirkonnaga, mis moodustavad ühtse süsteemi Osmussaare ja Nõva piirkonna rannikumärgaladega. Selleks, et esitada kogu see märgalakompleks rahvusvahelisse nimekirja, tuli valitsusel määrata Ramsari aladeks sellesse piirkonda kuuluvad Silma looduskaitseala, Osmussaare maastikukaitseala ning Nõva-Osmussaare hoiuala.
Eestist kuulub Ramsari nimekirja 12 ala, koos selle aasta algul esitatud nelja ala vastuvõtmisega oleks Haapsalu-Noarootsi meie 17. Ramsari ala.
Vt. täpsemalt http://www.envir.ee/1129100.
Keskkonnaministeerium
Uudistaja uudistusi II
19. juunil käisime ajaloolase Märt Uustalu seltsis järjekordsel Tartumaa muuseumi mõisaretkel, seekord Ida-Virumaal.
Vapustava teisenemise läbi teinud Kukruse mõisas …
… näitas vallavanem Etti Kagarova uhkusega aset leidnud muutusi …
… ja kinnitas, et juba õige pea saab keldrikorrusel vaadata eksponaate Eduard von Tolli rännakuist, sealhulgas (pool)müütilise Sannikovi maa otsinguil.
Foto: MTÜ Maadjas veeb
Asutati MTÜ „Maadjas – pölised koduloomad ja taimed”
Juunis rajati Lääne-Virumaal Väike-Maarjas MTÜ „Maadjas – pölised koduloomad ja taimed”, mille eesmärk on otsida, kasvatada ja vahetada põliseid koduloomi ja taimi.
Maadja juhatusse valiti põllumajandusteadlane Annika Michelson, Tiiu Trolla ja Kalle Eller.
Mittetulundusühing loodab äratada võimalikult paljude inimest huvi, neid jõudumööda nõustada ning aidata säilitada põliseid koduloomi ja taimi. Vajadus sellise ühingu järele oli väga suur. Viimasel aastakümnel on rahvaalgatuse korras hakatud teaduslikult uurima maalammast ja teda tõuna tunnustama. Uuringute käigus on kaardile kantud ka põliste kanade, hanede ja teiste koduloomade asukohti.
Ühingu ametlik nimetus on MTÜ „Maadjas – pölised koduloomad ja taimed”. Maadjas tähendab maakeeles „maadligi, madal ja visa”, nagu seda on meie põlised koduloomad ja taimed.
Ühingu liikmeks on oodatud astuma kõik era- ja juriidilised isikud.
Vt. https://sites.google.com/site/maadjasmtu/.
Maadjas
Loodusvaatluste võistlus täiendas andmebaasi 400 vaatlusega
18. juunil selgus keskkonnaministeeriumi ja keskkonnateabe keskuse korraldatud loodusvaatluste võistluse „Haruldaste liikide kuu” võitja, kelleks 204 vaatlusega osutus Järvamaal tuntud linnu- ja putukahuviline Raul Eenpuu.
Kaks järgmist auhinnalist kohta pälvisid Võhma gümnaasiumi õpetaja Pilvi Ailt ja loodusfotograaf ning kotkauurija Olev Merivee, kes mõlemad tegid 23 vaatlust.
Võistlus peeti loodusvaatluste andmebaasi (http://eelis.ic.envir.ee/kaart2/index.php) kaudu 1.–31. maini ja sellel osales 34 vaatlejat kokku ligi 400 vaatlusega. Enamik vaatlusi hõlmas III kaitsekategooria liike, kuid oli ka II kategooria ja isegi I kategooria liikide vaatlusi.
Esimese koha võitja saab auhinnaks reisifirma 10 000-kroonise kinkekaardi. Teise ja kolmanda koha võitjatele kuulub matkatarvete poe kinkekaart 2500 krooni väärtuses.
Võistlusega tähistati rahvusvahelist elurikkuse aastat.
Vt. täpsemalt http://www.envir.ee/1127882.
Keskkonnateabe keskus
TÜ raamatupood jätkab tegevust Krisostomuse juhatusel
18. juunil otsustas Tartu ülikooli nõukogu jätkata läbirääkimisi osaühingu TÜ Raamatupood müümiseks raamatukauplusele Krisostomus tingimusel, et säilivad raamatupoe kaubamärk ning praegune asukoht.
TÜ kantsleri Andres Liinati sõnul on TÜ raamatupoe peamine eesmärk tagada õppe- ja teadustööks vajaliku kirjanduse kättesaadavus soodsatel tingimustel, kuid praeguses olukorras ei suuda raamatupood suurte kauplusekettidega võistelda. „Raamatute jaemüügi kontseptsioonid on oluliselt muutumas,” ütles Liinat. „Hubased väikesed raamatupoed on tänapäeval üha harvemad, kuid usun, et koostöös Krisostomusega suudame tõestada, et see on võimalik. ”
Koostöölepinguga avaneksid ülikoolile ning ka linnarahvale soodsamad võimalused osta kvaliteetset teaduskirjandust, samuti väheneksid raamatupoe ülalpidamise kulud.
TÜ raamatupoe kahjum oli 2009. aastal 813 000 krooni. Selle aasta esimeses kvartalis kandis kauplus kahjumit 325 000 krooni.
Vt. http://www.ut.ee/819629.
TÜ
Uudistaja uudistusi III
24.–28. juunil olid Pärnus 30. rahvusvahelised hansapäevad; seekordseks tunnuslauseks oli valitud „Meie igapäevane tulevik”.
Mõnikümmend aastat tagasi alguse saanud nn. Uushansa liikumisega on liitunud paarsada linna 17 riigist ning seetõttu on mõneti hämmastavgi, et Eesti linnad said vaid kord aastas toimuvate rahvusvaheliste hansapäevade korraldamise õiguse juba teist korda: aastal 2005 olid need Tartus. Aga vähe sellest: 2015. aasta hansapäevade peremeheks on valitud Viljandi.
Hansapäevade mahlakas sümbol „staabihoone”, Endla teatri ees
Ehk on see tingitud Uudistaja toimetaja Tartu-patriotismist, aga talle tundub küll, et stiilset riietust oli Pärnus vähem kui viis aastat tagasi Tartus.
Tegelikult tundus hansat ennastki vähem olevat, sest kaugemate hansalinnade delegatsioonide telgid olid „küüditatud” hansaala serva Munamäe parki,
… mujal andis aga selgelt tooni eestlaste ostlemis- ning söögi-joogilust.
Õnneks muutsid üldpilti ja -heli rahvusvahelisemaks rohked esinemispaigad.
Tundub, et kõige enam tõusid seekord esile Uushansas väga arvukalt esindatud Venemaa linnad.
Kõige enam sööbisid mällu siiski värvikad hetked hansapäevade avamiselt Pärnu jõel.
Stepikiivitaja. Allikas: Vikimedia
Jälle uus linnuliik
21. juunil teatas linnuharulduste komisjoni esimees Margus Ots linnuhuviliste postiloendis, et 20. juunil leidis Leili Mihkelson Vändra lähedalt Rabaküla põllult stepikiivitaja (Vanellus gregarius).
Tegemist on juba neljanda sel aastal Eestis leitud uue linnuliigiga; üldnimistus on see 379. liik.
Hannes Pehlak kirjutas samal päeval samas listis, et „stepikiivitaja on üks kaheksast maailma kõige enam ohustatud kahlajast (IUCN staatus Critically Endangered). Pesitseb Põhja-Kasahstani ja Lõuna-Venemaa stepivööndi rohumaadel, talvitub Sudaanis, väike osa Loode-Indias, Pakistanis ja Araabia poolsaarel”.
Stepikiivitaja arvukus on 1930. aastatega võrreldes vähenenud neli-viis korda, hinnanguliselt 3200 – 11 000 isendini. Allakäigu põhjuseks peekse steppide ülesharimist, veel alles steppides aga ülekarjatamist. Oma osa võib olla ka kliimamuutusel, mis Pehlaku sõnul „muudab sobivaimad elupaigad liiga kuivaks ja sunnib kasutama suboptimaalseid, nagu jõeluhad ja limaanid. Väga tõsine oht on küttimine rändeteel, Lähis-Ida piirkonnas”.
Linnuhuvilised
Loodusfotofestival Võrumaal
Eilsest kuni pühapäevani on Võrumaal Eesti esimene loodusfotofestival, mida korraldab MTÜ Kultuuriühing Eesti Fotofestival.
Festival on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi loodusfoto ja looduse pildistamise vastu. Nelja päeva jooksul saadakse ülevaade ning praktika loodusfotograafia baasteadmistest ja võimalustest.
Festivali juhatas sisse rahvusvaheliselt tunnustatud loodusfotograafi Urmas Tartese loeng loodusfotograafia üldteadmiste ja lähipildistamise kohta fotode analüüsi ja näidispildistamisega.
Täna, festivali teisel päeval, on rõhk praktikal. Rahvusvaheliselt tunnustatud loodusfotograafi Remo Savisaare koolitus sisaldab peale teooria ka praktilist juhendust Kisejärve maastikukaitseala fotoretkel ning õhtust ülesvõtete analüüsi ja visuaalset pildiprogrammi „Aastaring”.
Festivalil esinevad ja juhendavad ka teised tuntud ja tunnustatud fotograafid. Allveefotohuvilistel on võimalus sukelduda Hino järves ja aerofotode huvilised saavad lennuilma korral pildistada tasu eest helikopterist Robinson R-22.
Kohapeal võivad loodusfotograafid panna üles oma fotonäituse. Parimad saavad auhinnad.
Vt. http://loodusfotofestival.com.
www.misso.ee
Uudistaja uudistusi IV
Muidugi ei jäänud hansapäevade aegu üle vaatamata ka põhjaliku uuenduskuuri läbi teinud Pärnu rannapark.
Ka põikasime randa, …
… kus tuul ja kollane lipp …
… suplejaile entusiasmi ei lisanud, …
… see-eest tegid aga rõõmu ekstreemsema veespordi harrastajatele.
Hansapäevadega sidus randa liivaskulptuuride võistlus-näitus.