Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
02. juuli  2010






Järgmine Uudistaja ilmub praeguste kavade kohaselt 23. juulil.

 


JUUNIST JUULISSE
 




Eelmine Uudistaja ilmus kolm nädalat tagasi; sõnumid sel ajal toimunust võimaldaksid isegi suvisel “hapukurgihooajal” kokku panna vähemalt kaks-kolm täismahus Uudistajat. Otsustasime silmast ilmajäämise kartuses siiski mitte kõiki vanu asju väga detailselt meelde tuletada ja libiseme seekord enamikust valitud teemadest üsna pinnapealselt üle, andes küll juhtnööre ja viiteid, kuidas leida täpsemat teavet. See-eest ei koonerda me täna piltidega, mida Uudistaja aparaadid on vahepeal õige usinasti salve kogunud.

  


11. juuni paplilumi

  








Jaanipäeva kandis sai nauditud grillsaadusi, aga ka mitmekesist õieilu.

  


Oodatud suur suvesoe sättis 30. juunil pärnad Tartus kohati juba täisõide.

  


Kui 30. juunil küündis ilm.ee kinnitusel Tartu Anne kanali veesoe koguni 25 kraadini, siis eile kell 18 oli see 21 kraadi. Paarsada suvitajat leidsid ka selle olevat piisava.

 

 

 

 

 

UUDISTAJA SOOVITAB





Eesti Loodusel Põlvamaa erinumber

Seekordne Eesti Looduse number läheb kindlasti ajalukku: see on läbi aegade kõige paksem number, koguni 80 lehekülge. Paks on ta esmalt seetõttu, et tegemist on juuni-juuli kaksiknumbriga, ent Põlvamaast on ka sisuliselt nii palju põnevat kirjutada, et see lihtsalt ei mahu väiksemale pinnale.

Tihedas koostöös Põlva maavalitsusega valminud numbri juhatavad sisse Jaan Kaplinski, kes kirjutab Põlvamaa identiteedist, ja Taavi Pae, kes meenutab noorukese maakonna tekkelugu. Erinumbri põhiraskus on kolmel lool: Nele Nutt ja Juhan Maiste kirjutavad Kõlleste valla (mälu)maastikest, nende ilust ja arengust, samuti Postiteest ja Veskimõisast; Levo Tohva tutvustab päris põhjalikult Põlvamaa arvukaid matkaradu nii maismaal kui ka jõgedel ning Jaanus Viese annab ülevaate loodusehituse võimalustest, illustreerides teooriat kogemustega omaenda maja ehitamisel.

Põlvamaa erinumbri kesklaotusel laiub suur maakonna kaart, kus on kirjas nii kaitsealad kui ka matkarajad. Kaitsealadest on loo kirjutanud Aita Neemre, Räpina mõisaid ja nende parke tutvustab Tiina Tallinn, Ilumetsa meteoriidikraatrite uurimislugu ja -probleeme käsitleb geoloog Jüri Plado, Rosma kooli õpetaja Külli Volmer meenutab Põlvamaalt pärit looduse- ja koolimehe Johannes Käisi eluteed ja õpetussõnu ning Toomas Kukk kirjeldab lähemalt üht eripärast kaitseala – Lüübnitsa hoiuala.

Juttu on ka ökofestivalist, Pokumaast, Põlvamaa männimetsadest ja maanteemuuseumi välialadest. Intervjueeritav on sedakorda Räpina poiss, ornitoloog Riho Kinks: Räpina poldri muutmine hoiualaks on suuresti tema teene. Jutulõng keerleb ümber põllumajanduse ja looduskaitse – need ei tohiks olla üksteist välistavad tegevused, vaid peaksid käima käsikäes.

Eesti Loodus

 

 

 


Ants-Johannes Martin Kiidjärve laanekuklaste kuningriigis

 

Loodusajakiri Kuku-s

Igal neljapäeval pärast kella kümneseid uudiseid tutvustab Loodusajakiri Kuku raadios oma uusi ajakirju; saade kordub samal päeval kell 21.30.

Alates 8. juunist on kolmes järjestikuses saates juttu Eesti Looduse eelnevas lõigus esitletud Põlvamaa erinumbrist. Sõna saavad Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk, kultuurigeograaf Taavi Pae ja mürmekoloog Ants-Johannes Martin.
Loodusajakiri

 

 

    



EESTI UUDISEID



  

Eesti elanik peab ennast keskkonnateadlikuks, naabrit aga eriti mitte

Keskkonnaministeerium esitles juuni lõpus Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkuse uuringut. Sellest selgub, et peaaegu kõik Eesti elanikud peavad ennast üpris keskkonnateadlikeks, 22% koguni väga teadlikuks. Kaaskodanike keskkonnateadlikkust hinnatakse aga pigem halvaks või ei peetakse neid üldse keskkonnateadlikeks.

Uuringu Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkuse kohta tellis keskkonnaministeerium ja selle tegi tänavu maikuus Turuuuringute AS. Uuringu aruanne on kättesaadav keskkonnaministeeriumi kodulehel: http://www.envir.ee/1127584.

Keskkonnaministeerium

  

 


Uudistaja uudistusi I













16. juulil ei saanud Uudistaja teisiti, kui pidi taas käima Tallinna lillefestivalil Tornide väljakul, …

  


… aga ka üle vaatama uuenenud Kalamaja pargi.

  

Eesti esitab rahvusvahelisse märgalade nimekirja veel ühe ala
1. juulil kiitis valitsus heaks Haapsalu-Noarootsi ala esitamise rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse.
Haapsalu-Noarootsi ala puhul on tegu Haapsalu Tagalahe ning Noarootsi jäänukjärvede piirkonnaga, mis moodustavad ühtse süsteemi Osmussaare ja Nõva piirkonna rannikumärgaladega. Selleks, et esitada kogu see märgalakompleks rahvusvahelisse nimekirja, tuli valitsusel määrata Ramsari aladeks sellesse piirkonda kuuluvad Silma looduskaitseala, Osmussaare maastikukaitseala ning Nõva-Osmussaare hoiuala.
Eestist kuulub Ramsari nimekirja 12 ala, koos selle aasta algul esitatud nelja ala vastuvõtmisega oleks Haapsalu-Noarootsi meie 17. Ramsari ala.
Vt. täpsemalt http://www.envir.ee/1129100.
Keskkonnaministeerium
  

 

Uudistaja uudistusi II

19. juunil käisime ajaloolase Märt Uustalu seltsis järjekordsel Tartumaa muuseumi mõisaretkel, seekord Ida-Virumaal.

  


Vapustava teisenemise läbi teinud Kukruse mõisas …

  


… näitas vallavanem Etti Kagarova uhkusega aset leidnud muutusi …

  


… ja kinnitas, et juba õige pea saab keldrikorrusel vaadata eksponaate Eduard von Tolli rännakuist, sealhulgas (pool)müütilise Sannikovi maa otsinguil.


 

 

 


Foto: MTÜ Maadjas veeb

 

Asutati MTÜ „Maadjas – pölised koduloomad ja taimed”

Juunis rajati Lääne-Virumaal Väike-Maarjas MTÜ „Maadjas – pölised koduloomad ja taimed”, mille eesmärk on otsida, kasvatada ja vahetada põliseid koduloomi ja taimi.

Maadja juhatusse valiti põllumajandusteadlane Annika Michelson, Tiiu Trolla ja Kalle Eller.

Mittetulundusühing loodab äratada võimalikult paljude inimest huvi, neid jõudumööda nõustada ning aidata säilitada põliseid koduloomi ja taimi. Vajadus sellise ühingu järele oli väga suur. Viimasel aastakümnel on rahvaalgatuse korras hakatud teaduslikult uurima maalammast ja teda tõuna tunnustama. Uuringute käigus on kaardile kantud ka põliste kanade, hanede ja teiste koduloomade asukohti.

Ühingu ametlik nimetus on MTÜ „Maadjas – pölised koduloomad ja taimed”. Maadjas tähendab maakeeles „maadligi, madal ja visa”, nagu seda on meie põlised koduloomad ja taimed.

Ühingu liikmeks on oodatud astuma kõik era- ja juriidilised isikud.

Vt. https://sites.google.com/site/maadjasmtu/.

Maadjas

  

 

Loodusvaatluste võistlus täiendas andmebaasi 400 vaatlusega

18. juunil selgus keskkonnaministeeriumi ja keskkonnateabe keskuse korraldatud loodusvaatluste võistluse „Haruldaste liikide kuu” võitja, kelleks 204 vaatlusega osutus Järvamaal tuntud linnu- ja putukahuviline Raul Eenpuu.

Kaks järgmist auhinnalist kohta pälvisid Võhma gümnaasiumi õpetaja Pilvi Ailt ja loodusfotograaf ning kotkauurija Olev Merivee, kes mõlemad tegid 23 vaatlust.

Võistlus peeti loodusvaatluste andmebaasi (http://eelis.ic.envir.ee/kaart2/index.php) kaudu 1.–31. maini ja sellel osales 34 vaatlejat kokku ligi 400 vaatlusega. Enamik vaatlusi hõlmas III kaitsekategooria liike, kuid oli ka II kategooria ja isegi I kategooria liikide vaatlusi.

Esimese koha võitja saab auhinnaks reisifirma 10 000-kroonise kinkekaardi. Teise ja kolmanda koha võitjatele kuulub matkatarvete poe kinkekaart 2500 krooni väärtuses.

Võistlusega tähistati rahvusvahelist elurikkuse aastat.

Vt. täpsemalt http://www.envir.ee/1127882.

Keskkonnateabe keskus

  

 

TÜ raamatupood jätkab tegevust Krisostomuse juhatusel

18. juunil otsustas Tartu ülikooli nõukogu jätkata läbirääkimisi osaühingu TÜ Raamatupood müümiseks raamatukauplusele Krisostomus tingimusel, et säilivad raamatupoe kaubamärk ning praegune asukoht.

TÜ kantsleri Andres Liinati sõnul on TÜ raamatupoe peamine eesmärk tagada õppe- ja teadustööks vajaliku kirjanduse kättesaadavus soodsatel tingimustel, kuid praeguses olukorras ei suuda raamatupood suurte kauplusekettidega võistelda. „Raamatute jaemüügi kontseptsioonid on oluliselt muutumas,” ütles Liinat. „Hubased väikesed raamatupoed on tänapäeval üha harvemad, kuid usun, et koostöös Krisostomusega suudame tõestada, et see on võimalik. ”

Koostöölepinguga avaneksid ülikoolile ning ka linnarahvale soodsamad võimalused osta kvaliteetset teaduskirjandust, samuti väheneksid raamatupoe ülalpidamise kulud.

TÜ raamatupoe kahjum oli 2009. aastal 813 000 krooni. Selle aasta esimeses kvartalis kandis kauplus kahjumit 325 000 krooni.

Vt. http://www.ut.ee/819629.


  

 

Uudistaja uudistusi III

24.–28. juunil olid Pärnus 30. rahvusvahelised hansapäevad; seekordseks tunnuslauseks oli valitud „Meie igapäevane tulevik”.

Mõnikümmend aastat tagasi alguse saanud nn. Uushansa liikumisega on liitunud paarsada linna 17 riigist ning seetõttu on mõneti hämmastavgi, et Eesti linnad said vaid kord aastas toimuvate rahvusvaheliste hansapäevade korraldamise õiguse juba teist korda: aastal 2005 olid need Tartus. Aga vähe sellest: 2015. aasta hansapäevade peremeheks on valitud Viljandi.

  


Hansapäevade mahlakas sümbol „staabihoone”, Endla teatri ees

  




Ehk on see tingitud Uudistaja toimetaja Tartu-patriotismist, aga talle tundub küll, et stiilset riietust oli Pärnus vähem kui viis aastat tagasi Tartus.

  






Tegelikult tundus hansat ennastki vähem olevat, sest kaugemate hansalinnade delegatsioonide telgid olid „küüditatud” hansaala serva Munamäe parki,

  




… mujal andis aga selgelt tooni eestlaste ostlemis- 
ning söögi-joogilust.

  






Õnneks muutsid üldpilti ja -heli rahvusvahelisemaks rohked esinemispaigad.

  




Tundub, et kõige enam tõusid seekord esile Uushansas väga arvukalt esindatud Venemaa linnad.

  






Kõige enam sööbisid mällu siiski värvikad hetked hansapäevade avamiselt Pärnu jõel.

  

 

 

Stepikiivitaja. Allikas: Vikimedia

 

Jälle uus linnuliik

21. juunil teatas linnuharulduste komisjoni esimees Margus Ots linnuhuviliste postiloendis, et 20. juunil leidis Leili Mihkelson Vändra lähedalt Rabaküla põllult stepikiivitaja (Vanellus gregarius).

Tegemist on juba neljanda sel aastal Eestis leitud uue linnuliigiga; üldnimistus on see 379. liik.

Hannes Pehlak kirjutas samal päeval samas listis, et „stepikiivitaja on üks kaheksast maailma kõige enam ohustatud kahlajast (IUCN staatus Critically Endangered). Pesitseb Põhja-Kasahstani ja Lõuna-Venemaa stepivööndi rohumaadel, talvitub Sudaanis, väike osa Loode-Indias, Pakistanis ja Araabia poolsaarel”.

Stepikiivitaja arvukus on 1930. aastatega võrreldes vähenenud neli-viis korda, hinnanguliselt 3200 – 11 000 isendini. Allakäigu põhjuseks peekse steppide ülesharimist, veel alles steppides aga ülekarjatamist. Oma osa võib olla ka kliimamuutusel, mis Pehlaku sõnul „muudab sobivaimad elupaigad liiga kuivaks ja sunnib kasutama suboptimaalseid, nagu jõeluhad ja limaanid. Väga tõsine oht on küttimine rändeteel, Lähis-Ida piirkonnas”.

Linnuhuvilised

  

 

Loodusfotofestival Võrumaal

Eilsest kuni pühapäevani on Võrumaal Eesti esimene loodusfotofestival, mida korraldab MTÜ Kultuuriühing Eesti Fotofestival.

Festival on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi loodusfoto ja looduse pildistamise vastu. Nelja päeva jooksul saadakse ülevaade ning praktika loodusfotograafia baasteadmistest ja võimalustest.

Festivali juhatas sisse rahvusvaheliselt tunnustatud loodusfotograafi Urmas Tartese loeng loodusfotograafia üldteadmiste ja lähipildistamise kohta fotode analüüsi ja näidispildistamisega.

Täna, festivali teisel päeval, on rõhk praktikal. Rahvusvaheliselt tunnustatud loodusfotograafi Remo Savisaare koolitus sisaldab peale teooria ka praktilist juhendust Kisejärve maastikukaitseala fotoretkel ning õhtust ülesvõtete analüüsi ja visuaalset pildiprogrammi „Aastaring”.

Festivalil esinevad ja juhendavad ka teised tuntud ja tunnustatud fotograafid. Allveefotohuvilistel on võimalus sukelduda Hino järves ja aerofotode huvilised saavad lennuilma korral pildistada tasu eest helikopterist Robinson R-22.

Kohapeal võivad loodusfotograafid panna üles oma fotonäituse. Parimad saavad auhinnad.

Vt. http://loodusfotofestival.com.

www.misso.ee

  

 

Uudistaja uudistusi IV





Muidugi ei jäänud hansapäevade aegu üle vaatamata ka põhjaliku uuenduskuuri läbi teinud Pärnu rannapark.

  


Ka põikasime randa, …

  


… kus tuul ja kollane lipp …

  


… suplejaile entusiasmi ei lisanud, …

  


… see-eest tegid aga rõõmu ekstreemsema veespordi harrastajatele.

  


Hansapäevadega sidus randa liivaskulptuuride võistlus-näitus.

 

 




PANIN TÄHELE

 



Foto: Leili Mihkelson

 

Isemoodi ojamõõl

Toimetus on saanud toreda foto Vändrast.

Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk teab selgitada: „Ojamõõlal on proliferatsioon päris tihti ette tulev nähtus, sellest on olnud juttu ka Eesti Looduses, näiteks EL 1997, nr. 7., lk. 303.”

 

  

 


Foto: Aivar Veide

 

Hanedel on linnas turvalisem

Läänemaa linnumees Aivar Veide saatis jaanipäeva eel linnuhuviliste arvutilisti kena foto ja kirjutas:

„Haapsalusse on tekkinud aastatega üks seltskond hallhanesid, kes hauvad oma pojad laidudel välja ja seejärel toovad nad linna. Õnneks ei ole eesmärk inimesega ühise toidulaua jagamine, vaid poegade turvaline üleskasvatamine. Tundub, et see eelis on muutnud muidu pelgliku linnu üsna julgeks, vt. pilti.

Selles seltsingus oli kokku 51 lindu, neist 32 noored.”

 


 

 

 


TASUB OSALEDA


 


Saaremaal tuleb „Suveakadeemia 2010”

Noorte keskkonnalaagri „Suveakadeemia 2010” sihtrühm on 18–30-aastased, kuid korraldajate kinnitusel pole vanuse pärast veel keegi akadeemiast kõrvale jäänud.

Laager toimub 13.–20. juulil Saaremaal ja Vilsandil. Rohkem infot ja registreerumine www.talveakadeemia.ee/suveakadeemia.

Registreeruda saab 6. juulini või seni, kuni kohti jätkub.

Suveakadeemia korraldajad

 

  

 

Augustis on taas linnuralli

Estbirding ja Viron Lintuseura kutsuvad kõiki vanu ja uusi võistkondi linnurallile „Estonian Open 2010”.

See peetakse 14. augustil kell 3–17 Võru- ja Põlvamaal.

Ralli reeglid leiab võrgupaigast http://www.estbirding.ee/est-open/. Samas on ka varasemate rallide tulemused.

Estbirding

 

  

 

Arne Timm 16. juuni jalutuskäigul.

 

Loodusring tutvustab Löwenruh’ parki

Alates 16. juunist on olnud juba kahel kolmapäeval võimalus teha MTÜ Loodusring giidi Arne Timmi juhendusel tutvust Tallinna Löwenruh’ pargiga.

Löwenruh’ park asub Tallinnas Kristiine linnaosas Mustamäe tee ja Linnu tee ristumiskohas. Park hõlmab koos ümbritseva alaga umbes üheksa hektarit. Pargis on säilinud kivisild, skulptor Tauno Kangro restaureeritud loÞviskulptuur, jääkelder ja tallihoone. Pargis asub 14 vaatluspunktiga oÞpperada, mis tutvustab loodust ja ajalugu. 2004. aastal puhastati ja süvendati pargi tiike, 4. septembril 2008 avati pargis keskaegset kindlust meenutav kogupere-mänguväljak.

Kaks järgmist käiku on kavas 7. ja 21. juulil, kogunetakse loÞviskulptuuri juures, üritus on tasuta.

Loodusring

 

 


 

KIIRKOMMENTAAR



Mina, jalakäijast taarausuline

Mul on selline kiiduväärne komme, et panditaarat ma üldjuhul ära ei viska, vaid kogun tasahaaval kilekottidesse, et need lõpuks kenasti seadusjärgsele teele jõuaksid.

Kodu lähedal ei ole vaja sõltuda taaraautomaatide tujukusest: ootamatult meeldiva anakronismina on säilinud vastuvõtupunkt, mis pole siiani veel rikki läinud ja mille vastuvõtumahutid pole alailma umbes.

Aga ühtteist koguneb ka töökohta ja siin pean lootma taaramasinate jumala heasoovlikkusele. Juunikuu kuumimal, ühtlasi viimasel päeval läksin optimistlikult teele; esmalt lähima, umbes 1500 sammu taga asuva Veeriku Selveri poole. Võta näpust: juba poe eesmise nurga juures teatas mind veel sadakonna sammu astumisest säästnud turvamees, kes priskeist kilekottidest taarausulise kaugelt ära tundis, et nende masin on rikkis ja mingu ma pigem Lembitu Konsumisse.

Sammude lugemine läks sassi, aga üle 3000 sai neid küll. Siin turvameest polnud, küll aga oli masinal lakooniline liiklusmärk: punases ringis pudelil punane kriips peal ja kiri „Suletud” all. Jutukamad lisasildid panid mu usu proovile: keelasid prügi maha panna ja juhatasid ukse taga asuva prügikasti juurde. Jäin siiski endale kindlaks ja vantsisin tööle tagasi, veel umbes 3000 sammu.

Aga veidi enne kontorisse jõudmist kohtasin kolleegi, kellelt sain tuge mitte lootust kaotada: ka Riiamäe poes olevat nüüd taaraneelaja. Natuke üle 2000 sammu sinna. Ka seal oli turvamees. Ent oh imet: masin töötas.
Aga turvameest oli hädasti vaja, sest tegemist on eriti kapriisse riistaga, mis võtab jutule vaid selle, kes oskab pudeli torusse väga täpselt õiges asendis ja õigesse kohta paigutada. Läks aega, mis läks, viisteist pudelit-plekkpurki kadus kui nõiaväel. Ainult üks sinine Sinebrychoff jäi pihku: Eestist ostetud küll, aga tõepoolest pole tal panditaara märki, ei osanud enne vaadata, turvamees näitas. Ja 2000 sammu kontorisse tagasi.

Nii lihtne see ongi: saad paari tunniga kolmest kilekotitäiest taarast lahti ja boonusena lisaks ka üle maagilise normina välja toodava 10 000-sammuse kõnni!

Toomas Jüriado

 




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012