Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA




UUDISTAJA
23. juuli  2010 I




Tänane Uudistaja jõuab teieni kahes osas; järgmine ilmub aga praeguste plaanide kohaselt 13. augustil.




  


JUULI




Kahe leitsakunädala järel tundub käesoleva algus üsnagi leebena. Ühtaegu on Eesti ilm taas kord üpris muutlik nii ruumis kui ka ajas ning oletada paarikski päevaks täpsemalt, mis ees ootab, näib olevat väga raske. Kes minu kombel õhtust õhtusse näiteks teleuudiste ilmaprognoose jälgib, saab aru, mida ma mõtlen. Üleeile pakkus TV3 õhtustes uudistes nädalavahetuseks päikest ja 31–34-kraadist kuumust,
ETV aga vihma ja vaid 23–25 kraadi sooja. Asuta või ilmakihvedude kontor! Sestap ei teagi, kas tuleb vee ääres puhkajail selgi nädalavahetusel leppida samasuguse suppsooja suplusveega nagu eelmisel pühapäeval, mil on tehtud see pilt, või pakub vihm jahutust.

  


Kui Uudistaja midagi kahe silma ja kõrva vahele pole jätnud, siis peaks selle suve senine tippkuumus olema 15. juulil Narva-Jõesuus mõõdetud 33,7 kraadi. Absoluutsele rekordile, 11. augustil 1992 Võrus kirja pandud 35,6 kraadile jääb see siiski tublisti alla.

  


Hästi ebaõiglane on taevataat olnud sademetega: kui Tallinnas ja Pärnus on eri aegadel tunni-paari jooksul alla sadanud pool kuunormi või rohkemgi, siis Uudistaja kodulinn Tartu on saanud vaid paar tõsisemat vihmasapsu. Pole ime, et suures osas Eestis on väga suur tuleoht.

 

 

 

 

UUDISTAJA SOOVITAB




Eesti Metsa peateema on metsandusharidus

Eesti Metsa suvenumbri peateema on metsanduse kõrgharidus Eestis. Ajendiks tõsiasi, et kodumaine akadeemiline kõrgharidus tähistab tänavu 90. aastapäeva. Eesti maaülikooli metsakasvatuse professori Hardi Tulluse artikkel keskendub peamiselt metsanduse kõrghariduse olevikule ja tulevikule. Metsandusloolane Toivo Meikar võtab vaatluse alla metsandushariduse mineviku: kuidas ligi sajand tagasi rajati Tartu ülikooli põllumajandusteaduskonna juurde metsaosakond. Heino Kasesalu kirjutis kõneleb sõjajärgsest ajast: meie metsandusteaduskonna esimesest dekaanist, vastuolulisest persoonist Valdek Ritslaiust.

Intervjuu on mõjuka persooniga, kes seni on eelistanud pigem usutlustest hoiduda – Mati Polliga. Huvitavat lugemist pakub zooloog Jaanus Remmi artikkel lendoravast. Teadlane on tegelnud selle haruldase looma ökoloogiaga aastaid ning võtab nüüd oma värsked uurimistulemused kokku. Kaalukas on ka teine uurimistööl põhinev kirjutis, mille autorid on Heiki Hepner ja Paavo Kaimre. Seal käsitletakse metsasektori makroökonoomilisi mudeleid. Laiahaardelise pilgu meie metsatööstuse olevikule ja arenguperspektiividele heidab Eesti metsatööstuse liidu tegevdirektor Ott Otsmann. Riigimetsa majandamise keskuse algatatud ning kogu suve ja sügise kestvast kampaaniast „Loodusega koos” annab ülevaate Mari-Liis Mälberg.
Kampaania on pühendatud Eesti looduskaitse 100. aastapäevale. Ajakirja lõpuosas saab tutvuda Neerutis kasvavate põlispuudega, kes helilooja Alo Põldmäe nägemust mööda seostuvad Kalevipoja tegemistega.

Eesti Mets


    



EESTI UUDISEID



ELF hindab Saaremaa süvasadamas toimuvat häbiväärseks

Eestimaa looduse fond (ELF) üllitas 6. juulil pressiteate, milles tõdes, et „kartused, mida ELF ja teised keskkonnaorganisatsioonid Saaremaa süvasadama rajamisel omasid, on tõeks saamas. Avalikkust on petetud, kuna väidetavalt vaid kruiisisadamat rajanud ja ka vastavalt sadama keskkonnamõjusid hinnanud AS Tallinna Sadam oleks kohe alguses võinud tulla välja täieliku plaani ja selle keskkonnamõjude hindamisega”.

Pressiteadet ajendas asjaolu, et 2. juuli laaditi Natura 2000 alal asuvas Saaremaa süvasadamas Norra lipu all sõitvale kaubalaevale palgilaadung, et vedada see Rootsi.

ELF pahandab veeteede ametiga, kelle 2010. aasta mais tehtud muudatused sadamate registris kinnitasid Tallinna Sadama taotluse pikendada navigatsiooniperioodi ja võtta reisilaevade kõrval vastu ka teistel eesmärkidel sõitvaid laevu.

ELF kinnitab, et peamise riskina suureneb õlireostusoht ja mõju piirkonnas asuvale linnustikule: „Uute tegevustega seatakse löögi alla sadama lähikonnas talvituv ohustatud ning looduskaitse alla kuuluva kirjuhaha asurkond. Küdema lahe näol, mille äärde süvasadam jääb, on tegemist rahvusvahelise tähtsusega linnualaga, mis on oluliseks paigaks ligi neljakümnele Euroopa tähtsusega linnuliigile.”

ELF tegevjuht Jüri-Ott Salm: „Eesti on võtnud endale Euroopa Komisjoni ees vastutuse nende alade kaitseks. Kaitset mitte tagades on Eesti riik sunnitud maksumaksja töö arvelt Euroopa Komisjonile trahvi maksma.”

Pressiteadet saab täies mahus lugeda võrgupaigast http://www.elfond.ee/et/uudised/27-mereuudis/1018-elf-hindab-saaremaa-suevasadamas-toimuvat-haebivaeaerseks.

ELF

 

  

Balti botaanikud kohtusid Haapsalus

Selle nädala alguses oli Haapsalus Balti botaanikute 23. konverents-ekspeditsioon, mis seekord keskendus Baltikumi pärandkoosluste ehk poollooduslike koosluste hetkeolukorrale ja tulevikule. Esimesel kahel päeval kuulati ettekandeid, kolmandal tutvuti Läänemaa taimestikuliselt märkimisväärsete niitude ja karjamaadega.

Balti botaanikute konverents-ekspeditsioonid said alguse 1952. aastal Lätis. Eesmärk on olnud edendada kolme Baltimaa – Läti, Leedu ja Eesti botaanikute koostööd ja sõprust. Algul iga kahe aasta tagant kordamööda ühes vabariigis toimunud kokkusaamistel oli pikem vahe 1994–2008. Eelmisel korral, 2008. aastal, oli üritus Daugavpilsi botaanikute võõrustada. Eestis korraldati konverents viimati 1990. aastal Saaremaal.

Seekordsele konverentsile oli kogunenud üle saja botaaniku Eestist, Lätist ja Leedust, samuti ka Soomest, Venemaalt ja Rootsist. Trükist ilmus konverentsi ettekannete teesikogumik koos ekskursioonimarsruutide kirjeldusega. Käidi Põgari-Sassi ja Haeska rannaniitudel, Taebla ümbruse ja Laelatu puisniidul, Pivarootsi loopealsetel ning Kirbla-Kloostri lamminiitudel.

Konverentsi korraldas Eesti looduseuurijate seltsi botaanikasektsioon koostöös pärandkoosluste kaitse ühingu, Eesti maaülikooli ja Tartu ülikooliga. Konverentsi teaduskomiteed juhtis professor Martin Zobel Tartu ülikoolist, korralduslikku külge aga Malle Leht Eesti maaülikoolist.

Eesti Loodus

 

    

Uudistaja uudistusi I: Tartus oli tihe nädalavahetus

  


Läinud neljapäeval, 15. juulil, avati Tartus pidulikult Antoniuse gildimaja.

  


Avamisjootude kavas oli esmalt etendus, kus gildimaja ehituse palvekirja arutanud Tartu rae liikmeid etendasid linnaisad ja kultuuriminister.

  


Sõnavõttude ja gildimaja piduliku avamise järel löödi tugiposti esimesed nimelised naelad, ...

  


... sai võtta keskajastiilis pruukosti ...

  


... ning muidugi vaadata ringi uues majas. Keda huvitas rohkem gildirahva tööde näitus, ...

  


... keda uhiuus sepikoda, kus ametis kunstsepp Ivar Feldmann.

 

Antoniuse gildi kunsti- ja kultuurikeskuses on aasta ringi avatud 12 meistrikoda, kus saab näha ning kaasa osta meistrite töid, jälgida töö kulgu ning osaleda töö- ja õpitubades. Seni on Meistritemajas tegutsenud vitraaikoda, nahakoda, nukukoda, vaiba- ja lapikoda, klaasi- ja portselanimaalikoda, kangakoda, kujunduskoda, köösnerikoda, kübarakoda, ajastukostüümikoda, maalikoda ja savikoda; uue gildimaja valmides hakkasid tööle ka sepikoda ning naha- ja tekstiilikunstnike külaliskojad. Seal on ka gildisaal näituste ja ürituste korraldamiseks ning loovuskojad lastele ja täiskasvanutele. Lutsu 3 hoone renoveerimist on toetanud EAS piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi raames Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Antoniuse gild

 

  

Reedest pühapäevani leidsid Tartus aga aset järjekordsed hansapäevad, ...

 
 
... kui polnud puudust ei söödavast-joodavast ...
  




... ega kõikvõimalikust laadakraamist ning ...

  


... kus peeti koguni pulmi.

  


Epiteedi „helisevad” lisas aga seekordsetele hansapäevadele sellega samal ajal peetud rahvusvaheline puhkpillifestival „Mürtsub pill”.







 
 

Tartu ülikool on jõudnud materjaliteadustes maailma tippu

ISI Web of Knowledge’i ESI andmebaasi juuli alguses avaldatud ülevaates on Tartu ülikool materjaliteadustes ühe protsendi maailma mõjukaimate teaduskeskuste hulgas. Varem on sama tunnustuse osaks TÜ-s saanud viis teadusharu.

TÜ teadus- ja arendusosakonna juhataja Indrek Otsa sõnul näitab materjaliteadustes maailma tippu jõudmine, et valdkonna pikaajaline süsteemne teadustöö on hakanud ennast ära tasuma. „Materjaliteadustes moodustab selle ühe protsendi veidi üle 600 teaduskeskuse, maailmas on neid kokku vähemalt 60 000,” ütles Ots. „Tegemist on kvaliteedimärgiga, mis näitab meie materjaliteadlaste kõrget taset. See annab meie teadlastele eelise teadusrahade taotlemisel.”

TÜ polümeersete materjalide tehnoloogia professori Alvo Aabloo sõnul oli aeg tippu jõudmiseks küps, sest arenguvõimalused teadusharu arendada on tunduvalt paranenud: „Rohkem raha liigub ja rohkem inimesi saavad oma uurimusi tasemel realiseerima hakata.”

Aabloo lisas, et TÜ-s on edukalt uuritud näiteks elektroaktiivseid polümeere, mille abil saab luua näiteks kunstlihaseid. Uue suunana kavatsetakse hakata uurima ka kosmosetehnoloogias vajalikke materjale. „Varsti peaksime alustama ühe Euroopa tasemel projektiga, mis räägib tuumareaktori mõnede materjalide struktuuri uurimisest ja modelleerimisest.”

ESI (Essential Science Indicators) andmebaasis arvestatakse mõjukuse hindamisel artiklite ning viidete arvu. Andmebaasi uuendatakse iga kahe kuu järel. Varem on TÜ institutsioonina oma valdkonna ühe protsendi parimate hulka jõudnud keemias, kliinilises meditsiinis, looma- ja taimeteaduses, keskkonnateadustes ja ökoloogias ning üldises sotsiaalteaduses.


 

  

Veel 400 miljonit krooni veemajanduse infrastruktuuri arendamiseks

19. juulil avanes keskkonnainvesteeringute keskuses taotlusvoor, millega antakse 400 miljonit krooni Ühtekuuluvusfondi toetust veemajanduse infrastruktuuri edendamiseks. Tegemist on järjekorras kolmanda ja tõenäoliselt viimase taotlusvooruga, mille raames on võimalik sedasorti investeeringuteks eurotoetust saada. Taotluste esitamise tähtaeg on 25. oktoober.

EL ei toeta tõenäoliselt pärast 2013. aastat Eestis enam nii laiaulatuslikke veeinfrastruktuuri projekte, sest me oleme EL silmis jõudnud heale elatustasemele ning suured abirahad lähevad pigem uutele liikmesriikidele. Seega on käes viimane aeg Ühtekuuluvusfondist raha taotleda, sest kõik tulevased investeeringud tuleb teha täielikult oma rahadega, mis on Euroopa Liidu kuni 85%-lise toetusega võrreldes tunduvalt suurem väljaminek.

Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused ning vee-ettevõtted, mis kuuluvad täielikult ühele või mitmele kohalikule omavalitsusele. Toetatava projekti abikõlblike kulude suurus peab olema vähemalt 15 miljonit krooni, sellest väiksemamahulised projektid saavad küsida toetust KIK-i keskkonnaprogrammist, mille järgmine taotluste esitamise tähtaeg on 16. august.

Ühtekuuluvusfondist on alates 2008. aasta lõpust rahastatud 53 veemajanduse projekti ühtekokku üle 5,57 miljardi Eesti krooni eest. Perioodil 2007–2013 on Ühtekuuluvusfondist veemajanduse infrastruktuuri projektide rahastamiseks kavandatud 6,4 miljardit krooni.

KIK

 

    

Uudistaja uudistusi II: piksenoole rallirada

 


Juulikuu leitsakuga käisid paiguti kaasas vägevad äiksed. 15. juulil raksatas üks selline Tartumaal Roiul talusauna ja kitsukese Mõra jõe vahel kasvanud umbes kolmekümnemeetrisse kaunisse leinakaske.

 




Puu lõhenes nelja osasse, puidu- ja kooretükke, mõned neist õige kopsakad, lendas üpriski kaugele. Aga veidi sai pihta ka saun.

  


Talu peremees Mato-Tõnu Soomre näitab ette, kust välgunool kasetüve mööda maapinnani on jõudnud, sinna väikese kõrbenud kraavikese kündnud ja leidnud siis maha asetatud pumbajuhtme.

  






Seda mööda sauna poole tormates oli taevatuli põletanud rohtu, purustanud seina veeres vabalt lebanud pistiku ja karanud läbi seina sauna, ...

  


... lõhkunud seal ahjuukse, lüliti ja veel üht-teist ning tunginud lõpuks soojustust kahjustades teisest kohast sauna otsaseinas välja maapinda. Õnneks polnud piksel jõudu sauna süüdata; põlemismaterjali oleks jätkunud …


  

  

Mida tegi äike kaskedega Kõverjärve lähedal Ohepalu looduskaitseala piiril, seda saab uurida Teet Koitjärve fotodelt võrgupaigas http://www.koitjarv.ee/index.php/et/pildid?func=viewcategory&catid=12.

 

  

Rannaniitude ja mõisaparkide taastamiseks saab toetust plaanitust rohkem

Keskkonnainvesteeringute keskuses allkirjastati juuli keskel 26 rahastusotsust looduskaitseprojektide kohta. Kokku antakse projektidele üle 49 miljoni krooni Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust, mida on üle kahe korra enam kui esialgu planeeritud. Suurimad toetused lähevad Kadrioru pargi Kirdetiigi rekonstrueerimiseks ning Väikese väina hoiuala looduse mitmekesisuse taastamiseks ja säilitamiseks.

Aasta alguses esitati looduskaitselise infrastruktuuri arendamise taotlusvooru 54 taotlust, millega soovitud toetussumma ületas ettenähtud vooru mahtu üle nelja korra: planeeritud oli 20 miljonit krooni, taotlusi laekus aga üle 90 miljoni krooni eest. Kuna asjalikke projekte oli hulganisti, otsustas keskkonnaministeerium vooru eelarvet suurendada.

Rahastatud projektidest viis on seotud parkide taastamisega. Lisaks Kadrioru pargi Kirdetiigile said toetust ka Väimela, Elistvere ja Saka mõisapargi ning Viljandi lossipargi rekonstrueerimise projektid. Ülejäänud projektide siht on taastada elupaiku ja hoida looduslikku mitmekesisust. Töid tehakse näiteks Muhumaa ranna- ja looniitudel, Alam-Pedja lamminiitudel, Matsalu rahvuspargis, Abrukal, Piusa jõe ääres ja Vilsandil, samuti Natura 2000 võrgustikku kuuluvates niiduelupaikades Pärnus ja Saaremaal.

Nimekiri kõikidest toetust saanud projektidest on toodud KIKi kodulehel: http://www.kik.ee/et/kik/rahastusallikad/euroopa-liidu-fondid/2007-2013/looduse-mitmekesisus.html.

KIK

 

  

Iga neljas TÜ värske magistriõppur on enne õppinud mujal

Tartu ülikooli päevasesse magistriõppesse võeti tänavu vastu 1265 üliõpilaskandidaati, kellest 24 protsenti on oma bakalaureusekraadi omandanud teistes kõrgkoolides.

Kokku on bakalaureusekraadi muudes õppeasutustes saanud 302 vastuvõetut. 135 vastu võetud magistranti on esimese kõrgharidusastme läbinud väljaspool Eestit.

„Vastuvõetud välismagistrantide arvu kasvu toetab kindlasti Tartu ülikooli jõudmine viie protsendi maailma parimate ülikoolide hulka,” ütles TÜ teadusprorektor Kristjan Haller.

Konkurss TÜ magistriõppekavadele oli oodatult tihe. Suurim konkurss oli tänavu Euroopa Kolledi Euroopa Liidu Vene uuringute ingliskeelsele õppekavale, kus ühele riigieelarvelisele kohale kandideeris 10 inimest.

Peale magistriõppe on TÜ-s lõppenud ka tiheda konkurentsiga doktoriõppe vastuvõtt. Tänavu soovis doktoriõppesse astuda üle 460 inimese, kellest teadustööd tegema pääsesid 282 tugevaimat kandidaati.

Rohkem infot sisseastumiste kohta leiate aadressil http://www.ut.ee/sisseastumine/.


 

  



Toetused aitavad kalapääse rajada ja koprapaise eemaldada

Alates 19. juulist saavad paisude omanikud keskkonnainvesteeringute keskusest taotleda toetust vooluveekogude seisundi parandamiseks ja veeseadusest tulenevate nõuete täitmiseks. EL Ühtekuuluvusfondist rahastatava taotlusvooru eelarve on 50 miljonit Eesti krooni ning taotluste esitamise tähtaeg 25. oktoober.

Eesti on koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega kohustatud järgima veepoliitika raamdirektiivi peaeesmärki: saavutada veekogude hea seisund aastaks 2015. Vooluveekogude üks probleem on nii inim- kui ka loodustekkelised paisud, mis mõjutavad veekogu seisundit, muutes näiteks kiirevoolulise jõelõigu seisva veega veekoguks või takistades kalade liikumist kudemispaikadesse. Ühtlasi mõjutab vooluveekogu piiramine paisuga ka veekogus olevat veehulka ning selle temperatuuri, seetõttu võivad vetikad hakata vohama ja veekogu kinni kasvada.

Alanud taotlusvoorus saab toetust taotleda selleks, et rekonstrueerida ja rajada paisu kalapääse, taastada määruses nimetatud jõgede lõhelaste kudemispaiku, rekonstrueerida kalade rännet soodustavaid truupe ning kõrvaldada rännet takistavaid paise või paisuvaresid, avada määruses nimetatud soote ja taastada endisi jõesänge, lõhkuda koprapaise, kujundada mosaiikseid kaldapuistuid ja eemaldada jõkke varisenud voolutõkkeid. Juhul, kui projekti tulemusena mõjutatakse looduslikku veekogu, mille seisund on praegu halb, toetatakse ka praegusele maaparandussüsteemi eesvoolule või ühiseesvoolule settebasseinide ja lodude rajamist. Toetust antakse tööde tarvis vooluveekogul, mille valgala on üle 25 km2.

Toetust võivad saada avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kohalikud omavalitsused, riigiasutused, äriühingud ja mittetulundusühingud. Eraisikud saavad toetust taotleda vaid eeltoodud toetuse saajate kaudu. Suurim toetuse määr võib ulatuda kuni 100%-ni abikõlblikest kuludest, välja arvatud ettevõtetele, kellele kohaldatakse riigiabi andmise reegleid.

Meetme „Vooluveekogude seisundi parandamine” projektide rahastamise toetuseks on perioodiks 2007–2013 kavandatud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist 300 miljonit krooni; avatud taotlusvooru raames kasutatakse sellest 150 miljonit krooni.

KIK

 

  

Inspektsioon registreeris poole aastaga 1307 keskkonnarikkumist

Keskkonnainspektsioon (KI) teatas 15. juulil, et registreeris kuue kuuga kokku 1307 keskkonnarikkumist, millest suur osa pandi toime kalapüügivaldkonnas  (847 juhtumit).

Õigusvastaseid tegusid on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes olnud tunduvalt vähem: 2009. aastal registreeriti esimese kuue kuuga 2179 rikkumist. Enim on juhtumite arv vähenenud kalapüügivaldkonnas, kus eelmise aasta samal perioodil oli registreeritud 1459 ja sel aastal 847 rikkumist. Ka ranna- ja kaldakaitse nõudeid on märksa paremini järgitud: 2009. aastal oli 149 ja tänavu 20 rikkumist. Samuti on kahanenud kaitstava loodusobjekti kaitse ja veekaitse rikkumiste arv (kaitstava loodusobjekti kaitses 2009. aastal 77 ja 2010. aastal 27 rikkumist; veekaitsenõudeid eirati 2009. aastal 113 korral, 2010. aastal oli neid 48).

Mõnevõrra rohkem on tänavu olnud neid, kes ei pea kinni jahiseadusest (2009. aastal 58 ja sel aastal 70 rikkumist) või metsaõigusnormidest (2009. aastal 102 juhtumit ja tänavu 118).

Maakonniti on tänavu esimesel poolaastal kõige rohkem õigusrikkumisi registreeritud Tartumaal (215), järgnevad Ida-Virumaa (182) ja Harjumaa (173).

Õigusvastased teod on ilmselt vähenenud mitmel põhjusel, loodetavasti on seda ajendanud ka inimeste parem keskkonnateadlikkus. Üheks oluliseks teguriks võib pidada pikka ja lumerohket talve, mille tõttu liiguti ja toimetati looduses tavalisest vähem. Kalapüügirikkumiste arvu võis vähendada ka kevadine kõrge veetase, mis võimaldas kaladel rahulikult kudeda aladel, kuhu röövpüüdjad ligi ei pääsenud.

Keskkonnavastaste tegude eest on tänavu trahvitud 795 isikut kogusummas 1,73 miljonit krooni. Keskkonnakahju suurus on 7,1 miljonit krooni, millest enamiku hõlmavad kaevandamistega seotud kahjud.

2010. aasta esimese poolaasta järelevalve koondandmetega saab tutvuda KI kodulehel www.kki.ee rubriigis „Keskkonnajärelevalve andmed”.

KI

 

  


Stepikiivitaja. Allikas: Vikimedia
 

Linnuharulduste komisjon töötab ka suvel

Linnuharulduste komisjon (HK) on taas teinud hulga otsuseid.

Eesti liiginimekirja kanti kaks uut liiki: kääbuskotkas (Hieraaetus pennatus), keda nähti tänavu 15. mail Läänemaal, ning stepikiivitaja (Vanellus gregarius, pildil), kes tegutses terve nädala juunis Pärnumaal. Eesti lindude nimekirjas (kategooriad A-D) on nüüd kokku 377 liiki.

Lisaks kanti mitteametlikku nn. puuripõgenike kategooria (E-kategooria) nimekirja uue liigina vaaraohani (Alopochen aegyptiaca), kes oli aprillis ja mais Tartumaal.

Muudest põnevamatest vaatlustest kinnitati roostepääsuke (Hirundo daurica, 1. mail Tartumaal, teine vaatlus Eestis), siidhaigur (Egretta garzetta, 14.–15. mail Prangli saarel), mustjalg-tüll (Charadrius alexandrinus, 16.–20. mail Läänemaa; kaks viimast mõlemad kolmas vaatlus Eestis) ja puna-veetallaja (Phalaropus fulicarius, 13. juunil Tartumaal, Eesti esimene sisemaa leid).

HK / Linnuhuviliste list

 

 



Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012