Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA




UUDISTAJA
23. juuli 2010 II


Tänane Uudistaja jõuab teieni kahes osas; järgmine ilmub aga praeguste plaanide kohaselt 13. augustil.


JUULI
 





Küpsemissuvevärvide kõrval ...

  


... võib mõnes aias leida juba ka sügisemeenutusi.

  


„Lennata ma veel hästi ei oska, aga ühel jalal juba seisan!” Ses pesas oli tegelikult ka kolmas toonekurepoeg, aga tema oli valel ajal pesaserva taha peitu pugenud. Kolm poega on valge-toonekure puhul üle keskmise tubli järelkasv.

   

 

 

 

UUDISTAJA SOOVITAB




Polegi selge nagu vesi!

Just see tõdemus võtab kokku juulikuu Horisondis ilmunud artikli „Vesi. Vedelik, mis teoreetiliselt peaks olema gaas”, mille autor on keemik Hergi Karik. Vesi on levinuim aine Maal ja H2O üks esimesi valemeid, mida koolis õpitakse, ent nagu selgub, on asjalood veega tunduvalt keerulisemad.

Geodeet Artu Ellmann tutvustab „Taevalaotuse atraktiivseimat satelliiti”. Selle meeskond on juulis lubanud avaldada esimesed mõõtmistulemused, mis pakuvad huvi eeskätt maateadlastele. Ohvitser ja sõjaajaloolane Aivar Jaeski kirjutab „Valgustatud kindral Gerhard Johann David von Scharnhorstist”, kes polnud välimuselt esinduslik, ei paistnud silma erilise šarmantsusega ega osanud elegantselt kõnelda. Ometi oli Scharnhorst mees, kelle vaateid ja tõekspidamisi tasuks meeles pidada isegi tänapäeval. Ajaloolane Jaak Valge võrdleb omakorda maailma „Täna ja kahe sõja vahel”. Sest kui otsida üht sündmust, mis on kõige enam kujundanud nüüdse maailma palet, on selleks kahtlemata Teine ilmasõda. Jaak Valge otsib ka vastust, miks tõsisem arutelu mitmel tolle sõjaga seotud teemal pole veel käivitunudki.

Hendrik Relve on tunginud „Amazonase vihmametsa sügavusse”. Vello Mäss annab ülevaate, kuidas said teoks „Vabahärra von Berckheimi vägiteod ja hukk Soome lahel”. Tiit Kändler mõtiskleb „Kui üksi inimkond ikkagi on” ja selgitab, mis keeles tasub universumisse sõnumeid saata.

Intervjuuga „Mõtelda on vaja ökoloogilises mõõtmes”, kus vastajaks zooloog Tiit Maran, tähistab Horisont elurikkuse aastat. On ju Tiit Maran otseselt – euroopa naaritsa loodusliku asurkonna taastamise kaudu Hiiumaal – kaasa aidanud liigilise mitmekesisuse säilimisele. Kuidas on teadus mõjutanud tema elu, selle üle mõtiskleb tekstiilikunstnik Elna Kaasik. Üksainus küsimus euromüntide ehtsusest on esitatud Tallinna Tehnikaülikooli elektroonikainstituudi juhtteadur professor Mart Minile.

„Siit- ja sealtpoolt horisonti” uurib eksoplaneete; püüab saada selgust, millest ikkagi käib jutt, kui räägitakse esimesest kunstlikult loodud elusorganismist; küsib, kas mustas augus võiks tõesti peituda universum. Indrek Rohtmets on lugenud teoloog Toomas Pauli mõtteid uskmatust Toomasest ja inimeseloomast.
Olümpiaadirubriigis on jutuks Eesti ja Balti keemiaolümpiaad ning informaatikaviktoriin Kobras.

Arvo Pruljani kalendrimõtted mänglevad aga otse loomulikult südasuve ümber.

Horisont

 

    



EESTI UUDISEID

  

TÜ arvutiteadlased otsivad võimalusi vähendada e-teenuste arenduskulusid

Tartu ülikool teatas 20. juulil, et ülikooli TÜ arvutiteaduse instituut on liitunud rahvusvahelise projektiga Artifact-Centric Service Interoperation (ACSI), mille eesmärk on vähendada erialaspetsiifiliste e-teenuste väljatöötamise kulusid 40 protsenti.

Välja tahetakse töötada raamtarkvara, mis aitaks organisatsioonidel tunduvalt vähendada e-teenuste koordineerimisele kuluvat aega ning parandada uute e-teenuste väljatöötamise automatiseeritust ja tõhusust. TÜ arvutiteadlased rakendavad projektis uusimaid andmekaeve (data mining) meetodeid, et koostada ettevõtte infosüsteemi terviklik, täpne ja ajakohane kirjeldus. Projekti teised osalised töötavad välja metoodika, mis võimaldaks saadud kirjelduse abil oluliselt lühendada e-teenuse arendamisele kuluvat aega.

Ühtlasi peaks ACSI raamtarkvara võimaldama e-teenuste ühendamiseks vajalike andmeteisenduste ligi 90-protsendist automatiseerimist. Välja töötatud tarkvara tehakse kättesaadavaks avatud lähtekoodiga litsentside alusel, mis tähendab, et organisatsioonid üle kogu maailma saavad uut tehnoloogiat rakendada tasuta.

Projektikonsortsiumis teevad TÜ uurijad koostööd ekspertidega IBM Haifas asuvast teaduslaborist ning Itaalia, Ühendkuningriikide, Hollandi, Hispaania ja Belgia kõrgkoolidest ja teadusasutustest.

Projektiga alustati 14. juunil Iisraelis IBM-i Haifa teaduslaboris peetud partnerite kohtumisel ning viimased tulemused avaldatakse 2013. aasta mais.

Rohkem infot ACSI projekti kohta http://www.acsi-project.eu/.

Vt. lähemalt http://www.ut.ee/828129.


 

  

 

Niidurüdi. Foto: Vikipeedia

 

Niidurüdi kaitseks valmis uus tegevuskava

Keskkonnaministeerium teatas 20. juulil, et kinnituse sai tegevuskava niidurüdi (Calidris alpina schinzii) kaitse korraldamise kohta Eesti rannaniitudel kuni 2013. aastani.

Tegevuskava aastaiks 2010–2013 on jätk 2002. aastal koostatud kavale ja see näeb peamise eesmärgina ette stabiliseerida niidurüdi arvukus Eestis, tagada asurkonnale pesitsusvõimalused ja võimaldada arvukuse kasvu.

Niidurüdi pesitseb peamiselt Kagu-Gröönimaal, Islandil, Suurbritannias ja Läänemere rannikupiirkonnas. Eestis on liik levinud vaid rannaniidu ja lageraba elupaikades piiratud alal isoleeritud asurkondadena, valdavalt Lääne- ja Saaremaal. Liigi arvukus Läänemere ääres ja ka Eestis on kiiresti kahanenud. Viimaste aastate andmete põhjal pesitseb Eestis ligikaudu 170–240 paari. Tegemist on ühe Eesti vastutusliigiga, sest meil pesitseb vähemalt kolmandik niidurüdi Läänemere asurkonnast. Ohustatuse tõttu on niidurüdi arvatud ka EL linnudirektiivi I lisa liikide hulka.

Selleks, et valdavalt rannaniitudel pesitseva niidurüdi elupaigad säiliksid, tuleb aus hoida traditsioonilised inimtegevused – niitudel loomi karjatada ja heina niita. Rüdi arvukus on peamiselt vähenenud just seetõttu, et rannaniidud on hooldamata. Rohi kasvab liiga kõrgeks, pesitsusalad kulustuvad ning tüüpilised lombid ja soonekohad kaovad.

Niidurüdi tegevuskavaga saab tutvuda keskkonnaministeeriumi kodulehel http://www.envir.ee/1688.

Vt. pikemalt http://www.envir.ee/1131749.

Keskkonnaministeerium

 

  

 

Meeleolukas hetk järjekordse näituse avamiselt Eesti loodusmuuseumis

 

Euroraha aitab parandada õpitingimusi loodusmuuseumis ja Pärnu loodusmajas

Keskkonnainvesteeringute keskus teatas 21. juulil, et allkirjastatud on rahastusotsused, millega 14 keskkonnahariduse infrastruktuuri projekti saavad kokku ligi 350 miljonit krooni Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust. Tehtud otsuste najal uuendatakse näiteks nii riigimetsa majandamise keskuse (RMK) kui ka keskkonnaameti looduskeskusi ning tehakse kaua oodatud uuendused Eesti loodusmuuseumis ja Pärnu loodusmajas.

Parandamaks ja ühtlustamaks keskkonnahariduse kättesaadavust Pärnumaal, ehitab Pärnumaa omavalitsuste liit Pärnu linna moodsa õppehoone, mis võimaldab siduda keskkonnahariduse õppeprotsessi kogu Pärnumaal ühtseks tervikuks ning kaasata enam eri siht- ja huvirühmi.

Loodusmuuseum on Tallinnas ja Harjumaal kõige mitmekesisemat ja mahukamat keskkonnaharidust pakkuv asutus, kus jagatakse õpet mikroskoopilistest objektidest maailma loodusvöönditeni. Kõike seda tehakse väga kitsastes oludes ning hoones, kus muuseum alustas oma tööd üle 60 aasta tagasi. Projekti raames rekonstrueeritakse muuseumi esimene korrus ja õppeklass, muretsetakse hariduskeskusele seadmeid ning uuendatakse ekspositsiooni vitriine.

RMK soovib arendada infrastruktuuri ja õpitingimusi RMK 17 looduskeskuses. RMK looduskeskuste võrgustik on toiminud juba 10 aastat ning pakutav on üldsusele valdavalt tasuta. Möödunud aastal osales mitmesugustel üritustel üle 38 000 inimese, kellest enamik olid koolilapsed.

Nimekiri kõigist rahastatud projektidest on toodud KIK-i kodulehel http://www.kik.ee/et/kik/rahastusallikad/euroopa-liidu-fondid/2007-2013/keskkonnahariduse-infrastruktuur.html.

Euroopa Regionaalarengu Fondist on aastateks 2007–2013 keskkonnahariduse infrastruktuuri projektidele toetusteks ette nähtud 350 miljonit krooni, mis on kõik nüüdseks rahastusotsuse saanud. Endiselt saab aga keskkonnaharidustegevuseks (v.a. infrastruktuuri ehitamiseks) toetust küsida KIK-i keskkonnaprogrammist, mille järgmine taotluste esitamise tähtaeg on 16. august.

Vt. algteadet http://www.kik.ee/et/uudised/444-loodusmuuseum-ja-paernu-loodusmaja-saavad-opitingimuste-parandamiseks-toetust-.html.

KIK

 

  

 


RÄÄK veebis saadaval

Eesti roheline liikumine teatas sel nädalal, et üle pika aja on taas ilmunud ERL ajaleht RÄÄK, mis seekord on põhiliselt keskendunud meediateemade käsitlemisele eri nurkade alt.

Vt. http://www.roheline.ee/images/raak/raak%20mai%202010.pdf.

Kõigile ERL liikmetele saadetakse ka paberajaleht.

ERL

 

  

Uudistaja uudistusi III: unustamata „Unustatud mõisad”

Selgi aastal korraldab Eesti mõisakoolide ühendus külastusmängu „Unustatud mõisad” (vt. www.unustatudmoisad.ee).

Kolmkümmend üheksa mõisat, kus asuvad koolid, on külalistele avatud kokku kuuel päeval, millest neli, tõsi küll, on juba möödas. Igal täistunnil saab mõisates osaleda giidiga jalutuskäigul, avatud on näitused ja kohvikud. Lisaks korraldatakse koolide tugevuste ja mõisate eripära rõhutamiseks kontserte, töötubasid ja muud huvitavat.

Külastusmängust osavõtjad saavad esimesest külastatavast mõisast osalejaraamatu, kuhu koguvad külastuspäevadel mõisatest templeid. Vähemalt kümmet mõisat külastanute vahel loositakse välja pääsmed teatrietendusele, mis antakse sügisel Maidla mõisas. Loositakse välja 25 üksik- ja 10 kolmele inimesele mõeldud perekutset. Osalejaraamatus leiduvale lisaküsimusele õigesti vastanute vahel läheb loosi 20 Eesti mõisaid tutvustavat raamatut.

Sissepääsutasu on igas mõisas peredele 50, täiskasvanutele 25 ning õpilastele ja pensionäridele 15 krooni.


Uudistaja jõudis eelmisel mängupäeval, 11. juulil, käia Viljandimaa viies mõisakoolis.

  


Olustveres köitsid rohked käsitöökojad ja ...

  


... kohaliku leivakoja küpsetiste mekk.

  


Lahmusel jahmatas tõllakuuri rajatud spordisaal ...

  


... ja veel enam ait-kuivati keldrisse ehitatud taastusravikeskus.

  


Pärsti lasteaia- ja algkoolilaste päralt on von Strycki kunagine suvemõis ...

  


... ja selle kenasti kujundatud park.

  


Heimtali mõisa meeldejäävamad ehitised on vana lossi nägu viinaköök ...

  


... ja ringtalli müüride vahele sobitatud vastne spordihoone.

  


Suure-Kõpu mõisakool on suursugune ka väljast, ...

  


... ennistustööde käigus aina uhkemaks muutuv interjöör võtab aga lausa suu ammuli.

 

Taas minnakse mõisamängule homme, mõisad on lahti kell 10–18.40. Viimast korda saab tänavu osaleda 5. augustil.

 


 


TASUB OSALEDA


  


Tartu hansapäevadel poseeris molberti taga Gea Järvela sihtasutusest Luke Mõis.

 

Lukel saab terve perega maalida

Sihtasutus Luke Mõis kutsub kõiki pühapäeval 25. juulil kell 12–18 Luke mõisa maalimise perepäevale „Õpime loodust maalima”.

Osavõtt perepäevast on tasuta, päeva toetab KIK. Info telefonil 503 0080.

SA Luke Mõis

 
   
 

Võrumaal saab teada, kuidas loodust hoidvalt ehitada

Siksalis Vastseliina valla Voki külas korraldatakse juulis ja augustis mitu praktilist loodushoidliku ehituse ja restaureerimise koolitust.

26.–28. juulil on teemaks puitesemete – akende, uste, treppide jm. – restaureerimine. (Osalejad võivad koolitusele kaasa võtta ka enda kordategemist vajava eseme!)

29.–30. juulil räägitakse loodussäästlikust välisviimistlusest: tutvustatakse õlisid-värve, kaasa saab lüüa laastukatuse ning eri puitpindade töötlemisel.

31. juulil ja 1. augustil võetakse käsile loodushoidlik siseviimistlus: savi- ja lubikrohvi kasutus (tutvustatakse nii kahjustada saanud savikrohvi uuendamist kui ka uue pinna krohvimist savi- ja lubikrohviga ning vana telliskiviseina restaureerimist ja palgivahede toppimist takuga).

Kõik koolitused on praktilise suunitlusega: igal pool saab ise käed külge panna.

Koolitusi toetavad KIK ja Euroopa Komisjoni elukestva õppe programm.

Täpsemat teavet koolituste sisu kohta saab meistrilt, restauraator Kalle Kaselt, telefon 520 8233. Koolituste hind on 100 krooni päevas inimese kohta; selle eest saab ka süüa. Registreerumise kinnituseks on osalustasu kandmine MTÜ Siksali Arendusselts arveldusarvele 221019404793. Koolituspäevade algus on kell 10, lõpp eeldatavasti kella 16 paiku.

MTÜ Siksali Arendusselts

 



 


MAAILMAST




Hiina ja India ei lasknud süsinikuheitel kahaneda
Hollandi keskkonnahinnangute amet PBL analüüsis rohke ja mitmekesise statistilise materjali põhjal mullust süsihappegaasi heidet maailmas ja leidis, et hoolimata jätkuvast majanduskriisist see ei vähenenud, vaid jäi eelmise aasta tasemele.
PBL-i arvutuste põhjal kahanes CO2-heide (siia hulka on arvatud ka naftatootmisega kaasneva jääkgaasi põletusel ning sellistes tööstusprotsessides nagu tsemendi või ammoniaagi tootmisel atmosfääri paiskunud süsinikdioksiid) tööstusmaades seitse protsenti. Paraku suurenes see Hiinas ja Indias vastavalt üheksa ja kuus protsenti, kuigi juba viiendat aastat järjest on Hiina päikese- ja tuuleenergia toodang kahekordistunud.

Kokkuvõttes jäi 2009. aasta CO2-heide, nagu öeldud, varasemale tasemele püsima; esimest korda alates 1992. aastast ta vähemalt enam ei kasvanud. Rahvusvaheline energiaagentuur IEA oli varem ennustanud 2,6-protsendist langust, mis olnuks suurim viimase 40 aasta jooksul.

Uuringu autorid rõhutavad veel kaht asjaolu. Tööstusmaade tasemelanguse üle on vara rõõmustada: põhiliselt on see arvatavasti siiski tingitud majanduskriisist. Hiina ja Indis CO2 „toodang” inimese kohta on aga ikkagi veel kaugelt alla tööstusriikide näitajaid: Indias on see 1,4, Hiinas 6, Hollandis 10 ja USA-s 17 tonni.

PBL

 

  

 

Esiklapsed: sale-kaeluskotka pojad pole vangistuses enne sulestunud. (Foto: Chris Bowden / RSPB).

 

Väike lootus hukuohus kaeluskotkaliikidele

Kõige hullemate prognooside kohaselt võivad kolm Lõuna-Aasia kaeluskotkaliiki juba kümne aasta jooksul välja surra. Värsked uudised lubavad siiski pisukest optimismi: India looduskaitsjail õnnestus saada vangistuses nende kolme liigi järglasi. Ehk õnnestub sel moel millalgi ka loodusasurkondi täiendada.

Arvatakse, et kunagi elas Lõuna-Aasias kümneid miljoneid kaeluskotkaid. Nüüd on kolme liigi koguasurkond taandunud alla 60 000 isendi, kusjuures vähemalt ühe liigi arvukus on viimaseil aastail vähenenud aastast aastasse lausa poole võrra. Häda peapõhjuseks on peetud diklofenaaki.

Juba 2004. aastal leiti, et see veterinaarias laialdaselt kasutatud ravim tekitab kaeluskotkastel organismi sattudes juba mõne päevaga fataalse neerupuudulikkuse, ning 2008. aastal preparaadi tarvitus keelustati. Ometi on diklofenaaki kaeluskotkaste põhitoidus, hukkunud kariloomade korjustes veel rohkesti.

Kokku kasvas India kotkakasvandustes tiivule kümme poega. Kolm sale-kaeluskotkast (Gyps indicus) on seejuures eriti põnev ja suur saavutus, sest kunagi varem pole selle liigi tibud vangistuses sulgi selga kasvatanud. Veel saadi kolm tumepea-kaeluskotka (Gyps tenuirostris) ja neli valgeselg-kaeluskotka (Gyps bengalensis) poega.

BirdLife

 

  


Foto: David Silverman / Getty Images

 

Mobiilid tapavad mesilasi?

13. mai Uudistajas (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja323.html vahendasime IEMA kurba uudist: juba neljandat aastat järjest ei suutnud suur hulk USA mesilasperesid talve üle elada. Mesilindude allakäik algas 2006. aastal ja see pole kaugeltki ainult USA probleem; miljardeid mesilasi on hukkunud kogu maailmas.

Selle talvega vähenes mesilasperede arv Ameerikas 33,8 protsenti, Ühendkuningriigis umbes 17 protsenti. Mesilaste kadu tähendab aga üksiti tohutut ohtu viljasaakidele: hinnanguliselt oleneb kolmandik inimtoidust tolmeldajatest.

Mis mesilastega tegelikult on juhtunud, pole siiani selge. Kaalutakse verdimevate parasiitide, viirus- ja bakternakkuste võimalusi, samuti ei peeta võimatuks, et süüdi on hoopis pestitsiidid või farmide intensiivmajandamise tõttu halvenenud mesilaste toiduolud. Kuna enamasti jäävad tarud lihtsalt tühjaks ja surnud mesilasi neis pole, siis on katastroofi hakatud nimetama ka Mary Celeste sündroomiks.

Nüüd on aga India Panjabi ülikooli uurijad leidnud, et vähemalt mingi osa mesilaste hukus võib olla ka mobiiltelefonidel. Katses paigutati telefonid tarudesse ja lülitati nad kaks korda päevas 15 minutiks sisse. Kolm kuud hiljem ei tootnud mesilased neis peredes enam mett, emamesilase munemisvõime kahanes poole võrra ja taru asustatus oli drastiliselt vähenenud.

Londoni Imperial College’i bioloogi Andrew Goldsworthy arvates võib põhjus olla selles, et mesilased kasutavad orienteerumiseks maa magnetvälja ning et telefonid töötavad sagedustel, mis seda võimet pärsivad, nii et mesilinnud ei leia enam koduteed. Skeptikud väidavad vastu, et magnetvälja olulisus mesilaste teeotsinguil on seni igasuguse tõestuseta.

IEMA/CNN

 

  

Euroopa Liit keelustab illegaalse puidu

Euroopa Komisjon, Parlament ja Nõukogu on lõpuks leidnud poliitilise kokkuleppe EL uue seaduse kohta, mis keelaks kaubelda illegaalse puiduga. Sügisel peaks dokument saama ametliku heakskiidu ja sel juhul võiks ta kehtima hakata 2012. aastal.

Maailma looduskaitseorganisatsioonid avaldasid loodushoidlikke firmasid soosiva eelnõu üle heameelt, leidsid aga samas, et mõned aspektid vajaksid veel läbimõtlemist. Nii poleks hea, kui keelu alt jääks välja näiteks raamatute ja meediaväljaannete trükiks mõeldud paber või kui sanktsioonid pole EL eri riikides omavahel kooskõlastatud. See kahandaks keelu tõhusust.

WWF

 


  

 

Jalgrattad keelu all

USA Colorado osariigi tibatilluke linn Black Hawk on küllap maailmas esimene ja loodetavasti ainuke, kus on keelatud sõita jalgrattaga.

Keelu põhjus on võimude kinnitusel „tervis ja ohutus”: linnake on tuntud kui hasartmängukeskus ning kus leidub kasiinosid, seal on ka rohkesti autosid. Kui te siiski otsustate kesklinnas jalgrattaga sõita, võib teid oodata 68-dollarine trahv. Käe kõrval ratast lükata pole kitsastel autosid täis tänavatel aga keelatud; ju peetakse sellist liikumisviisi siis ohutumaks.

Jalgrattasõprade organisatsioonid on mures: kes teab, äkki nakatab Black Hawki „innovaatiline” eeskuju teistegi Ameerika paikade linnaisasid.

Care2 / Grist Magazine / Uudistaja

 

  

 

Juunikuised temperatuurianomaaliad (Allikas: NCDC/NESDIS/NOAA).

 

Kuumim juuni kogu maailmas

Guardiani võrguväljaanne teatas 16. juulil, et USA valitsuse kliimaandmete keskuse kinnitusel oli juuni kõigi aegade kuumim ja üksiti neljas järjestikune kuu, mil löödi globaalsed maa- ja ookeanitemperatuuride kogusummarekordid.

Rahvusliku ookeani- ja atmosfääriameti NOAA arvates osutub 2010. aasta lõpuks kõige kuumemaks aastaks alates 1880. aastast, mil temperatuure hakati üles märkima. Juba 304 kuud järjest on maa ja ookeani kombineeritud soojus ületanud 20. sajandi keskmisi, viimane alla varasema keskmise soojaga jäänud kuu oli veebruar 1985.

Samas oli paiku, kus juuni oli pika aja külmim. Näiteks Hispaanias oli veel jahedam juuni viimati 1997. aastal. Jahedusrekordeid löödi ka Lõuna-Hiinas, samal ajal kui mõneski Põhja-Hiina piirkonnas löödi, vastupidi, kuumarekordid.

Teadlasi üllatas veel see, kui suurelt senine juunikuu soojarekord ületati: tervenisti 0,11 kraadiga. Ärevaid uudiseid tuli ka jäistelt aladelt. Arktikas pole alates ajast, kui jääkatte ulatust hakati 1979. aastal satelliitide abil määrama, veel kunagi olnud nii vähe jääd. Masendav rekord löödi ka Gröönimaal. Sealsetest liustikest üks suuremaid, Jakobshavn Isbræ kaotas 2,7-ruutmiilise panga ning taandus 6.–7. juulil terve miili võrra.

IEMA / Guardian


 




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012