Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA




UUDISTAJA  I
13. august  2010





Tänane Uudistaja tuleb teieni taas kahes osas; järgmine Uudistaja on kavas kokku panna kahe nädala pärast, 27. augustiks.




JUULIST AUGUSTISSE 




Eriliselt soe juulikuu

Eesti keskmine õhutemperatuur oli juulis 21,8 °C. Viimase poole sajandi jooksul pole nii sooja juulikuud olnud. Kuu maksimaalseima õhutemperatuurina registreeriti 34,5 °C, mis mõõdeti 28. juulil Narva-Jõesuus.

Eestis pikalt püsinud suvekuumus tõi nii mõnelegi poole ka uued soojarekordid.

Nii sai uue juulikuu rekordi Virtsu, kus 25. juulil registreeriti 32,5 °C. Eelmine rekord, 31,8 °C, oli mõõdetud 16. juulil 2003.

Uued absoluutsed soojarekordid said Jõhvi, Narva-Jõesuu ja Vilsandi: vastavalt 33,7° (28. juuli; senine 33,6°, 9. juuli 2006), 34,5 (28. juuli; varasem 34,4°, 10. juuli 2006) ning 32,1° (13. juuli; siiani 31,0°, 1. august 2003).

Eesti absoluutne õhutemperatuurirekord 35,6 °C on registreeritud Võrus 11. augustil 1992. aastal.

EMHI

 
  


Uudistaja toimetaja oli 8. augusti õhtul Hiiumaal, kus valitses rahu ja vaikus …

  


... ning ainus mure oli see, kas saab ikka järgmisel hommikul sama rahulikus ilmas mandrile lennata.









Tartus tekkis aga samal ajal paljudes paikades tõsine kaos. Fotod: Tiiu Jüriado

  






Toomemäel jätkus koristusmuresid veel mitmeks päevaks.

  




Tunduvalt hõrenes ka Emajõe kaldapealset palistavate remmelgate rida. Fotod: Tiiu Jüriado

    

Võimas äikesetorm

8. augusti õhtul liikus üle Eesti äikeseraju. Radariandmeil jõudis maru Eestisse 18.30 paiku Võru-, Valga- ja Viljandimaa piirilõigul ning kulges kiiresti põhja poole, jõudes kella 21 paiku juba põhjarannikule ja sealt Soome lahele. Tegemist võis olla Eestis haruldase äikesetormiga, mida USA-s kutsutakse derecho (hisp. ’sirgjooneline’). Sellisele äikeseliinile on iseloomulik kiire kulg ning märkimisväärsed kahjustused, mida tekitab äikeste tagalas maapinnale sööstev külmem õhk. Trombi ehk keeristormi võis ette tulla äikeseliini otstes. Analoogiline äikesetorm liikus üle Lääne-Eesti 4. juulil 2002.

Kõige tugevam tormiiil registreeriti Väike-Maarjas: 36,5 m/s kella 19 ja 20 vahel. Üle 20 m/s mõõdeti tuule kiiruseks veel järgmistes ilmajaamades: Tooma (31,9), Tartu-Tõravere (26,0), Kunda (25,6), Jõgeva (23,5) ja Võru (23,4).

EMHI

 

 

 

 

UUDISTAJA SOOVITAB





Loodusesõber rändab koos kiilidega

Sedapuhku ei kirjuta Loodusesõber rändlindudest, nagu võiks suve lõpu numbrilt oodata, vaid hoopis kiilidest. Sest paljud ei tea, et ka kiilid rändavad, ning õigupoolest on nende putukate rändekäitumise saladused hakanud avanema suhteliselt hiljuti, nagu Agu Leivits kirjutab. Mõnes asjas on teadlased küll kindlad: ka kiilid rändavad sigimise eesmärgil ja lendavad seetõttu tuhandeid kilomeetreid. Tõsi küll, neil võtab suure maa taha rännak mitu põlvkonda aega. Lindude ja kiilide rännet ei saagi üks ühele võrrelda, avastamist on suuresilmsete putukate kohta veel küllaga, nii et katsume selle teemaga ka edaspidi lugejat kursis hoida. Või hoiab lugeja meid, sest tõusva trendina on hakanud lisanduma kiilivaatlejaid samamoodi nagu linnuvaatlejaid, ja on ju reegel: mida rohkem huvilisi, seda rohkem teavet.

Teadus võibki sündida huviliste ja teadlaste koostöös, nagu ütleb intervjuus ka Urmas Sellis, kes räägib Looduskalendri linnukaameratest ja suhtlusest sealse foorumirahvaga. Sellis väidab, et nii mõnigi avastus on sündinud tänu tuhandetele silmapaaridele, mis kaameraid päeval ja ööl netis jälgivad. Millised avastused nimelt, saate teada ajakirja kaante vahelt.

Loodusesõbras pühendame seekord ühe loo pealtnäha meile võõrale teemale: ühele põliskeelele, nimelt võru keelele. Tegelikult on asi lihtne, miks sellest kirjutame. Kuna käimas on rahvusvaheline elurikkuse aasta ja raport maakera elurikkus seisundi kohta globaalsel tasemel sisaldab ka uuringuid inimkeelte elujõu kohta, on paras aeg heita pilk sellele, kuidas meie riigis läheb ühel väiksel põliskeelel ja kas meie põliskeeled on piisavalt elujõulised, et maailma keeltekaardile, mis praegu kannab veel 6900 keele nime maailma mastaabis ja 234 keelt Euroopa aladel, ka püsima jääda. Seda loodaks küll, sest võru keel on ju maailma elurikkuse osa ja kes meist ei tahaks olla rikas.

Helen Arusoo, peatoimetaja

 

 

    



EESTI UUDISEID

 


 


Olümpiaadidelt on toodud igat värvi medaleid

11.–18. juulil Lõuna-Koreas Changwoni ülikoolis peetud 21. rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil (IBO) pälvis hõbemedali Eero Vaher Pärnu Koidula gümnaasiumi 11. klassist ning pronksmedali Erik Müürsepp Tallinna inglise kolledi 12. klassist.

Kuuekümnest riigist pärit 223 õpilase osavõtul toimunud olümpiaadil esindasid Eestit veel Katrin Kalind Hugo Treffneri gümnaasiumi 12. klassist ja Mona Teppor Jõhvi gümnaasiumi 11. klassist.

Vt. IBO2010 ametlikku veebilehte http://www.ibo2010.org/.

19.–23. juulil Stockholmis peetud rahvusvaheliselt koolinoorte lingvistikaolümpiaadilt saabus Eesti võistkond kahe pronksmedaliga. Võistkondlikus voorus saavutati 18 riiki esindanud 26 võistkonna seas neljas koht, võitjaks tuli Läti.

Võistkonna koosseisus olid pronksi pälvinud Mirjam Parve (Tallinna Vanalinna hariduskolleegium) ja Mona Teppor (Jõhvi gümnaasium), diplomiga naasnud Mihhail Afanasjev (Saaremaa ühisgümnaasium) ning ja Alina Ujazina (Narva humanitaargümnaasium), kes said vastavalt 13., 19., 38. ja 52. koha. Võistkonnaliikmete individuaalvooru punktisumma järgi oli Eesti viies riik pingereas.

Vt. ka olümpiaadi kodulehte www.iol.nu.

Kõige vägevam oli sel aastal Eesti keemiavõistkonna esitus: Tokios 19.–28. juulil toimunud 42. rahvusvahelisel keemiaolümpiaadil said medali kõik neli meie esinduse liiget.

Gleb Široki Tallinna Õismäe vene lütseumist naasis kuldmedaliga. Ta kogus 91,4 punkti 100 võimalikust; suurim punktisumma – 96,6 – oli Hiina esindajal Xianghang Shangguan. Maksim Mišin Mustamäe reaalgümnaasiumist, Ivan Jakovlev Õismäe vene lütseumist ja Kadi Liis Saar Tallinna reaalgümnaasiumist pälvisid pronksmedali.

Vt. lähemalt internetilehelt http://www.icho2010.org/en/home.html.

Neli medalit võitsid ka Eesti noored geograafiatundjad 29. juulist 4. augustini Taipeis. 11. kohale jõudnud Taavi Rebane Tallinna 21. keskkoolist sai hõbeda, ülejäänud kolm – Anu Liis Laar (Tartu Hugo Treffneri gümnaasium – HTG, 35.), Marten Kaukküla (Tallinna reaalkool, 47.) ja Agu Bleive (HTG, 48.) aga pronksi. Osales 105 õpilast 27 maalt; välja anti 53 medalit: 9 kulda, 17 hõbedat ja 27 pronksi. Riikide paremusjärjestuse esiviisikusse kuulusid Singapur, Austraalia, Poola, Leedu ja Eesti.

Eesti õpilaste osalemist rahvusvahelistel olümpiaadidel toetab haridus- ja teadusministeerium, ettevalmistust koordineerib TÜ teaduskool.


 
  
 


Sinine Konrad ühendab looduskaitse energiatootmisega. Foto: EMÜ

Sinine Konrad toodab silost biogaasi ja tahkekütust

Juuli viimasel nädalal hakkas Eesti maaülikooli (EMÜ) toel Alam-Pedja looduskaitseala lähedal Altnurga külas tööle mobiilne seade nimega Sinine Konrad, millega on võimalik poollooduslikel rohumaadel toota silost biogaasi ja tahket kütust. Uue tehnoloogiaga püütakse ühitada looduskaitse ja energiatootmine.

Kahte merekonteinerisse paigaldatud uudse tehnoloogiaga seade toodab korraga biogaasi ja tahket kütust. Poollooduslikelt rohumaadelt saadud silo uhutakse kuuma veega ja seejärel jagatakse tigupressiga vedelikuks ja tahkemaks osaks. Vedelikust kääritatakse kohapeal biogaas, mida tarvitatakse vee soojendamiseks ja tahke osa kuivatamiseks. Kuivatatud tahkel rohul on aga paremad põlemisomadused kui eeltöötlemata rohtsel biomassil.

Sinine Konrad võimaldab Natura 2000 suure looduskaitseväärtusega poollooduslikke rohumaid uut moodi kasutada. Seade toodi Eestisse LIFE+ projekti PROGRASS raames ning jääb siia kuni septembrini. LIFE+ projekti PROGRASS Eesti-Saksa-Walesi ühisuuringu keskmes on üleeuroopalise kaitstavate alade võrgustiku Natura 2000 poollooduslike rohumaade biomassi tarvitus bioenergia tootmiseks. Eestis on projekti partner EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituut.

EMÜ

 
  
 

Uudistaja uudistusi: Kärdla 15 ühepäevakohviku päeval, I

  



Juba neljandat aastat oli Kärdla aedades, parkides ja haljasaladel ühel päeval avatud 15 kohvikut:
kärdlalastele „Hiiumaa seltside” seas antud kohvilähkrite nimi vajab ju õigustust.

Kui mullu oli kohvikutepäeva peaaegu lakkamatuks saatjaks vihm, siis seekord, laupäeval, 7. augustil laadisid sünkmustad äikesepilved end tühjaks mujal ja Kärdla sai vaid mõne tühise sagara, mis kedagi ei seganud. Küllap oli vähe Hiiumaa pealinna elanikke, kes sel päeval mõnest improviseeritud kohvikust läbi ei astunud. Tuldi ka kaugemalt, sealhulgas nii mandrilt kui ka lausa välismaalt.

  


Päeva avamisel sai iga kohvik linnapealt Georg Linkovilt ja ühelt peakorraldajalt Ly Kaupsilt Hiiumaa turismiliidust pitspäevavarju, …

  


… lustilist muusikavaheldust pakkus Iiu Kala.

  


Pakutud kohv …

  


… oli sponsor Meiralt – õiglase kaubanduse märgiga.

  


Kohvikus Roheline Kapsauss olid valida väga erilised loodustoidud

  


Vana elektrijaama õuel asunud kohvikus Patarei sai maitsta Jahutusvedelikke, …

  


… elektrijaamas endas vaadata aga kunstnikest perenaiste ehtenäitust.

  


Rootsi tänaval töötas muidugi Rootsi kohvik.

  


Kohviku Café Fattima „kõhuvälises menüüs” oli nii kõhutants, näomaalingud kui ka vesipiip.

 
  
 

Keskkonnateadlikkuse projektid saavad varasemast suuremat toetust

Esmaspäeval, 16. augustil lõpeb keskkonnainvesteeringute keskuse keskkonnaprogrammi taotlusvoor.
Tegemist on selle aasta viimase taotlusvooruga, kus on võimalik Eesti keskkonnatasudest laekuvat raha keskkonnaprojektideks taotleda.

12. juulil täiendatud keskkonnaprogrammi toetuste andmist koordineeriv määrus muutis projektide hindamiskriteeriume ning lisas keskkonnakorralduse ja keskkonnateadlikkuse programmide toetatavate tegevuste hulka geoloogiliste uuringute ja maapõue kasutamisega seotud teabe tutvustamise avalikkusele. Samuti lisandus uue toetusvaldkonnana hädaolukordadeks valmistumine, nende lahendamine ja tagajärgede leevendamine ning suurem koostöö sel alal.

Keskkonnateadlikkuse maakondliku alamprogrammi projektitaotluse piirsummat suurendati 70 000 kroonilt 100 000 Eesti kroonini. Kuna keskkonnateadlikkuse programmis ei nõua KIK alus-, põhi- ega keskharidust andvatelt haridusasutustelt ning huvikoolidelt omafinantseeringut, siis on see koolidele hea võimalus lapsi loodusesse viia või õppepäevade ja muude tegevuste kaudu keskkonnahoidu tutvustada.

Keskkonnaprogrammi kaudu toetatakse seitset valdkonda: veemajandus, jäätmekäitlus, keskkonnakorraldus, looduskaitse, metsandus, kalandus, keskkonnateadlikkus. Neile lisandub maakondlik programm, mis koosneb eelnimetatud valdkondade väiksemamahulistest projektidest. Maakonnas teostatavate projektide taotlused tuleb esitada KIK-i maakondlikku esindusse, üleriigiliste projektide taotlused aga Tallinna kontorisse (Narva mnt. 7A, Tallinn, 10117).

KIK

 
  
 


Signaalvähk. Foto: Wikipedia

 

Signaalvähk ei ole oodatud külaline

Saaremaalt Riksu ojast püüti augusti algul keskkonnaameti koordineeritud jõevähi uuringute käigus signaalvähk, kes on Eestis võõrliik ja kelle elusaid isendeid on keelatud riiki sisse tuua.

Signaalvähk on meie looduslikele vähivarudele ohtlik seetõttu, et kannab endaga, ise haigestumata, vähkide seenhaigust vähikatku ja põhjustab seeläbi meie veekogudes jõevähi hulgihaigestumise ja surma. Vähikatk on seni laastanud kogu jõevähi levilas arvatavalt üle 95% varudest, nii et tegemist on suure ohuga meie looduslikule asurkonnale.

Riksu ojas, mis on varem olnud vähirikas, ei saadud katsepüügiga ühtegi jõevähki, mis võib viidata signaalvähi põhjustatud katkupuhangule ja jõevähkide hukkumisele. Lähiajal kavandatakse ojal lisakatsepüüke ning võimaliku ohu tõkestamise meetmeid.

Saaremaa vähiveekogud oma vähirikkusega on olnud ainulaadsed kogu Euroopas, sest siin puudusid pikka aega mitmed vähihaigused, kaasa arvatud vähikatk. Esimene katku suremine registreeriti Saaremaal 2007. aastal Põduste jões. Hilisemaid teateid huku kohta pole olnud. Eesti mandriosas on aga vähikatkupuhanguid olnud korduvalt.

Signaalvähk leiti Eestis vähiuuringute käigus ka 2008. aastal Mustjõest Harjumaalt. Rohkem signaalvähi leide Eestis teada ei ole.

Signaalvähk pärineb Põhja-Ameerikast. Seda liiki on asustatud paljudesse Euroopa riikidesse: 60-ndatel aastatel näiteks Rootsi, hiljem Soome ja praegu leidub teda vähesel määral ka meie lähinaabrite Leedu ja Läti veekogudes.

Keskkonnaamet

 

  
 


Pühajõgi Oru pargis.

 

Oru pargi maastikukaitseala sai uue kaitse-eeskirja

22. juulil kiitis valitsus heaks Oru pargi maastikukaitseala kaitse-eeskirja, millega muudeti ka ala välispiiri.

Oru park on olnud looduskaitse all juba 1957. aastast. Pargi maastikukaitseala pindala oli siiani 75,37 hektarit, nüüd veidi vähem – 74,70 hektarit. Võrreldes siiani kehtinud korraga on leevendatud nii jahipidamise, kalapüügi kui ka rajatiste rajamise piiranguid.

Pargi maastikukaitsealal hoitakse, kasutatakse ja arendatakse dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtuslikku puistut ja aiakunsti hinnalisi kujunduselemente ning kaitstakse jõesilmu elupaika. Pargi looduslik väärtus on tema mitmekesine reljeef, seal on maastikuelemente Põhja-Eesti panka süüvinud Toila klindilahest ja Pühajõe klindisaarest, klindilahte suubuv kärestikulise sängiga Pühajõgi on kujundanud endale aga ühe kauneima Põhja-Eesti oru.

Arhitekti Georg Kuphaldti planeeringu järgi aastatel 1897–1901 rajatud pargil on suur ajaloolis-kultuuriline ja dendroloogiline väärtus. Park ja selle rajatised (sillad, lossiaia väravad, lossiaed, vaatepaviljon, tiigid) on põhijoontes taastatud ja pargis kasvab üle 300 puittaimeliigi. Aastakümneid on Oru park olnud rahvaürituste korraldamise paik.

Kaitseala maa- ja veeala kuulub ühte piiranguvööndisse.

Keskkonnaministeerium

 
  
 



Mõisamargisari on küündinud mere taha

Eesti Posti 1999. aastal alustatud postmargisari mõisahoonetega koosneb nüüd juba kaheteistkümnest margist.

Värskeimal, 5. augustil välja antud postimaksevahendil, mille on nagu kõik varasemadki kujundanud Jaan Saar, on Hiiumaa uhkeim mõis Suuremõisa. Margi nimiväärtus on 5.50 ja see sobib sisemaisele standardkirjale. Ilmunud on ka tavapärane esmaümbrik (vt. ülal).

Suuremõisa kahekorruselise kõrge sokli ja mansardkorrusega barokklossi laskis 1760–70-ndatel aastatel ehitada krahvinna Ebba Margaretha von Stenbock. 1796 läks loss Ungern-Sternbergide valdusse, seejärel Stackelbergidele, kellelt mõis 1919 võõrandati. Suuremõisat peetakse suurejoonelisimaks barokkstiilis mõisaansambliks Eestis. Mõisal on palju kõrvalhooneid (osaliselt hävinud) ja taga suur park. 64 toaga lossis on säilinud stukkdekoori ja laemaalinguid, kahemarsiline kaarduv paraadtrepp, nikerdatud barokne peauks ja teisi nikerddetaile.

Praegu paiknevad peahoones põhikool ja tehnikum.

Eesti Post / Uudistaja

 
  
 


ERM-i maadel Raadil.


Raadi pargi kasutusvõimalused laienevad tänu eraisikute annetustele

ERM teatas 27. juulil, et eraisikute annetustest muuseumile ehitatakse veel sel aastal ajaloolisesse Raadi mõisaparki rotund – ümar paviljon. Ehitatav rotund loob mõisapargis korraldatavatele vabaõhuüritustele uued võimalused.

Et Raadi territoorium kannab endas meie mitmekihilist ja -värvilist ajalugu, tahetakse Raadi mõisapargi ja ERM uue hoone vaheline ala kujundada uut ja vana, igavest ja mööduvat ühendavaks Pärimuste pargiks. Pärimuste pargi nelja sektori igasse ossa kavandatakse kolm-neli folkloorset sümbolobjekti. Parki on kavas rajada kultusepuu, kiviring, kaev, oja, künkad ja koopad, samuti esinemislava ning suitsusaun. Viinaköögi varemed konserveeritakse ja viinaköögi uhke punane korsten korrastatakse.

ERM

 
  
 


Aknalaual sirgunud ananass. Foto: Moonika Käst

 

Ananass koduaknal

Loodusajakirjale saatis Saaremaalt mõne foto Moonika Käst, kes kirjutas, et ilmselt „tänu suurele soojale otsustas Kuressaares ühes korteris õitsele hakata tavalise söödava ananassi taim.

Käst lisab, et alla kahe aasta vanune taim on kasvatatud ananassi otsast ära lõigatud “tutist”.

Loodusajakiri palus lühikommentaari Tallinna botaanikaaiast Urmas Laansoolt, kes kinnitas: „Ananassi õitsemisest ja viljumisest Eestis toas aknalaual on meile ka varem teatatud, see pole igapäevane, kuid pole ka enneolematu ega ainukordne.”

Uudistaja


 

 

 

TASUB OSALEDA


  













Uudistaja käis lillefestivalil viimati esmaspäeval, 9. augustil.

 

Lillefestivali lõpuni on jäänud kaks nädalat

Juuli keskpaigast peale on tasunud aeg-ajalt läbi astuda Tallinna Tornide väljaku pargist, kus lillefestivali aiad näitavad aina uut nägu.

Kauaks seda ilu enam siiski pole: juba 28. augustil kell 19 on tänavuse rahvusvahelise Tallinna lillefestivali lõputseremoonia ning festivali viimase kontserdi annab kell 19.30 Tõnis Mägi koos Tallinna Georg Otsa nimelise muusikakooli orkestriga.

lillefestival.tallinn.ee / Uudistaja

 
 

Vikipeedia otsib pildimaterjali

Vikipeedia vajab pilte Eesti loodusest – sajad artiklid Eesti veekogudest, saartest, soodest, kaitsealadest ja paljust muust ootavad värvikat lisandust – ning lisada saaksid neid just Sina kui praegune Vikipeedia kasutaja. Sellele tähelepanu juhtimiseks on loodud Vikipeedia:HELP projekt, mis hakkab poole peale jõudma, kuid vajadus Eesti loodust kujutavate piltide järele pole vähenenud.

Vikipeedia ei koosta ennast ise, vaid seda teevad ikkagi seda kasutavad inimesed. Ning kui tihti pakutakse hobipiltnikele võimalust enda arvuti kõvakettale ununenud pilte entsüklopeediaartiklitesse saada? Nüüd on see võimalik. Et eesti vikipediste on väga vähe, siis jääksid lihtsalt ilma välise abita paljud neist artiklitest veel aastateks piltideta.

Ainsad nõuded fotomaterjalidele on entsüklopeediakõlblikkus ning nende lubamine vabasse kasutusse. Mida kvaliteetsem pilt ja asjalikum kirjeldus, seda parem. Õpetuse, kuidas pilte lisada, leiab sealtsamast Vikipeedia:HELP lehelt. Piiratud ei ole ka üles laetavate fotode hulk: mida rohkem väärt pildimaterjali lisandub, seda parem.

Kuigi oma loomult on tegemist aktsiooniga, mis püüab tähelepanu juhtida sellele, et head pildid on Vikis alati oodatud, on siiski osavõtjate motiveerimiseks välja pandud ka hulk auhindu. Neid nii ajakirjalt Eesti Loodus kui ka ettevõttelt Photopoint.

Parimad pildid leiavad kindlasti tee paljudesse artiklitesse eri keeleversioonides ning aitavad sellega omalt poolt oluliselt Eesti loodust tutvustada. Ühtlasi on võimalik jõuda eestikeelse Vikipeedia esilehele (nädala pildid) ja saada valitud Commonsi heade piltide sekka.

Ivo Kruusamägi, eestikeelne Vikipeedia koordinaator

  

 


 



 

Suvi kestab






Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012