Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA




UUDISTAJA II
13. august 2010





Tänane Uudistaja tuleb teieni taas kahes osas; järgmine Uudistaja on kavas kokku panna kahe nädala pärast, 27. augustiks.

 

 

UUDISTAJA SOOVITAB





Augusti Eesti Loodus paistab silma elurikkusega
Augustis möödub 100 aastat meie esimese looduskaitseala loomisest Vaika saartel – nüüdisajal teame seda kaitseala Vilsandi rahvuspargina. Juubelijutt on saarel tehtavast kompleksseirest, mis senini pole ülduse silmis kuigivõrd tähelepanu pälvinud. Ott Rootsi kirjutatud seirejuttu täiendavad Mart Aroldi mälestused Vilsandi atmosfääriseirest ning biosfääri kaitseala loomisest.
Vello Vainura tutvustab oma mõtteid kolme meile sisse toodud võõrliigi – kähriku, ondatra ja mingi kohta. Margus Pensa selgitab Alutaguse pinnavormi „kriiva” sõna päritolu ning Merike Merilain võrdleb järgmiste suvede soojuse ennustamist „vasika rajaga”: see on raskesti ennustatav nagu vasika teekond. Saame teada ka suurte karuputkede tõrje hetkeseisust.
Pikemalt tutvustatakse müüriherilasi ja nende allüürnikke ning ussikeele-leedikut. Intervjuu on keskkonnateabe keskuse elurikkuse nõuniku Lauri Kleiniga, postri on sellesse numbrisse teinud Jaan Kaplinski. Erast Parmasto teeb tutvust haruldase kübarnarmikuga, kes otsekui nutaks veripisaraid. Eesti maastikuarhitektide koolkonna rajajal Aleksander Niinel täitus sel aastal sajas sünniaastapäev, suurmehe eluteed meenutab Mati Laane. Numbrist ei puudu ka tavapärased sõnumid ja kroonika ning seekord üsna kriitilised raamatuarvustused.
Eesti Loodus

 

    



EESTI UUDISEID



 

   

Tallinna loomaaias


Riik investeerib Tallinna loomaaeda 60 miljonit krooni
Tallinna linn saab Euroopa Regionaalarengu Fondist 60 miljonit krooni Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuse rajamiseks.
Loomaaia direktori Mati Kaalu sõnul on 2013. aastaks loomaaia lääneküljele valmiva 5000 m2 suuruse keskuse eesmärk pakkuda mitmekülgset keskkonnaharidust nii noortele kui ka vanadele, alustades looduse mitmekesisusest ning lõpetades säästliku eluviisiga.
Tallinna loomaaed on keskkonnahariduse valdkonnas tegutsenud aastakümneid, tema muutmist mitmekülgseid võimalusi pakkuvaks keskkonnahariduse keskuseks on takistanud ennekõike just infrastruktuuri mahajäämus.
Projekti maksumus on kokku 66,7 miljonit krooni, millest 60 miljonit krooni rahastab KIK Euroopa Regionaalarengu Fondist ning 6,7 miljonit on loomaaia omafinantseering. Keskus peab valmima 2013. aastal.
Keskkonnaministeerium
 
  
 
Uudistaja uudistusi: Kärdla 15 ühepäevakohviku päeval, II
Nostalgialainel:
  



Kohvik Vaksal Kärdla bussijaamas …
  

… ning Nu Pogodi ehk Hunt Jänesel Külas – …
  

… reklaamikampaania, …
  

… peremees ja …
  

… tema alluvad – ettekandjaneiud.
  

Mitut moodi mõnusaid kohvinautimisvõimalusi …
  

… kohvikus Kohvi KOORega, võõrustajaiks perekond Koor.
  

Naiskodukaitsjate kohvikus Sõduri Kodu sai peale mehise kõhutäie ka elutähtsat koolitust.
  

Külaliskohvik Pärnumaa Romantiline Rannatee …
  

… ja tema vaimukas menüü.
  

Nurgake Keina Maarahwa Kohwikust laululava pargis
.
 

Peipsil võib püüda rohkem koha ja latikat
5. augustil kiitis valitsus heaks kalapüügivõimaluste muutused Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel: Eesti kalurid saavad veel sel aastal lisaks püüda 100 tonni koha ja 200 tonni ahvenat.
Muudatustes lepiti kokku juunis peetud Eesti ja Vene föderatsiooni valitsustevahelise kalapüügikomisjoni istungil. Võttes aluseks tänavu kevadel tehtud kalavarude lisauuringute andmeid, saab mõlemas riigis suurendada koha püüki 50 tonni ja ahvena püüki 100 tonni võrra. Ühtlasi vahetati istungil kalurite palvel püügikvoote nii, et Venemaa annab Eestile juurde 100 tonni oma tänavusest ahvenakvoodist ning saab Eestilt vastu selle aasta haugi püügikvoodist 25 tonni ja järgmise aasta särje püügikvoodist 75 tonni. Veel annab Venemaa Eestile tänavusest koha püügikvoodist 50 tonni Eesti sama suure koguse latikakvoodi vastu.
Kui 2009. aastal püüdsid Eesti kalurid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest 808 tonni ahvenat, 654 tonni koha, 66 tonni haugi ja 537 tonni latikat, siis riikidevahelise kokkuleppe järgi on sel aastal Eesti kaluritel lubatud püüda 1200 tonni ahvenat, 546 tonni koha, 70 tonni haugi ning 460 tonni latikat.
Kui kõik lubatud kvoodid ära kasutatakse, peaksid Eesti kalurite sissetulekud võrreldes möödunud aastaga suurenema.
Keskkonnaministeerium
 
  
 
Uudistaja uudistusi: Kärdla 15 ühepäevakohviku päeval, III
  

Kohvikud kogusid heategevusraha, ajaloolises Monopolis paiknenud ning sedakorda Kreeka ja Mamma Mia! kilbile tõstnud Café Orientale näiteks sellesama Monopoli taastamiseks; …
  

… osa sellest kampaaniast olid ka eesti- ja kreekakeelseid soove sisaldanud õnneküpsised, mida pakkus Hiiumaa koostöökogu eestvedaja Reet Kokovkin.
  

Suurema osa Kopli tänava aedadest enda alla võtnud Koolipapa perekohvikus peeti lugu hügieenist …
  

... ja koorilaulust, eestvedajaks koolipapa ja ühepäevakohvikupidaja Timo Lige;
  

… sai ekskursiooniga päädinud ajalootunnis uusi teadmisi ning …
  

… kohvikust väljuja veel kenasti kiita ka.
  

Otse mere ääres paiknenud kohvik Vanamees ja Meri oli küllap üks rahvarohkemaid.
  

Käed olid tööd täis nii kalapuhastajail …
  

… ja -suitsutajatel …
  

… kui ka nõudepesuosakonnal.
  

Üks kohvikutepäeva peakorraldaja Ere Naat (keskel) on rahul: ehkki Kärdlas pole iga päev avatud kohvikuid juurde tekkinud, on valmidus kohvikuid pidada seda suurem. Nii selgus talviste PÖFF-i päevade aegu – ja nii on ka sel suvel, kui sellesama Ere eestvõttel annab Theatrum  Tahkuna tuletorni all etendusi „Tuulesaared” ja kus igapäevaelus sugugi mitte kohvikuid pidavad inimesed olid tööle seadnud stiilse ja vahva Lõuna-Prantsusmaa kohvipoe. „Ju on see julgus saadud just kohvikute päeva kogemustest,” arvab Ere.

 


 

 


TASUB OSALEDA


  

Seminar avab Põlvamaa ökofestivali

Põlvamaal juba viiendat aastat peetav ökofestival tutvustab säästvaid ja elukeskkonda hoidvaid tegutsemisviise ning seetõttu on festivali kavas seminare, kursuseid ja retki, milles saab osaleda ja aktiivselt kaasa lüüa. Festivali avab 16. augustil keskkonnaseminar „Profilt profile”.Seminar on Põlvamaa ökofestivali kavas kolmandat korda ning seal jagavad professionaalid oma mõtteid ja teadmisi samal alal tegutsejatega. Seekord võib siis öelda, et seminar on suunatud professionaalilt noorele profile. Keskendutakse tööhõivele ja tulevikuvisiooni pakkumisele.
Seminar algab esmaspäeval, 16. augustil kell 14 Põlva talurahvamuuseumi rahvamajas Karilatsi külas.
Kõigil seminarist osavõtjatel on võimalus jääda telkima talurahvamuuseumi territooriumile, kus pakutakse ka õhtusööki. Õhtu jätkub elava muusika saatel ning lõkke ümber päeva jooksul kogutud mõtteid arutades.
Lisainfo ja registreerimine
http://www.polvamaa.ee/index.php?page=3009&.
MTÜ Keskkonnateenistus
  
  
Omnibuss viib Varbusele teatrisse
Looduse Omnibuss sõidab pühapäeval, 15. augustil Tallinnast teatriretkel Tilleorgu ja maanteemuuseumisse Matveret vaatama.
Põlvamaal looduskauni Tilleoru nõlval Varbusel mängitakse viimast korda suvekomöödiat „Augustikuu teemaja” (autor John Patrick, lavastaja Roman Baskin, peaosas Marko Matvere). Enne etenduse algust on võimalus matkata kaunil Tilleoru loodusrajal (pikkus 5 kilomeetrit) ja/või veeta aega teemajas ja muuseumis.
Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 8.30, tagasi Tallinnas ollakse 20.30. Sõidu hind koos teatripiletiga täiskasvanutele, sealhulgas üliõpilastele ja pensionäridele 275 ja õpilastele 200 krooni. Lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad kaasa tasuta.
Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 või info@looduseomnibuss.ee.
Looduse Omnibuss


  
  


Elektriraudtee sõidutab augustis matkama
1. augustil sai alguse Elektriraudtee juba kuuendat korda korraldatav koguperematkasari „Elektrirongiga matkama”.
Matkad toimuvad Harjumaal, kus läbitakse kauneid loodusradu ja vaadatakse kultuurimälestisi. Osalejad sõidutab matkale elektrirong; sel aastal maksab sõit matka alguspunkti ja sealt tagasi Tallinna 20 krooni. Matkadele ei ole vaja varem registreeruda.
1. augustil käidi matkamas ümber Pakri poolsaare, nädal hiljem Nelijärvel ja Jänedal. Ülehomme, 15. augustil matkatakse Kloogarannast Keila-Joale, jalgsiretke pikkus on 22 km. Rong väljub Balti jaamast kell 9, Kloogarannast 19.40 ja jõuab Tallinna 20.43.
Järgmisel pühapäeval, 22. augustil, ootab matkajaid Riisipere ümbrus. Seal on teekonna pikkus 13 km ning rongi väljumisaeg Tallinnast 10.05 ja Riisiperest kell 16.24. Tallinna saabub rong 17.43.
Vt. lähemalt http://matkad.elektriraudtee.ee/.
Elektriraudtee 
 

 

„Robotex 2010”
3.–4. detsembril korraldab Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) koostöös Tartu ülikooli ja Eesti infotehnoloogia kollediga juba kümnendat aastat järjest oma spordihoones suure robotite võistluse Robotex.
Kuna tegemist on kümnenda võistlusega, on korraldus suurejoonelisem kui kunagi varem. Peetakse kahepäevased võistlused „avatud” ja „pro” gruppides. Samuti toimub palju töötubasid ning üles on pandud mitu näitust.
Robotex on kõigile tasuta ning üritusele saab registreeruda alates 1. septembrist. Osalema on oodatud kõik, kellel on vähegi huvi tehnika, IT või robootika vastu. Seekordne võistlus on juba teist aastat järjest populaarsust kogunud jalgpall, kus kaks robotit asetsevad korraga väljakul ning robot, kes lööb rohkem väravaid, pääseb edasi järgmisesse vooru. Võitjaks osutub aga lõppkokkuvõttes robot, kellel on eri voorudest kogutud kõige rohkem väravaid.
Reegleid loe http://www.robotex.ee/et/node/341 ning registreeru kiiresti www.robotex.ee.
Robotex
 
  
 
Putukate huvipäev
TÜ loodusmuuseumi putukate huvipäev on 15. augustil.
Putukaliikide, nende püügi ja kogumisega tutvutakse looduses; väljasõit õpperetkele Tartust on kell 11 Vanemuise 46 eest. Vihma korral toimub huvipäev zooloogiamuuseumis (Vanemuise 46). Huvipäeva juhendavad Mati Martin ja Aivo Tamm. Huvipäev on tasuta, seda toetab KIK.
Eelregistreerimine: loodusmuuseum@ut.ee või telefonil 737 6076.



 


MAAILMAST

  



Foto: talkgreentous.ca
 
Vancouver ootab nõuandeid, saamaks maailma kõige rohelisemaks linnaks
Kanada linn Vancouver on seadnud väga ambitsioonika eesmärgi olla aastal 2020 maailma rohelisim linn.
See peaks tähendama, et enamik retki linnas tehakse siis jala, rattal või ühissõidukiga; et uued ehitised on n.-ö. süsinikneutraalsed ja vanu kohendatakse keskkonnahoidlikumaks; et iga linlase kodust on viie jalutusminuti kaugusel loodus- või roheala; et seal on praegusega võrreldes võrratult rohkem puid ja „rohelisi” töökohti, puhas õhk ja vesi, kohalik toit ning hoopis väiksem kasvuhoonegaaside heide.
Kummatigi ei pea vancouverlased ennast maailma targimaiks inimesteks, vaid ootavad lähematel kuudel kõigi huvitatud ja ideedega inimeste nõuandeid veebilehele http://talkgreentous.ca. Praegu päevakorras teemadena on märgitud arutelu turvalise ja atraktiivse üleüldise jalgrattateede võrgustiku üle, võimalikult lai toidujäätmete kogumise kava ja linnasisene toidutootmine, soov lisada vihmavee kogumise ja tõhusa kasutuse nõue ehituseeskirjadesse, 25-sendine maks kilekottidele jne.
talkgreentous.ca
 

 
Senine parim … Foto: www.abcbirds.org / www.martinreid.com


… ja nüüdne foto haruldasest linnust. Foto: Daniel Lebbin / ABC.
 
Fotograaf sai harulduse pildile
Küllap on mõnigi lugeja neist kahest fotost ülemist vaadates hämmingus: kas Uudistaja on otsustanud hakata udupilte avaldama?! Kui aga lisada, et tegemist on ühega vähestest piltidest, mis alles 1976. aastal Peruus avastatud ja seni veel eestikeelse nimetuseta värvuliseliigist Grallaricula ochraceifrons üldse klõpsata oli õnnestunud, tundub pilt ehk väärtuslikum.
Nüüd läks Ameerika linnukaitseühingu ABC bioloogil Daniel Lebbinil Abra Patricia linnukaitsealal korda lähipildistada üht selle haruldase liigi paariteist sentimeetri pikkust isaslindu – ja varasemate „hädapildistuste” koteering langes … Linnuliiki on täheldatud vaid kahes elupaigas. Abra Patricia linnuparadiis on üks nendest kaitsealadest, mida  „looduskaitselindurite” veebileht www.conservationbirding.org propageerib kui võimalust näha haruldusi ja üksiti aidata kaasa linnukaitsele.
ABC
 
  
 
Eesti sai liiklusohutustunnustust
Ehkki me ise oleme oma kohati (enese)tapjaliku liikluskultuuri pärast endiselt mures, on Euroopa liiklusohutusnõukogu ETSC leidnud sel suvel ometi põhjust meil ja iirlastel pead paitada: just Eesti ja Iirimaa said tänavused ETSC liiklusohutuse nn. PIN-auhinnad. See on tunnustus olukorra suhtelise paranemise eest. Iirimaa suutis 2009. aastaks vähendada liiklussurmasid 2001. aastaga võrreldes 41 protsendi võrra ja on nüüd 27 EL liikmesriigi seas traagiliste liiklusõnnetuste arvult miljoni elaniku kohta (54) seitsmendal kohal. Eestis vähenes liiklussurmade hulk samal perioodil lausa kaks korda; see oli EL-is paremuselt neljas edenemine.
Veel tublimad on olnud Läti, Hispaania ja Portugal. Siiski ei jäeta mainimata, et Eesti liiklussurmade arv miljoni elaniku kohta – 2009. aastal 75 – on EL 27 keskmisest (70) veel suurem.
Liiklusohutusindeksit PIN hakkas ETSC rehkendama ja riike omavahel võrdlema 2006. aasta juunis. Algatusega on peale EL 27 liikmesriigi liitunud ka Iisrael, Norra ja Šveits.
ETSC
 
  
 

Foto: www.eltis.org.
 
Budapestis on värvilised bussirajad
1980. aastatel tehti Ungari pealinnas 80 protsenti sõitudest ühissõidukitega, 1990. aastate lõpus 60 ja nüüd vaid umbes 50 protsenti. Tagajärjeks on aeglustuv liiklus, ummikud ja üha vähenev ühistranspordi populaarsus, sõiduaja ja -hinna kasv, kiirelt lisanduv õhu- ja mürasaaste.
Selle paljudest linnadest tuttava situatsiooni muudab Budapestis keerulisemaks teedevõrgu radiaalne ülesehitus, mistõttu suur osa transiitsõite kulgeb läbi linnakeskme; ka pole linnas kuigivõrd ruumi uusi teid ehitada.
Abi otsitakse ühistranspordi tõhusamast konkurentsivõimest. Sellele peavad kaasa aitama võimalikult täielikult omaette sõiduradadele viidavad bussid ja trammid. Et autosid ühistsõidukiradadelt tõhusamalt eemal hoida, on hakatud uusi bussiradasid katma silmatorkava värviga.
Üle poole praegu toimivatest bussiradadest on rajatud 2005. ja 2008. aasta vahel; ainuüksi 2007. aastal ehitati juurde peaaegu sama palju bussiteid, kui neid oli enne 2000. aastat. Ühissõidukeil on nüüd eesõigus kokku 141 Budapesti tänavalõigus kogupikkusega 67 kilomeetrit. 2009. aastal lisandus veel üheksa kilomeetrit, tänavu peaks avatama 3,3–3,5 kilomeetrit busside eesõigusteid.
ELTIS
 
 

See tiivuline, eksootiline tõmmuraag, kannab inglise keeles järgneva loo juures kõnekana kõlavat nimetust: Dollarbird ehk dollarilind. Foto: BirdLife



Targad äriliidrid näevad looduses liitlast
Juulis Londonis peetud esimene ülemaailmne äri ja elurikkuse sümpoosion märkis rahvusvahelist elurikkuse aastat. Sümpoosioni esitletud raportis, mille on koostanud organisatsioon TEEB (The Economics of Ecosystems and Biodiversity – Ökosüsteemide ja Elurikkuse Ökonoomika), tõdetakse, et tarbijate ja ärimaailma juhtide hoiakud on hakanud muutuma selles suunas, et elurikkuse prioriteet üha suureneb.
Hiljutistel uurimustel põhinevas raportis kinnitatakse, et 60 protsenti Ameerika ja Euroopa tarbijaist on teadlik, et elurikkus vaesestub. 50 protsenti Ladina-Ameerika juhtivad äritegelasi peab elurikkuse kadu äri edenemisel tõsiseks takistuseks. TEEB leidis, et ärijuhid, kes pole suutnud oma plaanidesse elurikkusega arvestavaid muudatusi teha, satuvad turul üha enam ebasoodsasse olukorda ning et on viimane aeg hakata mitmeid seniseid äripõhimõtteid kardinaalselt ümber hindama.
Vt. lähemalt http://www.teebweb.org/LinkClick.aspx?fileticket=ubcryE0OUbw%3d&tabid=924&language=en-US.
TEEB
 
  
 
Pummeldada armastavatel noortel on kehv mälu
Juba esimesed Ühendkuningriigi Northumbria ülikoolis tehtud katsed kinnitavad, et alkoholilembestel noortel on hoopis raskem meeles pidada ees ootavaid kohustuslikke tegevusi, näiteks seda, mis ajaks on kirja pandud käik hambaarsti juurde või millal tuleks maksta arvet.
Viiekümnele teismelisele üliõpilasele näidati Scarborough’ äripiirkonnas tehtud 10-minutilist videot, millest neil tuli meeles pidada teatud juhendid ja hiljem nende järgi tegutseda. 21 katsealust kuulus pummeldajate kategooriasse.
Neidude puhul oli „pummeldaja” kriteeriumiks, et nad tarvitavad kuue klaasi veiniga ekvivalentse koguse alkoholi kaks või enam korda nädalas, noormeestel sama pika ajaga kuus pinti õlut. Enne olid rühmast välja arvatud muid mõnuaineid, näiteks ekstasit või kanepit tarbivad noored, suitsetajad ning need, kes olid joonud viimase kahe ööpäeva jooksul. Samuti jälgiti, et katserühma poolte vahel poleks erinevusi eas, ärevus- või depressiooniastmes.
Ilmnes, et pummeldajail oli koha ja tegevuse meelespidamisel märksa suuremaid raskusi kui nende karsketel eakaaslastel. Töid juhtinud doktor Tom Heffernan ütles, et muidugi pole veel sugugi selge, milline on nende kognitiivhäirete tekkemehhanism, aga samas on ilmne, et kõnelda mingist „ohutust alkoholikogusest” on noorte puhul ilmselgelt kergemeelne.
Kõnekas on asjaolu, et pummeldajaist katsealused olid ise kindlad, et neil on mäluga kõik korras ja mingit kahju elukombed neile ei põhjusta.
AlphaGalileo
 
  

Üks uuringupiirkond: Kunijoki org Põhja-Hibiinides. Foto: Michael Friedrich / Hohenheimi ülikooli botaanikainstituut
 
Mandri-Euroopa külmim piirkond soojeneb kiiresti
Moskva geograafiainstituudi, Hohenheimi ülikooli ja Helmholtzi keskkonnauuringute keskuse uurijate ajakirjas Arctic, Antarctic and Alpine Research ilmunud artikkel väidab, et kui teatavad Arktika osad on viimase aastasaja jooksul üldiselt jahtunud, siis alates 1990. aastast on alanud kiire soojenemine.
Järeldused tuginevad polaarjoonetaguse piirkonna viimase 400 aasta suvetemperatuuride rekonstruktsioonile hariliku männi (Pinus sylvestris) aastarõngaste põhjal. Kokku uurisid Vene- ja Saksamaa teadlased 69 Hibiini mägedes kasvanud männi puidunäidiseid. Tegemist on kliima poolest väga huvitava piirkonnaga: üleminekualaga Põhja-Atlandi hoovusest tugevasti mõjustatud Skandinaavia ning Euraasia kontinentaalse kliimaga territooriumide vahel. Seal on pikk, mõõdukalt külm talv ning jahe niiske suvi, kus taimedel kasvuaega 60–80 päeva.
Näidised võeti kolmest paigast metsapiiri lähedalt 250–450 meetrit üle merepinna. Väidetavasti on selle ala puud temperatuuri fluktuatsioonide suhtes eriti tundlikud ja pakuvad seetõttu eriti väärtuslikku teavet. Muidugi mõjutab puidu juurdekasvu peale temperatuuri veel hulk muid tegureid: valgus, toitainete hulk, vee kättesaadavus ja konkurents teiste puudega. Need mõjud püütakse uuringuis võimalikult täpselt lahus hoida.Tulemusi võrreldi varem Rootsi Lapimaal ning Venemaa Jamali ja Taimõri poolsaarel leituga. Kokkuvõttes järeldati, et pärast umbes 250 aastat tagasi lõppenud nn. väikest jääaega soojenes Arktika mandripiirkonna temperatuur umbes 20. sajandi keskpaigani, hakkas siis jahtuma ning 1990. aastast on alanud uus kiire temperatuuri tõus. Pikaajalise jahtumise peapõhjuseks peavad töö autorid Päikese aktiivsuse muutusi, hiljutine suur soojenemine on tingitud aga muudest mõjuritest.
AlphaGalileo
 

 


  
  


No mis suvi see küll on, kui isegi jääle ei tohi minna!





Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012