Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA I
27. august  2010



Saadame tänasegi Uudistaja teile kahes osas.

 


AUGUST
 










 

Nende kahe nädala jooksul, mis on möödunud eelmise Uudistaja potsatusest tellijate e-postkastidesse, on troopikakuum suvi hakanud näitama ilmselgeid väsimuse märke ja aastaaegade võimuskepter tundub paiguti olevat juba otsapidi sügise sõrmede vahel. Vahel on ka päikesel jätkunud jõudu laiaks soojaks naeratuseks; siiski tikuvad üha jõudsamalt ilma tegema tuuled ja vihmavalingud. Aga jälle on Eesti saanud näidata oma ilmastikulist hiiglaslikkust: olud on eri paigus olnud suuresti erinevad. Selle väite ühe tõestusena tasub lugeda järgnevat, EMHI kodulehel 23. augustil ilmunud andmete põhjal kokku pandud sajuhulgasõnumit.

Augusti sajunorm ületatud
Ajavahemikus 1.–22. august on tugevad hoogsajud tabanud Lõuna- ja Lääne-Eestit, kaasa arvatud saared. Kõige vähem on sadanud Kundas, Tallinn-Harkus ja Narva-Jõesuus.
Järgnevas andmestikus on võrdluse aluseks augusti keskmine sademete hulk aastatel 1961–1990. Kõige rohkem sadas 1.–22. augustini Võrus: 194 mm, mis on pikaajalisest keskmisest (89 mm) 218 protsenti. Protsendi järgi ületas keskmist aga kõige rohkem Kihnu: 135 mm 59 mm vastu ehk 229 protsenti.
Veel valik andmeid “edetabeli” tipust (tänavu 1.–22.08/ pikaajaline keskmine/ protsent): Heltermaa – 124 mm/ 69 mm/ 180%; Tartu-Tõravere – 116/ 86/ 135; Sõrve – 104/ 62/ 168; Vilsandi – 83/ 62/ 134; Lääne-Nigula – 94/ 82/ 115; Viljandi – 90/ 90/ 100 ning Pärnu – 75/ 75/ 100. Kõige kasinamate näitajatega jäid janusse järgmised vaatlusjaamad: Kuusiku – 42/ 83/ 51; Tiirikoja – 40/ 77/ 52; Narva-Jõesuu – 25/ 86/ 29; Tallinn-Harku – 24/ 84/ 29 ja Kunda 12/ 73/ 16.
 
Suurimad ühe ööpäeva sajuhulgad olid 22. augustini Kihnus – 81,4 (18.08); Võrus – 67,4 (02.08); Sõrves – 49,6 (04.08); Heltermaal – 48,2 (18.08) ja Tõraveres – 40,7 (17.08).
EMHI 

 

 

 

UUDISTAJA SOOVITAB



   

 

    



EESTI UUDISEID

 



Keskkonnaprojektidele toetuse taotlemise aktiivsus on taastumas
Keskkonnainvesteeringute keskus teatas 23. augustil, et keskkonnatasudest rahastatava keskkonnaprogrammi taotlusvoorus laekus kokku 643 taotlust kogusummas 627,1 miljonit Eesti krooni. Nagu juba tavaks saanud, esitati enim taotlusi keskkonnateadlikkuse projektidele, rahaliselt on suurimad soovid ikka veeprojektidel.
Keskkonnaprogrammi üksuse juhi Heiko Põdersalu kinnitusel on taotlusi võrreldes aasta esimese vooruga “laekunud umbes samas suurusjärgus, kuid soovitud summa on ligi kaks korda suurem. Ehkki jätkuvalt jääb nii projektide arv kui ka nendega soovitud toetussummad allapoole tippaegadest, näitab üldarv siiski tõusutrendi ning loodetavasti see suund jätkub”.
Enim taotlusi ehk 278 laekus keskkonnateadlikkuse programmi, sellele järgnesid veeprogramm 94 ning keskkonnakorralduse programm 73 taotlusega. Summaliselt soovitakse kõige rohkem toetust veeprojektidele: 273,9 miljonit Eesti krooni. Sellele järgnevad keskkonnakorraldus 86,2 miljoni ja jäätmekäitlus 81,3 miljoni krooniga. Projektide rahastamise otsuseid on oodata uue aasta alguseks.
KIK
 

  

NASA maakattemuutuse uurijate nõupidamine Tartus
Tartus peetakse selle nädala kolmapäevast kuni laupäevani NASA maakattemuutuste programmis osalevate teadlaste ühiskonverents koos kolleegidega Põhja-Euraasia koostööprogrammidest GOFC-GOLD/NERIN ja NEESPI.
Kokkusaamise “Maakatte ja -kasutuse muutuste jälgimine Euroopa subarktilises ja parasvöötmes” keskmes on maakatte ja maa kasutusotstarbe muutustega (näiteks metsast põlluks või vastupidi) seotud protsessid Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopas.
Esmajoones arutatakse satelliitseire andmete kättesaadavust, nende kasutusvõimalusi ning satelliidipiltide töötlusmeetodite täiendamist. Osaleb umbes 60 teadlast 11 maalt.
Lisainfot saab programmi kodulehelt http://lcluc.umd.edu/meetings.php?mid=15.
Tartu observatoorium
 

  


Signaalvähk. Foto: Wikipedia

Signaalvähk toob kalapüügikeelu Riksu ojas ja järves
Eelmises Uudistajas (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja331.html) avaldasime ebameeldiva teate keskkonnaametilt – Saaremaalt Riksu ojast leiti signaalvähk – koos selgitustega, miks see on väga halb uudis.

Juba 19. augustil järgnes sõnum, et ojast on püütud kaks tosinat eri vanuses nii emaseid kui ka isaseid signaalvähke. “See viitab selgelt võimalikule vähkide sigimisele Riksu ojas ja seal juba kosuvale populatsioonile,” lisati keskkonnaameti pressiteates.

24. augustil kinnitas keskkonnaministeerium, et ettevalmistamisel on määruse muudatus, millega keelatakse kalateadlaste soovituste kohaselt kalapüük Riksu ojas. Vähikatku leviku suure ohu tõttu palus ministeerium juba enne määruse ilmumist hoiduda vee kasutusest ja kalalkäigust Riksu ojal ja järvel, sest vee- ja kalapüügivahenditega võib vähikatku tekitaja jõuda ka teistesse veekogudesse.
Eestile omast jõevähki seirepiirkonnast ei leitud, kuigi veel mullu neid harrastuspüügi käigus ojast püüti. Jõevähi kadumine võib olla tingitud sellest, et Riksu ojja on toodud haigust kandvad signaalvähid, kes ise on haiguse suhtes vastupidavad. Seda, kas väljapüütud signaalvähid kannavad vähikatku, selgitatakse laboris.Nüüd uuritakse signaalvähi levikuala ning populatsiooni struktuuri Riksu ojas. Samuti analüüsitakse, millised on võimalikult tõhusad abinõud võõrvähiliigi levikut takistada ning kas on võimalusi võõrliiki tõrjuda.
Looduskaitseseaduse järgi on keelatud tuua Eestisse looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrliikide elusaid isendeid, mille hulka kuuluvad ka kolm vähiliiki: signaalvähk, kitsasõraline vähk ning ogapõskne vähk. Selle teo eest võib füüsilist isikut karistada kuni 18 000 krooni suuruse rahatrahviga. Kuna looduslikul teel signaalvähid ei saanud kuidagi Riksu ojja sattuda, siis on kindel, et need on toonud sinna inimene.
Keskkonnaamet/Keskkonnaministeerium
 
 

Veel medaleid rahvusvahelistelt olümpiaadidelt

Eestit Kanadas rahvusvahelisel informaatikaolümpiaadil esindanud kolmeliikmeline võistkond naasis kahe medaliga: kevadel Tallinna reaalkooli lõpetanud Morten Piibeleht ja Hugo Treffneri gümnaasiumi lõputunnistuse saanud Jaagup Repän teenisid mõlemad pronksid. Kolmas võistkonna liige oli Saku gümnaasiumi abiturient Ago Allikmaa. Kokku osales võistlusel 304 õpilast 80 riigist.

Olümpiaadil tuli võistu koostada arvutiprogramme. Kahepäevase võistluse kummalgi päeval oli vaja viie tunni jooksul koostada programmid, et lahendada neli ülesannet. Hindamisel arvestati programmi korrektsust ehk leitud vastuste õigsust ning programmi tõhusust ehk töötamise kiirust.

Rohkem infot http://www.ioi2010.org.


 

   

Linnurallivõit jäi Eestisse

13. augustil toimunud linnuralli Estonian Open 2010 piirkond oli Põlva- ja Võrumaa, ralli kestis laupäeva hommikul kella 3-st õhtul 17-ni. Osales 11 võistkonda Eestist, Soomest ja Lätist kokku 38 linnuvaatlejaga.

Tihedas konkurentsis sai võistkond RC & Pets (Margus Ots, Uku Paal, Ranno Puumets ja Peeter Raudsepp) kirja 131 liiki, edestades vaid ühe liigiga soomlaste Team Ristisaari’t (Ari Vuorio, Timo Böhme ja Petri Ripatti). Järgmised võistkonnad jäid juba selgelt maha: soomlaste Bilia registreeris 118, lätlaste Himantopus 115 ning eestlastest paremuselt teise, üldjärjestuses aga viienda koha pälvinud Buteo (Eedi Lelov ja Jaanus Jürison) 111 liiki. Eestlastest kolmanda tulemuse, 105 liiki, saanud Kiigelaulunelik (Riho Marja, Tiit Vohta, Andrus Jair ja Hannes Pehlak) jagas seitsmendat-kaheksandat kohta.

Kokku registreeriti 167 liiki.

Linnuhuviliste arvutilist

 

  

 

Stepipistrik. Foto: Marek Szczepanek / Wikipedia

 

Sõnumeid linnuharulduste komisjonilt

Eesti linnuharulduste komisjon (HK) lisas uue liigina Eesti linnuliikide nimekirja stepipistriku (Falco cherrug).

Mai keskpaigas tekitas Eesti linnuvaatlejate hulgas elevust Ungaris saatja selga saanud stepipistrik. Lind viibis Eestis kaks päeva, aga kellelgi ei õnnestunud teda näha. Ungarist on aga nüüd laekunud täpsed andmed ja HK kinnitas seitse kohta, kus linnu saatja signaal registreeriti. Täpsemat infot Ungari stepipistriku projekti kohta leiab võrgupaigast www.sakerlife.mme.hu.

Täiendusi ja parandusi Eesti linnuliikide nimekirja tõi aga ka Euroopa harulduskomisjonide liidu taksonoomiakomisjoni (AERC TAC) otsus muudatuste kohta lindude süstemaatikas. Vt. lähemalt http://www.eoy.ee/node/61.

Näiteks on nüüd omaette liik ida-mustvaeras (Melanitta americana, keda enne peeti mustvaera alamliigiks (Melanitta nigra americana). See on ka ainuke liik, kes tuleb nimekirja juurde. Üksteist liiki on lihtsalt tõstetud teise perekonda. Muutus tuli ka E-kategooria mitteametlikku lisanimekirja, kus senine kanada lagle alamliik Branta canadensis minima on nüüd eskimo lagle alamliik Branta hutchinsii minima.

Eesti linnuliikide nimekirjas on nüüdsest 379 liiki (sh. 374 A–C-kategoorias ja 5 D-kategoorias).

HK

 

  

 

Katsemaja ehitusel 25. augusti keskpäeval: sarikad on paigas.

 

Tartus valmib pilliroomaja

Eesti maaülikooli (EMÜ) maaehituse osakond rajab EMÜ metsamaja taha dendroparki juba teist looduslikest materjalidest katsemaja.

Maja seinad, lagi ja põrandad tehakse pilliroost. Sise- ja välisviimistluseks kasutatakse savikrohvi. Katuse üks pool tuleb pilliroost ja teine laastust. Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi maaehituse osakonna juhataja professor Jaan Miljani sõnul tehakse majas aasta ringi mõõtmisi, et anda hinnangut soojapidavusele. Katsete tulemusel oskavad teadlased anda nõuandeid ökomajade ehitajatele.

Katsemaja ehitusel osalevad maaehituse osakonna doktorandid ja magistrandid, kes teevad selle põhjal ka oma uurimistöid. Maja rajamisele eelnesid laborikatsed.

Pilliroost katsemaja ehitus leiab aset Interregi projekti raames, kuhu peale EMÜ on kaasatud Soome, Läti ja Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Pillirooga varustavad teadlasi mittetulundusühingud Järveroog ja Savikoda.

Esimene maaehituse osakonna katsemaja valmis 2008. aasta novembris ja seal uuritakse looduslike ja tööstuslike soojusisolatsioonimaterjalide omadusi.

EMÜ

 

 

MAAILMAST

    






Otsige lillevaibast üles tähed “EU”: tänavune lillevaip tähistas asjaolu, et Belgia on olnud pool aastat Euroopa Liidu eesistujamaa. Fotod: Rein Jüriado

 

Brüsselis sai taas nautida imelist lillevaipa

Igal teisel aastal katab Brüsseli vanalinna peaväljakut ehk Grote Markti ühel nädalavahetusel hiiglaslik lillevaip. Miljon eredat õit on seatud külg külje kõrvale 1848 ruutmeetrile (24 x 77 m). Esimest korda kooti lillevaip väljakule 1971. aastal ja kuna ettevõtmine leidis tohutu toetuse nii kohaliku rahva kui ka turistide seas, on see saanud traditsiooniks.

Tänavu olid Grote Markti lilleilupäevad 13.–15. augustil.

Uudistaja/Wikipedia

 

  

Uudistaja uudistusi Loode-Inglismaal I

  


Uudistaja käis nädalasel turismireisil Suurbritannia loodeossa. Mõne seiga ja põnevama paiga saab nüüd fotodelt üle vaadata.

  


Aina andis imetleda bussijuhtide osavust imekitsastel teedel …

  


… ja arutleda, kuidas küll britid selliste hommikusöökidega kõik viimseni ülekaalulised ei ole.

  


Saareriigirahva koeralembus on sedavõrd suur, et mõnegi vaatamisväärsuse koerapilet näib igati põhjendatud: neljajalgsed võtsid kitsastel ligipääsuteedel omajagu ruumi ja sundisid tähelepanelikkusele – äkki astud mõnele palavalt armastatud kallile tõukoerale veel jala peale…

  


Teeservas kohtas mäginõmmedel ka ponisid …

  


… ja paaris kohas n.-ö. õnnelikke, poolvabapidamisel sigu.

  


Muidugi ei jäänud vaatamata legendaarne ja kuulus Stonehenge, …

  


… hoopis vähem tuntud Avebury kiviring pole aga sugugi vähem salapärane ja muljetavaldav.

  


Näide Cornwalli dramaatilisest loodusest: rannakaljud, mille turjal Tintageli müstilised varemed.

  


See kärestik kannab poeetilist nime Pääsukese kosk ja selle juures laulsime oma taasiseseisvumispäevalaulu.

  


Nii Menai sild kui ka Snowdonia mäeahelik on Walesi sümbolid.

  


Halb ilm nurjas rongisõidu Walesi kõrgeimasse tippu, 1085-meetrisele Snowdonile. Aga asendusreis teisel kitsarööpmelisel ajaloolisel aururaudteel Porthmadogist Blaenau Ffestiniogi oli samuti vaimustav.

  


Blaenau Ffestiniogi kiltkivikaevanduses saime põgusa ettekujutuse sealsest kunagisest orjatööst.

  


Selle vanaproua amet on olla Conwys asuva Inglismaa väikseima maja perenaine.

  


New Age’i pealinnaks kutsutud Glastonburys näeb värvikaid tegelasi.

 

  


Maribori jäätmekäitlusfirma Snaga hoolib õhu puhtusest. Foto:
www.eltis.org

 

Sloveenia jäätmekogujad kahandavad heitmeid

Sloveenias Mariboris tegutsev jäätmekäitlus- ja transpordifirma Snaga on juhte koolitades ja premeerides ning trasse optimeerides saavutanud olulise kütuse kokkuhoiu.

Firma käsutuses on 70 mitmesugust veokit ja mootoragregaati. Et vähendada kütusekulu ning piirata õhusaastet, liituti nn. RECODRIVE’i projektiga, mille käigus õpetatakse jäätmevedajaile ökojuhtimistehnikat. Jäätmeautod peavad teadagi sageli peatuma ja uuesti sõitu alustama ning mootor peab käima ka seisu ajal, et käivitada laadureid. Sestap on optimaalsed juhtimisvõtted väga tähtsad.

Koolituse läbi teinud juhid suutsid sellele järgnenud kaheksa kuu jooksul kuus keskmiselt 56 liitrit ehk 4,2 protsenti kütust kokku hoida. Snaga prügikogumisauto läbib kuus keskmiselt 1743 kilomeetrit ja ökokoolitatud juhil kulub selleks 1115 liitrit kütust. Et juhte innustada, makstakse neile kokkuhoitud kütuse hulga alusel preemiat, mis võib küündida kümnendikuni palgast.

Lisameetmena optimeeriti autode marsruute, mistõttu võis ühe veoki käigust välja jätta.

ELTIS

 

  

 

Tavagrinda (Globicephala melas). Allikas: Wikipedia

 

Fäärlased taas kriitikatule all

Looduskaitsjad on aastaid kärkinud Fääri saarte elanikega, kes on aastast aastasse augustis ühisaktsioonide käigus nugadega tapnud sadu madalasse vette peletatud delfiine tavagrindasid.

Fäärlased väidavad tavaliselt vastu, et tegemist on iidse traditsiooniga, et loomi tapetakse rangelt populatsioonile ohutus hulgas ja et selline tapaviis on kõige kiirem ja valutum võrreldes mis tahes muu võttega, millega mereimetajaid kütitakse. Seekord on aga looduskaitseorganisatsiooni Sea Shepherd erilisi pahameele pälvinud asjaolud, et tapetud on ka tiineid emasgrindasid, et tapatalgutel osaletakse vähemalt pealtvaatajaina lausa perekonniti ning et mõnelgi loomal oli kaugelt rohkem lõikehaavu kui vaid kohese surma toovast noahoobist tingitu. Niisiis pole kinnitus looma kiirest ja valutust surmast sugugi alati tõene.

Kõik kolm etteheidet on tõestatud Sea Shepherdi fotograafi Peter Hammarstedti fotodel. Pildid on verised ja koledad, seepärast ei hakka me neist ühtegi Uudistajas avaldama. Aga tugevate närvidega huviline võib neid vaadata võrgupaigast http://media.seashepherd.org/2010_Faeroes/. Samalt veebilehelt saab lugeda ka lähemalt organisatsiooni tegevusest nii tavagrindade kui ka muu mereelustiku kaitsel.

Uudistaja / Sea Shepherd

 




Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012