Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA II
27. august  2010



Saadame tänasegi Uudistaja teile kahes osas.

 



AUGUST
 










 

 

 

 

UUDISTAJA SOOVITAB


 

 

   
 

 

 

TASUB OSALEDA


  


Fotomälestus 2006. aasta Emajõe festivalist: ka siis oli Jõmmu kesksel kohal.

 

Lodjakoda Emajõe festivalil

Täna ja homme on taas Eesti suurim jõepidu – Emajõe festival.

Emajõe lodjakoda teatab, et on kavva võtnud uusi ja põnevaid ettevõtmisi: lodjatsirkus Omatsirkuse akrobaatidega, esimest korda näeb Tartus purjevarjuteatrit, millega lodi suvel Läänemere sadamates tuuritas, samuti toimub avavee ujumisvõistlus “I Emajõe karikas” lodjakojast kesklinna; osa on lubanud võtta ka linna kõrgemad võimukandjad. Emajõgi on ju taas puhas ja Tartu ainus linn Eestis, kus on võimalik ujuda otse Raekoja platsi kõrval. Amatöörid võivad kasutada ka abivahendeid: kummimadratsit, ujumisrõngast vms.

Tänastel lodjasõitudel on lubanud giiditööd teha ka abilinnapead Karin Jaanson ja Margus Hanson.

Rikkamaks on saanud ka traditsiooniline jõeparaad: kõik paraadil osalevad jõehundid saavad maabuda lodjakojas, kus peetakse paadimeeste pidu – „Jõetreff 2010”. Lodjalaval esinevad jõelaevnike ja nende sõprade muusikalised kollektiivid. Laupäeva õhtul süüdatakse lodjakoja juures muinastulede öö lõke.

Emajõe festivali täisprogrammi vt. http://www.tartu.ee/emajoefestival/programm.

Lodjaselts

 
 

Tartu keskkonnaharijad jagavad teavet

Tartumaa keskkonnahariduse infopäev toimub ülejärgmisel neljapäeval, 9. septembril kell 14–17 keskkonnaameti Tartu kontori (Aleksandri 14) teise korruse saalis.

Kavas on lühiettekanded keskkonnahariduse pakkujatelt: keskkonnaametilt, RMK-lt, Tartu keskkonnahariduskeskuselt, Peipsi koostöökeskuselt, Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuselt, TÜ loodusmuuseumilt, põllumajandusmuuseumilt, ornitoloogiaühingult ja Eestimaa looduse fondilt. Järgnevad stendiettekanded, jagatakse infomaterjale ja saab suhelda ettekandjatega.

Registreeruda saab kuni 6. septembrini aadressil Piret.Valge@keskkonnaamet.ee; lisainfo telefonidel 733 4162 ja 527 3340.

Keskkonnaamet

 


  

 

Vulkaan – looja ja hävitaja

Üleeile, 25. augustil, avati Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) muuseumi galerii Futurum (Akadeemia tee 1/ Ehitajate tee 7) näitusega “Vulkaan – looja ja hävitaja”.

Näituse ajend on dramaatiline Eyjafjallajökulli purse Islandil. Väljapanek kajastab vulkaanide olevikku ja ajalugu ning tutvustab vulkaanilisi kivimeid. Eestis näib maapind meie jalge all nii kindel ja liikumatu, väga paljudes maailma paikades on aga selgelt tunda, et Maa on pidevas liikumises. Vulkaanid on meie planeedi hingamise ja elu üks kõige selgem väljendus. Tihti võib isegi vulkaanilistes piirkondades olla elu kaua aega päris rahulik, sest vulkaanid võivad uinuda sadu, tuhandeid või isegi mitusada tuhat aastat, kogudes energiat järgmiseks purskeks.

Näitusel saab näha kahetunnist videoprogrammi, mis viib Etnale, Strombolile ja Erta Alele, samuti huvitavaid vulkaanilisi kivimeid nii mujalt maailmast kui ka Eestist.

Näitus on valminud koostöös TTÜ geoloogia instituudi, TTÜ mäeinstituudi, Eesti geoloogiakeskuse, TÜ geoloogiamuuseumi, Eesti loodusmuuseumi, Islandi ülikooli geoteaduste instituudi ning erakollektsionääride Enn Käissi, Kaarel Orviku ja Mati Stroomiga. Näituse kuraator on TTÜ muuseum ning kujundajad Mari Kurismaa ja Mari Kaljuste.

Eesti galeriimaastiku uue elluastuja, TTÜ muuseumi galerii Futurum eesmärk on tutvustada TTÜ teaduskondade, instituutide ja asutuste avastusi ning saavutusi. Galerii on avatud interdistsiplinaarsete teemadega näitustele ja kaasaegse kunsti eksponeerimisele.

Galerii on kujundanud tootedisaini firma Tentwelve, moodulid on teostanud Red Hat Group Design, valgustussüsteemid LED House OÜ, ehituse VAREK-E OÜ ning esitlustehnika on paigaldanud AS Datel.

TTÜ muuseumi ja raamatukogu ühistööna avatakse raamatukogus Eesti geoloogide vulkanoloogiatööde näitus. Näituse koostaja on Liidia Šeina ja kujundaja Tiia Eikholm.

Näitus “Vulkaan – looja ja hävitaja” on lahti tööpäeviti 11–17 järgmise aasta 31. märtsini.

TTÜ

 

  

Tallinna botaanikaaed pakub loodusõpet

2006. aastast alates on Tallinna botaanikaaias (TBA) käigus projekt “Õppekavakohane loodusõpe TBA-s”.

Alates 6. septembrist saab registreeruda 2010. aasta sügispoolaastal toimuvatele õppepäevadele. Registreerumistabeli ja juhised leiate TBA koduleheküljelt www.tba.ee --> Loodusharidus --> Õppekavakohane loodusõpe.

TBA õppepäevale on oodatud 8–34 õpilasest koosnevad rühmad. Õppepäev koosneb kahest poolest, selle pikkus on neli tundi, millele lisandub lõunapaus 20 minutit. Kõikide TBA õppepäevade töökeel on eesti keel.

Praeguseks on välja töötatud seitse õppeprogrammi: “Puud, põõsad, puhmad ja rohttaimed”, “Toataimed ja tarbetaimed”, “Vesi ja muld”, “Loodusvööndid ja kliimavöötmed”, “Taimede paljunemine ja levimine”, “Taimede paljunemine suguliselt ja vegetatiivselt” ning “Taimede viljad ja nende levimisviisid”.

Lisainfo telefonidel 606 2669 (Helen Kösta) ja 606 2663 (Marit Kasemets) või meili teel looduskool@tba.ee.

Uuel hooajal jätkab oma programmidega – ja seekord juba süvendatult ka TBA huviring “Looduslaps”. Lapsed saavad rääkida oma isiklikest praktilistest kogemustest taimedega ning saada uusi teadmisi, milles põhirõhk on liigiõppel. Lisaks tulevad teemades enam esile keskkonnahoidlik ja säästev suhtumine ümbritsevasse.
Lapsed saavad proovida ka ekskursioonijuhi tööd. Endiselt pakutakse avastamis- ja meisterdamisrõõmu, keskkonnamänge ja huvimatku, mille eesmärk on arendada tähelepanu ja luua seoseid. Teema valik huviringi toimumise ajal sõltub ilmaoludest. Ringitund algab praktilise õuesõppega, mis sisaldab teoreetilist osa, ning lõpeb loomingulise tööga.

Oodatud on kõik endised ja tulevased “Looduslapsed”. Liikmeks saab registreeruda alates oktoobri algusest telefonidel 606 2681 ja 5326 4570 (metoodik Eliko Petser) või e-aadressil eliko.petser@tba.ee.

Ringitöö toimub kaks korda kuus kolmapäeviti kell 16–18. Kuutasu õpilasele on 25 krooni.

TBA

 

    

Tulekul on muinastulede öö

Veebiportaal Mereblog koos Rannarahva kojaga kutsub kõiki traditsioonilisele muinastulede ööle.

Meie esivanemad on Läänemere ääres elanud juba mitu tuhat aastat ja vajaduse korral andsid nad lõketega märku naabritele ja meresõitjatele. Selle meenutamiseks kogunevad tuhanded inimesed igal aastal augusti viimasel laupäeval kell 21.30 randadesse, et süüdata iidetuled ja tähistada muinastulede ööd. Eesmärk on süüdata nii palju lõkkeid ja tõrvikuid, et igas mereäärses kohas oleks näha vähemalt kahte tuld. Muinastulede kohta lähemalt saab lugeda veebilehelt muinastuled.ee

Korraldajad koondavad sellele veebilehele ka teavet kogunemiskohtade ja tulede süütajate kohta, et see veebikaardile üles märkida. Eelmisel aastal teatas Eestis 285 seltskonda, et süütavad lõkke, tulesid süüdati kokku üle tuhande ja mere ääres viibis üle 20 000 inimese.

Mereblogi

 

    

Ökoturismi arendajad kohtuvad Pärnus

26.–30. septembril on Pärnus Euroopa ökoturismi konverents.

Ettekandeid peavad oma ala asjatundjad, ettevõtjad, ametnikud ja aktivistid Ameerikast, Armeeniast, Eestist, Hispaaniast, Lätist, Mehhikost, Norrast, Rootsist, Rumeeniast, Saksamaalt, Suurbritanniast, Tšehhist, Ungarist.

Vt. konverentsi täielikku programmi võrgupaigast http://www.european-ecotourism.com/conference-2010/conference-program.

Lisaks ettekannete kuulamisele saad konverentsil tõstatada olulisi teemasid ja kaasa lüüa rühmatöödes, mis toimuvad maailmakohviku ja avatud ruumi põhimõtetel ja mida veavad Piret Jeedas ja Robert Oetjen MTÜst Ruumiloojad.

Konverentsi töökeel on inglise keel.

Eesti ökoturismi ühendus

 

  

 

Luke mõisa kärnerimaja.

 

Loodusfilmide õhtu Luke mõisas

Pühapäeval, 29. augustil algusega kell 21 toimub loodusfilmide õhtu Tartumaal Luke mõisas koos õhtuse valgusmänguga.

Vaadatakse Matsalu loodusfilmide festivalil auhinnatud linateoseid “Looduse tants”, “Kontvõõrad” ja “Vanamees ja põder” ning Eesti õppefilme “Kes meil metsas elavad?” ja “Kultuuride ristteel”.

Riietuda tuleks soojalt ja mugavalt ning kaasa võtta piknikutekk. Vihmase ilma korral paigaldatakse telgid, kuid ära kulub ka vihmakeep. Tasuta filmiõhtut toetab KIK.

Loodusfilmide õhtu ajal on lahti kärnerimaja kohvik, kus müügil kohv ja kohvikõrvane. Ostes Luke mõisa kohvikust, toetad Luke mõisa taastamist!

Lisainfo telefonil 508 8359 või info@lukemois.ee ja võrgupaigast www.lukemois.ee.

Luke mõis

 



MAAILMAST

 

  


Vast avastatud pisikonn pliiatsiotsal …

  


… ja mündil. Fotod: Prof. Indraneil Das / Institute of Biodiversity and Environmental Conservation.

 

Borneol avastati kääbuskonnaliik

Sarawakis asuva Malaisia ülikooli elurikkuse ja keskkonnakaitse instituudi teadlane Indraneil Das ja Alexander Haas Hamburgi zooloogiamuuseumist teatasid ajakirjas Zootaxa uuest tibatillukesest konnaliigist.

Hernetera suurune, alla poolteise sentimeetri pikkune loomake teadusnimega Microhyla nepenthicola on Vana Maailma kõige tillem seni teada konn ja üks väiksemaid kogu maailmas. Liigi “ristiisaks” sai tema elupaik, kanntaim Nepenthes ampullaria: just selle taime kannudesse heidab konn oma kudu ja seal arenevad ta kullesed.

Märkamatu elukas leiti üles hääle järgi. Kel huvi kääbuskonna laulu kuulata, võib seda teha võrgupaigas http://www.conservation.org/minifrogcall.

Conservation International

 

  

 


Ansambel Steel Pulse. Allikas: internet.

 

Reggae-ansambel toetab päikeseenergiat

Tervisekaitseühendus Partners In Health (PIH), päikeseenergeetikat ja traadita internetti arendav SELF (The Solar Electric Light Fund) ja Grammy võitnud reggae-rühm Steel Pulse esitlesid sel nädala ansambli solisti David Hindsi komponeeritud laulu „Hold On [4 Haiti]”, millega kogutav tulu annetatakse PIH-i Haitil asuva tervisekliiniku varustamiseks päikesenergiaga.

Kliinik asub mägedes, kus elektriliine pole. Pärast Port-au-Prince maavärinat on kliiniku töökoormus suuresti kasvanud, kütust elektrigeneraatori jaoks aga napib. Laulu saab tasu eest selleks loodud võrgupaigast http://www.holdon4haiti.org alla laadida, kogu sel viisil kogutud raha läheb kliinikule.

SELF-i tegevdirektor Bob Freling kinnitab, et edaspidi on kavas tagada päikeseelekter kõigile tosinale Haitil asuvale PIH-i tervisekeskusele.

SELF/PIH

 

  

 

Uudistaja uudistusi Loode-Inglismaal II

  


Glastonburys seisatasime kuningas Arthuri haual, …

  


… Winchesteris aga tema ümarlaua koopia all.

  


Walesi pealinnas Cardiffis on ühtviisi imetlusväärsed nii Millenniumi kultuurikeskus …

  


… kui ka suurejooneline raekoda.

  


Winchesteri hiigelkatedraalis on mõnegi kuulsuse, näiteks Jane Austeni viimne puhkepaik.

  


Warwicki väärikas Lord Leycester Hospital on kodu kaheksale väärikale vanahärrale, endisele sõjamehele.

  


Postbridge’is saime proovida ajaloolise nn. Klappsilla tugevust, …

  


… Cheddari orus aga “ainsat Cheddaris valmistatud Cheddari juustu”.

  


Ühtviisi vaimustavad on nii reaalset elu elav ülijärsu tänavaga rannikuküla Clovelly …

  


… kui ka ühe viieaastase poisi, hilisema sir Clough Williams-Ellise 50 pika aasta jooksul realiseeritud unistus, vaid vaatamiseks loodud Portmeirion.

  


Vist uhkeim näide kuningas Edward I käsul ehitatud kindluste raudvööst: Caernarfon.

  


Võibki jääda vaidlema, kumb inimloome on uhkem – kas Stourheadi pargikompleks …

  


… või vanasse savikaevandusse rajatud kõrgtehnoloogiline botaanikaaed Eden Project. Viimasest loodame peagi veidi rohkem pajatada mõnes Loodusajakirja ajakirjas.

  


Ja meie giid suutis selle Walesi linnakese nime soravalt välja ütelda!

 

  

 

Üürijalgrattad Brüsselis.

 

Rattasõit võib tuua terviseriske

Belgias tehtud uuring püüdis selgitada, kui palju peenosakesi satub liikluses jalgratturite kopsudesse ehk teisisõnu: kas rattasõit on alati ja igas suhtes autosõidust tervislikum.

Valikrühmas oli 55 hea tervisega mittesuitsetajat, keda esmalt sõidutati suletud akende ja väljalülitatud kliimaseadmega autos ja määrati hingamistsoonis (umbes 30 cm kaugusel suust) õhus leiduvate peenosakeste kontsentratsioon. Seejärel sõitsid katsealused kohe jalgrattal tuldud teed tagasi.

Peale peenosakeste hulga mõõdeti ka hingamissagedust ja sügavust, omastatud hapniku hulka ja pulssi. Selle põhjal arvutati välja minutis sisse- ja väljahingatud õhu maht, sissehingatud peenosakeste hulk ja nende peenosakeste kogus, mis sadestub kopsudes. Katse tehti kolmes eri mõõtu linnas: Brüsselis, väikelinnas nimega Louvain-la-Neuve ja Molis, väikeses maaalevikus.

Kui autos varieerus peenosakeste hulk vähe, siis jalgratturi sissehingatavas õhus oli sisaldusskaala märgatavalt laiem, ulatudes kuni 100 000 osakeseni kuupsentimeetris. Mõistagi oli see suurim Brüsselis. Jalgrattur hingab sagedamini ja sügavamalt kui autosõitja, nii et tema sisse- ja väljahingatud õhu maht on umbes 4,3 korda, sissehingatavate peenosakeste hulk aga 400–900 protsenti suurem kui autoga reisijal. Mõistagi sadestub siis ka kopsu kahjulikke osakesi tähelepanuväärselt rohkem.

Järeldus on lihtne: jalgrattateid planeerides tuleks need paigutada nii, et ratturite ja autode väljalasketorude vahel oleks võimalikult pikk vahemaa. Jalgrattureil endil tasub aga meeles pidada, et ehkki rohked uuringud kinnitavad rattasõidu ja muu kehalise tegevuse tähtsust krooniliste haiguste, sealhulgas südame- ja veresoonkonna haiguste ning enneaegse surma vältimisel, leidub küllalt palju ka uurimusi, mille kinnitusel võivad südame ja veresoonte probleeme muu hulgas süvendada ülemäära sissehingatud pisiosakesed.

IEMA

 

  

Foto: www.care2.com

 

Uskuge: ninasarviku sarvel pole raviomadusi!

Teravmokk-ninasarvik (Diceros bicornis) on mõnegi eksperdi arvates hukuohu servale sattunud esmajoones seetõttu, et traditsioonilises meditsiinis on tema sarvele omistatud müstiline tervendamisvõime: küll aitavat sarvejahvatis palaviku, hallutsinatsioonide ja iivelduse, küll koguni „äranõidumise” vastu. Austraalia näitlejanna ja modell Elle Macpherson olevat äsja välja tulnud „teooriaga” sarvepuudri imepärasest mõjust nahale.

Juba aastaid tagasi on teadlased sarve põhjalikult analüüsinud. Selle põhiline koostisosa on keratiin, seesama, millest on ehitatud meie varba- ja sõrmeküüned ning juuksed – ja mingeid imeaineid seal ei sisaldu. Ehk nagu on öelnud Šveitsi farmaatsiafirma Hoffman-La Roche uurimuses: „Ninasarviku sarvel pole inimkehale mingit mõju: ei head ega halba." Ja ometi maksab sarvepulbri nael mustal turul 10 000 – 30 000 dollarit.

Tundub, et ninasarvikuid kaitsta on imelihtne: tuleks vaid inimestele selgeks teha, et sarvepuru neid ei aita. Kahjuks ei taha nad seda uskuda …

www.care2.com

  

 


  

 




Tartusse kerkiv teaduskeskus Ahhaa on väliskontuuri põhiosas kätte saanud. Järgmisel aastal on nende keeruliste katuste alla asja loodetavasti juba kõigil teadmishimulistel.

 

HEAD ALGAVAT KOOLIAASTAT!

  


Järgmine Uudistaja ilmub nädala pärast, 3. septembril.

 

 






Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012