Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA
03. september  2010




1. SEPTEMBER
 





Mu kodule kõige lähemas lillemüügikohas oli tarkusepäeva hommikul poole üheksa paiku napilt kümme müüjat. Üks nooremas keskeas silmanähtavalt ärritunud meesterahvas, küllap koolilapse papa, marssis ühe lillepakkuja juurest teise juurde ja küsis ikka ühe ja sama, mulle veidrana tundunud küsimuse: „Ja pikki kimpe teil ei olegi?“ Tõesti ei olnud. „Oi, need osteti kohe ära,“ kahetses üks lilletädi. Üha enam ärritunud mees lahkus nördinult ja lilledeta.

  








Paar tundi hiljem ühe kooli lähedal jäin siis jütside või papade-mammade käes olevaid lilli või bukette silmitsema. Ja tõesti: ei ainsatki lühikest! Mõni ehk pikemgi kui see allameetrimees, kes teda üle pidi andma ...

Ju siis on mood selline.

  


Veel 1. septembri hommikust: koolide ümbruses oli iga jalakäijate ülekäigu mõlemas otsas politseinik või politseinike abimees.

  




Tartu Kivilinna gümnaasiumi avaaktusel.

Nagu piltideltki näha, oli ilm Tartus 1. septembril ilus.


 

 


AUGUSTIST SEPTEMBRISSE

 



Sajune augustikuu

August möödus Eestis rohkete sademetega, vaid üksikutes vaatluskohtades jäi sajuhulk alla normi. Mitmel pool tuli augustis vihmavett alla normist kaks-kolm korda, Ruhnus aga peaaegu neli korda rohkem. Mõnes vaatluskohas pole vaatlusreas nii sajust augustit veel olnud.

Näiteks Võrus sadas 243,2 mm, aastate 1961–1990 põhjal arvutatud n.-ö. norm on aga 89 mm; seega sadas normiga võrreldes tänavu lausa 273 protsenti. Senine Võru augustikuu vihmahulgarekord (215,8 mm) oli pärit 1987. aastast.

Ruhnu tänavuse augusti vihmahulk 227,6 mm oli normiga (58 mm) võrreldes 392 protsenti; senine kõige sajusem (132,3 mm) august oli 1932. aastal.

Uus augustikuu sajurekord sündis veel neljas vaatlusjaamas (sulgudes on samad viis arvnäitajat mis kahe eelmise jaama puhul: sajuhulk (mm) augustis 2010 / augusti sajunorm (1961–1990) / % normist / senise kõige sajusema augusti sajuhulk (mm) ja aasta): Kihnus (188,2 / 59 / 319 / 151,9 / 1985), Sõrves (166,3 / 62 / 268 / 158,1 / 1937), Kasaris (223,4 / 81 / 276 / 200,6 / 1978) ja Heltermaal (171,5 / 70 / 245 / 165,2 / 1956).

Eesti seni kõige suurem kuu sajusumma – 351 mm – mõõdeti 1987. aasta augustis Haanjas.

EMHI

  

 




Lehestiku üldpilt oli augusti viimasel ja septembri esimesel päeval veel roheline, aga siiski leiab otsides juba ka teist karva lehti, ...

  




... vaheldust toovad õied ....

  


... ja viljad.

  


Tuleohtlik aeg on lõppenud
EMHI teatas 31. augustil, et juba mõnda aega püsinud jahedate ja sajuste ilmade tõttu on tuleohtlik periood lõppenud. Alates 1. septembrist tuleohukaarti enam ei koostata.
Maksimaalne tuleohuindeks oli sel aastal 5. augustil Jõhvis: 11593.
EMHI



 

 

UUDISTAJA SOOVITAB



   

 

    



EESTI UUDISEID

 


  

Ülikool tunnustab avaaktusel parimaid õppejõude

Tartu ülikoolis oli uue kooliaasta avaaktus esmaspäeval, 30. augustil. Tavapäraselt tunnustati seal TÜ parimaid õppejõude neljas peamises õppevaldkonnas.

Tudengite küsitlusest selgusid valdkondade kümme paremat õppejõudu, kellest iga valdkonna parim pälvib aasta õppejõu nimetuse. TÜ 2009/2010. õppeaasta parimateks õppejõududeks tunnistati humaniora valdkonnas filosoofiateaduskonna romaani filoloogia lektor Reet Alas, socialia valdkonnas õigusteaduskonna inglise õiguskeele õpetaja Kristiina Alas, realia et naturalia valdkonnas loodus- ja tehnoloogiateaduskonna biofüüsika ja taimefüsioloogia teadur Irina Bichele ning medicina valdkonnas arstiteaduskonna üldbioloogia assistent Marika Masso.

Aasta õppejõu erikujundusega hõbedast kihilise rinnamärgi autor on ehtekunstnik Katrin Veegen. Auhinna märgile lisatakse rahaline preemia TÜ professori ühe miinimumkuupalga ulatuses.

TÜ aasta õppejõu auhinna veebileht: http://www.ut.ee/et/oppimine/uliopilasele/abiks/aasta_oppejou_auhind.


  

TULE-ga tuleb ülikooli poolteistsada üliõpilast

„TULE – tule uuesti, lõpeta edukalt!“ programmi toel asub Tartu ülikoolis tasuta õppima 147 tudengit, kel kunagi on kõrgharidustee pooleli jäänud.

TÜ õppekorralduse peaspetsialisti Ülle Hendriksoni sõnul võeti kõrghariduse riiklikult eelistatud õppesuundadel vastu kõik tingimustele vastanud õpinguid jätkata soovijad. Kokku esitati TULE programmi raames 255 avaldust, neist 198 bakalaureuseõppesse, 24 rakenduskõrgharidusõppesse, 30 magistriõppesse ja kolm bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppesse. Bakalaureuseõppes jätkab 100, rakenduskõrgharidusõppes 20, magistriõppes 26 ja bakalaureuse-magistriõppe integreeritud õppes üks üliõpilane.

„Edaspidi ootame rohkem üliõpilasi kandideerima magistriõppesse, kus käesoleval perioodil oli õppekohti 44, avaldusi aga laekus 30,“ lisas Hendrikson. Kõik täitmata õppekohad lükkuvad edasi järgmisesse kandideerimisvooru, kus tuleb veel juurde 126 uut õppekohta. Järgmine kandideerimisvoor on 13. detsembrist 10. jaanuarini.

„TULE – tule uuesti, lõpeta edukalt!“ on haridus- ja teadusministeeriumi programm, mis võimaldab kõrghariduse katkestanutel tasuta õpingud lõpetada. Programmi raames oodatakse kõrgharidust jätkama neid, kes on õpingud katkestanud õppeaastatel 2003/2004 kuni 2008/2009 ning kellel on läbitud vähemalt pool õppekavast, millele kandideeritakse. Programmi toetab Euroopa Sotsiaalfond ning selles osaleb 13 Eesti kõrgkooli.

Rohkem infot: http://www.ut.ee/tule.


  


Teisel Tallinna lillefestivalil pärjati võitjaid

Tänavuse rahvusvahelise Tallinna lillefestivali lõputseremoonial 28. augustil tunnustati selle aasta parimaid; autasudeks olid klaasikunstnik Eeva Käsperi loodud lillefestivali sümboolikaga klaastaiesed.
Kuigi eelmisel aastal kestis esimene lillefestival poolteist kuud kauem kui tänavune, käis seekord aedu vaatamas umbes 100 000 inimest rohkem ehk 500 000. Peale Eesti aiakunstnike näitasid oma loomet osalejad Moskvast, Helsingist, Riiast ja Bakuust.
 

Aed nr.18  9. augustil
 
Kategoorias
Vanaema lillepeenar” tunnistati parimaks Eesti maaülikooli Ajas muutuv vanaema lillepeenar” (18. aed).
 

Aed nr.27  16. juunil ...
 

... ja 9. augustil
 
Kategoorias
Aed kui paradiis” võitis Liina Hecki ja Julika Korvi Taevatähed, lilled ja lapsed” (27. aed).
 

Aed nr.19  4. juunil

Parimaks maastikuarhitektuurseks aiaks tunnistas ürii Luua metsanduskooli töö
 Meie ühine aed” (19. aed).
 

Aed nr.23  4. juunil ...
 

... ja  8. augustil
 
Suurima üllataja tiitli sai osaühingu Topiary Art Today ja Eesti kunstiakadeemia keraamika osakonna
Küsimuste ja vastuste aed?” (23. aed).
 



Aed nr.1  9. augustil

 
Rahvas valis oma lemmikuks aia
Aed kui paradiis”, mille kujundas Helsingi ehitusameti tänavate ja parkide osakond ning STARA (1. aed).
2011. aasta Tallinna lillefestivali iluaedade teemadeks valiti Rannaküla aed” jaRahvusmustrid”. Linnavalitsuse esindajad avaldasid lõpetamisel lootust, et festivalist saab üks 2011. aasta kultuuripealinna tõmbenumbreid.
www. tallinn.ee
  

 

EMÜ soovib, et professor Niinemets saaks akadeemikuks

Eesti maaülikooli (EMÜ) nõukogu esitas 27. augusti istungil Eesti teaduste akadeemia akadeemikukandidaadiks ökoloogia alal professor Ülo Niinemetsa.

Professor Ülo Niinemets (sünd. 1970) on EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimefüsioloogia osakonna juhataja alates 2006. aastast. Ta on rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane, kelle sulest on ilmunud ISI Web of Science’i refereeritavates väljaannetes 131 teadusartiklit, mida on kokku tsiteeritud üle 3900 korral. Silmapaistvamad tulemused on avaldatud juhtivates laia levikuga teadusväljaannetes. Ta on ainuke Eesti teadlane, kes on arvatud ISI Essential Science Indicators andmebaasi kahes kategoorias (ökoloogia ning taime- ja loomateadused).

Ülo Niinemets on teinud koostööd 230 teadlasega üle 30 riigist. Tema töö on hõlmanud kõiki põhilisi maakera ökosüsteeme tundrast troopikani. Saadud tulemused aitavad paremini mõista taimede levikut maakera ökosüsteemides, taimede kohanemist keskkonnastressidega ning parandavad arusaama taimede rollist õhukvaliteedi ja maakera kliima määramisel.

Vt. intervjuud professor Ülo Niinemetsaga ajakirjas Horisont 4/2006, http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel713_710.html.

EMÜ/Uudistaja

  

 

 

Muuga sadam.

 

Maailma looduse fond: surve Läänemerele kasvab

Eestimaa looduse fond (ELF) teatas 27. augusti pressiteates, et maailma looduse fondi WWF raporti kohaselt suureneb järgmistel aastakümnetel surve Läänemerele tunduvalt: Läänemeri hakkab jääma kõigile konkureerivatele huvidele liiga kitsaks. Ainus lahendus olukorraga toimetulekuks on saavutada kooskõlastatud piiriülene koostöö.

Lähemalt raportist: http://www.elfond.ee/et/meri/laeaenemere-tulevik.



WWF partnerorganisatsioon ELF juhib tähelepanu sellele, et ka Eesti merekasutuse probleem on planeerimatus. Siiani puudub ühtne õigusakt kui merendus- või merekeskkonda puudutuva tegevuse seadusloome raamistik – merekeskkonna kaitse seadus. Samuti peavad erilise tähelepanu all olema merelised kaitsealad ja merre planeeritavad suurrajatised, näiteks Saaremaa püsiühendus või meretuulepargid. Ehkki mere ruumiline planeerimine on alles lapsekingades, kasvab surve merealasid majanduslikult kasutada väga kiiresti. Tormatakse hõivama ehitamiseks mugavamaid pindu: madalamaid rannikulähedasi alasid, mis sageli on paraku ka elusloodusele või kohalikele inimestele kõige väärtuslikumad.

Samuti ei tohi meretranspordi puhul unustada, et ulatuslik merereostus on Eesti hädaolukordade analüüsi järgi esmane oht, mille tõenäosust on hinnatud kategoorias suur/väga suur ning tagajärgi rasked/väga rasked.

Loe pressiteate täisteksti http://www.elfond.ee/et/uudised/27-mereuudis/1033-maailma-looduse-fond-surve-laeaenemerele-kasvab.

ELF

  
 

 

 


TASUB OSALEDA


  

Vooluveekogude seisundi parandamine

Septembri alguses toimub neli õppepäeva, kus tutvustatakse ühtekuuluvusfondi meedet „Vooluveekogude seisundi parandamine“.

Peep Siim keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroost annab ülevaate strateegilistest dokumentidest, õigusraamist ja senistest meetmetest ning sellest, kuidas teostada eelprojekti. KIK projektikoordinaator Eduard Sizov selgitab, millega tuleb arvestada taotluse ettevalmistamisel ning mis on keskkonnamõju eelhinnang. Tema kolleeg Ööle Janson annab nõu, kuidas jõuda heast ideest eduka rahastustaotluseni ning räägib meetme taotlemisest ja hindamisest.

6. septembril on õppepäev keskkonnameti Jõgeva-Tartu regiooni Tartu kontoris (Aleksandri 14), 7. septembril Ida-Viru maavalitsuse suures saalis (Keskväljak 1, III korrus), 8. septembril Tallinnas keskkonnaministeeriumi suures saalis (Narva mnt. 7A) ja 9. septembril Pärnu maavalitsuse maja II korruse saalis (Akadeemia 2). Kõik õppepäevad algavad kell 11.

Õppepäev on osalejatele tasuta, kuid vajalik on registreeruda hiljemalt kaks tööpäeva enne koolitust. Registreerumine ja lisainfo 627 4191 või aadressil oole.janson@kik.ee. See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotite vastu ja e-aadressi nägemiseks peab olema lubatud kasutada JavaSkripti.

KIK

  

 


Hiie Sõbrad (vasakult) Arvi ja Toivo Sepp ning Martin Kivisoo.

 

Maavalla koda: fotovõistlus ja Hiie Sõbra otsing

Maavalla koda teatas 26. augustil, et kolmandat korda algab kuvavõistlus ning taas otsitakse Hiie Sõbra aunimetuse kandidaate.

Hiie Sõbra tiitliga tunnustatakse neid, kes on hiite ja teiste ajalooliste looduslike pühapaikade hea käekäigu nimel tublilt tegutsenud. Hiie Sõber võib olla inimene, ühendus, ettevõte või asutus, kelle sihikindla tegevuse tõttu on looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud.

Ettepaneku võib esitada iga era- ja juriidiline isik ning see peab sisaldama hiiesõbra nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning paiga võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)kirja-aadressi. Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31. oktoobriks Maavalla kojale: koda@maavald.ee või Maavalla koda, postkast 136 Tartu 51004.

Hiie Sõber kuulutatakse pidulikult välja talve hakul Tartus Hiie Väe tunnustamissündmusel. Varem on Hiie Sõbraks kuulutatud Muhu saare pühapaikade hoidja Martin Kivisoo ning Paluküla Hiiemäe hoidjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo Sepp. Noore hiiesõbrana on ära märgitud Minni Saapar, kes kooliõpilasena kaardistas Saaremaal Pihtla vallas asuvad pühapaigad.

Kolmandat korda peetava Maavalla hiite kuvavõistlusega „Maavalla hiied 10223“ soovitakse jäädvustada meie rahva looduslike pühapaikade ilu ja valu ning suunata inimesi märkama esivanemate väekohtade varjatud väärtusi.

Töid hinnatakse kahes jaos: kuni 16-aastased (kaasa arvatud) noored ning vanemad. Iga osaleja võib saata kuni kümme kuva. Arvesse lähevad vaid digikuvad, mille pikem külg on vähemalt 3000-piksline (noortel võib olla ka 2000-piksline). Kuvad peavad olema jpg-vormingus. Kuvasid saab Maavalla koja kuvalehel üles laadida porikuu lõpuni (31.10). Võistluse tulemused kuulutatakse välja ja auhinnad antakse kätte talve hakul Tartus.

Noorte ja vanemate arvestuses antakse välja esimesed auhinnad, peale selle on eriauhinnad eri rühmades: puu, kivi, veekogu, kaitstavad liigid, annid, tavad, hiie valu. Põlva linnavalitsus on Põlva pärimusaasta puhul välja pannud eriauhinnad parimale Põlvamaal asuvale looduslikku pühapaika kajastavale kuvale ja parimale Põlvast pärit noorele fotograafile.

Maavalla koda tunnustab Hiie Sõpra ja korraldab fotovõistlust koostöös Tartu ülikooli, Hiite Maja SA, kultuuriministeeriumi ja siseministeeriumiga.

Lähem teave: koda@maavald.ee ja 5668 6892.

Looduslike pühapaikade ülevaate ja muud asjakohast teavet leiab Maavalla koja pühapaikade lehelt: http://maavald.ee/maausk.html?op=rubriik&rubriik=20. Kuvavõistluse lehekülg on aadressil http://www2.maavald.ee/pildid/?tee=algus&album=10.

Maavalla koda

  

 

 

Muuga mõisa saal.

 



Omnibuss viib Ümerale ja Peipsi äärde

Looduse Omnibuss teeb homme retke Lätti, Ümera kangelaste radadele, sest neil päevil möödub eestlastele võidukast Ümera lahingust 800 aastat.

Vaadatakse Otepää linnamäge, Rubene (Papendorfi) kirikut ja Cesise (Võnnu) vana linnust. Siis käiakse kahes paigas, mis on seni välja pakutud võimaliku lahingukohana. Jõutakse ka Valmiera linna ja Volmari (Beverini) linnusesse.

Retke juhib ajaloolane Ain Mäesalu. Kindlasti peab kaasas olema ID kaart või pass, soovitatavalt ka söögid-joogid ja Läti raha.

Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 8, tagasi Tallinnas ollakse kell 22. Sõidu hind täiskasvanutele, sh. üliõpilastele ja pensionäridele on 250, õpilastele 150 krooni. Lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad kaasa tasuta.

Pühapäeval, 5. septembril tehakse juba traditsiooniline sibularetk vanausuliste juurde.

Sinnasõidul põigatakse kaunisse Muuga mõisa, kus saab meenutada kirjanik Eduard Vildet ja kunstnik Carl Timoleon von Neffi. Peipsi ääres käiakse Raja külas, Kolkjal ja Varnjas. Kultuuriloolist retke juhendab looduskaitsja Veljo Ranniku.

Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9, tagasi Tallinna jõutakse kell 20. Sõidu hind koos muuseumipiletiga on 250 ja 150 krooni.

Info ja registreerimine 648 1740, 5647 6297 ja info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibuss

  

 

Gustav Vilbaste 125

18. septembril tähistab Kuusalus tegutsev Veljo Tormise kultuuriselts Harjumaal Kolga mõisa valitsejamajas Kuusalu kihelkonnast pärit teeneka loodusteadlase Gustav Vilbaste 125. sünniaastapäeva teemakohalise seminari ning näitusega, sellele järgneb loodus- ja kultuurilooline retk Vilbaste huvirändamise vaimus Tsitre külas ja mõisapargis. Päevale paneb punkti meestelaulude õhtu Tsitres.

Osalemissoovist tuleb teatada hiljemalt 14. septembril telefonil 607 7177 või 5333 2299 või e-posti teel kolga.muuseum@kuusalu.ee.

Üritus toimub LEADER-i programmi toetusel.

Veljo Tormise kultuuriselts

  

 




Fotomälestused TÜ loodusmuuseumi 2007. aasta seeneretkest

 

On aeg õppida seenetarkust

TÜ loodusmuuseumi seente huvipäev on 8. septembril.

Metsas ei õpita seeni mitte ainult tundma, vaid kogutakse neid ka seenenäituse tarbeks. Väljasõit on kell 10 Vanemuise 46 eest. Juhendavad Külli Kalamees ja Kadri Pärtel. Üritus on tasuta, vajalik on eelregistreerimine: loodusmuuseum@ut.ee,: Info 737 6076 (loodusmuuseumi administraator).

Kahel järgmisel päeval, 9.–10. septembril ongi seenenäitus Vanemuise 46 fuajees. 9. septembril on see lahti 10–19, 10. septembril 10–17.30; konsultatsioonid on kell 11 ja 16. Juhendavad Kuulo Kalamees (09.09 kell 16) ja Külli Kalamees.

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutuse samuti tasuta seeneõppepäev on Elva-Vitipalu maastikukaitsealal laupäeval, 11. septembril algusega kell 10.

Kogunetakse 9.45 Elvas nn. Mahlamäe teeristis; kust sõidetakse koos edasi matka alguspunkti. Juhendavad mükoloogid Kadri Pärtel ja Teele Jairus. Retk kestab umbes neli tundi. Osalejate arv on piiratud ja vajalik on eelregistreerimine: 525 4172 (Triinu) või triinu@vvvs.ee

Seeneõpet toetab KIK.

TÜ loodusmuuseum / VVV SA

  


Kuidas toota kombineeritult tahkekütust ja biogaasi
Septembri keskel on infopäevad kombineeritud tahkekütuse ja biogaasi tootmise võimalustest Natura 2000 poollooduslike rohumaade biomassist.
13. septembril kell 14–15 on Jõgevamaal Puurmani mõisas (Tartu mnt. 1) ideed tutvustav loeng, kell 15–18.30 aga lahtiste uste aeg Puurmani vallas Altnurga külas asuvas katseseadmes.
14. septembril kell 13–14 peetakse samalaadne loeng Tartus EMÜ metsamajas (Kreutzwaldi 5) ruumis 1B1. Selle järel sõidetakse katseseadme juurde. Transpordisoovist tuleb teatada hiljemalt 6. septembriks Indrek Meltsale (indrek.melts@emu.ee).
Tehnoloogiat tutvustatakse projekti PROGRASS raames (http://tek.emu.ee/kasulikud-materjalid/prograss-projekt/), mida Eestis rahastavad LIFE+ programm ja EMÜ.
Lisainfo ja registreerimine: Indrek Melts, EMÜ põllumajandus- ja kekkonnainstituudi doktorant (indrek.melts@emu.ee).
EMÜ

  


Kalad Luke mõisas

Pühapäeval, 5. septembril kell 12–18 toimub tasuta perepäev „Kalad“ Luke mõisas.
Tulla võib mis tahes sobival ajal päeva jooksul. Meisterdatakse õnge ja paati ning püütakse kala. Kalu saab ka joonistada ning tähistada meeldivas mõisamiljöös kogu perega kooliaasta algust.
Vihmase ilma korral paigaldatakse telgid, kuid kaasa tasub võtta ka vihmakeep. Avatud on kärnerimaja kohvik, kus müüakse jäätist, kohvi ja kohvikõrvast. Ostes Luke mõisa kohvikust, toetad Luke mõisa taastamist.
Perepäeva toetab KIK.
Lisainfo: 508 8359, info@lukemois.ee ja www.lukemois.ee.
Luke mõis

 


 

KOMMENTAARITA





Tallinn on mille/kelle pealinn?

Sellise margi annab välja Eesti Post järgmisel neljapäeval, 9. septembril, tutvustamaks Tallinna kui 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna.

Eesti Posti veebilehe kinnitusel korraldas sihtasutus Tallinn 2011 margi loomiseks ideekonkursi. Võidutöö on Heino Prunsvelti „Lost in Tallinn“, mis ilmub praeguses skaalas tohutu suures, kahemiljonilises tiraais.

Huvitav, kas ka mõnedel Uudistaja lugejatel tekib margile esimest pilku heites sama assotsiatsioon mis minul? Eriti siis, kui need lugejad elavad Tallinnas?

Toomas Jüriado
 


 


  

Uudistaja toimetaja on 6.–24. septembril puhkusel. Siiski on praegu plaanis anda Uudistaja välja ka 17. septembril.

 


Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012