Tänavune ja mullune grand prix’ laureaat: soomlane Petteri Saario ja eestlane Joosep Matjus. Foto: Ago Ruus / Matsalu loodusfilmide festival

Matsalus võidutsesid soomlased

15.–19. septembril peeti Lihulas 9. loodusfilmide festival. Žürii koosseisus Derek Peter Kilkenny-Blake (esimees), Kalinka Stoinovska, Margus Lattik, Joosep Matjus ja Hendrik Relve andis festivali peapreemia, grand prix’, soomlase Petteri Saario linateosele „Elu piiril, 1. osa: Nafta lainetel”, mis hoiatab Läänemere üha suureneva naftareostusohu eest.

Esimese preemia sai kategoorias „Loodus” film „Böömimaa – aasta märgalal” (režissöörid Michael Schlamberger ja Jiri Petr, Austria) ning kategoorias „Inimene ja loodus” „Jääskulptor” (Alberto Meroni, Šveits). Žürii eriauhinna pälvisid „Kaotatud aastad – merikilpkonna odüsseia” (Jeremy Hogarth, Austraalia), „Kašelott, ahoi!” (Volker Barth, Saksamaa) ning „Looduskaitsepõgenikud. Paradiisist välja saadetud” (Steffen Keulig, Saksamaa).

Auhind parima režii eest kategoorias „Loodus” läks filmile „Targad taimed” (Volker Arzt, Saksamaa), kategoorias „Inimene ja loodus” aga linateosele „Sookurgede ränne Hortobagys” (Zsolt Cseke, Ungari); parima operaatoritöö auhinna said vastavalt „Viljapõllu saladus” (operaatorid Jan Haft, Kay Ziesenhenne ja Felix Pustal, Saksamaa) ja „Elu kooskõlas loodusega – Soome: metsa saladus” (Koichi Nagura, Shinichiro Kawaguchi ja Masanori Sawahata, Jaapan).

Tosinast eriauhinnast viis koguni kolm – Eestimaa rohelistelt, Haapsalu linnalt ja Eestimaa looduse fondilt – kaasa peaauhinna võitnud soomlane Petteri Saario. Keskkonnaministeeriumi ning keskkonnaameti ja Matsalu rahvuspargi tunnustuse pälvisid samuti žürii auhinnatud „Looduskaitsepõgenikud. Paradiisist välja saadetud” ja „Sookurgede ränne Hortobagys”. Lääne maakonna soosik oli „Fjord” (Skule Eriksen, Norra), Eestimaa rohelistel „Kamtšatka: lõhemaa” (Daniel Levin, Venemaa/USA), riigimetsa majandamise keskusel „Vana mees Peter” (Ivan Golovnev, Venemaa), Tallinna loomaaial „Bama ja kadunud gorillad” (Ernst Sasse ja Nicky Lankester, Saksamaa), Looduse Omnibussil „Haigrupäevad” (Madis Veskimägi, Eesti) ning Lihula gümnaasiumi ökoklassil „Hallõgija” (Chintis Lundgren, Eesti) ja „Retk Leena lättele” (Vassili Sarana, Eesti).

www.matsalufilm.ee / Loodusajakiri

23. septembril kiitis valitsus heaks riigi kasutamata heitekvoodi müügi Jaapani firmadele Marubeni, Mitsubishi ning Sumitomo. Suurema osa, ligi poole kvoodist ostis Marubeni.

Müügist saadud rahaga muudetakse energiasäästlikumaks avaliku sektori hooneid. Peamiselt renoveeritakse koole, muuseume, teatreid, haiglaid, sotsiaalhoolekande asutusi ja piiripunkte.

Kavandatud tööde tulemusel väheneb energiatarbimine ning seetõttu ka CO₂ heide õhku. Peale selle on investeeringutel positiivne mõju hoonete sisekliimale ning töökeskkonnale tervikuna, aidates kaasa neis hoonetes osutatavate teenuste taseme tõusule. Investeeringud aitavad hoida ja luua töökohti ehitussektoris ning vähendavad hoonete haldamise püsikulusid tulevikus.

Kokku renoveeritakse 73 kinnisvaraobjekti, millest 19 on haridus-, 10 kultuuri-, 32 sisejulgeoleku- ning 9 sotsiaal- (sh. sotsiaalhoolekande) objektid. Veel renoveeritakse kolm büroohoonet.

Hoonete renoveerimist korraldab riigi kinnisvara aktsiaselts koos renoveeritavate hoonete omanikega; projektide elluviimise eest vastutab rahandusministeerium.

Varem on sõlmitud ostu-müügilepingud Austria, Hispaania ja Luksemburgiga ning Jaapani pangaga SMBC.

Keskkonnaministeerium

Tuuker Tanel (foto: Ülo Mürk/livehouse.ee)

Meri sai puhtamaks

25. septembril, ülemaailmsel heakorrapäeval AWARE, kogunes sukeldumisklubide üleskutsel Tallinna Kalasadamasse ligi 500 loodusest hoolivat vabatahtlikku, sihiks koristada Kalasadama akvatoorium, kaldapealsed ja rannaala sinna hooletuse ja hoolimatuse tõttu sattunud prügist.

Veealuseid koristustöid tegi ligi 150 litsentsitud sukeldujat. Kuivale maale jäänud aktivistid aitasid kaldapealsetes koritustöödes ja tassisid kuivale taritud kraami prügikonteineritesse. Ühiste jõududega toodi akvatooriumist välja ligi seitse tonni prügi. Selle hulgas väärib mainimist suur hulk autorehve, 17 kaupluse ostukäru, autoistmeid jne. Tänavuaastane aktsioon jääb kindlasti meelde leitud kotikese tõttu, mis sisaldas päris hea hulga kuld- ja hõbeehteid. Selle varanduse omanikku asub otsima politsei. Akvatooriumist toodi välja ka väga ebatavaline leid: tuhaga urn. Selle viisid sukeldujad viisakalt tagasi endisesse asupaika vee all.

http://livehouse.ee/

Keskkonnateabe keskus / LUS

Mullu sai rahvusmõtte auhinna kultuuriajaloolane Ants Viires. Foto: internet.

Tartu ülikool ootab kandidaate rahvusmõtte auhinnale

Kuni 1. novembrini 2010 saab taas esitada kandidaate TÜ rahvusmõtte auhinnale. Rahvusmõtte auhinnaga tunnustab ülikool isikuid, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust.

TÜ annab rahvusmõtte auhinda välja juba seitsmendat korda ning sellele saavad kandidaate esitada TÜ nõukogu liikmed, teaduskondade ja asutuste nõukogud ning Eestis registreeritud juriidilised isikud. Kandidaatide nimed koos põhjendusega tuleb saata TÜ rektori nimele aadressil Ülikooli 18, 50090 Tartu või e-postiga rektor@ut.ee

Auhinna saaja valib välja 11-liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad TÜ rektor, eelnenud aastal auhinna saanu, neli liiget ülikoolist ja viis liiget väljastpoolt ülikooli. Eelmistel aastatel esitatud isikuid ei arvata automaatselt auhinna saaja kandidaatide hulka, küll aga on sama isikut lubatud esitada korduvalt.

Rahvusmõtte auhinna saajale antakse Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo” sarja 50 köidet ning klaasikunstnik Toomas Riisalu klaasist taies pidulikult üle rahvusülikooli 91. aastapäeval 1. detsembril ülikooli aulas.
Eelnevatel aastatel on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep ning etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires.

TÜ

ELF: riigikontrolli arvamus pole lihtsalt „üks arvamus”

Eestimaa looduse fond (ELF) üllitas 27. septembril pressiteate, mille kohaselt ootab ELF poliitikutelt tõsisemat suhtumist riigikontrolli looduskaitset ja metsandust käsitlevate auditite tulemustesse.

ELF märgib, et riigikontrolli viimase paari aasta keskkonnaauditid (CO₂, Natura 2000 võrgustik, riigimetsade majandamine) on osutanud olulistele puudustele praeguses olukorras ja järelevalves. Pikas perspektiivis tähendab see ohtu Eesti inimeste elukeskkonnale ja heaolule, ühtlasi muudab raskeks täita rahvusvahelisi keskkonnakohustusi.

„Kahjuks on keskkonnaministri ja vastavate ametnike vastused riigikontrolli osundatud probleemidele olnud eelkõige praegust olukorda ja ametkondade tegematajätmisi õigustavad, mitte probleemidele lahendusi otsivad,” kahetseb ELF. „Enamus parlamendierakondi on jätnud temaatika aga hoopis käsitlemata.

Keskkonnaauditite puhul on ministeerium sisuliselt eitanud probleeme Eesti süsinikubilansi arvestamisel, NATURA 2000 kaitsealade võrgustiku moodustamisel ja haldamisel ning viimasena ka riigikontrolli poolt välja toodud riigimetsade majandamisel.”

Riigikontroll planeerib ja teeb oma auditeid rahvusvaheliste standardite järgi ning kõikvõimalikke kahtlusi või vastuolusid kontrollitakse väga põhjalikult, seepärast ei saa ELF aktsepteerida ministeeriumi argumente, et „riigikontrolli kasutatavad metoodikad või töötajad on ebapädevad ja riigikontrolli ettepanekud on tehtud vaid avalikkuse tähelepanu võitmiseks”.

Vt. pressiteate täisteksti võrgupaigast http://www.elfond.ee/et/uudised/26-metsauudis/1051-elf-riigikontrolli-arvamus-ei-tohi-poliitikute-ja-ametnike-jaoks-muutuda-qlihtsalt-ueheks-arvamuseksq.

ELF

 

Õppematerjalide kogumik „Liikumine loomariigis”

Tartu ülikooli loodusmuuseum on välja andnud õppematerjalide kogumiku „Liikumine loomariigis”.

Kogumik kirjeldab, millised kohastumused aitavad loomadel eri keskkondades liikuda, kuidas liiguvad loomad õhus, vees ja maismaal ning kuidas toimub loomade ränne. Rohked kenad selgitavad joonised on teinud Katrin Seervald. Iga peatüki lõpust leiate praktilised ülesanded. Materjali on koostanud Külli Kalamees-Pani, Karin Pai, Veljo Runnel ja Aivo Tamm.

Õppematerjali trükiversioon on peamiselt mõeldud jagamiseks koolidele ja loodushariduskeskustele. Kogumik on aga ka allalaetav TÜ loodusmuuseumi kodulehelt http://natmuseum.ut.ee/ ning projekti „Ühendades Läänemerd – COBWEB” kodulehelt http://hyria.fi/cobweb.

Projekti „Ühendades Läänemerd – COBWEB” raames ongi õppematerjal välja antud; projekti rahastab Kesk-Läänemere Interreg IVA programm 2007–2013. Projekti eesmärk on arendada koostööd Kesk-Läänemere piirkonnas asuvate ülikoolide, muuseumide ja looduskoolide vahel. Kaheaastase projekti jooksul korraldatakse Eestis, Lätis, Soomes ja Rootsis Läänemere- ja selle keskkonna teemalisi foorumeid; koostatakse õppekavakohaseid programme lasteaedadele, koolidele ja looduskeskustele; luuakse rollimängul põhinev näitus ning interaktiivne rollimängu veebikülg.

http://natmuseum.ut.ee

Muutuvad niidurüdi, kassikaku ja hallhülge kaitsetingimused

23. septembril kiitis valitsus heaks määruse muudatused, mille järgi kuuluvad niidurüdi ja kassikakk senisest rangema kaitse alla, kuid leevendatakse hallhülge kaitsetingimusi.

Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) ja kassikakk (Bubo bubo) viiakse II kaitsekategooriast üle I kaitsekategooriasse seetõttu, et nende liikide arvukus on viimastel aastatel tunduvalt vähenenud.

Hallhüljes. Foto: Wikipedia

Samas arvatakse hallhüljes (Halichoerus grypus) välja II kaitsekategooriast ja viiakse keskkonnaministri määrusega III kaitsekategooriasse, kuna tema arvukus on viimase kümne aastaga suurenenud üle kahe korra – kuni 4000-ni. Siiski säilivad hallhülgele III kaitsekategooria kaitsetingimused, ka 14-st Eesti rannikumeres asuvast hallhüljeste asustatud puhkealast kuulub 12 kaitstavate alade hulka.

Niidurüdi. Foto: Wikipedia

Küll on niidurüdi muutunud Eestis veelgi haruldasemaks. Ta on levinud valdavalt Lääne-Eesti rannaniitudel ja lagerabas suhteliselt eraldatud asurkondadena. Eelmise aasta seisuga ei ületanud niidurüdi arvukus Eestis tõenäoliselt 200 haudepaari. See tähendab, et ilma rangemate kaitseabinõudeta võib liik meil välja surra.

Kassikakk. Foto: Wikipedia

Ka kassikakk on Eestis haruldane, levinud peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Eestis pesitseb umbes 60–120 paari kassikakke ehk poole vähem kui kümmekond aastat tagasi. Kuna kakk on väheneva arvukusega, paigatruu, häirimise suhtes tundlik ja väikese sigivusega liik, siis on iga teadaoleva pesapaiga hoidmine väga oluline.

I kaitsekategooriasse kuuluvad Eestis haruldased või hävimisohus liigid. II kaitsekategooriasse arvatakse sellised liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning nad võivad sattuda hävimisohtu. III kaitsekategooria liike ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine. Samuti on III kaitsekategoorias liigid, mis kuulusid I või II kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu.

Keskkonnaministeerium

Maksikaart lagritsamargiga. Allikas: www.post.ee.

Üheksandal faunamargil on lagrits

23. septembril andis Eesti Post välja järjekordse margi suures ruutformaadis postimaksevahendite seeriast „Eesti fauna”. Seekord on Sándor Sterni kujundatud margil haruldane näriline lagrits; margi nimiväärtus on 5.50 krooni.

Käibele on antud ka esmaümbrik ja maksikaart.

Lagrits (Eliomys quercinus) on noore roti suurune näriline. Ta on segatoiduline, kes sööb nii taimede vilju kui ka seemneid, tigusid, putukaid ja isegi väiksemaid närilisi. Ebasoodsa aja elab lagrits üle taliuinaku abil. Kevadel ärgates kaaluvad loomad ligikaudu 45 grammi, kuid sügiseks varuvad rohke rasvavaru, kaaludes siis ligi 120 grammi. Lagritsad paljunevad üks-kaks korda aastas, pesakonnas on enamasti neli kuni kuus poega. Elupaigana eelistavad nad tammede ja sarapuudega leht- ja segametsi, kuid ka kiviaedu ja vanu talukohti.
Lagrits on levinud suuremas osas Euroopas, kuid viimastel aastakümnetel on arvukus teadmata põhjustel tugevalt kahanenud. Eestis on lagrits levila põhjapiiril: teadaolevad leiukohad asuvad mandriosas ning üks asurkond elab ka Soome lahes paikneval Suur-Tütarsaarel. Haruldase liigina on lagrits kantud Eestis II kategooria kaitstavate liikide nimestikku. Kuna viimasest ajast pole andmeid lagritsate leidude kohta, on ta arvatud Eesti punases nimestikus puuduliku andmestikuga liikide kategooriasse.

See meie imetajaid kujutav margisari hakkas ilmuma 2002. aastal ja ka kõik varasemad kaheksa postimaksevahendit on kujundanud Sándor Stern. Alates esimesest on neil järjekorras olnud metssiga, viigerhüljes, hunt, kobras, põder, mäger, pruun-suurkõrv ja pruunkaru.

Eesti Post / Uudistaja