Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA





UUDISTAJA  I
17. september  2010




Tänane Uudistaja jõuab teieni kahes osas.

Järgmine Uudistaja ilmub 1. oktoobril.

 


SEPTEMBER
 





Enamikus Eesti paikades valdavalt ilusale tarkusepäevale järgnes paar pahura moega septembripäeva, mille jooksul jõudis tuul mõnelgi pool tublisti puid tuuseldada. Fotol on Toila-Oru park 4. septembri ennelõunal.

  


Siis saabus aga see, mida tavaliselt nimetatakse vananaistesuveks ja mille üks tavajooni on mõnusad uduhommikud.

  


Sellele väga längu kasvanud saarvahtrale jäi lõppev suvi viimaseks.

  


Sinikaelad sügavad tiivaga kõrvatagust: kas minna talveks võõrsile või mitte.

  


Hüljatud hällid …

  


… ja neist lahkunud prisked beebid.

  


Suvelõpu õiteõilmitsus …

  


… ja värvipillerkaar …

  


… madalhaljastuses.

  


Killuke tuppa toodud sügist.

 

Kikitage rohelisemais paigus kõndides kõrvu: taas on linnulauluaeg. Üks suisa igapäevane etleja on praegu väike-lehelind ehk silk-solk. Aga just sel ajal, kui neid ridu arvutisse toksin, arvab üks rasvatihane Kassitoomel, et on õige aeg pajatada sitsikleidist.

 

 

 

 

UUDISTAJA SOOVITAB


 



Vabatahtlikud ja profid teaduses

Elukutselise teaduse töömailt keskendub septembri Horisont eeskätt küberneetikute tegemistele, sest KübI ehk Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituut tähistab augustis-septembris 50. sünnipäeva. Juubelijuttu on toimetaja Rein Veskimäe ajanud nelja direktoriga – Hillar Abeni, Ülo Jaaksoo, Jaan Penjami ja Andrus Saluperega. KübI kõnelabori teadlased Einar Meister ja Tanel Alumäe tutvustavad põhjalikumalt „Kuidas arvuti kuulab ja kõneleb”. Et masin suudaks seda ka eesti keeles, selle nimel KübI foneetika ja kõnetehnoloogia laboris tegutsetaksegi.

Võimaluse hobi korras ja vabatahtlikuna tippteaduses kaasa lüüa on aga toonud internetiajastu. Horisondi huviorbiidis on seekord peamiselt täheteadus, kus astronoomide käsutuses on tänapäeval rohkem andmeid kui kunagi varem. Amsterdami ülikooli arvutusteaduse magistrant Jürgen Jänes tutvustabki, kuidas teadlased on kaasanud nende töötlemisse interneti-vabatahtlikud.

Andrus Mölder vaatab, mis on saanud Ameerika Ühendriikide indiaanlastest. Muu hulgas selgub tekstist seegi, mida tähendab pealkiri „Wolastokukist läbi Numunuu Sookobitu Továngari”. Arheoloog Ester Oras kirjutab „Muinasesemete hindamatust (info)väärtusest” ehk sellest, miks üksnes ese ja kontekst käsikäes suudavad jutustada loo möödunud aegadest. Muinsuskaitse edendamist peavad silmas ka hiljuti Riigikokku saadetud muinsuskaitseseaduse muudatusettepanekud.

Vello Mässi teemaks rubriigis „Lippude lehvides mere põhja” on „Leedu Vabariigi esimene sõjalaev”, mille vraki eestlased merepõhjast üles leidsid. Hendrik Relve annab ülevaate, kes on „Vaalad, maailmamere hiiud”. Tiit Kändler tutvustab pealkirja all „Tillukese kärbse võidukas lend”, missugune on äädikakärbse roll nüüdisbioloogias.

Üksainus küsimus vasakukäelisuse ja skisofreenia seoste kohta on esitatud Tallinna tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituudi professorile Tõnis Timmuskile. Kuidas on teadus mõjutanud tema elu, selle üle mõtiskleb näitleja Anu Lamp.

Olümpiaadirubriigi artiklis „Kokku tuldi Tesla kodumaal” kirjutab Jaan Kalda rahvusvahelisest füüsikaolümpiaadist.

Tiiu Speek on lugenud Ameerika maineka keskkonnaajakirjaniku Marla Cone’i raamatut „Silent Snow”, mis kuulub selgelt ühte kilda Cone’i eelkäija, publitsisti Rachel Carsoni 1962. aastal laineid löönud ja juba 1960. aastatel eesti keelde tõlgitud ökoloogilise hoiatusraamatuga „Hääletu kevad”. Horisondi veebiküljel saab lugeda ka katkendeid Marla Cone’i raamatu ühest peatükist, mille teemaks muutused Aleuutide looduses.

Tõnu Tõnso pakub Enigma rubriigis nuputamisülesandeid „Trips, traps ilma trullita”. Arvo Pruljani Kalendrimõttemängudes oleme jõudnud „Sügise algusesse”.

Horisont

 

 

    



EESTI UUDISEID



  


Tänavune suvi püstitas uusi kuumarekordeid

Tänavune suvi püstitas Eestimaal selliseid kuumarekordeid, milletaolisi pole siinmail olnud vähemalt 150 aastat.

Eesti territooriumi kolme suvekuu keskmine õhutemperatuur oli Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) andmetel 18,1 kraadi. Pikaajaline suvede keskmine ehk norm on siin kandis 15,5 soojakraadi.

„Tähelepanuväärne oli tänavune suvekuumus ka kestvuse poolest. Kõigepealt saabus maikuu keskel (Tõraveres 12.–23. maini) esimene paarinädalane soojalaine. Seejärel tuli „tõeline” suvi, mis algas 31. mail ning lõppes Tartumaal 27. augustil,” ütles EMHI arendusosakonna peaspetsialist Ain Kallis.

Eesti kuumimate suvede poolsajandi pingerida on nüüd järgmine: 2010 – 18,1; 2002 – 17,9; 1972 – 17,8; 2005 – 17,4 ning 1992 – 16,3 kraadi.

Ka vihma tuli sel suvel Eesti keskmisena päris palju – 254 mm (norm on 208 mm). Pingereas sajuseimad aastad on aga 1998 (354 mm), 1978 (318 mm) ja 2008 (315 mm).

Kõige rohkem sai sel suvel vihma Võru – 412 mm ehk 177% paljuaastasest keskmisest, järgnesid Ruhnu (384 mm, 242%) ning Kihnu (362 mm, 232%).

Kuiv oli Jõhvis (152 mm ehk 68% normist) ning Kuusikul (157 mm, 69%).

Milline tuleb talv? „Otsustage ise. Põuastele, kuumadele 1992. ja 1999. aasta suvedele järgnesid väga soojad talved; samasugusele 1939. aasta suvele aga väga külm talv. 1870. aasta suvi oli igati normaalne; samas tuli talv 1870/71 rekordiliselt pakaseline,” märkis Kallis.

EMHI / Keskkonnaministeerium

  


TÜ saab piimhappebakterile ME-3 Euroopa patendi
Tartu ülikool teatas 14. septembril, et Euroopa patendiamet annab Euroopa patendi TÜ teadlaste avastatud piimahappebakterile Lactobacillus fermentum ME-3.
TÜ teadusprorektori Kristjan Halleri sõnul on bakter ülikooli seni kõige laiema levikuga leiutis ning seda toiduainetööstus, sõna otseses mõttes kõiki inimesi puudutavas valdkonnas.
Euroopa patent lubab kasutada bakterit toiduainetööstuses 24 Euroopa riigis, näiteks Saksamaal, Prantsusmaal, Inglismaal jm. Varasemast on ülikoolil bakterile olemas Eesti, Venemaa ja USA patent.
TÜ teadlaste Marika Mikelsaare, Mihkel Zilmeri, Epp Songisepa, Tiiu Kullisaare ja Heidi Annuki leiutis „Lactobacillus fermentum ME-3 kui antimikroobne ja antioksüdantne probiootikum” alustas oma võidukäiku 2003. aastal, kui koostöös aktsiaseltsiga Tere toodi Helluse kaubamärgi all turule tervislikku bakterit sisaldav jogurt, kohupiimakreem ja keefir. Praegu saab bakterit sisaldavaid piimatooteid osta kõigis Balti riikides.
Bakter on huvi pakkunud nii juuretise, toiduainete kui ka toidulisandite tootjatele Eestis, Soomes, Taanis, Luksemburgis, Prantsusmaal, Itaalias, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias, Uus-Meremaal, Lõuna-Koreas, Indias, Taivanis ja Hiinas. Bakteri tüvi on oma teadus- ja arendusprojektidesse kaasatud paljudes riikides, näiteks Itaalias, Brasiilias, Prantsusmaal, Hispaanias ja Ungaris, ning Euroopa-ülestes koostööprojektides. Töö bakteriga on leiutajatele võitnud mitu mainekat auhinda ning teaduspreemiaid.
Lactobacillus fermentum ME-3 võib täie õigusega nimetada Eesti esimeseks probiootiliseks piimhappebakteriks. See on maailma ainus probiootikum, millel on kahekordne ehk topelttoime: otsene hävitav mõju kahjulikele mikroobidele (antimikroobsus) ja süsteemne kasulik mõju inimorganismile (antioksüdantsus).

  


 

Muutub kalapüügiandmete esitamise kord

Valitsus kiitis 9. septembril heaks kalapüügiandmete esitamise korra muudatused. Eesmärk on saada parem kontroll kalakoguste üle, mis on püütud kutselise kaluri kõigi püügivahenditega.

Enne püügilt naasmist nõutakse nüüd andmete esitamist kõikide kutselise kalapüügivahendite tarvituse korral. Praegu kehtib selline nõue üksnes mõrra- ja põhjanoodapüügi kohta. See kohustus võimaldab inspektoril püüdjale ootamatult vastu minna ja kontrollida deklareeritud kalakoguseid ning vajaduse korral ka kasutatud püügivahendeid.

Määruse muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2011.

Keskkonnaministeerium

  

 


Maavalla koja tunamulluse kuvavõistluse võidutöö: TarvoTiivitsa „Maardu hiiemets” (www.maavald.ee).


Maavald soovib hiied maamaksust vabastada

Eesti põlise loodususu järgijaid ühendav Maavalla koda teatas 14. septembril, et on erakondadele saatnud ettepanekud täiendada 2011. aasta riigikogu valimiste platvorme kultuuripärandi ja usuvabaduse valdkonnas.

Muu hulgas taotletakse, et looduslikud pühapaigad vabastataks maamaksust samamoodi kui võõrsilt tulnud usundite pühakojad; suitsusaun ja hiied esitataks UNESCO kultuuripärandi nimistusse; kaotataks riigipalgaliste pastorite ehk kaplanite ametikoht ning võimaldataks igal aastal valida teatav arv päevi isiklike (usu)pühade tähistamiseks.

Maavalla koda teeb ettepaneku suurendada kultuurivaldkonna eelarvet 50% ning sellest pool suunata pärimuskultuurile, toetades kohalikke põliseid kultuuriruume, looduslikke pühapaiku, talurahvaehitust, regilaulu jms.

Koda juhib pöördumises tähelepanu, et Eesti riik on süveneva usuvabaduse ja inimõiguste rikkumise teel, mis põhjustab kodanike võõrandumist võimust ja süvendab ühiskonna tasakaalutust. Riigi- ja omavalitsusasutused on põhiseaduse vastaselt asunud rahastama ja korraldama usulist pööramist ning loonud olukorra, kus mittekristlasi koheldakse nende maailmavaate alusel ebavõrdselt.

Erakondadele saadetud kirja ja ettepanekud leiate aadressil http://www.maavald.ee/koda.html?rubriik=16&id=4046&op=lugu.

Maavalla koda

  

 

Riigikontroll: RMK raiub riigimetsi tuleviku arvelt

Riigikontroll üllitas 14. septembril pressiteate oma vast lõpetatud auditi kohta, milles on leitud, et riigimetsa majandaja RMK raiub „riigimetsa parimat osa, vanu metsi viljakatel muldadel, hoogsamalt, kui sellelaadne mets jõuab end taastoota ehk jõuda samasuguse raieküpse vanuseni”.

See vähendab võimalusi, et ka tulevased põlvkonnad saavad riigimetsa majandada niisama tulukalt, kui see on praegu: lageraiete pindala viljakates metsatüüpides on suurem, kui keskealisi metsi vananeda jõuab.

Väljaspool kaitsealasid olevate metsade viljakamates metsatüüpides kaovad senise raiemahu korral vähem kui 20 aastaga vanad kuusikud (90-aastased ja vanemad) ning vanad haavikud (40-aastased ja vanemad).
Vähem kui 30 aastaga saaksid otsa vanad kaasikud (70-aastased ja vanemad). Parem on olukord vanade männikutega (100-aastased ja vanemad), kuid ka need lõpeksid vähem kui 50 aastaga. Lageraiet lubavaid vanuseid on juba korduvalt alandatud ja praegu raiutakse järjest nooremaid ja peenemaid metsi.

Kaitsealuste metsade vananemine ei suuda korvata viljakate vanade puistute pindala vähenemist majandatavates metsades, ehkki rangelt kaitstava metsamaa pindala suurenes oluliselt sajandivahetusel ja selle kümnendi esimesel poolel.

Riigikontroll peab kahetsusväärseks, et keskkonnaministeerium riigivara valitsejana ei ole riigimetsade majandamist hoolikalt analüüsinud ega loonud õiguslikku raamistikku, mis tagaks jätkusuutliku majandamise.

Auditile saadetud vastuses ei nõustunud keskkonnaminister mitte ühegi riigikontrolli järelduse ega ettepanekuga ja on seisukohal, et riigimetsade majandamine on jätkusuutlik.

Vt. pressiteate täisteksti http://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Pressiteated/tabid/168/ItemId/567/amid/557/language/et-EE/Default.aspx.

Riigikontroll

  

Tartu ülikool avab Helsingi Eesti Majas oma esinduse
Täna pärastlõunal avab esimest korda oma uksed Helsingi Eesti Maja, kus oma esinduse saab ka Tartu ülikool.
TÜ esindus Helsingis on aadressil Sörnäisten rantatie 22, kolmandal korrusel. Selle sügise jooksul asub Soomes osalise koormusega tööle ka TÜ ametlik esindaja, kelleks esialgu saab Eesti instituudi Soome filiaali juhataja Grete Ahtola. Täiskohaga peaks esindaja tööle asuma alates 1. septembrist 2011.
TÜ esindus Helsingis hakkab arendama sidemeid Soome kõrgharidus-, teadus- ja valitsusasutustega, tihendama koostööd seniste partneritega ning tagab ülikooli nähtavuse Soomes ja laiemalt Läänemere kõrgharidusruumis. Esindusest saab koht, kus soovijad saavad tutvuda ülikooli tegevust valgustavate materjalide ning teaduspublikatsioonidega, osta või tellida ülikooli meeneid, vaadata näitusi. Seal hakatakse regulaarselt korraldama ülikooli tutvustavaid infopäevi.

  

 

 


Uus aktiivõppe abimaterjal julgustab uurima ja avastama Läänemerd ning kive

Tartu keskkonnahariduskeskus (TKKHK) teatas 1. septembril, et on õppekavakohaste programmide juhendajatele välja andnud aktiivõppe abimaterjali „Uurime ja avastame”. Materjal sisaldab kaht õppekavakohast programmi, mis aitavad koolieelikutel ning esimese ja teise kooliastme õpilastel teha tutvust Läänemere ja kivimitega.

Trükises on programmide tutvustus, soovitusi juhendamise kohta ning kasutatavate materjalide ja vahendite kirjeldus. Lisadena on paljunduseks abimaterjalid, mis aitavad programmi ülesandeid ja mänge ise ette valmistada ning teoks teha. Trükise autorid on Annelie Ehlvest ja Helle Kont.

Õppematerjali trükiversiooni jagatakse loodusmajadele, looduskeskustele ja suurematele raamatukogudele. Kogumiku eesti- ja ingliskeelne versioon on alla laetav TKKHK kodulehelt www.teec.ee ja projekti „Ühendades Läänemerd – COBWEB” kodulehelt http://hyria.fi/cobweb.

Abimaterjal on välja antud projekti „Ühendades Läänemerd – COBWEB” raames. Projekti finantseerivad Kesk-Läänemere Interreg IVA programm 2007–2013 ja KIK.

TKKHK

  

 

Raadiosaade „Keskkonnatelk” jätkub Vikerraadios esmaspäeviti

„Keskkonnatelk” jätkab traditsioonilises stiilis looduse- ja keskkonnateemade arutamist ja uurimist Vikerraadios raadiomagasini „Huvitaja” ühe osana.

Saade on eetris esmaspäeviti kell 10.05–11.30 ja kordub teisipäeva öösel kell 1. Saatejuht on rahvusringhäälingu ajakirjanik Sven Paulus.

Raadiosaadet toetavad KIK ja MTÜ Ökokratt. „Keskkonnatelk” on olnud eetris alates 2006. aasta jaanuarist; tookord oli saatejuht Kadri Valner.

MTÜ Ökokratt

  

 

Ilmus Keskkonnahariduslehe uus number

Keskkonnaameti väljaantava Keskkonnahariduslehe sügisnumbrist saab lugeda Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) kaudu rahastatava keskkonnahariduse süsteemi käivitumisest Eestis ning Tartu keskkonnahariduskeskuse ja TÜ loodusmuuseumi pakutavatest õppeprogrammidest.

Veel kirjutatakse lehes Ida-Virumaa õpetajate õuesõppeprogrammide koostamise koolitusest, Põlva ühisgümnaasiumi õppepäevadest ja -käikudest ning Tallinna keskkonnaameti osalusest rahvusvahelises projektis COBWEB, mille tulemusena on valminud arendavad lauamängud. Värske number pakub ka õuesõppe idee: „Tooted ja teenused, mida pakub puu”. Lehe viimasel küljel on tavapäraselt avaldatud keskkonna ja pärandkultuuriga seotud tähtpäevade ja sündmuste kalender.

Keskkonnaharidusleht ilmub kaks korda aastas nii eesti- kui ka venekeelsena. Leht on mõeldud koolijuhtidele, õpetajatele, looduskeskuste juhendajatele ja teistele huvilistele. Sügisene Keskkonnaharidusleht on otsepostitusega saadetud kõigile Eesti üldhariduskoolidele.

Teised huvilised saavad Keskkonnahariduslehe paberväljaannet küsida keskkonnaameti kontoritest üle Eesti; müüki leht ei lähe. Järgmine Keskkonnahariduslehe number ilmub märtsis. Lehte toetab KIK.

Keskkonnahariduslehega saab tutvuda ka keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee

Keskkonnaamet

  

 

 


Pärnus avatakse Endel Varepi portree

Täna keskpäeval võetakse Pärnu Kuninga tänava põhikoolis kate Endel Varepi pastellportreelt.

Eesti ühe tuntuma geograafi, looduskaitsja ja kõrgelt hinnatud õppejõu professor Endel Varepi sünnist möödus 3. septembril 95 aastat. Koolimajas, kus kunstnik Vello Paluoja loodud portree nüüd asub, töötas omal ajal Pärnu poeglaste gümnaasium, mille Varep 1933. aastal lõpetas.

Portree idee pärineb TA looduskaitsekomisjoni teadussekretärilt Vaike Hangult. Asi sai teoks tänu keskkonnaministeeriumi toetusele.

Uudistaja

  

 

Euroopa ökoturismi arendajad hakkavad Pärnus nõu pidama

Septembri viimasel nädalal peetakse Pärnus Euroopa ökoturismi konverents, mille peakorraldaja on Eesti ökoturismi ühendus (EÖÜ) koos EAS turismiarenduskeskuse ja rahvusvahelise ökoturismi ühinguga.
Konverentsi eesmärk on luua üleeuroopaline foorum, milles osalejatel on võimalus saada ülevaade Euroopa sihtkohtade ökoturismi arengu praegusest olukorrast ning tuleviku ülesannetest ja võimalustest.

Ettekandeid peavad oma ala asjatundjad, ettevõtjad, teadlased ja aktivistid Ameerikast, Armeeniast, Eestist, Hispaaniast, Lätist, Mehhikost, Norrast, Rootsist, Rumeeniast, Saksamaalt, Suurbritanniast, Tšehhist ja Ungarist. Ühtlasi saab konverentsil tõstatada olulisi teemasid ja osaleda rühmatöödes. Konverentsi töökeel on inglise keel.

Enne ja pärast konverentsi, 26.–27. ja 30. septembril toimuvad reisid, kus osavõtjad saavad proovida Eesti ökoturismi tooteid. Põhikonverents peetakse spaa- ja konverentsihotellis Strand 28.–29.septembril.Täpsemat informatsiooni leiab konverentsi koduleheküljelt www.european-ecotourism.com. Eesti ettevõtjad, ametnikud, üliõpilased ja õppejõud saavad konverentsist osa võtta soodushinnaga. Konverentsi toetatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist turismiteadlikkuse ja koolituse programmi raames.

EÖÜ

  

 

 

Uudistaja uudistusi: Ida-Virumaa mõisad.

 


Pildid on tehtud Tartumaa muuseumi järjekordse mõisaretke aegu, kus giid oli nagu ikka Tartu ülikooli ajaloodoktorant Märt Uustalu.

  


Toila-Oru mõisast on teadagi alles vaid park, aga see on kenasti korras.

  


Ontika mõisa peahoone puhkab Okasroosikese und.

  


Sel suvel uhkesti ülesvuntsitud Saka mõisa peahoone tagant …

  


… leiab jälgi punamilitaarsest „mõisaajast”.

  


Saime teada, et Aa polegi vaid igas teises ristsõnas ette tulev „Rand Põhja-Eestis”, vaid ka esindusliku, ehkki veidi räämas peahoonega mõis.

  


Kandev kõrvalmotiiv: „Kohtla Alpid”.

  




Rikutud keskkonna hinnaga jõukaks saanud vald on Maidla mõisakooli väga uhkeks ennistanud.

  


Uudistaja toimetaja mäletab, kuidas mõne aastakümne eest olid Purtse vasallikindluse varemed kui haigest igemest tolknevad hambatüükad. Nüüd uhkeldab nende asemel loss, ...

  


... mida oskavat hinnata ka rikkad ja väga rikkad inimesed.

  


Koogult jäi rohkem meelde külakrantside vägev laulukoor …

  


… kui üksikud säilinud jupikesed mõisakompleksist.

 



 

FOTOMÕISTATUS




Mis on kell?

 





Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012