Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA





UUDISTAJA  II
01. oktoober  2010



Tänane Uudistaja ilmub taas kahes osas.



SEPTEMBER
 




Septembri teise poole ehk eelmise Uudistaja ilmumisest möödunud kaks nädalat võib ilma suhtes jagada laias laastus kolmeks. Kui kuni 22. septembrini oli pilvisevõitu ja üsna sageli sadas hoovihma, siis sügise tuleku päeval algas vähemalt Tartus neli päeva kestnud väike vananaistesuvi. See-eest sel nädalal on taas võimu näidanud „päris” sügis: jaheduse, tuule ja vihmaga.

  


27. september: järsk jahenemine.

  




28. september: vihma ja tuult.

  


29. september: tuul tuuseldab kohati puud enne poolkiilaks, kui nende ühisparukas täisvärviilu kätte jõuab saada.

 

 

 

 

 

UUDISTAJA SOOVITAB



   

 

    



EESTI UUDISEID






Euroopa Liit tunnustab keskkonnahoidlikku Ecoprinti

Eile anti keskkonnaministeeriumis aktsiaseltsile Ecoprint üle Euroopa keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteemi (EMAS) sertifikaat, mis tunnustab ettevõtte keskkonnasäästlikkust.

Ecoprinti on keskkonnahoidliku ettevõttena mitmel korral võitnud keskkonnaministeeriumi „Keskkonnategija” võistluse, samalaadset tunnustust on ettevõte pälvinud ka Euroopas. Nüüd otsustas aktsiaselts astuda veel ühe sammu ja rakendada Euroopa Liidu keskkonnajuhtimissüsteemi.

Keskkonnajuhtimissüsteem võimaldab organisatsioonil analüüsida, kontrollida ja vähendada oma tegevuse, toodete ning teenuste negatiivset keskkonnamõju. Seda süsteemi rakendades saab Ecoprint senisest veelgi täpsema ülevaate ettevõtte ressursikasutusest ning parema võimaluse planeerida oma tegevust, vähendamaks käitise ökoloogilist jalajälge. EMAS sertifikaat näitab tarbijatele ja tellijatele, et ettevõte hoolib keskkonnast.

Eestis tegeleb EMAS sertifikaatide väljastamisega keskkonnateabe keskus. Esimene EMAS sertifikaat anti keskkonnaministeeriumis välja aktsiaseltsile Tallinna Vesi 2005. aasta oktoobris. Tallinna Vee ja Ecoprinti kõrval on kõnealuse ametliku tõendi saanud ka Eesti Energia AS Iru Elektrijaam.

Keskkonnaministeerium


  

 

Taas saab eurotoetust looduskaitseprojektidele

Keskkonnainvesteeringute keskus teatas üleeile alanud taotlusvoorust, mille kaudu saavad looduskaitsetegevuseks toetust taotleda nii mittetulundusühingud ja sihtasutused kui ka kohalikud omavalitsused ja omavalitsusliidud. Toetusteks on ette nähtud 30 miljonit krooni Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) raha. Taotluste esitamise tähtaeg on 29. november.

Toetusteks planeeritud 30 miljonit krooni jaguneb kaheks. Pool summast on mõeldud tegevuseks, mis aitab taastada ja hoida ohustatud elupaiku ning ohustatud liikide elupaiku ja populatsioone ning piirata võõrliikide arvukust. Teine 15 miljonit krooni kulutatakse selleks, et korrastada kaitstavaid parke, taastada kaitsealuste üksikobjektide ja maastike soodsat seisundit ning rajada või ümber ehitada kaitstavate loodusobjektide külastust suunavat infrastruktuuri.

Võrreldes eelmise taotlusvooruga tasub tähelepanu pöörata sellele, et elupaikade hoiuks vajaliku karja soetamist toetatakse vaid juhul, kui elupaigas pole seni karjatatud või kui karjatamiskoormus on olnud väiksem kui elupaiga hooldamise nõuetes lubatud. Ühele projektile antakse toetust 250 000 kuni 5 000 000 Eesti krooni, kusjuures toetuse taotleja omafinantseering peab hõlmama vähemalt 10 protsenti projekti kogumaksumusest.

Oktoobri teisel ja kolmandal nädalal korraldatakse Eesti eri paigus ka taotlemistingimusi tutvustavad infopäevad, täpsem info toimumiskohtade ja -kuupäevade kohta avaldatakse oktoobri esimesel nädalal KIK-i kodulehel.

Taotlusi saab saata postiga keskkonnainvesteeringute keskusesse aadressil Narva mnt. 7a (VI korrus), 15172 Tallinn, tuua käsipostiga kõikidesse KIK-i esindustesse üle Eesti või saata e-kirjaga aadressile info@kik.ee. Elektrooniliselt saadetud taotlus peab olema digitaalselt allkirjastatud.

Looduse mitmekesisuse hoiuks on ERDF-st aastateks 2007–2013 planeeritud 340 miljonit Eesti krooni; enamjagu sellest läheb riikliku investeeringute kava kaudu olulistesse looduskaitseprojektidesse. Aasta alguses lõppenud avatud taotlusvooru kaudu toetati 27 projekti ligi 50 miljoni krooniga.

KIK

 

 

 

 

TASUB OSALEDA




Magus mälestus mullusest keskkonnateo võistluse auhinnatseremooniast.

 

Otsitakse kandidaate aasta keskkonnateo tiitlile

Keskkonnaministeerium kutsub võistlusel „Aasta keskkonnategu 2010” osalema kõiki eraisikuid, asutusi, ettevõtteid ja organisatsioone, kes on teinud elukeskkonna heaks positiivseid tegusid. Võitjaid ootab 70 000 krooni ja keskkonnamärgi kasutamise õigus.

Võistluse eesmärk on tunnustada viimase 12 kuu tublimaid ja innustada nii üksikisikuid kui ka organisatsioone, asutusi ja ettevõtteid võtma eeskuju keskkonnahoiu, keskkonnakaitse, -teavituse ja -teadlikkuse alal esiletõstu pälvinud tegudest.

Taas saab osaleda kolmes kategoorias: „Aasta keskkonnategu”, „Aasta keskkonnateoke” ja „Aasta keskkonnategija”, vt. lähemalt võrgupaigast www.envir.ee/keskkonnategu.

Samalt aadressilt leiab ka osalemise ankeedid. Täidetud ankeet ja võistlustöö materjalid tuleb saata keskkonnaministeeriumi e-posti aadressil keskkonnategu@envir.ee või tavalise postiga Narva mnt. 7a, 15172 Tallinn, märgusõna „Aasta keskkonnategu 2010”. Ankeetide esitamise viimane päev on 20. oktoober.

Laekunud töid hindab kaks hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad nii keskkonnaspetsialistid kui ka avaliku sektori ning valitsusväliste organisatsioonide esindajad. Võitjad kuulutatakse välja detsembri alguses.

Keskkonnaministeerium on keskkonnateo võistlust korraldanud alates 2004. aastast, tänavu seega seitsmendat korda. Lisateavet konkursi tingimuste ja eelmiste aastate võitjate kohta leiab juba mainitud võrgupaigast www.envir.ee/keskkonnategu.

Keskkonnaministeerium

 
  
 



Homme ja ülehomme vaadeldakse ühiselt linde

2.–3. oktoober on järjekordsed rahvusvahelise linnuvaatlemise, nn. Birdwatch’i päevad. Lähemat infot saab ornitoloogiaühingu kodulehelt http://www.eoy.ee/node/239.

Uudistaja

 
  
 



Teadusrikkuse levialas

28.–29. oktoobril peetakse Tallinnas Nordic Hotel Forumi konverentsikeskuses (Viru väljak 3) teadusmeedia konverents „Teadusrikkuse levialas”.

Kolmandal teadusmeedia konverentsil keskendutakse kolmele põhiküsimusele: kuidas jagada teadusrikkust enamate inimeste, eriti noortega; kuidas muuta teadus köitvamaks ning kuidas tagada teaduskajastuse hea kvaliteet. Tutvustatakse lahendusi, esitletakse edulugusid ning antakse üle Eesti teaduse populariseerimise auhinnad.

Konverentsile on oodatud teaduse populariseerimisest huvitatud teadlased, ajakirjanikud, pressiesindajad, üliõpilased, õpetajad ja kõik teised huvilised. Info ja registreerumine konverentsi kodulehel http://teadus.err.ee/teaduskonverents/.

TeaMe programmi raames peetava konverentsi korraldavad Eesti rahvusringhääling ja Eesti teadusajakirjanike selts koos sihtasutusega Archimedes.

Eesti teadusajakirjanike selts

 
  
 


LUS-i maja. Foto: http://elus.edicypages.com/.

 

LUS-is räägib Peeter Olesk

Eesti looduseuurijate seltsi teise poolaasta esimene üldkoosolek peetakse 30. septembril kell 17.15 LUSi maja saalis Tartus Struve 2.

Kavas on Peeter Oleski ettekanne „Õpikute kirjutamise strateegia ja professor Julius Tehver”, välja kuulutatakse uued liikmekandidaadid.

LUS

 
  
 

Alanud on registreerumine keskkonnamüra konverentsile

MTÜ Ökokratt on valmistanud ette „Keskkonnamüra konverentsi 2010”, mis toimub Tallinna tehnikaülikoolis 21. oktoobril.

Konverents keskendub keskkonnamüra mõjule tervisele ja Eesti olukorra analüüsile ning selle sihtrühm on omavalitsuste spetsialistid, riiklike ametkondade spetsialistid, arendajad, planeerijad, arhitektid ja ehitajad. Kohtade arv on piiratud.

Loe konverentsist täpsemalt võrgupaigast http://www.okokratt.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=787&Itemid=321.

MTÜ Ökokratt

 
  
 



Nädala pärast on balti teadusajaloo konverents

8.–9. oktoobril peetakse Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) uues majandus- ja sotsiaalteaduskonna hoones (Akadeemia tee 3) 24. rahvusvaheline balti teadusajaloo konverents.

Täpsem info konverentsi koduleheküljel (http://bchs10.ttu.ee/). Konverentsi programmi leiate aadressilt: http://bchs10.ttu.ee/conference_programme_FINAL.pdf.

TTÜ

 
  
 

Tartus näitab koolipoiss linnufotosid

Tartu keskkonnahariduskeskuses (TKKHK, Kompanii 10) on avatud Aldo Rääbise loodusfotonäitus „Ära lenda ära”. Näha saab lähivõtteid Eesti lindudest ning lugeda fotode kohta autori kommentaare.

Fotode autor Aldo Rääbis õpib Tartu Kivilinna gümnaasiumis 9. klassis. Fotograafiaga hakkas ta tegelema 2006. aastal, kui sai sünnipäevaks esimese fotoaparaadi. Pildistamist on Aldo õppinud Palupõhja looduskooli fotolaagrites, mida on juhendanud Sven Zaèek ja Jaanus Järva. Samuti on ta osalenud Urmas Tartese meistriklassis Mahtra rahvakoolis. Lemmikteemaks ongi Aldol kujunenud linnud.

Näitust on toetanud Tartu kultuurkapital ja TKKHK ning see on lahti kuni 8. oktoobrini tööpäevadel kell 10–17. Näitus on tasuta.

Keskkonnainfopunkt




 


MAAILMAST




Foto:
http://www.350.org/media.
 

10/10/10 tõotab tulla sündmusterohke

Maailma suurima süsinikuheidet vähendama kutsuva propagandaürituse, nn. 10/10/10 Global Work Party korraldajad kinnitasid septembri lõpupäevil, et oma osalusest on teatanud üle 180 riigi ja et kokku on teada üle 7000 ürituse.

Päev juhatatakse sisse päikesetõusu ajal kaugetel Vaikse ookeani saartel. Korraldajad tahavad videod ja fotod võimalikult paljudest ettevõtmistest koondada võrgustiku 350.org veebilehele. Keskkonnaaktivistide võrgustiku 350.org asutaja on Ameerika kirjanik ja keskkonnakaitsja Bill McKibben; praegu olevat sellel töötajaid umbes 15 riigis ning üle 300 000 toetaja. 350 märgib süsinikdioksiidi taset atmosfääris – 350 ppm ehk miljondikku –, mis teadlaste kinnitusel on viimane „kindel piir”: seda ületav sisaldus toob kaasa kliimamuutuse.

Kui tuua mõni näide kavandatavate ürituste kohta, siis Tokyos on oodata sumomaadlejate jalgrattasõitu, Maldiividel on president Mohamed Nasheed lubanud paigaldada oma maja katusele päikesepaneeli, Moldovas istutavad noored pool tuhat pähklipuud, Filipiinidel aga tudengid tuhandeid mangroove. Karachis kogunevad naised päikeseahje tutvustavale seminarile, Lissabon ja Mexico kinnitavad kohustust vähendada süsinikuheidet sel aastal kümnendiku võrra, paljudes kohtades toimuvad mitmesugused jalgrattaüritused alates lihtsalt sõidust või jalgrattasõitu toetavatest meeleavaldustest ja lõpetades muusikaüritustega, kus võimendused saavad voolu velogeneraatoritest. Moskvas avatakse kümme uut jäätmejaama, Edinburghis leiab aga aset „Joycott” („tagurpidi boikott”), toetamaks kohalikku kõrtsi, mis on lubanud viiendiku sissetulekust kulutada energiasäästu heaks. Reykjavíkis kavatsetakse pöörata võimude tähelepanu vajadusele linnatransporti ümber kujundada sellega, et sõitma tullakse … aluspesus.

350.org

 
  
 


CIVITAS-e auhinnatseremooniat võõrustanud Malmö on ise lühikese ajaga saanud räpasevõitu tööstus- ja sadamalinnast kenaks ja ihaldusväärseks elupaigaks.

 

CIVITAS kiitis puhtamast transpordist hoolivaid linnu

28. oktoobril jagati Malmös EL mobiilsusfoorumil tunnustust linnadele, mis on kõige edukamalt kujundanud linnatransporti keskkonnahoidlikuks ja inimestele meelepäraseks.

Kõigis kolmes kategoorias pälvisid peaauhinna Lõuna-Euroopa linnad: Bologna ja Genova Itaaliast ning Vitoria-Gasteiz Hispaaniast. Bolognale tõi tehnilise innovatsiooni kategoorias võidu nn. intelligentne transpordisüsteem ITS, mis võimaldab liiklusametnikel seirata ja juhtida liiklusvooge ning jagada linnarahvale kiirelt vajalikku liiklusinfot. Samas kategoorias tõsteti esile veel Hispaania linn Donostia-San Sebastián väikemootoriga jalgrataste kasutuse eest kaubaautode asemel.

Avalikkuse kaasamise eest sai auhinna Baskimaa linn Vitoria-Gasteiz, kus hulga vabatahtlike abil on suudetud tõhusalt teavitada elanikke kavandatud muutustest ning need ühiselt põhjalikult läbi arutada. Seetõttu on tunduvalt suurenenud inimeste omanikutunne ja vähenenud huvide vastuolud. Teisena tunnustati selles alajaotuses Poola kunagist pealinna Krakówit, kus elanike rahulolu ühistranspordiga olevat 2006. aasta 75 protsendilt suurenenud 2009. aastal 88-ni.

CIVITAS-e aasta linna tiitli saanud Liguuria pealinn Genova suutis liinidele tuua 100 heitmevaba ühissõidukit, luua nn. ühisautode süsteemi, vabastada ajaloolise linnakeskme suuremast liikluskoormusest jpm. Samas kategoorias jagati kiitust veel teiselegi Itaalia linnale Bresciale.

CIVITAS on 2002. aastal algatatud EL liikumine parema ja puhtama linnatranspordi eest. Akronüüm tuleneb ingliskeelsetest sõnadest City-VITAlity-Sustainability (linn-elujõud-jätkusuutlikkus). CIVITAS võrgustikuga on ühinenud ligi 200 linna.

CIVITAS

 
  
 


Vähem tormipäevi avab mõnegi Arktika piirkonna laevaliiklusele, mõnes teises paigas võib olukord aga halveneda. Foto: Mark Peterson / guardian.co.uk

 

Ülemaailmne soojenemine võib vähendada arktiliste orkaanide hulka

Matthias Zahn Readingi ülikoolist ja Hans von Storch Hamburgi ülikooli meteoroloogiainstituudist on seadnud sihiks uurida, milliseid ilmamuutusi võib üleilmne soojenemine põhjustada Põhja-Atlandil. Nad leidsid, et arktilisi orkaane ehk polaartsükloneid võib järgmisel sajandivahetusel olla isegi poole vähem kui praegu, nii et arktiliste naftamaardlate kasutuselevõtt muutub hõlpsamaks.

Kõnealused purustavad tormid tekivad ja vaibuvad mõne päevaga. Külm õhk tungib Arktikast lõunasse soojemate vete kohale, tõuseb paisudes üles ning tekitab konvektiivseid voolusid, mis võivad paisuda tormiks. Zahn ja von Storch kasutasid globaalseid kliimamudeleid, võttes aluseks kolm 2100. aasta võimaliku temperatuuri, niiskuse ja muude ilmaparameetrite valimit. Kui kasvuhoonegaaside hulk suureneb kiiresti, võib selleks ajaks arktiliste tornaadode hulk talve kohta väheneda praeguselt 36-lt 17-ni, väiksema emissioonikasvu puhul 23-ni. Mida vähem tornaadosid, seda vähem ohte puurimisseadmetele arktilistel naftaväljadel.

Paremaks muutuks talveilm ilmselt ka Suurbritannias, kus needsamad polaarmadalrõhkkonnad põhjustavad ränki lumesadusid, mis blokeerivad autoteid ja sunnivad inimesi sageli autodesse ööbima jääma.

Nafta- ja gaasifirmadel on Arktika vastu teadagi suur huvi. Greenpeace UK uurija Doug Parr avaldas lootust, et ehk ei saa need kompaniid siiski Zahni töödest liiga suurt innustust: piisab, kui meenutada BP äsjast sugugi mitte ilmast tingitud suurkatastroofi Mehhiko lahes. Kui midagi taolist peaks juhtuma õrnade arktiliste ökosüsteemide piirkonnas, oleks õnnetus võrratult suurem.

Bergeni kliimauurija Erik Kolstad lisab, et kui tormid ühes piirkonnas harvenevad, võib neid hakata senisest rohkem ette tulema seal, kus jää taganedes on vabanenud uued veeväljad.

IEMA

 
  
 

Jaapan: saagu aastaist 2011–2020 elurikkuse aastakümme

Jaapani valitsus tegi 22. septembril ÜRO peaassambleel ettepaneku kuulutada aastad 2011–2020 eluslooduse mitmekesisuse kümnendiks ja rohkendada sel moel üleilmseid pingutusi peatada keskkonnakriis.

Teatavasti ei tulnud maailma riikide valitsused toime 2002. aastal püstitatud eesmärgiga aeglustada tänavuseks aastaks elurikkuse kadu. Juba oktoobris tulevad elurikkuse konventsiooni CBD 193 osalisriigi esindajad Jaapanisse, et seada sihte järgmiseks aastakümneks.

Keskkonnaorganisatsiooni Conservation International (CI) osakonnajuhataja Lina Barrera sõnul teevad poliitikud vaid lühikest perioodi puudutavaid otsuseid ning seetõttu kaotab meie planeet võime end taastada ning kindlustada meile toidu- ja veevarud, kaitsta meid äärmusliku ilma eest ja hoida alles hindamatud kultuuriväärtused. Kõige raskemalt mõjuvad negatiivsed muutused niigi kõige haavatavamatele: maapiirkonnis elavatele vaestele, kes sõltuvad elatist teenides esmajoones metsast ja ookeanist. Niiviisi toob loodusolude halvenemine kaasa ka aina suurema kihistumise ja vaesuse.

CI

  





 

SEPTEMBER  TARTU  ÜLIKOOLI  BOTAANIKAAIAS












Sügislille värvivalik…

  










… ja muid sügistoone.

 

Pildistatud 29. septembril


 






Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012