Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
20. juuli 2004


UUDISED





Saksamaa peab Eestit liiga GMO-sbralikuks

Mdunud ndala alul klastas Eestit Saksa tarbijakaitse-, toiduainetstuse- ja pllumajandusminister Renate Knast. Muude teemade hulgas tuli Eesti kolleegi Ester Tuiksooga jutuks ka koloogiline pllumajandus ning seda Saksamaa arust ohustav geenimuundamine. Mitteametlikest allikatest kuuldus, et Knast andis edasi Saksamaa mure: Eesti on oma suhtumises geenmuundatud taimedesse liiga USA-meelne, st liberaalne. Samas tunnustas Knast Eesti ametnike eurosuutlikkust, illustreerides seda Saksamaa suursaadiku vastuvtul peetud prdumises lemiste Vanakese nitega. Nii nagu lemiste Vanakesele tuleb vastata, et Tallinn ei saa eales valmis, ent selle kallal ttatakse ja see probleem lahendatakse, nii tuleb kituda ka EL-is. Raha saamiseks tuleb kinnitada, et me pole veel valmis, kuid et see viga kohe-kohe krvaldatakse.

Loodusajakiri


Prispea kla vitleb ranniku orjastamise vastu

Loksa vald tahab oksjonil maha ma Lahemaa rahvuspargis, mererses Phklimnnikus asuvad endised NSV Liidu sjaverajatised, kuigi klarahvas on vastu ja rahvuspark peab mki isegi ostjate petmiseks. 15 ha suurune Phklimnnik kuulus enne sda Prispea klale. Kuna Eesti Vabariigi maareform ei ninud ette kogukondlikke maid tagastada, kuulub mnnik riigile.
Valla ametnike arvates tuleks eraomandus keset mnnikut kasuks, tekiks kontroll nende le, kes diipidega metsaalust mda otse randa sidavad. Klarahvast teeb revaks oksjonikuulutuses olev punkt, et kui oksjonivitja loobub ostust, vib vallavolikogu objektid ma ka otsustuskorras ilma enampakkumiseta.
Tielikult on rajatiste mgi vastu Lahemaa rahvuspark. Maksimaalne, mida rahvuspark seal lubaks, oleks kiigega klaplats ja sjaverajatiste lammutamine.
Seaduste kohaselt ei ole vimalik knealusesse paika ehitada suvilat ega eramaja. Samuti ei ole igust mta sinna teenindusmaad. Loksa vald on NSV Liidu relvajudude vara peremehetuks varaks (ja siis valla varaks) kuulutades tekitanud igusliku segaduse, arvab rahvuspark. Varad kuuluvad rahvuspargi silmis tnase pevani riigile.

Maaleht







Kinnitati kaitsealuste liikide mberasustamise kord

Eelmisel ndalal kinnitas valitsus kaitsealuste liikide isendite mberasustamise korra, mis reguleerib mberasustamist looduslikust elukohast uude looduslikku elukohta.
Kaitsealuste liikide isendite mberpaigutamiseks tuleb tellida selle liigi bioloogiat tundvalt eksperdilt arvamus. Lisaks tuleb I kategooria liikide puhul taotleda keskkonnaministri ning II ja III kategooria liikide puhul kas keskkonnateenistuse vi kaitseala valitseja kirjalik luba.
mberasustamiseks peab olema mjuv phjus, nagu nt maantee vi raudtee ehitus, elektriliinide rajamine, ning seda tohib teha vaid siis, kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit. Liigi seisund on soodne, kui selle looduslik levila ei kahane ning ka tulevikus leidub piisavalt eluruumi. Eestis on praegu 65 esimese kategooria, 262 teise ja 244 kolmanda kategooria kaitsealust liiki.

KM/Loodusajakiri


Hawking lahendab musta auku

ks ndisaja tuntumaid teadlasi Stephen Hawking ei vsi juurdlemast musta augu mistatuse le. Peaaegu 30 aasta eest kinnitas ta, et must auk hvitab kik, mis aga ette satub. Isegi informatsiooni. 21. juulil Dublinis toimuval ldrelatiivsusteooria ja gravitatsiooni konverentsil aga lubas Hawking selgitada, et siiski mingi osa informatsioonist mustast august vlja pseb.
Hawking oli ise see mees, kelle tttu musta augu paradoks tekkis. 1976. aastal arvutas ta vlja, et must auk kaotab oma massi, kiirates vlja energiat. Kuid see Hawkingi kiirgus ei sisalda informatsiooni mustas augus toimuva kohta. Kui auk aurustub, lheb ka info kaduma. See aga rgib vastu kvantmehaanika phitdedele, mille kohaselt sellist infot ei saa kunagi tielikult hvitada. Hawking arvas, et litugevates gravitatsioonivljades kvantmehaanika, nii nagu me seda tunneme, ei kehti.
Keegi pole Hawkingi loengu kokkuvtet ninud, kuid teadlane lastakse esinema, arvestades tema renomeed. 62-aastane Hawking on juba kaks aastakmmet liikumis- ja knevimetu ning suhtleb vaid knesntesaatori ja arvuti vahendusel. Sellest hoolimata on ta suutnud korraldada skandaale nii pereelus kui teinud ootamatuid avastusi fsikas. Eesti keeles on ilmunud Hawkingi raamat "Maailm phklikoores", mis ksitleb ka musta augu elu.

New Scientist/Loodusajakiri


SNDMUS



Matk Ksmu poolsaarele ja Kuradisaarele
Laupeval, 28. augustil


Matkal teeme lhemat tutvust Euroopa kige rndrahnuderikkama poolsaarega ning Saartneeme ehk Kuradisaarega. Kuradisaarele minek lbi mere plvist saati vees.
Kime Vana-Jri neemel, Ksmu kiviklvil, saame tuttavaks poolsaare rndrahnudega, vaatame meremeeste kalmistut ja Ksmu kirikut ning nnekivihunnikut. Kaptenite kla Ksmu ajaloost saame aimu Ksmu Meremuuseumis.
Matka juhib Ksmu Meremuuseumi juhataja bioloog Aarne Vaik.
Lnemere seisundist, kormoranidest ja muust merega seonduvast rgivad Tartu likooli merebioloogid.
Lunaks grill-lhe Ksmu moodi ja tee vi kohv.

Buss vljub kell 9.00 Estonia teatri vastast parklast. Tagasi juame umbes kell 18.00.
Osavtumaks ajakirjade Kodu & Aed, Horisont, Eesti Loodus, Loodus ja Eesti Mets tellijatele 270 krooni. Sama palju maksab reis ka tellijate kuni kahele pereliikmele. Bussis slle mahtuva lapse vib kaasa vtta tasuta. Kigile teistele on hind 370 krooni.
Registreerumine kuni 23. augustini ajakirja Kodu & Aed telefonil 6676 087 (Elo Jakobson) vi e-postiga elo@forma.ee


Loodusajakiri




Paasapiv Setomaal
19.-20. augustil 2004


Paasapiv (19. august) ehk Issanda Muutmise pha on Obinitsa kla traditsiooniline praasnik, milles on kaunilt hendatud ortodokssed ja rahvalikud tavad. Jumalateenistuse jrel kogunevad inimesed surnuaiale kadunukesi mlestama ning prast seda vib toimuda spontaanne vi vhemspontaanne kirmask. Alates paasapevast lubatakse seto lastel unu ja herneid sa ning kirikus nnistatud uudseandidest loodetakse tusvat jtkuvat kasu ja saaginne. Kuigi kestab maarjapevale eelnev maarjapaast, jtkub setode traditsiooniline klaphade-tskkel ja juba 20. augustil peetakse vgevat kirmaskit Lep klas.
Naudime Setomaa kaunist loodust, vaatame setosid mjutanud phasid paiku ja Setomaad poolitavat riigipiiri ning saame teada mndagi uut setode folkloori, usundi ja ajaloo kohta.
Retke juhib folklorist Andreas Kalkun Eesti Rahvaluule Arhiivist.
Obinitsa - Issanda Muutmise kirik, surnuaed, kalmed, muuseumitar
Miikse - Ristija Johannese kirik, jaanikivi
Piusa koopad
Vrska - Jri kirik, talomuuseum
Saatse - Saatse "saabas", Paraskeva Ptnitsa kirik, koduloomuuseum
Podmotsa tssson ja surnuaed

Vljasit Sakala parklast 19. augustil kell 07.00, tagasi Tallinna juame 20. augustil kell 21.00.
Hind 635 krooni, Horisondi tellijale 595 krooni.
Hinna sees bussisit vastavalt marsruudile, reisijuhi teenused, muuseumide psmed, majutus Vrskas 4 inimest toas. Igale osavtjale tasuta ks MT Loodusajakirja vljaanne.

Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee vi telefonil 6482271.
Osavtumaks kanda hiljemalt 9. augustil Cornet Group arveldusarvele 221 014 964 319 Hansapangas vi 1022 0006 030 019 hispangas, selgituseks lisada Horisont ja osavtja nimi.

Loodusajakiri


Talgud Osmussaarel

Loodushuvilisi kutsutakse jrjekordsetele talgutele Osmussaare maastikukaitsealale. Talgud toimuvad juulikuu kahel viimasel ndalavahetusel (23.-25. juuli ja 30. juuli - 1. august). Kavas on lehisvihtade tegemine puiskarjamaadel, vaatamisvrsuste puhastamine vsast ning merelt randa uhutud prgi koristamine. Osavtutasu ei ksita, laevatranspordi kulud katab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Vt ka http://www.osmussaar.ee/talgud.htm, tel 50 76028.
Osavtjate arv on piiratud, seetttu peavad soovijad end mllima.

SA Osmussaare Fond/Loodusajakiri


ASJATUNDJA

Lne-Eesti saarestiku Biosfri katseala mte on siiani jnud hiskonnale paljuski tabamatuks. Kuidas seatakse plaanid nd, mil nukogusse llitus ka keskkonnaministeerium?

Toomas Kokovkin, Sihtasutuse Biosfri Programm nukogu esimees:

Kui asja sisu on jnud tabamatuks, siis tuleks prduda tagasi mitmete biosfri kaitseala (bka) algtdede juurde. Palun vaadata jaanuaris toimunud konverentsi materjale (niteks minu ettekanne ja konverentsi kokkuvtted) aadressil http://www.arhipelaag.ee/bka2004/ tleksin kas vi niipalju, et keskkonnaministeerium ei "llitunud protsessi alles nd", vaid ta juhtis biosfri kaitseala riiklikult aastatel 1990-2002.
Biosfri kaitseala tegutseb vastavalt UNESCO programmile "Inimene ja biosfr". See on ulatuslik programm, mille sisuks on loodusvrtuste (liigid, kossteemid, maastikud) jtkusuutlik kestmine, kultuuriruumi psimine, inimeste heaolu kasv ja hiskonna terviklikkus. Biosfri kaitseala ei ole mingil juhul tavaline looduskaitseala. See on pigem rahvusvahelise UNESCO koostvrgu kui siseriikliku looduskaitsessteemi osa.
Aastal 2002 riiklikud bka keskused (Saaremaal, Hiiumaal, Vormsis) reorganiseeriti ja bka programmi elluviimine ji mitteriikliku sihtasutuse Biosfri Programm vedada. Tegevus on olnud tagasihoidlik muu hulgas seetttu, et puudus selge "tellimus" selle programmi elluviimiseks sihtasutuse poolt. Juunis toimunud keskkonnaministeeriumi esindaja llitumine sihtasutuse nukogusse annab vga tugeva signaali sellest, et riik on jtkuvalt huvitatud selle UNESCO programmi titmisest Eestis.
Kesoleval aastal seisab ees kaks suuremat lesannet.
1. Biosfri kaitseala mbersertifitseerimine UNESCO juures vastavuses uuenenud seisukohtadele. 2. Biosfri kaitseala programmi snastamine ja tegevuskava koostamine. Tegevuskava elluviimise korraldamiseks plaanitakse palgata projektijuht. Aasta alguses andsime vlja raamatu "Kohtumispaik. Biosfri kaitsealade kogemus maailmas ja Eestis, iseranis Hiiumaal", mis lahkab teemat phjalikult. Raamat saadaval heades Tallinna raamatupoodides ja ka raamatukogudes. Seda saab tellida aadressil arhipelaag@arhipelaag.ee, hind koos saatekuludega 95 krooni.


KSIMUS JA VASTUS

Kas Eesti ilmastiku jlgimise automaatvaatlusvrk on nd valmis?

Vastab Eesti Meteoroloogia ja Hdroloogia instituudi peadirektor Jaan Saar:

Meil ttab 22 vaatlusjaama.
Neist on Pakril tisautomaatjaam, teised poolautomaatjaamad. Vaid Prnu linna plaanitud ja hdasti vajalik automaatjaam ei tta, sest linn pole selleks leidnud vimalust maa eraldamiseks. Mis pakutud, asub vljaspool infrastruktuure. Kuid automaatvaatlusjaamade vrgustik toimib, ja see vimaldab ennustada ilma kiiremini, tpsemalt, kokkuhoidlikumalt. Ning vahetada infot maailma vrgustikuga.


KIIRKOMMENTAAR

Hda pakendimistuse prast

Eesti ettevtjate hendkoori esituses on ettekandmisel Suur Hdakisamissa. Nimelt hakatakse kohe-kohe neile liiga tegema. Keskkonnaministeerium valmistab ette seaduseelnu, mille kohaselt neid, kes ei lase mingi osa oma pakendist taaskasutusse, tabab pakendiaktsiisimaks. Kole lugu! Nd kaovad veel viimased eelised, mis meie suureprasel tstusel vtta (vt 19. juuli ripev http://www.aripaev.ee/2668/uud_uudidx_266801.html).
Jrjekordne nide sellest, kui lhike vib olla he tstusjuhi mlu. Pakendi taaskasutusse laskmisest on Eestis mlutud juba kmme aastat. Ning ikka ja jlle korratud, et aastaks 2001 juame ses osas 50 protsendini. Praegu on Eesti saavutanud aastaarvuks 2004 ja taaskasutuseks viduka 15 protsenti. Mida on nha ka meie loodusest.
On sna kindel, et EL sherdust lagastamist kaua kannatada ei jaksa. Kige igem oleks mne loodussaastajast ettevtja urgas sulgeda, kll siis teised paari ndalaga leiavad vimaluse, kuidas oma toodetud saast taas ringlusesse lasta. Kui vaid rahapaberisse pakitud mistus seda laseks.

Tiit Kndler





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012