Eesti Looduse fotovõistlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MTÜ LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA

UUDISTAJA
20. juuli 2004


UUDISED





Saksamaa peab Eestit liiga GMO-sõbralikuks

Möödunud nädala alul külastas Eestit Saksa tarbijakaitse-, toiduainetööstuse- ja põllumajandusminister Renate Künast. Muude teemade hulgas tuli Eesti kolleegi Ester Tuiksooga jutuks ka ökoloogiline põllumajandus ning seda Saksamaa arust ohustav geenimuundamine. Mitteametlikest allikatest kuuldus, et Künast andis edasi Saksamaa mure: Eesti on oma suhtumises geenmuundatud taimedesse liiga USA-meelne, st liberaalne. Samas tunnustas Künast Eesti ametnike eurosuutlikkust, illustreerides seda Saksamaa suursaadiku vastuvõtul peetud pöördumises Ülemiste Vanakese näitega. Nii nagu Ülemiste Vanakesele tuleb vastata, et Tallinn ei saa eales valmis, ent selle kallal töötatakse ja see probleem lahendatakse, nii tuleb käituda ka EL-is. Raha saamiseks tuleb kinnitada, et me pole veel valmis, kuid et see viga kohe-kohe kõrvaldatakse.

Loodusajakiri


Pärispea küla võitleb ranniku orjastamise vastu

Loksa vald tahab oksjonil maha müüa Lahemaa rahvuspargis, mereäärses Pähklimännikus asuvad endised NSV Liidu sõjaväerajatised, kuigi külarahvas on vastu ja rahvuspark peab müüki isegi ostjate petmiseks. 15 ha suurune Pähklimännik kuulus enne sõda Pärispea külale. Kuna Eesti Vabariigi maareform ei näinud ette kogukondlikke maid tagastada, kuulub männik riigile.
Valla ametnike arvates tuleks eraomandus keset männikut kasuks, tekiks kontroll nende üle, kes džiipidega metsaalust mööda otse randa sõidavad. Külarahvast teeb ärevaks oksjonikuulutuses olev punkt, et kui oksjonivõitja loobub ostust, võib vallavolikogu objektid müüa ka otsustuskorras ilma enampakkumiseta.
Täielikult on rajatiste müügi vastu Lahemaa rahvuspark. Maksimaalne, mida rahvuspark seal lubaks, oleks kiigega külaplats ja sõjaväerajatiste lammutamine.
Seaduste kohaselt ei ole võimalik kõnealusesse paika ehitada suvilat ega eramaja. Samuti ei ole õigust mõõta sinna teenindusmaad. Loksa vald on NSV Liidu relvajõudude vara peremehetuks varaks (ja siis valla varaks) kuulutades tekitanud õigusliku segaduse, arvab rahvuspark. Varad kuuluvad rahvuspargi silmis tänase päevani riigile.

Maaleht







Kinnitati kaitsealuste liikide ümberasustamise kord

Eelmisel nädalal kinnitas valitsus kaitsealuste liikide isendite ümberasustamise korra, mis reguleerib ümberasustamist looduslikust elukohast uude looduslikku elukohta.
Kaitsealuste liikide isendite ümberpaigutamiseks tuleb tellida selle liigi bioloogiat tundvalt eksperdilt arvamus. Lisaks tuleb I kategooria liikide puhul taotleda keskkonnaministri ning II ja III kategooria liikide puhul kas keskkonnateenistuse või kaitseala valitseja kirjalik luba.
Ümberasustamiseks peab olema mõjuv põhjus, nagu nt maantee või raudtee ehitus, elektriliinide rajamine, ning seda tohib teha vaid siis, kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit. Liigi seisund on soodne, kui selle looduslik levila ei kahane ning ka tulevikus leidub piisavalt eluruumi. Eestis on praegu 65 esimese kategooria, 262 teise ja 244 kolmanda kategooria kaitsealust liiki.

KM/Loodusajakiri


Hawking lahendab musta auku

Üks nüüdisaja tuntumaid teadlasi Stephen Hawking ei väsi juurdlemast musta augu mõistatuse üle. Peaaegu 30 aasta eest kinnitas ta, et must auk hävitab kõik, mis aga ette satub. Isegi informatsiooni. 21. juulil Dublinis toimuval üldrelatiivsusteooria ja gravitatsiooni konverentsil aga lubas Hawking selgitada, et siiski mingi osa informatsioonist mustast august välja pääseb.
Hawking oli ise see mees, kelle tõttu musta augu paradoks tekkis. 1976. aastal arvutas ta välja, et must auk kaotab oma massi, kiirates välja energiat. Kuid see Hawkingi kiirgus ei sisalda informatsiooni mustas augus toimuva kohta. Kui auk aurustub, läheb ka info kaduma. See aga räägib vastu kvantmehaanika põhitõdedele, mille kohaselt sellist infot ei saa kunagi täielikult hävitada. Hawking arvas, et ülitugevates gravitatsiooniväljades kvantmehaanika, nii nagu me seda tunneme, ei kehti.
Keegi pole Hawkingi loengu kokkuvõtet näinud, kuid teadlane lastakse esinema, arvestades tema renomeed. 62-aastane Hawking on juba kaks aastakümmet liikumis- ja kõnevõimetu ning suhtleb vaid kõnesüntesaatori ja arvuti vahendusel. Sellest hoolimata on ta suutnud korraldada skandaale nii pereelus kui teinud ootamatuid avastusi füüsikas. Eesti keeles on ilmunud Hawkingi raamat "Maailm pähklikoores", mis käsitleb ka musta augu elu.

New Scientist/Loodusajakiri


SÜNDMUS



Matk Käsmu poolsaarele ja Kuradisaarele
Laupäeval, 28. augustil


Matkal teeme lähemat tutvust Euroopa kõige rändrahnuderikkama poolsaarega ning Saartneeme ehk Kuradisaarega. Kuradisaarele minek läbi mere põlvist saati vees.
Käime Vana-Jüri neemel, Käsmu kivikülvil, saame tuttavaks poolsaare rändrahnudega, vaatame meremeeste kalmistut ja Käsmu kirikut ning Õnnekivihunnikut. Kaptenite küla Käsmu ajaloost saame aimu Käsmu Meremuuseumis.
Matka juhib Käsmu Meremuuseumi juhataja bioloog Aarne Vaik.
Läänemere seisundist, kormoranidest ja muust merega seonduvast räägivad Tartu Ülikooli merebioloogid.
Lõunaks grill-lõhe Käsmu moodi ja tee või kohv.

Buss väljub kell 9.00 Estonia teatri vastast parklast. Tagasi jõuame umbes kell 18.00.
Osavõtumaks ajakirjade Kodu & Aed, Horisont, Eesti Loodus, Loodus ja Eesti Mets tellijatele 270 krooni. Sama palju maksab reis ka tellijate kuni kahele pereliikmele. Bussis sülle mahtuva lapse võib kaasa võtta tasuta. Kõigile teistele on hind 370 krooni.
Registreerumine kuni 23. augustini ajakirja Kodu & Aed telefonil 6676 087 (Elo Jakobson) või e-postiga elo@forma.ee


Loodusajakiri




Paasapäiv Setomaal
19.-20. augustil 2004


Paasapäiv (19. august) ehk Issanda Muutmise püha on Obinitsa küla traditsiooniline praasnik, milles on kaunilt ühendatud ortodokssed ja rahvalikud tavad. Jumalateenistuse järel kogunevad inimesed surnuaiale kadunukesi mälestama ning pärast seda võib toimuda spontaanne või vähemspontaanne kirmask. Alates paasapäevast lubatakse seto lastel õunu ja herneid süüa ning kirikus õnnistatud uudseandidest loodetakse tõusvat jätkuvat kasu ja saagiõnne. Kuigi kestab maarjapäevale eelnev maarjapaast, jätkub setode traditsiooniline külapühade-tsükkel ja juba 20. augustil peetakse vägevat kirmaskit Lepä külas.
Naudime Setomaa kaunist loodust, vaatame setosid mõjutanud pühasid paiku ja Setomaad poolitavat riigipiiri ning saame teada mõndagi uut setode folkloori, usundi ja ajaloo kohta.
Retke juhib folklorist Andreas Kalkun Eesti Rahvaluule Arhiivist.
Obinitsa - Issanda Muutmise kirik, surnuaed, kalmed, muuseumitarõ
Miikse - Ristija Johannese kirik, jaanikivi
Piusa koopad
Värska - Jüri kirik, talomuuseum
Saatse - Saatse "saabas", Paraskeva Päätnitsa kirik, koduloomuuseum
Podmotsa tsässon ja surnuaed

Väljasõit Sakala parklast 19. augustil kell 07.00, tagasi Tallinna jõuame 20. augustil kell 21.00.
Hind 635 krooni, Horisondi tellijale 595 krooni.
Hinna sees bussisõit vastavalt marsruudile, reisijuhi teenused, muuseumide pääsmed, majutus Värskas 4 inimest toas. Igale osavõtjale tasuta üks MTÜ Loodusajakirja väljaanne.

Eelinfo ja registreerimine: e-post cornet@cornet.ee või telefonil 6482271.
Osavõtumaks kanda hiljemalt 9. augustil Cornet Group arveldusarvele 221 014 964 319 Hansapangas või 1022 0006 030 019 Ühispangas, selgituseks lisada Horisont ja osavõtja nimi.

Loodusajakiri


Talgud Osmussaarel

Loodushuvilisi kutsutakse järjekordsetele talgutele Osmussaare maastikukaitsealale. Talgud toimuvad juulikuu kahel viimasel nädalavahetusel (23.-25. juuli ja 30. juuli - 1. august). Kavas on lehisvihtade tegemine puiskarjamaadel, vaatamisväärsuste puhastamine võsast ning merelt randa uhutud prügi koristamine. Osavõtutasu ei küsita, laevatranspordi kulud katab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Vt ka http://www.osmussaar.ee/talgud.htm, tel 50 76028.
Osavõtjate arv on piiratud, seetõttu peavad soovijad end möllima.

SA Osmussaare Fond/Loodusajakiri


ASJATUNDJA

Lääne-Eesti saarestiku Biosfääri katseala mõte on siiani jäänud ühiskonnale paljuski tabamatuks. Kuidas seatakse plaanid nüüd, mil nõukogusse lülitus ka keskkonnaministeerium?

Toomas Kokovkin, Sihtasutuse Biosfääri Programm nõukogu esimees:

Kui asja sisu on jäänud tabamatuks, siis tuleks pöörduda tagasi mitmete biosfääri kaitseala (bka) algtõdede juurde. Palun vaadata jaanuaris toimunud konverentsi materjale (näiteks minu ettekanne ja konverentsi kokkuvõtted) aadressil http://www.arhipelaag.ee/bka2004/ Ütleksin kas või niipalju, et keskkonnaministeerium ei "lülitunud protsessi alles nüüd", vaid ta juhtis biosfääri kaitseala riiklikult aastatel 1990-2002.
Biosfääri kaitseala tegutseb vastavalt UNESCO programmile "Inimene ja biosfäär". See on ulatuslik programm, mille sisuks on loodusväärtuste (liigid, ökosüsteemid, maastikud) jätkusuutlik kestmine, kultuuriruumi püsimine, inimeste heaolu kasv ja ühiskonna terviklikkus. Biosfääri kaitseala ei ole mingil juhul tavaline looduskaitseala. See on pigem rahvusvahelise UNESCO koostöövõrgu kui siseriikliku looduskaitsesüsteemi osa.
Aastal 2002 riiklikud bka keskused (Saaremaal, Hiiumaal, Vormsis) reorganiseeriti ja bka programmi elluviimine jäi mitteriikliku sihtasutuse Biosfääri Programm vedada. Tegevus on olnud tagasihoidlik muu hulgas seetõttu, et puudus selge "tellimus" selle programmi elluviimiseks sihtasutuse poolt. Juunis toimunud keskkonnaministeeriumi esindaja lülitumine sihtasutuse nõukogusse annab väga tugeva signaali sellest, et riik on jätkuvalt huvitatud selle UNESCO programmi täitmisest Eestis.
Käesoleval aastal seisab ees kaks suuremat ülesannet.
1. Biosfääri kaitseala ümbersertifitseerimine UNESCO juures vastavuses uuenenud seisukohtadele. 2. Biosfääri kaitseala programmi sõnastamine ja tegevuskava koostamine. Tegevuskava elluviimise korraldamiseks plaanitakse palgata projektijuht. Aasta alguses andsime välja raamatu "Kohtumispaik. Biosfääri kaitsealade kogemus maailmas ja Eestis, iseäranis Hiiumaal", mis lahkab teemat põhjalikult. Raamat saadaval heades Tallinna raamatupoodides ja ka raamatukogudes. Seda saab tellida aadressil arhipelaag@arhipelaag.ee, hind koos saatekuludega 95 krooni.


KÜSIMUS JA VASTUS

Kas Eesti ilmastiku jälgimise automaatvaatlusvõrk on nüüd valmis?

Vastab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituudi peadirektor Jaan Saar:

Meil töötab 22 vaatlusjaama.
Neist on Pakril täisautomaatjaam, teised poolautomaatjaamad. Vaid Pärnu linna plaanitud ja hädasti vajalik automaatjaam ei tööta, sest linn pole selleks leidnud võimalust maa eraldamiseks. Mis pakutud, asub väljaspool infrastruktuure. Kuid automaatvaatlusjaamade võrgustik toimib, ja see võimaldab ennustada ilma kiiremini, täpsemalt, kokkuhoidlikumalt. Ning vahetada infot maailma võrgustikuga.


KIIRKOMMENTAAR

Häda pakendimõistuse pärast

Eesti ettevõtjate ühendkoori esituses on ettekandmisel Suur Hädakisamissa. Nimelt hakatakse kohe-kohe neile liiga tegema. Keskkonnaministeerium valmistab ette seaduseelnõu, mille kohaselt neid, kes ei lase mingi osa oma pakendist taaskasutusse, tabab pakendiaktsiisimaks. Kole lugu! Nüüd kaovad veel viimased eelised, mis meie suurepärasel tööstusel võtta (vt 19. juuli Äripäev http://www.aripaev.ee/2668/uud_uudidx_266801.html).
Järjekordne näide sellest, kui lühike võib olla ühe tööstusjuhi mälu. Pakendi taaskasutusse laskmisest on Eestis mälutud juba kümme aastat. Ning ikka ja jälle korratud, et aastaks 2001 jõuame ses osas 50 protsendini. Praegu on Eesti saavutanud aastaarvuks 2004 ja taaskasutuseks võiduka 15 protsenti. Mida on näha ka meie loodusest.
On üsna kindel, et EL säherdust lagastamist kaua kannatada ei jaksa. Kõige õigem oleks mõne loodussaastajast ettevõtja urgas sulgeda, küll siis teised paari nädalaga leiavad võimaluse, kuidas oma toodetud saast taas ringlusesse lasta. Kui vaid rahapaberisse pakitud mõistus seda laseks.

Tiit Kändler





28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Loe Uudistajat
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet