Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA



UUDISTAJA  I
08. oktoober  2010



Uudistaja on ka täna jagatud kahte ossa.



OKTOOBER
 




 

Viimane septembripäev andis viinakuule head mõjusat ilmaeeskuju. Kohati lausa säravsinist taevast, veel kenasti soojendavat päikesenaeratust ja lehesahistamise võimalust pakkunud kõrgrõhuilmad on jäänud püsima ajani, mil seekordse Uudistaja viimased laused arvutisse jõuavad.
  


2. oktoober: udune hommik …
  

… ja särav pärastlõuna.
  

5. oktoober: kuld saarepuus …
  

… ja kõnnialusel.
  

Tundub, et maas on nüüd punast rohkem …
  

… kui võrades.
  

6. oktoober: saak on vaalus, …
  

… nüüd on vedajate kord.
  

Lehekuubede värvivalik Toomel – jalaka ja vahtra kollane, lehise kolla-roheline ja pärna roheline – …
  

… jääb selgelt alla üheainsa „moepuu” oktoobrikostüümile.
  

7. oktoober: hilishommikune järg külmast ööst
  

Peegelsile peegel


 

 

 

 

 

UUDISTAJA SOOVITAB





Eesti Mets teeb juttu uuenevatest metsandusorganisatsioonidest

Eesti Metsa sügisnumbri kolm esimest kirjutist käsitlevad uuenevaid metsandusorganisatsioone. Avalugu annab lugejatele ülevaate uuest asutusest – keskkonnateabe keskusest, mille loomisega ühtlasi kadus metsakaitse- ja metsauuenduskeskus. Keskkonnateabe keskuse põhiülesanne on koguda ja vahendada andmeid Eesti keskkonnaseisundi, sealhulgas metsade seisundi kohta. Artikli autor on keskkonnateabe keskuse juht Kalle Karoles.

Kõigile metsaomanikele peaks huvi pakkuma Jaanus Auna kirjutis sellest, milliseid tõhusaid metsaomanike organisatsioone on loodud Põhjamaades ja Saksamaal. Alatasa uuenevad ka Baltimaade metsaseltsid. Peamiselt nende eestvedamisel kogunesid tänavu 10.–11. septembril Narva-Jõesuusse Baltimaade metsamehed. Sedalaadi suurejoonelisi kokkutulekuid on järjepidevalt peetud kakskümmend aastat. Ülevaate väärikast traditsioonist selle algusaegadest peale annavad praegune Eesti metsaseltsi president Heiki Hepner ja tema eelkäija samal ametikohal Kaupo Ilmet.

Eesti Metsa sügisnumbris on kõne all ka seened, keda ei saa patta panna, kuid võib leida puudelt. Oma teadustöö saaki tutvustavad kolm seeneuurijat. Märt Hanso ja Rein Drenkhan kirjutavad uuest ohtlikust pudetõvest ebatsuugal ja Indrek Sell taelikutest Eesti metsades. Riigimetsa poolelt on seekord vaatluse all istutusmaterjali kasvatamine. Meie metsade elurikkuse pärast muretsetakse põhjalikus artiklis, mis käsitleb surnud puitu.

Sügisnumbris antakse ühtlasi teada, kes olid tänavuste metsanduslike kutsevõistluste parimad, milliseid nululiike on aegade jooksul kasvama pandud Järvseljale, missuguseid semiootilisi puid on Neerutist leidnud helilooja Alo Põldmäe ja mõndagi muud.

Hendrik Relve, Eesti Metsa peatoimetaja

 

 

    



EESTI UUDISEID




 

 


 

Birdwatch oli liigirohke

Ilus ilm soodustas tänavu ka traditsioonilist oktoobri esimese nädalavahetuse linnuvaatlust, mille rahvusvaheline nimi on Birdwatch. Pühapäeva õhtuks laekunud kiirinfo kohaselt loendasid Eesti linnuhuvilised vähemalt 67 000 lindu 110 liigist.

Kiirinfoankeetide koostamisel osales ligi sada linnusõpra. Linnuvaatlejate tähelepanekute järgi olid nädalavahetuse suurimad rändajad haned ja lagled, kes hõlmasid vaadeldud lindudest kaks kolmandikku. Kõige arvukamad liigid olidki esialgsetel andmetel valgepõsk-lagle (25 700 lindu), raba- ja suur-laukhaned (kokku 21 600), mustlagle (1567) ja sinikael-part (1433).

Nädalavahetuse kõige põnevam vaatlus tehti kahtlemata Pärnumaal Kabli linnujaamas, kus rõngastati meil harva kohatav kuld-lehelind. Lisaks olid põnevamad liigid väikepütid ja punajalg-pistrik Hiiumaal, kellest teatas Leho Aaslaid.

Rahvusvahelise kiirinfo alusel edastas linnuvaatluspäevadel oma andmed vähemalt 60 000 Euroopa linnusõpra 34 riigist, kes loendasid üle 2,7 miljoni linnu, sealhulgas vaadeldi mitmeid haruldusi.

Kui vaatlusandmed on veel saatmata, palub ornitoloogiaühing (EOÜ) seda teha sel nädalal aadressil linnuvaatlus@eoy.ee või postiga aadressil Veski 4, Tartu.

EOÜ/BirdLife

 
  
 

Keskkonnaamet aitab suurendada kala- ja vähivarusid

Keskkonnaamet alustas kalakasvatusliku taastootmise programmi raames kalamaimude ja vähinoorjärkude asustamist siseveekogudesse, et rikastada järvede-jõgede kalavarusid väärtuslike kalaliikidega.

Tänavu on kavas asustada 6000 koha, 6000 haugi ja 4000 linaski maimu, kes on kasvatatud Haaslava kalamajandis, ning 27 000 Saaremaal kasvatatud kahe- ja kolme-aastast jõevähikest. Veekogude valikul arvestatakse teadlaste soovitusi. Lisaks taastatakse mõnes veekogus  hõredaks jäänud kalakooslusi ja rikastatakse neid just hinnatud röövkalade haugi ja koha maimudega. Linaskimaime lastakse ka neisse veekogudesse, kus talvel tuleb ette hapnikuprobleeme.

Jõevähki on plaanis asustada mitmesse jõkke, kus vähid on aastate eest hukkunud, näiteks Soodla, Vääna ja Reiu. Asustamine on kavas ka mitmes uues veekogus, kus need kalaliigid ja vähk puuduvad ja kus looduslik levik on takistatud. Selliste veekogude hulka kuuluvad mitu paisjärve ja ammendatud karjäärid.

Projekti finantseerib KIK kokku ligi 650 000 krooniga.

Keskkonnaamet

 
  
 


Asta Tuusti (salliga) õpilased on seekord täiskasvanud.

 

Tublimad õuesõpetajad on Urmas Sisask ja Asta Tuusti

Eile Rakveres alanud kahepäevasel rahvusvahelisel õuesõppe konverentsil „Õue õppima” andis Eesti koolimetsade ühendus (EKÜ) auhinnad 2010. aasta tublimatele õuesõpetajatele – helilooja Urmas Sisaskile ja Sagadi looduskooli juhatajale Asta Tuustile.

„Urmas Sisask on õppijatele teinud oma muusika toel lähedaseks Kõiksuse õueavarused kaugeimate tähtede ja galaktikateni,” seisab EKÜ pressiteates. „Õuesõppijad tunnustavad ka tema tegevust Tuhala Nõiakaevu kaitsel. Asta Tuusti on aastate jooksul õpetanud õpetajaid ja õpilasi metsaga sõbraks saama, tema õpetust rakendatakse sadades koolides.”

„2009. aasta Lohusuu õuesõppe suvekoolis ei pidanud õpetajatele tähemuusikat mängima tulnud Urmas Sisask paljuks ka õpetajatele kalarookimist õpetada,” lisas EKÜ juhatuse esimees Mikk Sarv. „Kindlasti saavad õpetajad Urmase poolt  jagatud tähtede tarkusi õpilastele edasi õpetada praeguse kauni tähistaeva ajal. Asta Tuusti on õuesõppe eestvedaja olnud aastakümneid, kõik, mis metsas kasvab ja elab, saab tema vahvate õpetuste abil meile tuttavaks.”

Auhinna pani seekord tublidele õuesõpetajatele välja Toila spaa, mille termides saavad õpetajad oma suveväsimuse välja puhata.

EKÜ / Uudistaja

 
  
 

Tallinnas arutleti rahvastiku ruutkaardi üle

5.–7 oktoobril arutasid Euroopa juhtivad geostatistikud Tallinnas, kuidas siduda omavahel geograafiat ja statistikat.

Euroopa geostatistika foorumi tänavune konverents keskendus geostatistika ehk asukohapõhise statistika tootmise uute meetodite ja tehnoloogiate tutvustamisele. Geostatistika tegeleb statistika ruumilise analüüsiga. Üks olulisi teemasid on leida nüüdisaegseid võimalusi luua asukohapõhine rahvastiku ruutkaart, millega oleks vähemalt Euroopa piires kättesaadav usaldusväärne ja ühtlustatud andmestik rahvastiku geograafilise paiknemise kohta ruutkilomeetrise täpsusega. Sellise asukohapõhise ruumiandmestiku alusel on märksa hõlpsam planeerida näiteks transpordi-, keskkonna-, sotsiaal-, pääste-, aga ka kaubandusvõrku.

Konverentsil oli osalejaid 30 riigist, sh. mainekatest ülikoolidest, teadusasutustest (NASA), statistikaametitest, Euroopa komisjoni organisatsioonidest ja erasektorist; peale Euroopa geostatistikutele esinesid konverentsil ettekannetega ka Ameerika Ühendriikide ja Brasiilia teadlased.

Statistikaamet

 
  
 



Ilmuvad margid harivesilikuga

Kogu maailmas on pikki aastaid välja antud neljamargilisi maailma looduse fondi WWF pandaembleemi kandvaid seeriaid kaitsealuste liikidega. Eestis on esimene selline sari, lendoravamargid, ilmunud 1994. aastal. Nüüd, 16 aastat hiljem, tulevad 14. oktoobril käibele margid harivesilikuga.

Neli üheksakroonist marki on trükitud kaht seeriat sisaldavatesse väikepoognatesse. Muidugi kehtivad margid ka üksikult. Ilmunud on esmaümbrik ja neli maksimumkaarti. Margid on kujundanud Lembit Lõhmus.

Harivesilik (Triturus cristatus) on levinud Põhja- ja Kesk-Euroopa aladel, mis jäävad Alpidest ja Doonaust põhja poole. Eestis elab harivesilik peamiselt mandriosas, arvukamalt Kagu-Eestis. Täiskasvanud harivesilik võib kasvada kuni 18 cm pikkuseks, isane on mõne sentimeetri võrra emasest lühem. Harivesiliku värvus oleneb tema elupaigast, tavaliselt on ta tumedat tooni: ülalt must, pruunikas või hallikas, alt kollakas või oran mustade laikudega. Nahk on kärnkonna moodi krobeline. Pulmarüüs isastel on saba külgedel sinakasvalged triibud ja suhteliselt kõrge hambuline hari, mis katkeb saba tüviku juures. Just selle harja tõttu kannavad nad harivesiliku nime. Emastel kulgeb piki selga sageli kitsas kollane joon, kuid harja neil ei ole. Elukohana eelistab harivesilik kaladeta metsajärvi, tiike ja veeauke, teda võib kohata ka laiade jõeorgudega kultuurmaastikul. Harivesilikud on Eestis looduskaitse all.

Viimastel aastatel on meil aktiivselt taastatud või rajatud harivesilikele sobivaid elupaiku.

Eesti Post / Uudistaja

 
  
 



Tiirutaja nr. 11

Ilmunud on Eesti ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja 11. number.

Avaloos kirjutab Veljo Volke Vilsandi rahvuspargi sünnist. Jaanus Eltsi kirjutis kannab pealkirja „Rohkem rapsi, rohkem rohevinte”. Meelis Uustali ja Mati Kose sõnumist saame teada, et 2011. aasta linnuks on valitud suitsupääsuke. Meie rahvuslind oli samas staatuses ka aastal 2000; taasvalikut põhjendatakse nii sellega, et tuleval aastal saab ornitoloogiaühing 90-aastaseks, kui ka liigi arvukuse tugeva langusega, nii et tema käekäik vajab senisest suuremat tähelepanu ja jälgimist.

Peale selle on infolehes muid uudiseid, raamatututvustused, õnnesoovid ja nuputamisnurk.

Uudistaja

 


 

 

 

TASUB OSALEDA




Alanud on teadusvideote võistlus noortele

Tartu ülikool korraldab õpilastele ja tudengitele populaarteaduslike videoklippide võistluse.

Osaleda saab kahes kategoorias. Esimene, teemal „Kuidas teadus aitab mind igapäevases elus?”, on mõeldud üldharidus- ja kutsekoolide õpilastele; teine, „Minu esimene teaduslik saavutus”, aga üliõpilastele.

Mõlema kategooria peaauhind on 1000 eurot, teise koha auhind 500 ja kolmanda oma 250 eurot. Kahe kategooria peale valitav publiku lemmik saab auhinnaks 250 eurot. Osaleda saab nii üksi kui ka kollektiivina.

Klipp maksimaalse pikkusega kolm minutit tuleb laadida YouTube’i keskkonda ning alates 20. oktoobrist saab selle sisestada koos oma kontaktandmetega Novaatori videolehele aadressil www.novaator.ee/video. Klippe saab esitada kuni 17. jaanuari keskpäevani. Pärast seda koguneb teadlastest ja ajakirjanikest koosnev ürii, kes selgitab välja parimad.

Kõik laekunud klipid on võistluse ajal nähtavad TÜ teadusuudiste portaali Novaator videolehel www.novaator.ee/video. Võistluse korraldamist toetavad haridus- ja teadusministeerium ning sihtasutus Archimedes. Täpsemalt vt. www.novaator.ee/video.


 
  
 


See Kaido Haageni foto sai mullusel Eesti Looduse fotovõistlusel peaauhinna loomafotode kategoorias.

 

„Silmad vees”

Veel täna ja homme saab Loo ujulas osaleda Kaido Haageni näitusel veealustest elukatest, kus pildid on paigutatud ... vee alla.

Esimest korda korraldas Haagen sellise näituse neli aastat tagasi Kalevi basseinis. Nüüd on valminud uus seeria veealuseid pilte. Tegemist on rändnäitusega, mis käib läbi peaaegu kõik maakonnad. Peale selle erineb „Silmad vees II” Kaido Haageni sõnul esimesest näitusest ka selle poolest, et kui siis olid kõik fotod tehtud soojades meredes ja pildistatud filmile, siis uus pildiseeria on üles võetud Eesti vetes digitaalse fotoaparaadiga.

Näitust on võimalik vaadata õhutoru ja maskiga, näituse sulgemise päeval 9. oktoobril saab kell 10–14 proovida sukeldumist täisvarustuses. Proovisukeldumisele tuleb ennast registreerida ujula kassas või e-posti teel terje@sukeldujad.ee.

Et näitust vaadata, tuleb osta tavaline ujula pilet, proovisukeldumise eest tuleb inimese kohta juurde maksta 100 krooni. Piletiks on Kaido Haageni fotodega postkaart. Muidugi peavad kaasas olema ujumisriided ja rätik.

Edasi läheb näitus rändama: 10.–23. oktoobril on see Viimsi koolis, 24.–30. oktoobril Tabasalu spordikompleksis. Vt. lähemalt http://www.sukeldujad.ee/sundmused/silmad-vees.

www.sukeldujad.ee

 
  
 

Elurikkuse näitus botaanikaaias

Tartu ülikooli botaanikaaias on kuni 17. oktoobrini avatud näitus „Elurikkus Ledebourist tänaseni”.

Näitus on lahti iga päev 10–17.




 


OKTOOBRIMEELEOLUSID



Eksootilisi värvilaike koduses Tartus: tatari vaher …

  


… ja kollane hobukastan.

  


Viimsena rivis.

  




Jõudsime vahepeatusesse.

 




 


Aeg-ajalt kurdab mõni lugeja, et ta ei näe Uudistaja pilte. Ainus abivahend, mida soovitada oskame, on vaadata Uudistajat arhiivist. See on Eesti Looduse veebilehel võrgupaigas http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/teema15.html. Samast saate vaadata-lugeda ka kõiki vanu nädalaülevaateid alates 10. veebruarist 2004, mil Tiit Kändler saatis välja uudiskirja nr.1.





Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012