Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

MT� LOODUSAJAKIRI UUDISTAJA




UUDISTAJA
15. oktoober  2010




OKTOOBER
 




 

Kui eelmine Uudistaja kiitis ikka veel püsinud päikesepaistet, siis kauaks seda kõrgrõhurõõmu ei jätkunud: nädalavahetusel hakkasid tuule- ja vihmamuskleid näitama tsüklonid.

  


8. oktoober: soe koht on veel alles.

  


Latikamaiad vahirivis.

  


9. oktoober: hallaööpintsel on võõbanud Tartu Annelinna kased kollaseks.

  


11. oktoober: vähene ja vahelduv pilvisus …

  


… lubas künnapuul viimaste hilpudega edvistada.

  


12. oktoober: tormihoiatusepäev. Tartus rahuldus tuul pisipahandustega.

  


Kohatised sademed: Tartus pigem lehe- kui vihma- või lörtsisadu.

  


13. oktoober: lagedal on kõrgemad puud juba alasti.

  


Sügis on sügislille silmili vajutanud.

  


14. oktoober: päikesetõusuaegne taevavärv ei ennustagi ehk...


 

... õhtust vihmasadu või lausa raju. Küll aga raadio ilmateade.

 

 

 

UUDISTAJA SOOVITAB





Luik ja leib: Loodusesõber kirjutab lindude lisatoitmise ohtudest

Porikuu Loodusesõbra kaaneloos lindude lisatoitmisest on kõne all saiapardid ja -luiged ehk need veelinnud, kes inimese mõjul ei lenda siit ära soojale maale, vaid jäävad toitainevaeseks talveks konutama rannikuäärsetele aladele ja asulate lähedale. Karmi talve korral – nagu seda oli eelmine aasta –, mil kaldaäärsed toitujad jää tõttu enam midagi suhu ei saa, sõltuvad nood väärkäitumisega linnud ainuüksi inimeste abikätest. Abikäsi pole pakaseliste ilmadega kusagil: ilus kuldne sügispäev on luikede külastamiseks hoopis muud kui tuisune talvehommik, mil Pirita randa ei ilmu kedagi. Mida saialuikedega teha, arutati möödunud kevadtalvel murelikult linnuhuviliste loendis. Üsna üksmeelsed seisukohad veelindude lisatoitmise teemal koondas ajakirja terviklooks Val Rajasaar. Sest eelmise hooaja karm talv korraldas talvitujate seas suurt lõikust ja nüüd peaksime olema valmis järgmiseks. Millal ja mida sulelistele ikkagi söögiks anda?

Igal juhul mitte leiba. Leivast kui inimese peatoidusest pajatame artiklis kodusest leivateost, mis viimasel ajal on Eestis võitnud tohutu populaarsuse ja mille alglätteid uurime. Kust populaarsus alguse sai? Kas leivatare sünnist ligi 20 aastat tagasi Eesti põllumajandusmuuseumi juures või presidendiproua Evelin Ilvese riigivisiidi leivakinkimise kombe eeskujust? Artiklist saab huviline ka teada, kas meie lähim naaber ja sotsialismiaegne saatusekaaslane Lätimaa ka uuel ajal kodus leiba küpsetab.

Head lugemist!

Helen Arusoo, toimetaja

 

    



EESTI UUDISEID



 

 

Foto: Keskkonnaministeerium

 

Eurotoetuse abil suletakse Kohtla-Järve ja Kiviõli poolkoksiprügilad

12. oktoobril avas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Kiviõlis ja Kohtla-Järvel töödetsükli, millega suletakse tööstusjäätmete ning poolkoksiprügilad. Projekti maksumus on ligi 552 miljonit krooni, raha tuleb tervenisti Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondilt.

Selleks, et viia Kohtla-Järvel ligikaudu 100 hektari ja Kiviõlis ligi 20 hektari suurune prügilaala keskkonnanõuetega vastavusse, suletakse õlitootmisjääkide pigijärved ning kujundatakse laugemaks jäätmemäe järsud nõlvad. Järsud nõlvad on nimelt üks kuumenemiskollete ja põlengute tekke eeltingimus, nende käigus eralduvad aga mürgised gaasid (benseen, tolueen, etüülbenseen, ksüleen, väävelvesiniku jm.) ning tolm. Rajatakse vettpidav kattekiht, haljastus, pinna- ja nõrgvee kogumise ja pumpamise süsteemid, et ladestute nõrgvesi ei reostaks põhja- ega pinnavett. Kogutav nõrgvesi suunatakse puhastusseadmesse ja sealt merre. Projekti tulemusena ei satu keskkonda enam kahjulikke aineid.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialisti Raimo Jaaksoo sõnul on need keerukad ja ainulaadsed projektid, sest poolkoksiladestud on unikaalsed ja seni pole neid suletud. „Samas on meil olemas kogemused juba Sillamäe jäätmehoidla ja Narva tuhaväljade sulgemisega ning võime uhked olla, et sellised suured projektid on käima lükatud,” lisas Jaaksoo.

Eesti riigi ja Euroopa Komisjoni ühinemisläbirääkimistel lubas Eesti Ida-Virumaa tööstusjäätmete prügilad (sh. Kohtla-Järve ja Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksiprügilad) sulgeda hiljemalt 16. juuliks 2013. Sama nõue tuleneb ka Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidest.

Kiviõli poolkoksiprügila sulgemise ehituse töövõtja on Skanska EMV, Kohtla-Järvel Merko Ehitus. Kiviõli ja Kohtla-Järve poolkoksiprügilate sulgemistööd on kavandatud lõpetada 2013. aasta kevadeks.

Keskkonnaministeerium

 
  
 

Venemaa tunnustas Kalev Timbergi Sõpruse ordeniga

13. oktoobril andis Venemaa president Dmitri Medvedev päästeameti peadirektor Kalev Timbergile üle Sõpruse ordeni tänuks Eesti abi eest Venemaad laastanud metsatulekahjude kustutamisel.

Timbergi sõnul pole Sõpruse orden mõeldud talle isiklikult, vaid tunnustus kogu päästeametile. Peale Timbergi said ordeni veel 15 riigi päästeasutuste juhid, kes kõik aitasid Venemaal augustikuus ulatuslikke metsatulekahjusid kustutada.

Autasudega on juba tunnustatud veel kolme Eesti päästeteenistujat. Venemaa eriolukordade ministeeriumilt on saanud humanitaaroperatsioonidel osalemise eest medali päästeameti päästetööde planeerimise ja analüüsi talituse juhataja Tarmo Terep ning Elva päästekomando pealik Igor Galjutin, kes toimetasid augustis Venemaale kustutustöödele neli pumpa ja kümme kilomeetrit voolikuid ning sinna juurde kuuluvad liitmikud ja muu vajaliku. Abi korraldamine läks maksma ligi 1,5 miljonit krooni; see kaeti välisministeeriumi eelarvest.

Venemaa eriolukordade ministeeriumi medaliga „Koostöö eest päästmise nimel” tunnustati ka tehnilise abi toimetamist korraldanud päästeameti välissuhete büroo juhatajat Jevgeni Jutkevitšit.

Venemaa lähiajaloo ulatuslikumad maastikupõlengud tekkisid aastakümnete suurimate kuumalainete tõttu ning nõudsid üle poolesaja inimelu. Tuhanded inimesed kaotasid tulekahjudes kodu, samuti hävis kümneid tuhandeid hektareid metsa ja viljapõlde.

Päästeamet

 
  
 



Rahvuslind läheb aasta linnuna teisele ringile

Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) on valinud 2011. aasta linnuks oma vapilinnu suitsupääsukese.

EOÜ põhjendas valikut rahvuslinnu arvukuse jätkuva vähenemisega viimase kümnendi jooksul: „Ornitoloogide hinnangul on pesitsevaid suitsupääsukesi jäänud Eestis iga aastaga aina vähemaks, mistõttu peab Eesti rahvuslinnule ja ornitoloogiaühingu vapilinnule pöörama suuremat tähelepanu.”

Arvukus on kahanenud suurte muutuste tõttu Euroopa põllumajanduses ja maapiirkondade arengus, nõnda on kümned tuhanded suitsupääsukesed jäänud pesakohata. Samuti on vähenenud ja kinnistesse lautadesse koondunud loomapidamine kahandanud pääsukeste põhitoidu, kärbeste arvukust. Kuid suitsupääsukest kui pikamaarändurit mõjutavad ka olud rändeteedel ja talvituspaikades. Lõuna-Aafrikas talvituvad linnud peavad kaks korda aastas ületama üha laieneva Sahara kõrbe, taluma aina ettearvamatumaid ilmastikuolusid ning leidma talvituspaigad, mis pakuksid talve üleelamiseks piisavalt toitu.

Suitsupääsukese aastal tutvustatakse selle liigi eluolu ja ökoloogilist tähtsust ning mitmesuguseid viise, kuidas igaüks saab suitsupääsukeste pesitsemisele Eestis kaasa aidata. Samuti plaanitakse koguda linnuhuviliste abiga põhjalikumat teavet suitsupääsukese käekäigu ja leviku kohta Eestis. Suitsupääsukese aastat veavad Mati Kose ja Meelis Uustal.

EOÜ on aasta lindu valinud juba 17 korda. Eesmärk on tutvustada avalikkusele üht meil levinud linnuliiki või liigirühma ning kaasata üldsust aasta linnu uurimisse ja kaitsesse.

EOÜ

 
  
 



TÜ Vana anatoomikum oli muidugi parim paik esitleda raamatut legendaarsest anatoomist.

 


Raamatu koostaja Ago Pärtelpoeg ja konsultant Hillar Palamets esitlusel.

 

Raamat kuulsast ja kummalisest härra Mannast

8. oktoobril esitleti Tartus raamatut legendaarse anatoomiaõppejõu ja seeneteadlase Valter Pärtelpoja (1900–1971) elust ja tööst.

Vanas anatoomikumis toimunud mälestusõhtul kõnelesid ajaloolane Hillar Palamets ja mükoloogiaprofessor Kuulo Kalamees ning toitumisteadlane Selma Teesalu ja teised Valter Pärtelpoja kunagised õpilased ja kolleegid. Üle saja foto ja kümnete dokumentidega illustreeritud raamat kannab pealkirja „Üks ja ainus härra „Manna””.

TÜ anatoomia instituudi juhataja professor Andres Arend märkis, et üliõpilased on läbi aegade andnud heasoovlikke hüüdnimesid ainult valitud õppejõududele. „Nii kutsusid tudengid Valter Pärtelpoega tema silmatorkavalt punakate põskede tõttu Roosamannaks, mis mugandus lühemas versioonis Mannaks.
Äsjailmunud raamatus on talletamist leidnud paljude Valter Pärtelpoja kunagiste õpilaste ja hilisemate kolleegide meenutused. Valter Pärtelpojast on maha jäänud ka rikkalik käsikirjaline pärand märkmete ja päevikute näol. Valitud osad nendest peaksid andma hea ülevaate tema isikust ja laiemalt täiendab see ka sõjajärgse perioodi Tartu ülikooli ja eriti arstiteaduskonna kultuurilugu.”

Valter Pärtelpoja ligi 50-aastane tegevus õppejõuna algas 1. veebruaril 1926. aastal. Muu hulgas on ta olnud kunstikooli Pallas plastilise anatoomia õppejõud, Audaku leprosooriumi juhataja, Tallinna ja Tartu meditsiinikooli direktor ning TRÜ anatoomiakateedri juhataja.

Raamatu on koostanud ajakirjanik Ago Pärtelpoeg, kelle vanaema oli Valter Pärtelpoja õde.

Uudistaja

 
  
 



Keskkonnaministeeriumi uudised veebis kokku võetud

Keskkonnaministeeriumi uudiskirja nr. 2 (oktoober 2010) leiate aadressilt http://www.envir.ee/1141776.

Septembrikuu uudiskiri asub aadressil http://www.envir.ee/1137647.

Keskkonnaministeerium

 
  
 

ETV2-s algas laste loodussaadete sari

Kolmapäeval, 13. oktoobril kell 18.25 jõudis ETV2-s ekraanile esimene saade kümneosalisest seikluslikust sarjast lastele „Looduselust”.

Lavastuslikus loodusseikluses otsitakse Eestimaa looduskaunites paikades vastuseid mitmesugustele küsimustele. Saade on mõeldud nooremale koolieale, kuid kindlasti leidub huvitavat vaatamist ka vanematele.

Sarja stsenarist on Marit Ummelas ja reissöör Elo Selirand; seda toodavad MTÜ Pererahvas, osaühing Vesilind ja rahvusringhääling.

Vt. looduselust.blogspot.com; „Looduselust” on ka Facebookis: http://www.facebook.com/#!/pages/Looduselust/142185225820596.

Vesilind

 
  
 



Carl Robert Jakobsoni nimeline gümnaasium

 

Keskkonnaamet osaleb rahvusvahelises koostööprojektis

Keskkonnaamet teatas 11. oktoobril, et osaleb Viljandi linnavalitsuse ja Belgia linnade Oostkampi ning Ruddervoorde koostööprojektis „Water – the Source of Life” („Vesi, elu allikas”), pakkudes Soomaa rahvuspargi veekogude vee-elustiku uurimise programme.

Projekt kestab kuni 2012. aasta juuli lõpuni ja selle partnerid Eestis on veel Viljandi Paalalinna ja C. R. Jakobsoni nimeline gümnaasium. Kokku pakub keskkonnaamet projekti partnerina Viljandi koolide õpilastele ja õpetajatele viit õppepäeva.

4. oktoobril käisid Soomaal Belgia delegatsioon ja Viljandi koolide õpetajad. Tutvuti Soomaa rahvuspargiga ja Soomaal pakutavate õppeprogrammidega ning külalised nautisid Riisa raba õpperajal raba värve ja õhtusse vajuvat päikest.

Soomaal on plaanis uurida veel Öördi rabajärve, Kuresoo lauka ja Raudna jõe elustikku. Üks õppepäev on mõeldud ka Viljandi koolide õpetajatele.

Keskkonnaamet

 
  
 

Tunnustati keskkonnamüra uurimistööde võistluse parimaid

Kolmapäeval jagati keskkonnaministeeriumis auhindu keskkonnamüra uurimistööde võistlusel häid tulemusi saavutanud õppuritele ja tutvustati vast valminud keskkonnamüra käsiraamatut.

MTÜ Ökokratt korraldatud võistlusele saadeti kokku kümme tööd: kolm kõrg-, neli kesk- ja kolm põhikoolidest. Ära märgiti Tartu ülikooli õigusteaduskonna üliõpilase Allan Appelbergi uurimustöö „Kaubandustegevusest tingitud häiriv müra kui põhiõiguste riive”, Kohila gümnaasiumi 11. klassi õpilase Caisa Selli uurimus oma kooli müratasemest ning Aste põhikooli 6. klassi õpilase Merilin Männi võrdlus kahe ristmiku maksimaalse keskmise müranivoo kohta.

Võistluse parimad pääsevad 21. oktoobril Tallinna tehnikaülikoolis peetavale keskkonnamüra konverentsile oma töid tutvustama. Tööde kokkuvõtteid saab vaadata võrgupaigast http://okokratt.ee./index.php?option=com_content&task=view&id=799&Itemid=1.

Auhindade kätteandmisel esitleti käsiraamatut „Keskkonnamüra hindamine ja müra leviku tõkestamine”, mis on valminud Soome ja Eesti keskkonnaministeeriumi, Insinööritoimisto Akukon Oy ning MTÜ Ökokratt koostööna. Käsiraamat on Soome keskkonnamüra eksperdi Tapio Lahti originaaltrükise eestikeelne väljaanne.

Keskkonnamüra käsiraamatuga saab tutvuda võrgupaigas http://www.okokratt.ee/myra2010/Keskkonnamyra_raamat.pdf.

Keskkonnaministeerium

 


 

 

 

TASUB OSALEDA



 

Tallinna botaanikaaias saab kaktusetarkust

Tallinna botaanikaaias (TBA) on 16.–24 oktoobril kaktusenäitus.

Kaktuste kodumaa on Ameerika Kanadast Patagooniani. Näitusel saab teada, millised näevad välja eri piirkondades kasvavad kaktused ning kuidas ja milleks neid kasutatakse. Samuti antakse nõu kaktuste hooldamise kohta kodustes tingimustes. Näitus valmib koostöös kaktusekasvatajate klubiga. Huvilised saavad kaktusi kaasa osta.

Peale kaktuste saab näitusel näha ka säntpooliaid, keda kutsutakse rahvapäraselt aafrika kannikesteks või varjukannikesteks. Näituseline saab tutvuda ka teiste vähem tuntud gesneerialistega, nagu keerdviljakud, kolumnead jt. Müüakse eri sorti säntpooliaid, eriväetisi, mulda ja tarvikuid.

Näitus toimub palmimajas ja on lahti kell 11–16. Tallinna botaanikaaeda saab bussidega nr. 34A ja 38, Kloostrimetsa peatus.

TBA

 
 
 
 

Veel on aega liituda elurikkuse võistlusmänguga

Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Tartu keskkonnahariduskeskus (TKKHK) ja sihtasutus Archimedes kutsuvad osa võtma elurikkuse võistlusmängust „Meie oma kaitseala”.

Mäng korraldatakse elurikkuse aasta ürituste raames ning on mõeldud 7.–8. klassi õpilastele. Võistlusmäng pakub osalejatele suurepärase praktilise ja loomingulise võimaluse uurida üheskoos oma kodukoha elurikkust ning tutvustada seda teistele. Kõikide võistlustööde kohta antakse personaalset tagasisidet, nii saavad õpilased teada, milles nad on väga head, ning õppida, mida edaspidi paremini teha.

Kahest voorust koosneva mängu esimene voor algas 8. septembril ning see on meeskondade loominguline iseseisev uurimistöö oma kaitseala loomisel. Osaleda võivad kõikide koolide meeskonnad üle Eesti. Teine voor on 2011. aasta juunikuus. Siis toimub meeskondlik seiklusmäng Eesti looduses, kus läheb vaja teadmisi looduse ja keskkonna kohta. Lõppvooru kutsutakse iga maakonna esimese vooru parimad.

Vt. http://www.archimedes.ee/meieomakaitseala.

TKKHK

 

  



MAAILMAST


 

Linnukaitsjad päästavad haavatud kalakotkast. Foto: Mario Gauci / BirdLife.

 

Malta jahimehed ei taltu

Igal rändehooajal tuleb halbu linnusõnumeid Maltalt: hoolimata rahvusvahelistest protestikampaaniatest ja sanktsioonidest jätkavad sealsed kirglikud jahimehed põmmutamist kõikvõimalike tiivuliste, sealhulgas kaitsealuste lindude pihta.

Läinud nädalal jahmatas teade Saksamaal kalakotkaste kaitseprogrammi raames rõngastatud kalakotka kohta, keda tulistati päise päeva ajal Salina linnureservaadis keset asustatud piirkonda suure autotee ääres. Õnneks oli pealtnägijaid, kes linnukaitsjaid kohe teavitasid. Seetõttu haavatud lind päästeti ja Malta võimud saatsid ta Saksamaale Kirchwaldi loomade taastuskeskusesse. Tabatud on ka kaks kahtlusalust.

Sakslased on mõistagi nördinud. Kui 1970. aastatel oli Saksa kalakotkaste asurkond kahanenud vaid 70 pesitsuspaarini, siis hoolsa ja kuluka kaitsetöö tulemusena on see arv nüüd suurenenud 550-ni.

Malta püssimeeste viimaste nädala ohvrite seast on teada nii madukotkas, väike-konnakotkas kui ka must-toonekurg.

Kaitseoperatsioonist saab vaadata videot võrgupaigast http://www.birdlife.org/community/2010/10/osprey-ringed-in-germany-found-shot-in-malta/.

BirdLife

 
  
 


Foto: ELTIS

 

Pimedad käivad jalgrattamatkadel

Ungari mittetulundusühing Tomatiklubi on korraldanud mitmesuguseid üritusi, kaasamaks pimedaid ja nägemispuudega inimesi aktiivsesse kehalisse tegevusse – kuni osaluseni jalgrattamatkadel.

Sel otstarbel on klubi hankinud tosin tandemit. Kuna tehases valmistatud tandemid on kallid – üle 2000 euro –, on enamik kahemeherattaid kohalike meistrite valmistatud. Niiviisi saab teha ka lausa kindla inimese füüsisele sobivaid sõiduriistu. Igal tandemil sõidab üks nägija ja üks pime inimene; osaletud on koguni Viini-Budapesti maratonil.

Igal osalejal tuleb tasuda ka teatud summa, aga see on pigem psühholoogilist laadi kui kulusid kattev: enamik raha tuleb toetustest. Kümne tegevusaasta jooksul on Tomatiklubi saanud jõukohast tegevust pakkuda sadadele inimestele.

ELTIS

 
  
 



Täna on ülemaailmne ... kätepesupäev

Tõepoolest on ÜRO allasutuste ning hulga valitsus- ja valitsusväliste organisatsioonide eestvõttel selline päev välja kuulutatud. Põhjuseks teadagi see, et ainult halbade hügieeniharjumuste tõttu arvatakse aastas surevat miljoneid mudilasi.

Indias pesevat täna ühelainsal staadionil käsi 15 115 inimest, Bangladeshi eri paigus aga 52 970 inimest – ikka selleks, et jõuda Guinessi rekordite raamatusse.

Kellele pakub huvi see meile üsna veidrana näiv, aga küllap tähtis algatus, võib infot leida selleks loodud veebilehelt http://www.globalhandwashingday.org/.

WSSCC

 
  
 

Pilditõendusi

  


1. oktoobri Uudistajas (
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudistaja339.html) teatasime maailma suurimast süsinikuheidet vähendama kutsuvast propagandaüritusest, nn. 10/10/10 Global Work Party’st.

Nüüd on teada, et 188 riigis leidis kokku aset üle 7000 ürituse; küllap on nende hulgas kirjas ka Tallinnas toimunud pisuke roheliste jalutuskäik. Foto on klõpsatud Moskva Dubki pargis, kus sajad inimesed korjasid kokku üle kolme tonni tammetõrusid: ikka selleks, et saaks rohkem tammikuid. Foto: Greenpeace/Vadim Kantor.

  


Ungari loodusefond WWF-Hungary avalikustas nädal tagasi suvised aerofotod nüüd kogu maailmas kurikuulsaks saanud Kolontàri mudahoidlast, mille sisu mattis tammi purunemise järel 40 ruutkilomeetrit mürgise punase poriga ning viis hulga elusid ja kodusid. Nimelt olnud neil kompanii Interspect juunis tehtud piltidel selgelt näha praod ja väike lekkekohtki. Juba siis tuntud suurt muret, sest hoidla asub elamutele väga lähedal. Kommentaatorid on selle peale teraselt küsinud, miks selle mure pärast siis hoopis kõvemini kella ei löödud. Foto: Interspect

 
  
 

Kas on eetiline teha mammutikihvadest ehteid

Rahvusvahelise looduskaitseliidu IUCN andmetel on mammutikihvade „kaevandamine” Venemaal kiiresti kasvav äri; Siberi tundrate mammuti massihaudadest rändavat igal aastal 60 tonni iidset luud Hiinasse, maailma suurima elevandiluuturuga riiki.

Mammutiluu on elevandiluust tublisti hinnalisem. Samas peetakse mammutiluukaubandust eetiliseks alternatiiviks illegaalsele elevandikihvaärile. Mammutiehete austajate esirinnas on muide koguni Michelle Obama.

On aga ka kahtlejaid, kes küsivad, kas on ikka õige rüüstata kliima soojenemise tõttu aina kergemini kättesaadavaid, aga siiski lõplike varudega „maardlaid”. Vähe sellest: juba on teada ka juhtumeid, kus värvidega võltsitakse elevandiluud mammutikihvaks.

IEMA



  

OKTOOBRIKUISED KIIKSMÕTTED




Tuulest toodud.

  


„Ja Faehlmann kinnitab, et Emajõe olevat loomad kaevanud!”

  


Käes on aeg kapsaid kükitada.

  


Kollaserv-, aga mitte -ujur.

  


„Rohkem läbipaistvust, kolleegid, rohkem läbipaistvust!”

 




 

KUI  TEIE  E-POSTITOOJAS  EI  NÄE  UUDISTAJA  PILTE



Eelmisel nädala soovitasime sel juhul vaadata Uudistajat arhiivist. See on Eesti Looduse veebilehel võrgupaigas http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/teema15.html, kus saadaval ka kõik varasemad Uudistajad.

Aga meile kirjutas samal teemal Airi Ligi: „Võin oma kogemusele tuginedes soovitada, sest mind aitas see kogemata avastatud nipp ja pildid ilmusid ekraanile, kui vajutasin ikoonile „forward”. Nüüd teengi nii, et ka pilte näha. Ehk aitab see teisigi!”

 






Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil
toomas1307@hot.ee

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012